"Autojuhid kahjuks ei anna endale aru, mis võib juhtuda, kui nad sõidavad isegi 5 km tunnis lubatust kiiremini. Tagajärjeks võib olla raske kokkupõrge jalakäijaga, jalakäijale võib see lõppeda koguni surmaga."

Põhja prefektuuri patrullpolitseinik Vladimir Kägonen

„Eestis tekib aastas ligikaudu 167 000 tonni toidujäätmeid, millest poole ehk ligikaudu 84 000 tonni aastas moodustab toidukadu ehk raisku läinud toit,“ ütles Eesti Toidupanga asutaja ja juht Piet Boerefijn.

Vaata galeriid (29)

„Minu laps käib Tallinna Südalinna Koolis ja sealsed õpetajad ütlevad, et paljud õpilased ei taha enam sööklasse sööma minna,“ lisas Boerefijn. „Põhjuseks on see, et kodust antakse söök kaasa või ostab laps ise midagi. See aga tähendab, et koguaeg jääb söökla toitu aina rohkem järgi. Tuleb otsida viise, et see toit ei läheks raisku.“

Toidujäätmete tekke uuringu andmetel tekib Eestis ligi pool toidujäätmetest kodumajapidamistes, 19% toidutööstuses, 14% esmatootmises, 12% kaubanduses ning 6% toitlustussektoris. Kõige rohkem läheb toitu raisku kodumajapidamistes, kõige vähem toidutööstuses. Kogu toidu tarneahelas raisatud toidu väärtus kokku on hinnanguliselt 164 miljonit eurot aastas. Jagatuna inimese peale võib öelda, et kogu tarneahelas tekib Eestis elaniku kohta 127 kg toidujäätmeid aastas.

Käesoleva uuringu põhjal tekitab üks inimene kodumajapidamiste arvestuses toidujäätmeid keskmiselt ligikaudu 61 kg aastas, millest natuke alla poole ehk 26 kg võib lugeda raisatud toiduks ehk toidukaoks. „Leibkonna kohta arvestatuna tekib toidujäätmeid keskmiselt 149 kg ja toidukadu 63 kg aastas,“ märkis Keskkonnakorralduse osakonna juhataja Sigrid Soomlais. „Rahalises väärtuses viskab üks Eesti leibkond ära keskmiselt 180 euro väärtuses toitu, lastega peredes kuni 220 euro väärtuses. Kokku viskavad kodumajapidamised toidukaona ära ligikaudu 98 miljoni euro väärtuses toitu aastas.“

Kui on majanduskriisi olukord, hakkavad inimesed otsima kokkuhoiukohti. „Hakatakse planeerima ja optimeerima ning vähendama raiskamist,“ lisas Soomlais. „Kui oled juba poes kulutanud, tuleks see targalt ka toiduks valmistada ja ära süüa – see on kokkuhoiukoht.“

Toiduraiskamine on ülemaailmne probleem, mis muutub päev-päevalt aktuaalsemaks. Ligikaudu kolmandik kogu maailmas toodetud toidust raisatakse või jäetakse kasutamata. Toitu raisatakse tootmis- ja tarneahela igal etapil, alates põllumajandusest kuni tarbimiseni.

„Toidu äraviskamise põhjusteks on 49 protsendil toidu riknemine, 15 protsendil toiduaine kaua seismine, 11 protsendil on kuupäev möödas, 6 protsendil on toitu liiga palju valmistatud, 6 protsendil ei soovitud seda enam süüa ning 5 protsendil jäi toit söömisel taldrikul üle,“ selgitas Soomlais.

Kuidas vältida toidujäämete ja toidukao teket?

  • Kavand menüü ja koosta ostunimekiri
  • Osta mõistlikus koguses
  • Säilita toitu õigesti
  • Valmista toitu oskuslikult ja parajas koguses
  • Kasuta ära või anneta järelejäänud toit
  • Kogu toidujäätmeid liigiti ja komposti

Toidujäätmete tõttu raiskame mitte ainult oma enda raha, vaid ka muid ressursse – maad, vett, energiat ja tööjõudu. Lisaks tekitab toidu tootmine tõsise keskkonnakoormuse, sest saagikuste tõstmiseks kasutatakse väetisi ja erinevaid kemikaale.

„Maailmas kaevandatakse ja kasvatatakse igal aastal ressurssi kokku 100 miljardit tonni – see läheb majandusse ja sealt tuleb reostusena välja keskkonda või viiakse muul viisil majandusahelast välja,“ kirjeldas Rohetiigri eestvedaja Eva Truuverk. „100 miljardist tonnist läheb 90 protsenti igal aastal kaotsi ja ainult 10 protsenti läheb uuesti ringlusesse või taaskasutusse. Toit on hästi kontsentreeritud ressursi allikas.“

Siinkohal tõi Truuverk singirulli elukaare näite. „Kõigepealt kasvatame siga aasta või kaks, kuhu panevad inimesed oma tööaega sisse, toidavad siga, annavad talle puhast joogivett ja ühel ilusal päeval sõidab siga tapamajja ning temast saab lihakeha,“ rääkis ta.  

„Sealt edasi tehakse temast singirull. See pakendatakse plastpakendisse ning sõidab edasi kaubandusse. Singirulli töötlemiseks ja transpordiks on meil samamoodi kulutatud inimeste tööjõudu ja erinevatel viisidel energiat. Kaubanduses on singirull lettidel nädal aega, siis saabub tema tähtaeg „kõlblik kuni“ ja kui meist keegi ei ole seda ära ostnud, koju viinud ja ära söönud, siis viiakse see kahjuks keskladudesse, kuhu omakorda tuleb sellele järgi Ragn-Selss auto ja viiakse loomsete toiduainete utiliseerimisepunkti ning singirull koos platspakendiga kaevatakse maasse. Sinna tema eluiga lõpeb. Tegelikult oleks palju võimalusi, kuidas selles ahelas saaks singirulli päästa. Mõttekoht.“

Tuleb muuta enda harjumusi

Toidu raiskamise vähendamist ei saa muuta üleöö. See on paljuski kinni inimeste harjumustes. Suureks abiks on hea planeerimine – nädalamenüü, ostunimekirjade koostamine ja ka suurem teadlikkus toidutegemise võimalustest.

“Vali näiteks oma külmikus välja üks riiul, kuhu paned need toidud, mis tuleks esmajärjekorras ära süüa,” andis Soomlais nippe. “Hoia külmikus korda ja tõsta aeg-ajalt kiiremat tarbimist vajavad toiduained „söö siit kõigepealt“ alale.”

Rimi värskest uuringust selgus, et keskmine Eesti pere viskab igal aastal ära 330 euro väärtuses toitu. Lastega peredes on toidukadu veelgi suurem – see on 438 eurot aastas. Enam kui kolme liikmega pered viskavad igal aastal ära keskmiselt 504 euro väärtuses toitu.

„Tänane olukord on paljude perede jaoks selline, et iga kokkuhoitud euro on olulisem kui kunagi varem,“ sõnas Rimi vastutustundliku ettevõtluse juht Katrin Bats. „Toidukao arvelt raha säästa oleks kindlasti üks lihtsamaid viise pere eelarve kontrolli all hoidmiseks. Kui eelarve polegi probleem, tasub mõelda sedapidi, et selle raha eest saab juba 3-liikmeline pere näiteks kinno minna.”

Toidu raiskamise olukord on Batsi sõnul kurb. „Inimesed on paraku sellised, kes ei hinda toitu, mida nad ostavad või valmistavad,“ lisas ta. „Enim visatakse ära valmistoitu ehk mille oled ise teinud.“

Palju visatakse ära ka puu- ja köögivilju. „Ühest küljest tahavad inimesed toituda tervislikumalt ja ostavad neid rohkem,“ lauus Bats. „Teisest küljest jäävad need viljad kodudes ikkagi seisma ja riknevad. Nendega ei osata kas midagi teha või hoiustada. Arenguruumi on kindlasti.“

Prügisukeldumine on kanda kinnitamas

Mõnda aega on olnud kuulda ka prügisukeldujatest ehk inimestest, kes käivad otsimas prügikastidesse visatud toitu. Prügisukeldumise eesmärk seisneb suuresti toiduraiskamise vähendamises, aga osalt ka raha säästmises. See ettevõtmine võib kujutada aga ohtu prügisukeldujate endi tervisele.

„Vahel võib kõrvalseisjaile jääda mulje, et kauplused viskavad ära toitu, mis näeb ilus välja ning on veel täiesti kasutuskõlblik,“ märkis Bats. „Pelgalt peale vaadates ei pruugi aru saada, miks toit prügikasti sattus, tegelikult on sel alati aga kindel põhjus. Mu üks kolleeg ütles, et kui võtta saiapakk lahti ja sealt otsast on kaks tükki hallitanud, siis tegelikult me ei näe, mis seal sees tegelikult toimub. Hallitanud on juba terve sai. Aga siis ta ütles, et kui süüa saia teisest otsast, kus ta veel võib-olla ei ole hallitanud, võib aastate pärast tekkida haigusi, mis on tekkinud just selle tulemusena. Seega ei usaldaks ma prügikasti toitu, sest kunagi ei  või teada, mis seal sees tegelikult on ja mis tervisekahjustusi see meile tekitada võib.“

Bats tõi välja, et Leedu ja Läti kolleegid ei ole veel ühtegi prügisukeldujat näinud. „Neil ei ole ka ühtegi toidukappi veel,“ lisas ta. „Tegelikult see on koht, kus me saame olla uhked, et meie kogukondlik aktiivsus, on kaasa toonud selle, et meil on toimunud plahvatuslik annetamine.“

Batsi sõnul on üks suurimaid takistuskive inimeste mõtteviisi muutmine. „Meie oleme mõtteviisi Rimis muutnud just toidukao vähenemisest,“ lausus ta. „Oleme investeerinud täpsesse tellimissüsteemi, oma inimestesse ja koostöösuhetesse. Ning abiks on ka LEAN põhimõtete juurutamine, mis tähendab, et toidukaupluse ladu on korras. Meie oleme seda viimased kaks aastat juurutanud ja näeme, et sellel on reaalne efekt toidukadu vähenemisse. Laos on konkreetsed jooned maas, kuhu midagi pannakse ja see teeb laost asjade leidmise väga lihtsaks.“

„Parim enne“ või „kõlblik kuni“

Kõigil toidukaupadel on peal säilivustähtaega tähistav märge “parim enne” või “kõlblik kuni”. Nende tähendus tekitab inimestes jätkuvalt segadust.   „Neid silte võiks julgelt lugeda ja rohkem süveneda,“ rõhutas Soomlais.

“Parim enne” kuupäevaga on tähistatud näiteks leib, sai, juust, küpsised, maiustused, maitseained, jahu, karastusjoogid ja konservtooted.

Parim ennemõiste all on mõeldud toidukauba minimaalset säilimistähtaega. “Parim enne” tähistus viitab eelkõige toidu kvaliteedile. „Seega kõlbab “parim enne” kuupäevaga toit veel süüa ka peale pakendil märgitud kuupäeva, kui seda on õigesti säilitatud ja ei too endaga kaasa ohtu tarbija tervisele.“

Kõlblik kunitähistab realiseerimise ja tarvitamise lõpptähtaega. Selline märgistus on kiiresti rikneval kaubal (liha, kala- ja piimatooted, salatid), mis oma koostise tõttu on soodne keskkond riknemist põhjustavate mikroorganismide kasvuks ja paljunemiseks. „Kõlblik kuni tähistusega tooteid ei tohi pärast märgistusel esitatud kuupäeva müüa ega tarbida, sest need võivad ohustada inimese tervist,“ lisas Soomlais.

Päästetud banaanijäätis

Sel kevadel tegid Rimi, La Muu ja Toidupank Eestis ajalugu – esmakordselt toodeti Eestis raisku minemisest päästetud banaanidest jäätist. „Märtsis kogusime Rimi kauplustest 1252 kilo banaane, mis polnud enam kõlblikud müügiks ega sobinud ka Toidupangale annetamiseks,“ rääkis Bats. „Purustatud banaanidele lisati juurde koorejäätist ja šokolaadikastet ning sellest valmis 7000 karpi päästetud banaanidest jäätist.“

Rimi otsib pidevalt uusi võimalusi toidu raiskamise vähendamiseks. „Oleme Toidupangale juba üksteist aastat ehk Toidupanga loomisest alates annetanud toitu,” lisas Bats. “Eelmisel aastal annetasime Toidupangale 1240 tonni toitu, mis muidu oleks läinud ära viskamisele ning see teeb meist suurima päästetud toidu annetaja.”

Boerefijn sõnas, et 12 aasta jooksul on Toidupank päästnud üle 13 miljoni toitu. „See on ligi 33 miljonit söögikorda,“ märkis ta. „Meil on praegu ligi 20 000 klienti nädalas, mis on 100 protsenti rohkem kui kaks ja pool aastat tagasi. Kui algas koroonakriis tuli uusi kliente märkimisväärselt juurde ning kui Eestisse saabusid Ukraina sõjapõgenikud tõstis see omakorda abivajajate arvu.“

Abivajajate arv kasvab. „Arvame, et järgmine aasta kasvab abivajajate arv veelgi, sest toidu-, elektri- ja küttehinnad tõusevad,“ lisas Boerefijn. „Poole aasta pärast võib meil olla 30 000 klienti nädalas.“

 Anna oma panus toidujäätmete tekke vähendamisse

  • Planeeri menüü ehk portsjonid ja toidukorrad ette. Planeeri teadlikult menüüsse selliseid toite, kus kasutad võimalikult palju kappides leiduvat ära, et vältida jäätmete teket.
  • Tee enne poodi minemist menüü järgi ostunimekiri arvestades, milliseid koguseid toitu vajad ja millised toiduained on kodus juba olemas. Ära mine poodi näljasena ega lase end ahvatleda suurtel pakkidel ja pakkumistel. Osta ainult vajalik kogus, võimalusel osta toiduaineid lahtiselt oma korduskasutatavasse karpi vajalikus koguses. Nii säästad toitu, aega, raha ja keskkonda!
  • Ole leidlik toiduainete ja toidu ülejääkide kasutamisel, arvestades seejuures toiduohutusega. Valmista näiteks pruunidest banaanidest kooki või smuutit, kasuta üleliigset/kuivanud saia kotlettide valmistamisel, valmista seisma jäänud köögiviljadest suppe jne.
  • Tee vahet märgetel “kõlblik kuni” ja “parim enne”. Märget “kõlblik kuni” ehk tarvitamise tähtpäeva kasutatakse kiiresti riknevatel toitudel. See tähistab kuupäeva, milleni võib toitu ohutult süüa. Tarbi toit enne „kõlblik kuni“ kuupäeva möödumist! „Parim enne” tähistab kuupäeva, milleni säilib toote nõuetekohane kvaliteet. Toiduaineid on ohutu tarbida ka mõnda aega pärast „parim enne” kuupäeva möödumist, kuid enne tarbimist vaatle, nuusuta ja maitse.
  • Jälgi pakenditele märgitud kuupäevi ja paiguta toiduained kapis ümber – tõsta uuemad tooted külmikus või kapis tahapoole ja vanemad ettepoole, et vältida toiduainete riknemist, enne kui neid kasutada jõuad.
  • Säilita toitu nõuetekohaselt – vaata pakenditelt toidu säilitamisjuhiseid ning hoia külmiku temperatuur vahemikus 1–4 °C ja sügavkülmiku temperatuur –18 °C juures.
  • Kasuta toidu säilitamiseks külmutamist või kuivatamist. Hea mõte on külmutada toitu eraldi portsjonitena ja märgistada need vastavalt.
  • Kasuta väiksemaid taldrikuid, lusikaid ja kahvleid. Nii sa ei tõsta taldrikule rohkem toitu, kui ära süüa jaksad.
  • Jaga üleliigset toitu sõprade, kolleegide või naabritega! Samuti jagage omavahel nippe toiduraiskamise vältimiseks.
  • Vali poes ja turul julgelt ebastandardse välimusega puu- ja köögivilju – need on täiesti söödavad ja toitvad ning saad ära kasutada allahindlusi või muid kampaaniad.
  • Töökoha või kooli sööklas ära tõsta rohkem süüa, kui jaksad ära süüa. Mõtle ka kohvikus või restoranis enne toidu tellimist, kui palju jõuad süüa. Võid proovida eelroa ja pearoa tellimise asemel kahe eelroa söömist.
  • Rootsi lauas võta väiksem taldrik, et vältida üleliigsete toidukoguste taldrikule tõstmist. Vajadusel saad toitu juurde tõsta.
  • Küsi kohvikus või restoranis järelejäänud toit endaga kaasa. Nii saad seda süüa hiljem kodus.
  • Kohanda oma ootusi – ära eelda, et kogu toiduvalik peab olema toidupoes, kohvikutes ja restoranides kogu päeva vältel saadaval. See võib tähendada, et poed, kohvikud ja restoranid peavad päeva lõpus toitu ära viskama.
  • Kui siiski tekib toidujäätmeid, ära viska neid segaolmejäätmete hulka, vaid kogu liigiti ja komposti ise või viska biojäätmete konteinerisse.

Allikas: Keskkonnaministeerium