"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Tallinn loobub ka tänavu pidevast muru niitmisest (4)
15. mai 2024
Tallinnas niidetakse tänavu 75% linnahaljastusest kaks korda aastas: juuni lõpus ja septembris. Foto: Mats Õun (arhiiv)

Tallinn jätkab mullust praktikat ja laseb niita 75% linna haljasaladest üks-kaks korda aastas ja ülejäänuid, aktiivsemas kasutuses olevad alasid niidetakse vastavalt vajadusele tihemini.

Paljud Euroopa linnad on loobunud intensiivsest niitmisest, sest see vähendab linnade elurikkust ja loodushüvesid. Tallinnas niidetakse tänavu 75% linnahaljastusest kaks korda aastas: juuni lõpus ja septembris. See aitab tagada haljastuse ellujäämise põuaperioodidel ja toetab elurikkuse säilimist. Ülejäänud 25 protsenti haljasalasid on aktiivses kasutuses, näiteks mänguväljakud, lasteaia juures olevad alad, mida niidetakse kolmanda hooldusintensiivsuse tasemel, hoides niidukõrgust 15 sentimeetri juures.

Samuti on intensiivsema niitmisplaaniga need alad, kus vohavad võõrliigid, nagu harilik tõlkjas, rahvakeeli tuntud kui Rakvere raibe. Kuna eelmise aasta sügisel sadas lumi varakult maha ja lõplikult sulas alles aprilli teises pooles, on vaja maikuus teha ka vajaduspõhine hooldusniitmine magistraalteede haljasaladel.

 „Veidi kõrgem rohi ja taimestik linnas aitab linnas temperatuuri jahendada ning loob võimaluse elurikkusele. Vihmavalingute ajal imbub vesi pinnasesse paremini. Mänguväljakutel ja teistel suure kasutusega aladel niidame ikka tihedamalt. Intensiivset muruniitmist ei tehta enam paljudes Euroopa linnades, kuna on mõistetud selle tarbetust, et mitte öelda kahjulikkust,“ ütles abilinnapea Pärtel-Peeter Pere.

Lisaks plaanib linn loodusliku niitude hooldust korra aastas augustis, et vältida nende võsastumist ja toetada tolmeldajate elurikkust.

 „Nii õiterikast suve nagu mullu pole Tallinnas ilmselt päris tükk aega olnud. Ja kuna taimed said normaalselt areneda, õitseda ja viljuda, siis kindlasti meeldis see kõigile nendele loomade, kes taimeosadest toituvad või kes lopsakate taimede vahel pelgupaiga leiavad. Seega kokkuvõttes võib eeldada, et suurele osale Tallinna haljasalade elurikkusest oli mullune suvi soodne,“ lausus Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal.

Eelmisel aastal, pärast seda, kui linn kureeritud elurikkuse testimiseks põuaperioodil niitmise peatas, korraldas keskkonna- ja kommunaalamet sügise hakul küsitluse Kesklinna linnaosa elanikele, kellest enamus, 75% toetas niitmise vähendamist või niitmata jätmist.

Ka eelmisel aastal kokku kutsutud rahvakogu leidis oma ettepanekutes, kui oluline on linnakeskkonnas kliimamuutuste mõjude leevendamisel haljastus ning et tänavahooldus peaks säästma loodust.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Mari,ka Tallinnast.
16. mai 2024 15:39
Rohepöörasuse hullused jätkuvad! Praegu saab veel mõnda aega ringi jalutada ja nautida linna. Kasvab hein ja paljunevad puugid,kõik hakkab meenutama kunagisi mahajäätud heinamaa lapikesi. Uhh !!! tükke,uhhh !
Pere korjab talveks lume-libeduse raha
16. mai 2024 04:42
et kastiratastega hakkab tõrje majaomanike maadel LOV poolt ehk tsirkus m3 . Nüüd tuleks loobuda majaomanikele puulehtede äraveost , tasuta.
Arvamus
15. mai 2024 21:46
Ja kus niidetakse, olgu siis või ühistu poolt, tasuks seda teha mitte vastu vahetut mullapinda. Muru niitmine peaks toimuma siiski juurtest mõnevõrra kõrgemalt, et taimevarrest ja lehestikust midagi siiski ka alles jääks. Olen juhtunud siin-seal nägema, kus muruniitjal on lausa tolmupilv taga ja murutaimed on juba peaaegu täielikult hävinud, sest sellisele meeletule pidevale nühkimisele ei pea vastu ka kõige visamad ja vähenõudlikumad taimed. Seda enam, et tavaliselt jäetakse selliselt maatasa niidetud muru veel ka kõrvetava päikese meelevalda ilma, et kellelgi isegi pähe tuleks seda sellisel juhul vähemalt korralikult kasta.
Ragnar
15. mai 2024 14:16
Mitteniitmine on väga hea, näiteks pildil on väärtuslikud tegelikult ravimtaimed. Need võib suurde potti panna ohtra suhkru ja veidikese sidrunhappega, ning keeta mõnus magus siirup millest tehtud morss paneb suud maigutama. Tavaliselt redutseerida täis pott kusagile ~40% peale - kui rohkem siis läheb liiga karamelliseks ja kui vähem siis pole veel taimedest kõike väärtuslikku välja tulnud.

Seotud artiklid