"Maailma parandamisega on üks segane lugu. Suurimad maailmaparandajad on enese meelest olnud Hitler ja Stalin."

Vladislav Koržets, luuletaja ja humorist

Justiitsminister Lea Danilson-Järg teatas, et valitsuses neljapäeval arutelusid tekitanud heaolu arengukava sõnastuse osas on jõutud kokkuleppele.

Danilson-Järg tegi kuni 2030. aastani kehtivale arengukavale Isamaa poolt mitmeid täiendusettepanekuid ning reedel toimunud läbirääkimiste käigus jõuti muudatuste osas kokkuleppele. Peale täienduste sisseviimist kavatsetakse arengukava järgmisel nädalal valitsuses heaks kiita.

„Valitsusele esitatud heaolu arengukava peamiseks puuduseks oli, et Eesti kõige põletavam probleem – negatiivne iive – oli tahaplaanile jäänud. Isamaa jaoks oli seega esmatähtis perepoliitika peatüki täiendamine sündmust toetavate meetmetega ning kuna meie ettepanekuid on nüüd suures osas arvesse võetud, peame võimalikuks arengukavaga edasi liikuda,“ ütles Danilson-Järg.

Muuhulgas lisati arengukavva sealt varem puudunud tegevussuund „Jätkusuutliku sündimustaseme saavutamiseks vajalike meetmete kavandamine ja rakendamine“, mis sisaldab järgnevaid eesmärke:

Esiteks: töötada välja laiapõhjaline tegevuskava taastetaseme sündimuse saavutamiseks;
teiseks: parandada lastega peredele suunatud teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti;
kolmandaks: analüüsida eluaseme kättesaadavusega seotud takistusi pere loomisel ja laste saamisel ning töötada välja meetmed nende leevendamiseks;
neljandaks: analüüsida laste arvuga seotud pensioniõiguste suurendamist;
viiendaks: soodustada perekonda, laste saamist ja kasvatamist ning lasterikkust väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas;
kuuendaks: tagada oluliste perehüvitiste kaasas käimine palga- ja elukalliduse tõusuga;
seitsmendaks: parandada väikelaste vanematele haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi;
kaheksandaks: ajakohastada ja ühtlustada ühe vanemaga perede toetusmeetmete paketti

„Arengukava täiendamiseks sündimust toetavate meetmete osas tehti ettepanekuid juba arengukava koostamisel toimunud kaasamise käigus, kuid kahjuks ei võetud neid piisavalt arvesse. Seetõttu ei olnud puuduste kõrvaldamiseks muud võimalust kui praeguses lõppetapis sekkuda,“ sõnas Danilson-Järg. „Eesti ühiskonna kõige suurema murekoha adresseerimine lubab arengukavaga edasi liikuda, mis on ka vajalik, kuna sellest sõltub eelarveliste vahendite kasutamine.“

Vastavalt kokkuleppele valmistab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ette arengukava uue täiendatud versiooni, et see järgmisel nädalal valitsuses heaks kiita ja riigikogule saata. Parlamendil on samuti võimalik arengukavale täiendusettepanekuid esitada, misjärel naaseb see kinnitamiseks valitsusse.