Mille poolest erineb COVID-19 gripist?

11.01.2021

Peale koroona levib praegu gripp, mis on hooajaline haigus, seetõttu on oluline teha vahet koroonal (COVID-19) ja gripil. Kuigi koroona kohta on veel liiga vähe täpset teavet, saab võrrelda kahe haiguse peamisi tunnuseid.

Haigusnähud

• gripp – palavik, köha, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, tilkuv või kinnine nina, väsimus, mõnikord oksendamine või kõhulahtisus. Enamik grippi haigestunuid terveneb vähem kui kahe nädala jooksul. Mõnedel haigestunutel põhjustab gripp tõsiseid tüsistusi, sh kopsupõletikku. Gripihaigestumus on igal aastal väga sarnane.
• Covid-19 – koroonaviirus – palavik, köha, hingamisraskused. COVID-19 sümptomid ei ole senini täiesti selged. Samuti ei ole veel teada, kui tõsiselt võivad sümptomid avalduda või kui paljudel on ainult väga kerged sümptomid või puuduvad need üldse. Enamik COVID-19 nakkuse juhtumid ei ole rasked.

Nakatumine

Iga gripi viirusega nakatanu inimene nakatab keskmiselt 1,3 tervet inimest. Koroonaviirus on gripist nakkavam. Iga COVID-19 viirusega nakatanud inimene nakatab keskmiselt 2,2 inimest.

Haigestumus

Koroonaviirusesse või grippi nakatumise korral on kõrgeim oht haigestuda inimestel, kes on vanemad kui 60 a, kellel on nõrgenenud immuunsussüsteem ja/või kroonilised haigused. Iga kaasnev haigus tõstab haigestumise riski. Koroonaviirusesse nakatunud lastel on tavaliselt kerged sümptomid või need puuduvad. Gripp on palju ohtlikum lastel, eriti väga noortel, kes võivad raskelt haigestuda.

Suremus

COVID-19 suremus varieerub regiooniti ning sõltub vanusest ja muudest teguritest. Kõige enam on ohustatud vanemaealised. Kuigi COVID-19 suremus ei ole täpselt teada, siis enamus uuringuid näitavad, et COVID-19 suremus on suurem gripi suremusest.

Ravi

Grippi suremus oleks kõrgem, kui ei oleks ravi ja vaktsineerimist. Gripi raviks on mitu retseptiravimit, mis toimivad kõige paremini, kui neid võetakse ühe või kahe päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist. Samuti on ravimeid, mida antakse gripi ennetamiseks inimestele, kes on viirusekandjaga kokku puutunud. Gripi vastu olemas laialdaselt kättesaadavad vaktsiinid, mis tekitavad teatud immuunsuse. COVID-19 jaoks ei ole kindlat ravi ega ühtegi heaks kiidetud viirusevastast ravimit. Arstid saavad seega soovitada tavapäraseid abinõusid: puhata, võtta valu vähendamiseks ja palaviku langetamiseks mõeldud ravimeid ning tarbida dehüdratsiooni vältimiseks vedelikke. COVID-19 vastu on olemas vaktsiinid, kuid hetkel veel piiratud kogustes.

Vältimine

Nii COVID-19 kui ka gripi vältimiseks pesta käsi seebiga vähemalt 20 sekundit, vältida pesemata käte puhul kontakti näopiirkondadega, vältida kontakti haigete inimestega, haigestumise puhul viibida kodus ning desinfitseerida sageli pindu ja esemeid, millega ollakse igapäevaselt kontaktis.

Hooajalisus

Gripi puhul täheldatakse mustrit, et haiguse levik väheneb kevadel ning naaseb sügisel ilma külmenedes. Ei ole teada, kas ja kuidas ilm COVID-19 viirust mõjutab. Isegi kui COVID-19 viiruse levik kevadel väheneb, võib see sügisel naasta.

Riskirühmade hoidmise ja viiruse leviku piiramise kohta vaata lähemalt Tervise Arengu Instituudi artiklitest:

• Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?
• TAI vanemteadur Kristi Rüütel: igaüks saab panustada viiruse leviku piiramisele

Kui tõsine haigus on koroonahaigus?

22.09.2020

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Kõige sagedasemad haigusnähud on:

• palavik (89,9%)
• kuiv köha (67,7%)
• väsimus (38,1%)
• röga (33,4%)
• hingamisraskused (18,6%)
• kurguvalu (13,9%)
• peavalu (13,6%)
• lihas- ja liigesvalu (14,8%)
• krambid (11,4%)
• iiveldus ja oksendamine (5,0%)
• ninakinnisus (4,8%)
• kõhulahtisus (3,7%)
• veriköha (0,9%)
• silma sidekesta ärritus (0,8%).

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Miks tuleb vanemaid ja krooniliste haigustega inimesi eriti hoolsalt kaitsta?

02.04.2020

Koroonahaigus võib kulgeda raskemini üle 60aastastel või kroonilisi haigusi põdevatel inimestel, kuna nende organism ja immuunsus võivad olla nõrgemad.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus, astma ja kroonilised kopsuhaigused.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele peamiselt piisknakkuse kaudu.

Seetõttu tuleb vanemaealiste ja kroonilisi haigusi põdevate inimestega lähikontakti vältida nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde ei ole soovitatav viia ka terveid lapsi, sest nende haigestumine on suur oht vanavanematele.

Kas rasedad on koroonaviiruse riskirühm?

22.09.2020

Praeguste teadmiste põhjal ei ole rasedatel suurem oht koroonaviirusesse nakatuda ning haigestumise korral ei põe nad raskemini. Ei ole ka teada, et viirus leviks emalt veel sündimata lapsele või sünnituse ajal. Rasedatele kehtivad üldjuhised.

Kas koroonaviirus levib kortermaja ventilatsioonisüsteemi kaudu?

22.09.2020

Koroonaviirus ventilatsioonisüsteemi kaudu ei levi. Kõige enam nakatutakse lähikontaktis piisknakkuse teel, kui piisad satuvad inimese limaskestadele, näiteks ninna, suhu või silma. Nakatuda võib ka piiskadega saastatud pindade kaudu, näiteks puudutades ukselinki ja seejärel oma nägu.

Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskuse andmetel ei ole praegu usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et viirus levib ventilatsiooni kaudu. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu dotsendi Hans Orru sõnutsi on nakatumisel määrav ka sissehingatav viirusosakeste hulk.

Nakatumiseks peab olema haigega lähikontaktis või viibima koos väikeses suletud ruumis. Kogus, mis võiks kanduda naabritelt ventilatsioonisüsteemi kaudu, ei ole tavaolukorras nakatumiseks piisav.

Alati tuleb aga ruume tuulutada, et vähendada viirusosakeste hulka nii haigestunud kui ka tervete inimeste ruumides.

Avalikes ruumides tuleb tuulutada ööpäev läbi, see ei lase viirusosakestel ja saasteainetel kuhjuda.

Koroonaviirus on küll võimeline kinnituma õhuaerosoolidele, kuid viirusosakeste hulk väheneb õhus suhteliselt kiiresti. Ajakirjas New England Journal of Medicine ilmunud uuringu põhjal on kolme tunni möödudes koroonaviiruse osakestest alles kuuendik.

Kas võin tellida välismaalt postipakke või saan niimoodi nakkuse?

22.09.2020

Internetist tellitud postipakke võid ilma viirusesse nakatumist kartmata vastu võtta ja avada.

Uut tüüpi koroonaviirus COVID-19 ei levi välismaalt saabuvate kaupadega.

Kas koroonaviirus levib toidu kaudu?

24.09.2020

Teadusandmete põhjal inimesed toidu kaudu koroonaviirusega ei nakatu.

Koroonaviirused vajavad paljunemiseks peremeesorganismi ehk looma või inimest ega saa toidus paljuneda.

Kas inimesed võivad koroonaviirusega nakatuda ka koduloomade kaudu?

14.04.2020

Praeguste teadmiste põhjal ei ole loomad inimesele nakkusohtlikud ja seetõttu on loomapidajail ohutu nende eest hoolitseda: neid sööta, ravida jne.

Maailmas on testitud tuhandeid lemmikloomi ning vaid kolmel juhul on koroonaviirust põdeva inimese lemmiklooma proovidest leitud koroonaviiruse tekitaja SARS-CoV-2 genotüübi jääke. Mitte ühegi juhtumi puhul ei saa kinnitada, et looma haigestumise põhjuseks oli koroonaviirus.

Praeguste teadmiste alusel võime öelda, et viirusejäägid loomade organismis on olnud põhjustatud keskkonna saastumisest (looma organism on nagu iga teine pind, millele viirus võib ladestuda).

Ka kriisiolukorras tuleb tagada loomade heaolu ning neid ei tohi jätta hooletusse.

Kas viirus võib levida edasi ka surnud inimeselt?

24.09.2020

Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel puuduvad tõendid selle kohta, et keegi on saanud nakkuse surnud inimeselt.

Siiski võib teatav nakkusoht tekkida kokkupuutel koroonaviirusega surnu kehavedelikega. Seega on parem vältida igasugust kontakti surnuga, kelle koroonaproov oli positiivne.

Kuidas koroonaviirus levib?

19.11.2020

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomuslikud sümptomid, eelkõige köha.

Nii võib viirus inimeselt inimesele levida mitmel viisil:

• Piisad või aerosoolid. Kui nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, kannavad tilgad või väikesed osakesed, mida nimetatakse aerosoolideks, viiruse ninast või suust õhku. Igaüks, kes on sellele inimesele lähemal kui 2 meetrit, võib selle oma kopsudesse sisse hingata. Sellepärast on oluline hoida distantsi ja kanda maski.
• Õhu kaudu edasikandumine. Uuringud näitavad, et viirus võib õhus elada kuni 3 tundi. See võib teie kopsudesse sattuda, kui keegi, kellel see on, hingab välja ja te hingate seda õhku sisse. Selle vältimiseks on oluline ruume tihti tuulutada ja ventileerida.
• Pinnaülekanne. Veel üks võimalus nakkuse saamiseks on see, kui puudutate pindu, mille peale keegi, kellel on viirus, on köhinud või aevastanud. Viiruse võib saada näiteks siis, kui puutute saastunud tööpinda või ukselinki ja seejärel puudutate oma nina, suud või silmi. Viirus võib elada sellistel pindadel nagu plastik ja roostevaba teras 2–3 päeva. Viiruse leviku peatamiseks puhastage ja desinfitseerige kõik lauad, nupud ja muud pinnad, mida teie või teie pere mitu korda päevas puudutab.

Viirus levib seega kõige sagedamini sümptomitega inimeste kaudu. Kuid viirust on võimalik edasi anda ka ilma mingeid märke näitamata. Mõned inimesed, kes ei tea, et on nakatunud, võivad viirust teistele edasi anda. Seda nimetatakse asümptomaatiliseks levikuks. Viirust võib edasi anda ka enne, kui märgatakse nakkuse märke, sellist nakatumist nimetatakse eelsümptomaatiliseks levikuks.

Parim viis viiruse leviku pidurdamiseks on teiste inimestega kontaktide piiramine. Selleks on mitu võimalust:

• Töötage kodus, kui saate.
• Vältige reisimist, kui see on võimalik. See on eriti oluline, kui teie või keegi teine, kellega koos elate, on vanem kui 65-aastane või krooniliselt haige. See suurendab raskema läbipõdemise riski.
• Hoidke oma pere ja sõpradega ühendust telefoni ja arvuti kaudu, mitte ärge kohtuge nendega näost-näkku.
• Kui peate välja minema, siis seiske inimestest vähemalt 2 meetri kaugusel.
• Kandke välja minnes näomaski.
• Peske sageli käsi.
• Kui olete haige, viibige kodus teistest eraldi asuvas magamistoas.
• Ostke toidukaupu või ravimeid võimaluse korral veebist.

Kuidas saan vabatahtlikuna aidata kriisi lahendamisse?

04.03.2021

Hooli enda ja teiste turvalisusest ning tervisest. Enne vabatahtlikku tegevust veendu, et oled terve ja oskad nii ennast kui ka teisi viiruse eest kaitsta. Ära pane end teisi aidates ohtu ning ärge levitage ise viiruseid edasi. Kui kuulud ise riskigruppi – oled vanuses 60+ või põed mõnd kroonilist haigust – on mõistlik kodus püsida ning mitte panna end asjatult ohtu. Riskigruppi kuuludes saaksid inimesi aidata näiteks toetava telefonivestluse tegemisega.

Kui oled terve ja soovid vabatahtlikuna panustada ning hätta jäänud inimesi abistada, alusta enda lähedalt – kodumajast, tänavast, külast, asumist, seltsist.

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Oluline on tagada, et keegi ei jääks tähelepanuta või vastupidi paneks end ohtu kedagi aidates või abi vastu võttes. Abi pakkumisel tuleb hoiduda füüsilistest kontaktidest, et minimeerida ja vältida viiruse edasist levikut ning suurema kahju tekitamist.

Vabatahtlikule tegevusele üleskutsete puhul tuleb säilitada selge pea ja olla kindel, et eesmärk, vahendaja ja üleskutsuja on usaldusväärsed, et tõkestada viiruse kiiret levikut ja kaitsta end kelmuste eest.

(1) Kui soovid pakkuda abi organisatsioonidele vabatahtlikuna või vajad tuge vabatahtlikuna tegutsemiseks, kasuta Vabatahtlike Väravat aadressil www.vabatahtlikud.ee. Sinna on kokku koondatud ka juhised vabatahtlikele ja vabaühendustele praeguses olukorras tegutsemiseks. (2) Inimeselt inimesele või kogukonnalt kogukonnale abivajaduse või abipakkumise saab kirja panna ka www.helpific.com keskkonnas. Helpificu veebipõhise tugikeskkonna vabatahtlikud pakuvad eakatele ja riskirühma kuuluvatele inimestele abi toidu ja ravimite kojutoomisel. Samuti pakuvad vabatahtlikud abi igapäevatoimingutes, majapidamistöödel, arsti juurde ja taastusravisse minekul jne.

Kui vajad abi, siis:

• Sisene Helpificu tugikeskkonda aadressil www.helpific.com;
• Täida oma profiil;
• Kirjuta oma abisoov;
• Võimalik on helistada ka Helpificu tugiliinile numbril 5660 4642 ja anda teada oma abisoovist. Toidu kojutoimetamise soovi korral koosta nimekiri soovitud toiduainetest ja anna see teada tugiliinil koos oma kontaktandmetega.

Registreeri end vabatahtlikuks, et anda oma panus koroonakriisiga võitlemisel. Selleks:

• Leia Google Play või Appstore keskkonnast Zelos Team Management ja laadi see alla;
• Loo endale konto;
• Otsi märksõna „Helpific“
• Vali abipalve, mida oled valmis täitma.

Kuidas ma saan isolatsioonis olles prügi välja viia?

24.05.2020

Eramajades on lihtne – järgida sortimisnõudeid ja viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige õigem oleks isolatsiooni ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi, siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et nakkusohtlikud jäätmed on suletud kilekotti ja kott tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist ning mida teha selle kahtluse korral?

25.01.2021

Kuidas vältida koroonaviirusesse nakatumist:

• Pese käsi sooja voolava vee ja seebiga, vajaduse korral kasuta alkoholipõhist desinfitseerimisvahendit.
• Väldi kontakti. Hoia vähemalt 2 meetrit vahet inimestega, kes köhivad või aevastavad. Kui seisad haigusnähtudega inimese lähedal, võid ka ise haigestuda.
• Ära katsu silmi, nina ja suud. Kui puudutad neid mustade kätega, siis võib viirus kanduda ka Sinule edasi.

Mida teha viirusekahtluse korral?

• Kui Sul on kerged hingamisteede haigusnähud, järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning püsi kodus, kuni oled tervenenud.
• Võta ühendust oma perearstiga, kes saab sulle ka töövõimetuslehe/hoolduslehe väljastada.
• Jälgi oma tervist. Kui Sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi. Helista perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220.

Kuidas piirata pisikute ja viiruste levimist:

• Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja puhasta käed. Kui Sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.
• Kui katad oma suu ja nina, takistab see pisikute ja viiruste levimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda Sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele.

Mida koroonaviirus organismiga teeb – kas ta kahjustab mingeid organeid, näiteks kopsu?

22.09.2020

Koroona haigusnähud ja nende raskusaste on väga erinevad. Mõnel inimesel puuduvad haigusnähud, mõnel tekib raske kopsupõletik, riskirühma kuuluvatel inimestel võib haigus lõppeda surmaga.

Enamikul koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad.

Viiruse riskirühma kuuluvad vanemad ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esineb sagedamini raske haigusvorm.

Kui elan koos inimesega, kellel on palavik ja kes köhib, aga kellele ei ole testi tehtud, kas peaksin jääma 10 päevaks koju? Kas saan sel põhjusel vormistada haiguslehe?

02.02.2021

Jälgi oma tervist ja küsi tööandjalt, kas oleks võimalik teha kaugtööd. Hoia teistest inimestest eemale, järgides samal ajal kõiki hügeenireegleid.

Kui Su tervis on korras ja Sa ei ole ühegi testitud koroonahaigega lähikontaktis olnud, pole arstil põhjust haiguslehte anda.

Lähikontakti koroonahaigega käsitatakse aga samaväärselt haigestumisega. Seega saab arst anda Sulle:

• haiguslehe, kui kokkupuude oli Sul endal,
• hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel.

NB! Haigus- või hoolduslehe saab arst väljastada ainult siis, kui tööandja on Su ametlikult tööle registreerinud ja Su ravikindlustus kehtib.

Kas ma saan Eestis mõnes veebikeskkonnas hinnata oma koroonasse haigestumise võimalikkust?

24.09.2020

Jah, enesehindamiskeskkonnas koroonatest.ee saab lihtsatele küsimustele vastates hinnata koroonaviirusega nakatumise ohtu. Keskkonnas antakse inimesele hindamistulemuste põhjal ka edasised soovitused.

Veebilahendus sündis Garage48 ja Accelerate Estonia korraldatud häkatonil, mille eesmärk oli luua arendusi koroonakriisi lahendamiseks. Idufirma Montonio Finance töötas koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga välja veebipõhise hindamisküsimustiku.

Kui mu töökaaslasel tuvastati testiga koroonahaigus, siis mida peaksin mina tegema?

02.02.2021

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma 10 päevaks koju eneseisolatsiooni ja oma tervislikku seisundit jälgima.

Ülejäänud töötajad võivad tööle naasta pärast tööruumide puhastamist ja desinfitseerimist.

Lähikontaktsetel on samuti võimalik pöörduda perearsti poole sooviga avada eneseisolatsiooni ajaks töövõimetusleht.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Millal võib inimene ühiskonnaellu tagasi tulla, kui tema haigusnähud on möödunud?

02.02.2021

Inimene on nakkusohtlik kuni 10 päeva pärast haigusnähtude avaldumist.

Inimene tunnistatakse terveks, kui tal puudub palavik vähemalt kolm päeva ja hingamisteede haiguse nähud (eelkõige köha ja kurguvalu) on taandunud.

Tervenemise ja ühiskonnaellu tagasipöördumise üle otsustab perearst.

Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

08.04.2021

Jälgi töötajate tervist.

• Haigusnähtudega töötaja saada 10 päevaks koju.
• Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 10 päevaks koju.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

• Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
• Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekordseid kindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
• Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
• Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
• Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

• Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
• Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
• Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Põllumajandus- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks)

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale

Kas pean jääma 10 päevaks koju, kui puutusin tööl kokku inimesega, kes nuuskas või köhis?

17.03.2021

Pead koju jääma juhul, kui puutusid kokku COVID-19 nakatunuga või kui Sul esineb haigusnähte (köha, hingamisraskused või palavik). Kui kolleeg nuuskas või köhis, aga ei ole teadaolevalt ise kokku puutunud COVID-19 nakatunuga ega ole saanud ise positiivset koroonatesti tulemust, ei pea Sa 10 päevaks koju jääma.

Küll aga võiksid soovitada kolleegil jääda koju seniks, kuni haigusnähud mööduvad.

Kas lastele kehtivad samad reeglid nagu täiskasvanutele? Kas lapsed saavad vabaneda eneseisolatsioonist testimisega?

02.02.2021

Jah, lastele kehtivad samad reeglid nagu täiskasvanutele:

• COVID-19 kinnitatud haige laps peab püsima elu- või viibimiskohas eneseisolatsioonis vähemalt 10 päeva kuni tervenemiseni.
• COVID-19 kahtlusega laps peab püsima elu- või viibimiskohas eneseisolatsioonis ja teda ei tohi viia lasteasutusse, sealhulgas kooli ega lastele mängimiseks mõeldud avalikku ruumi või alale.
• COVID-19 haige lähikontaktne laps peab jääma eneseisolatsiooni 10 päevaks.
• COVID-19 riskiriigist reisilt tulles peavad lapsed jääma 10 päevaks eneseisolatsiooni, testimine ei vabasta neid isolatsioonikohustusest. Reisilt tulles on soovi korral võimalik eneseisolatsiooniperioodi lühendada, tehes kaks koroonatesti – ühe koheselt Eestisse saabudes ja teise testi mitte varem kui kuus päeva pärast esimese testi tulemuste teadasaamist. Riskiriikide kohta leiab infot välisministeeriumi kodulehel.

Ainus erinevus täiskasvanutele kehtivate soovitustega on see, et lapsed kuni 12-aastaseks saamiseni ei pea kandma maski.

Kas lähikontaktse lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni?

02.02.2021

Enesesolatsiooni peab jääma COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne. Lähikontaktse lähikontaktne ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui tal puuduvad haigusnähud.

Haiguskahtluse korral tuleb 10 päeva oma tervist jälgida. Kui Sul on haigusnähud ja kahtlustad, et võid olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.

Mida teha, kui olen puutunud kokku inimesega, kellel on tuvastatud koroonaviirus, aga ei ole saanud lähikontaktse teavitust?

02.02.2021

Isikul, kes teab, et ta on viimase 10 kalendripäeva jooksul kokku puutunud COVID-19 diagnoosi saanud isikuga, tuleb jääda koju või püsivasse viibimiskohta sõltumata sellest, kas Terviseamet on isikuga ühendust võtnud või mitte.

10-kalendripäevast perioodi hakatakse arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates. Kui oled olnud muul viisil haigega lähikontaktis, siis hakatakse 10-kalendripäevast karantiiniperioodi lugema haigega viimasest lähikontaktis olemise kuupäevast.

10 päevast piirangut ei rakendata kui Sul puuduvad COVID-19 haiguse sümptomid, Sa jälgid oma tervist tähelepanelikult, järgid Vabariigi Valitsuse või Terviseameti kehtestatud meetmeid võimaliku nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ja võtad kasutusele kõik võimalikud meetmed nakkushaiguse leviku tõkestamiseks ning kui esinevad järgmised asjaolud:

• kui Sa oled saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
• kui Sa lahkud oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
• kui Sa oled tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
• kui Sa oled isik, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine. Kui Sa oled elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel; • kui Sa hangid elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
• kui Sul on välistatud igasugune kontakt Sinuga samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
• kui Sa viibid õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

10 päevaks karantiini jäämise nõue kehtib haigega koos elavale, püsivalt samas elukohas viibivale või muul moel lähikontaktis olnud inimesele. Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Mida teha, kui töötaja haigestub?

02.02.2021

• Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
• Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
• Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
• COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
• Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks.
• Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada, kui neis on läbi viidud korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine.
• Ruumide ja pindade puhastamisel järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).
• COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal välja selgitama inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Lähikontaktsed selgitab välja Terviseameti regionaalosakond koostöös tööandjaga.
• Lähikontaktsed peavad järgneva 10-päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui 10.päeval pärast lähikontakti antud SARSCoV-2 PCR analüüsi tulemus on negatiivne.
• Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
• Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 10-päeva jooksul oma tervist.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Kuidas saan tõestada nt tööandjale või piiri ületades, et olen COVID-19 haiguse läbi põdenud ning eneseisolatsiooni jääma ei pea?

04.02.2021

Kui olete viimase 6 kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud, siis saate digilugu.ee portaalist uuringu saatekirja vastuse või ka asjakohase epikriisi (analüüsitud isiku isikuandmed, analüüsi metoodika, selle tulemus, analüüsi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed) ning need andmed vajadusel riigipiiri ületamisel või siis tööandjale esitada.

Kui olete haiguse läbi põdenud välismaal, siis saate enda läbipõdemist tõestada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta (tõendil peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles analüüsitud isiku isikuandmed nt analüüsi metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed). Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

Miks peab viiruse Covid-19 läbipõdenud ja uuesti nakatunuga lähikontaktis olnud inimene, kandma tööl käies siseruumis maski 10 päeva?

16.02.2021

Maski kandmine on vajalik, sest praegu ei ole lõplikult selge, kas läbipõdemine ja vaktsineerimine välistavad nakkuse edasikandluse, ning läbipõdemise korral ei ole täielikult välistatud ka uuesti haigestumine. Samuti on praeguses COVID-19 pandeemia olukorras nakatumisrisk väga kõrge.

Kehtivad piirangud hariduses, spordis, noorsootöös, huvitegevuses ja kultuuris (alates 26. aprill ja 3. mai)

22.04.2021

Alates 26. aprillist on välitingimustes lubatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe kuni 10-liikmelistes rühmades.

Kõikidesse rühmapiirangutesse on kaasa arvatud ka juhendaja ning kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda. Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele. Samuti ei laiene piirang senistele eranditele, see tähendab professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Alates 3. maist kehtivad järgmised piirangud:

Hariduselu

Alates 3. maist lubatakse kontaktõppele 1.-4. klassi lapsed ja tõhustatud ning eritoe õpilased. Ülejäänud kooliastmete kontaktõppele lubamist arutab valitsus edaspidi.

Sportimine, treenimine, huvitegevus, noorsootöö, täiendkoolitused

Alates 3. maist tohib siseruumis kõiki neid tegevusi läbi viia 2+2 reeglit järgides, mis tähendab, et koos tohib treenida kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Muu hulgas tähendab see, et lubatud on ka paaristrennid, näiteks tennises paarismäng. Samadel tingimustel on lubatud treeningud ka ujulates. Tegevusi läbi viies tuleb arvestada kuni 25-protsendilise ruumitäitumuse piiranguga. Rühmatreeningud ei ole lubatud.

Välitingimustes on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe lubatud kuni 10-liikmelistes rühmades.

Kõikidesse rühmapiirangutesse on kaasa arvatud ka juhendaja ning kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda. Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele. Samuti ei laiene piirang senistele eranditele, see tähendab professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused

Alates 3. maist on õues lubatud spordi- ja liikumisüritused maksimaalselt 150-le inimesele, kes peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades (kaasa arvatud juhendaja), rühmad omavahel kokku puutuda ei tohi. Üritus peab lõppema hiljemalt kell 21.

Alates 3. maist leevendatakse tippspordi, seal hulgas esiliiga võistlustele kehtinud osavõtjate piirarve, mis tähendab, et sisetingimustes tohib võistlusest koos personaliga osa võtta kuni 100 ja välitingimustes kuni 200 inimest. Pealtvaatajad on kõikidel võistlustel keelatud. Tippspordi võistluste toimumise kellaajale piiranguid ei kehtestata.

Kehtivad piirangud hariduses, noorsootöös, huvitegevuses, spordis ja kultuuris (alates 11.03)

01.04.2021

Alates 11. märtsist kehtivad järgmised piirangud:

Hariduselu

Üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides jätkub distantsõpe 25. aprillini, sh algklasside õpilastel.

Lisaks soovitab valitsus tungivalt lapsi mitte lasteaeda ja lastehoidu viia.

Õppehoonetes võib viibida üksnes õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid, konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või osaleb praktilises õppes, teeb eksameid või teste.

Noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe

Siseruumides on keelatud kõik noorsootööd, huvitegevust või -haridust, täiendkoolitusi- ja -õpet puudutavad tegevused. Piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.

Välitingimustes on need lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Vabaajateenus läheb sõltuvalt tegevusest meelelahutuse või huvitegevuse, ka spordi alla, mis on välitingimustes lubatud vaid juhul, kui on tagatud, et tegevuses ei osale rohkem kui kaks inimest, sh juhendaja. Avatud on näiteks suusamäed, sest suuskade rentimisega ei toimu üldjuhul organiseeritud tegevust, kus osaleb suurem grupp, kui kaks inimest. Kui tegevuse korraldaja aga juhendab rohkemaid inimesi, ei ole tegevus lubatud.

Piirangud ei kehti peredele ega erivajadustega inimeste tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Sport väli- ja sisetingimustes

• Siseruumides on keelatud kõik sporditegevused. Piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.
• Välitingimustes on sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangud ei kehti peredele ega erivajadustega inimeste tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.
• Siseruumides ja välitingimustes sportimise piirangud ei laiene ka professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ega -kandidaatidele. Samuti ei laiene nimetatud piirangud riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Spordivõistlused ja liikumisüritused

Spordivõistlused on lubatud ainult professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja -kandidaadile ning meistriliigale. Esiliigale ei ole võistlused lubatud.

Liikumisürituste piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele, samut riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Avalikud üritused, koosolekud, jumalateenistused ja kultuuri- ja meelelahutusvaldkond

Siseruumides ei tohi korraldada avalikke üritusi, sh kinoseansse, kontserte, teatrietendusi ega konverentse, niisamuti avalikke jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi. Samuti ei tohi viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades, nt kasiinos, ööklubis, keegli- või piljardisaalis ega laste mängutoas, muuseumides ja näituseasutustes.

Välitingimustes lubatud läbi viia vaid avalikke koosolekuid ja avalikke jumalateenistusi, mille osavõtjate piirarvuks on kuni 10-inimeselised rühmad. Muuseumide välialadel tohib viibida 2+2 liikumisreeglit järgides arvestusega, et piiratud ruumiga ala täitumus ei tohi olla rohkem kui 25 protsenti. Üritusi ei tohi korraldada ajavahemikus kella 21.00-st kuni 6.00-ni.

Spaad, saunad, veekeskused ja ujulad jäävad samuti suletuks.

Kas tubakapoed peavad olema suletud? Seaduse järgi on tubakatoode esmatarbekaup.

22.04.2021

Jah, kuni 3. maini peavad tubakapoed olema suletud. Avatud võivad olla vaid toidukauplused, apteegid, abivahendeid ja meditsiiniseadmeid müüvad kauplused, telekommunikatsiooni-ettevõtete esinduste müügikohad, prillipoed, lemmikloomapoed ja tanklad.

Alates 3. maist tohivad klientidele uksed avada kõik poed, arvestada tuleb 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.

Mis piirangud kehtivad toidukohtades?

22.04.2021

Kuni 3. maini tohivad toidukohad olla avatud vaid toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks.

Alates 3. maist tohib toitlustusasutuse välialadel einestada kuni kella 21-ni, arvestada tuleb kuni 50- protsendilise täitumuse nõudega, ühe laudkonna suurus tohib olla maksimaalselt 10 inimest. Endiselt ei tohi kliendid süüa-juua siseruumides toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalides, toidu kaasamüük jääb lubatuks.

Kuidas arvutada 50% ja 25% täituvust ruumis?

11.03.2021

Valdajal tuleb tagada kaupluse müügisaali, teenuse osutaja teenindussaali või kaubandusettevõtte üldkasutatava ruumi täituvus kuni 25% või siis kuni 50% ulatuses ning selle 25% või 50% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine.

Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast kas 25% või 50%, ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+ 2 reeglit, siis tuleb see 25% või 50% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Näiteks:

• 25% täituvuse nõude korral on 100m2 kaupluse müügisaalis maksimaalne viibijatee arv 100/4/4=6,25 inimest
• 50% täituvuse nõude korral on 100 m2 kaupluse müügisaalis maksimaalne viibijate arv 100/2/4=12,5 inimest

Täituvuse hulka arvestatakse kõik isikud, kes ruumis viibivad.

Külastajate maksimaalsest lubatavast arvust tuleks võimaluse korral teavitada külastajaid kaupluse uksel kirjalikult.

Täpsemad nõuded inimeste gruppide suuruse kohta erinevate kohtade kaupa võib leida siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002?leiaKehtiv

• Avalikuks kasutuseks oleva põrandapinna arvutamisel arvestatakse müügisaali, teenindussaali või üldkasutatava ruumi kogu põrandapinda koos inventariga kaetud alaga.

Kas pean kaubanduskeskuses käies kandma maski?

04.01.2021

Jah, avalikes siseruumides viibijatel on kohustus kanda maski. Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib näokattena kasutada ka nt kaelussalle, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata.

Maski kandmise kohustus ei kehti alla 12-aastaste lastele ning kui maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate tõttu). erivajaduse või puude tõttu.

Maski ei pea kandma erivajadustega inimesed. Maski ei pea kandma ka vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist. Isikud ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust, mh seda, et maski ei ole võimalik kanda, tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse isikute ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Kas toidupoes võib edasi müüa ka muud kaupa, näiteks riideid, kosmeetikat, köögitarbeid ja pesuvahendeid?

10.03.2021

Tööstuskaupade osad jmt osad, mis ei ole ette nähtud toidukaupade müügiks ja on eraldiseisvad (nt teisel korrusel, teises müügisaalis jne) tuleb sulgeda.

Kus kehtib 2+2 reegel?

10.03.2021

2+2 reegel tähendab, et üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Alates 11. märtsist 2021. a kehtib 2+2 reegel kõigis avalikes siseruumides ja välistingimuses avalikus kohas viibimisele ja liikumisele. Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

2+2 reegel ei kehti:

• koos liikuvatele või viibivatele perekondadele;
• poe või kaubanduskeskuse töötajatele;
• kui tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.

Kui kasutan poes käies ühekordseid kindaid ja maski, kuhu ma need pärast poeskäiku viskan?

03.04.2020

• Kui oled olnud avalikus ruumis, näiteks käinud toidupoes, pane kasutatud mask, kindad, taskurätt jt võimaliku nakkusohuga esemed eraldi kilekotti ja sõlmi see pealt kinni, et need ei ohustaks teisi. Osades poodides on selliste jäätmete jaoks eraldi prügikastid. Kui neid aga pole, viska kasutatud isikukaitsevahendid kilekotti suletult olmeprügi hulka.
• Kindlasti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid panna prügikasti nii, et neile pääseks lihtsasti ligi inimesed, kes prügikastist midagi otsivad ja võivad seeläbi võimaliku nakkusega kokku puutuda. Samuti ei tohi kasutatud isikukaitsevahendeid ega muid jäätmeid visata poe juurde ega loodusesse.

Mida peavad silmas pidama inimesed, kes pakuvad toidu kojuvedu koduses karantiinis olevatele inimestele?

13.04.2020

Teistele inimestele toidu koju viimisel tuleks järgida järgmisi põhimõtteid.

• Veendu, et oled terve ja tunned end hästi.
• Desinfitseeri või pese käsi enne ja pärast poeskäiku.
• Külmkapis või sügavkülmas hoiustamist vajavad tooted vii tellijale võimalikult kiiresti, ilma et need liiga palju soojeneks või üles sulaks.
• Osta kaup lähimast poest, et toidu vedamisele ei kuluks liiga palju aega.
• Ära kahjusta, lõhu ega mulju tootepakendeid.
• Anna toit üle kontaktivabalt, st ära puutu kokku kauba tellijaga.
• Toidu üleandmisel hoia tellijaga vähemalt 2 meetrit vahet.

Kas pandeemia ajal peaks poodides maksma üksnes kaardiga, et vältida viiruse levikut sularaha kaudu?

09.04.2020

Jah, tõepoolest soovitame maksta

• eelkõige viipemaksega (ajutiselt on selle limiit 50 eurot) või
• pangakaardiga tavalisel moel.

Kui võimalik, ära sularaha kasuta.

Kui oled siiski sunnitud sularahas tasuma, jälgi hoolega kätehügieeni.

Koroonaviirus võib säilida saastunud metall-, plast- ja roostevabal pinnal kuni 72 tundi, poorsel materjalil (paber, papp) kuni 24 tundi.

Kui teenindusettevõttesse sisenes haigusnähtudega inimene, siis kas talle on võimalik rakendada mingeid piiranguid?

13.04.2020

Ettevõtjal on kohustus jälgida, et ei töötajatel ega ka klientidel poleks haigusnähtusid.

Haigusnähtudega inimese teenindamisest võib keelduda ja paluda tal lahkuda.

Kui ta keeldub lahkumast, tuleb kutsuda turvatöötaja või politsei.

Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

08.04.2021

Jälgi töötajate tervist.

• Haigusnähtudega töötaja saada 10 päevaks koju.
• Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 10 päevaks koju.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

• Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
• Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekordseid kindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
• Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
• Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
• Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

• Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
• Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
• Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Põllumajandus- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks)

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale

Kas hotellide restoranides tohib nädalavahetusel pakkuda hommikusööki?

22.04.2021

11.03.2021-3.05.2021 tohivad restoranid olla avatud vaid toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks. Piirangut ei kohaldata toitlustusettevõtte omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes. Seega, hotellides nädalavahetusel hommikusööki teenindussaalides pakkuda ei tohi, lubatud on ainult kaasamüük, mille alla kuulub ka room service tuppa.

Kuidas korraldada e-poe kaupade väljastamine kui kaupluse ruumid peavad jääma klientidele suletuks?

10.03.2021

Kaupade kättesaamise võib korraldada väljastuspunkti kaudu. Näiteks võib püstitada drive-in müügipunkti kaubanduskeskuse parkimisplatsile. Drive-in teenus on kontaktivaba ja kiire võimalus e-poest tellitud kauba kättesaamiseks. Tavaliselt annab kauplus kliendile teada, kui tema tellimus on komplekteeritud ning seejärel saab klient sõita sobivasse drive-in müügipunkti, kus kaup toimetatakse kontaktivabalt temani. Drive-in alad või müügipunktid asuvad tavaliselt kaupluste läheduses või ka parkimisplatsidel, kokkuleppel kaubanduskeskusega.

Samuti võib kaupa väljastada välisukse või akna/luugi kaudu (klient ei viibi siseruumis), kui selline võimalus on kauplusel olemas. Lubatud on ka kauba müük väljas selleks kohandatud müügiplatsil. Kaupade nimetatud viisil väljastamisel tuleb tagada klientide hajutamine (nt väljastuspunkti järjekorras maha märgitud 2-meetrine vahemaa).

Kas kaupluse turvamehel on õigus mind kauplusesse mitte lubada kui ma ei kanna maski?

08.03.2021

Eraettevõtjatel on täielik õigus kehtestada oma territooriumil enda ja teiste turvalisuse tagamiseks vajalikke käitumisnorme. Kui kehtestatud reegleid ei järgita, on kaubanduskeskuse turvatöötajatel õigus reeglite rikkujate liikumist keskuses piirata ning reegleid rikkuvad inimesed keskusest välja saata. Vajadusel on turvatöötajatel võimalik kaasata ka politsei.

Eestis kehtib avalikes siseruumides maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Maski ei pea kandma või nina ja suud katma alla 12-aastased lapsed ja inimesed, kelle tervis seda ei võimalda.

Kas realiseerimiskeskused, mis müüvad ka toidukaupu, peavad kinni jääma?

11.03.2021

Toidukaupluseks loetakse kehtiva praktika kohaselt kauplust, kus toidukaubad moodustavad suurema osa müüdavast kaubast ja toidukaupade müük moodustab suurema osa käibest. Seega on lubatud klientidel viibida ja liikuda kauplustes, kus enamik kaubast moodustab toit ja kus inimesed käivad oma igapäevaeluks vajalikku toitu (piim, leib, sai, kuivained, lihatooted jm) ostmas. Realiseerimiskeskused jt, kus enamus kaupa on ilu-ja ehitustooted, tööstuskaubad jm kuid mh müüakse ka pika realiseerimisajaga toidukaupu nagu toidulisandid, vitamiinid, šokolaad, karastusjoogid, kuivained, ei kvalifitseeru toidukaupluse alla.

Realiseerimiskeskused ei pea kinni jääma. Korralduse kohaselt ei või siseruumidesse siseneda. Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välistingimustes asuval müügi- või väljastusalal või katuse all asuval parkimisalal. Seega on lubatud korraldada kaupade kättesaamine nt väljastuspunkti kaudu. Kliendid ei või kauba kättesaamiseks siseneda kaupluse siseruumidesse. See tähendab, et lähtutakse hoone välispiiridest ning kaupa võib väljastada ka kaupluse välisukse kaudu, kui uks avaneb õue. Samuti on võimalik katusealusele parkimisalale luua keskuse kohta üks ala, kus saab vajaduse korral korraldada väljastust nn drive in punktina. Kaupade nimetatud viisil väljastamisel tuleb tagada klientide hajutamine (nt väljastuspunkti järjekorras maha märgitud 2-meetrine vahemaa).

Kas toidukauplused, milles tööstuskaupu müüakse teisel korrusel või eraldi ruumis, peavad tööstuskaupade osakonna sulgema?

22.03.2021

Kui toidupoe müügi enamus käibest tekkis toitude ja jookide müügist ning muuhulgas oli müügil tööstuskaubad, näiteks riided, kosmeetika või muu kaup, siis võivad sellised toidukauplused olla avatud isegi juhul, kui kauba sortiment on jaotatud kahele korrusele.

Kas kauplus võib tellijatele väljastada juba makstud kauba oma müügisaali ukse kaudu, mis avaneb üldkoridori või peab kauba viima välisukseni ehk õue?

11.03.2021

Alates 11. märtsist 2021. a on klientidel keelatud viibida kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis, välja arvatud siis, kui see on vajalik sisenemiseks toidupoodi või muusse esmatarbekaupade poodi, mis võivad jääda avatuks.

Kaupu võib müüa ja väljastada üksnes kaupluse välitingimustes asuval müügi- või väljastusalal ning kaubanduskeskuse katuse all asuval parkimisalal. Seega on lubatud korraldada kaupade kättesaamine nt väljastuspunkti kaudu. Kliendid ei või kauba kättesaamiseks siseneda kaupluse siseruumidesse. See tähendab, et lähtutakse hoone välispiiridest ning kaupa võib väljastada ka kaupluse välisukse kaudu, kui uks avaneb õue.

Seega ei saa pood väljastada kaupa oma kaupluse ukselt, kui uks avaneb kaubanduskeskuse üldkasutatavale alale (koridori), vaid peab kliendile kauba väljastama läbi välisukse.

Millised teenindussaalid võivad jääda 11. märtsist avatuks?

11.03.2021

Teenuse osutaja teenindussaalide all mõeldakse Vabariigi Valitsuse korralduses näiteks postkontoreid, pakiautomaatide väljastuspunkte, pangakontoreid, ilu- ja juuksurisalonge, kingsepa- ja kellassepatöökodasid, jalgrattaparandusi, autoremonditöökodasid, rehvivahetuspunkte jne, millele ei kohaldata korralduses sätestatud kaupluse müügisaalile ettenähtud tingimusi. Teenuse osutajad on ka mobiilikauplused, kus pakutakse ka mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust.

Teenuse osutajana ei käsitata valitsuse korralduse mõistes kauplusi, kus on erinevad teenused integreeritud, näiteks lillepood, mis pakub pakkimisteenust. Sellisel juhul tuleb osutada üksnes pakkimisteenust. Kui ettevõtja oli enne käesolevaid piiranguid defineerinud end ainult teenuse pakkujana (nt juuksur, kellassepp, kingsepp), siis tema võib oma teenust edasi pakkuda. Samuti tuleb vaadata ettevõtte peamist käibeallikat ning selle järgi ennast defineerida.

Kas ajutised müügiletid, mis müüvad toidukaupa, tohivad edasi müüa?

11.03.2021

Kokkuleppel valdajaga (nt kaubanduskeskuse omanikuga) on sisetingimustes lubatud ka toidukaupa müüvad ajutised letid (nt marjade nüügiletid jne), kuid müügialal tuleb tagada inimeste hajutamine.

Kui kaua kauplused suletud on?

22.04.2021

Piirangud kehtivad 3. maini. Seejärel tohivad klientidele uksed avada kõik poed, arvestada tuleb 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.

Mis on toidukauplus? Kas spetsiaalseid toiduaineid nt vaid juustu või kohvi müüv kauplus läheb samuti erandi alla?

17.03.2021

Toidukaupluseks loetakse kehtiva praktika kohaselt kauplust, kus toidukaubad moodustavad suurema osa müüdavast kaubast ja toidukaupade müük moodustab suurema osa käibest. Sealhulgas ka poed, mis on spetsialiseerunud ainult ühele toidugrupile, nt juustupoed, kommipoed, liha- ja kalapoed. Seega on lubatud klientidel viibida ja liikuda kauplustes, kus enamik kaubast moodustab toit ja kus inimesed käivad oma igapäevaeluks vajalikku toitu (piim, leib, sai, kuivained, juur- ja puuviljad, lihatooted jm) ostmas. Ka kohvi- ja teepoed võivad jääda avatuks.

Ilu- ja ehituspoed, realiseerimiskeskused jt, kus enamik kaupa on ilu- ja ehitustooted, aiakaubad, tööstuskaubad jm, kuid kus muuhulgas müüakse ka pika realiseerimisajaga toidukaupu nagu toidulisandid, vitamiinid, šokolaad, karastusjoogid, kuivained, ei kvalifitseeru toidukaupluse alla. Igapäevane toit on esmavajalik kaup. Toidukaupluse hindamisel peaks lähtuma eelkõige kauba sortimendist ehk millist toidukaupa konkreetne pood müüb ja kui lai on kaubavalik.

Kas turud võivad olla avatud?

11.03.2021

Jah, välitingimustes asuvad turud võivad olla avatud. Tagada tuleb desinfitseerimisvahendite olemasolu ning klientide hajutamine.

Mida peaks tööandja töökeskkonna korraldamisel silmas pidama?

17.03.2021

Jätkuvalt on viiruste leviku takistamiseks olulised erinevad ettevaatusmeetmed:

• kaugtöö eelistamine,
• töötajate füüsilise kokkupuute vähendamine,
• ruumide õhutamine ja korralik koristus,
• haigena tuleb töötajal koju jääda.

Töökeskkonnas töötades tuleks silmas pidada järgmist:

• Haigena jää koju! Haigestunud töötajatel palu jääda koju!
• Enne inimeste tööle lubamist selgita välja, kuidas võivad töötajad töökeskkonnas viirusega kokku puutuda ja võta kasutusele tegevused riskide maandamiseks.
• Mõtle läbi riskirühma kuuluvate töötajate kaitse.
• Vajadusel pea Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi või töötervishoiuarstiga nõu, kuidas töökeskkonda ohutumaks muuta.
• Aruta töötajatega töökeskkonnas planeeritavad muudatused läbi ja vajadusel juhenda neid enne tööle naasmist.
• Korralda töö ümber nii, et töökohad oleksid võimalusel üksteisest eraldatud ja ühes ruumis viibiks korraga võimalikult vähe töötajaid.
• Alusta tööd töökeskkonnas võimalusel etappide kaupa, eelista kaugtööd ja koosolekute pidamist sidevahendite kaudu.
• Hajuta puhkepauside aegu, et puhkeruumi ei koguneks korraga palju töötajaid.
• Pööra tähelepanu hügieenireeglitele, kätepesule ja desinfitseerimisvahendite olemasolule sisse- ja väljapääsude, liikumisteede ning koosoleku- ja puhkeruumide juures.
• Korralda tööd viisil, et ühte töövahendit ja tööpinda kasutab võimalusel ainult üks töötaja ja taga nende regulaarne puhastamine.
• Korista ja õhuta töö- ja puhkeruume, taga korralik ventilatsioon või piisav tuulutus.
• Vajadusel väljasta töötajatele isikukaitsevahendid ja juhenda, kuidas neid kasutada.

Kas ma võin tööle minekust keelduda?

02.02.2021

Töötaja kohustus on teha kokkulepitud tingimustel tööd.

Kui töötaja tunneb vajadust tööle mitte minna, tuleb tal selles osas jõuda tööandjaga kokkuleppele. Töötajal ja tööandjal on kokkuleppimiseks erinevaid võimalusi, sealhulgas:

• kaugtöö (kodust),
• tasustamata puhkus,
• töölepingu seaduse §-de 35 ja 37 rakendamine,
• põhipuhkuse kasutamine. Kui puhkuse ajakava on tehtud, siis saab põhipuhkuse aegu muuta üksnes kokkuleppel. Kui töötaja ei soovi kasutada põhipuhkust, tuleb leida muu lahendus. Loe ka töölepingu seadust.

Kui töötaja naaseb COVID-19 riskiriigist, siis kehtib talle 10-päevane eneseisolatsiooni nõue ehk liikumisvabaduse piirang (riskiriikide kohta saab infot Välisministeeriumi veebilehelt). 10-päevane eneseisolatsiooni nõue ei tähenda automaatselt seda, et töötaja ei pea tööle minema. Ta peab tööandjat välismaalt naasmise kohta teavitama ja temaga kokku leppima, kuidas edasine töötamine käib – näiteks kaugtööna kodust või kasutatakse teisi eespool mainitud punkte (näiteks tasustamata puhkuse või põhipuhkuse kasutamine vms).

Tööandja peab hindama võimalikku kollektiivi haigestumise riski. Töötamise lubamisel tuleb nii tööandjal kui ka töötajal võtta kasutusele kõik meetmed, et ennetada võimalikku viiruse levikut ja kollektiivi haigestumist, muuhulgas näiteks viia võimalusel miinimumini kontakt teiste isikutega või kasutada isikukaitsevahendeid.

Riskiriigist naastes on liikumisvabaduse piirangu aega võimalik lühendada, tehes Eestisse saabudes kaks SARS-CoV-2 testi – esimene test kohe saabudes ning teine test mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tulemuse selgumist. Mõlema testi tulemused peavad olema negatiivsed, seejärel võib naasta tavaellu.

Töötaja ei tohi tööle minna siis, kui ta on COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne – sel juhul peab ta jääma 10 päevaks karantiini. Karantiini puhul saab haiguslehe, kui kokkupuude koroonahaigega oli Sul endal, või hoolduslehe, kui kokkupuude oli Su lapsel. Lähikontaktsele kehtivatest nõuetest saab ülevaate Terviseameti kodulehelt.

Tööandjal tuleb silmas pidada, et ka nimetatud juhtudel laienevad tööandjale töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad tööandja õigused ja kohustused, muu hulgas viimases sätestatud kohustus tagada tööohutus ning tervisekontrolli tegemine.

Kas võin keelduda lähetusest välismaale?

06.10.2020

Tööandjal on kohustus hinnata tööga seotud riske ka juhul, kui ta saadab töötaja välislähetusse. Seepärast peab ennekõike hindama riske tööandja ja tegema otsuse, kas töötaja on võimalik jätta lähetusse saatmata.

Töötajal on õigus keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine

• seab ohtu tema või teiste isikute tervise või
• ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule.

Seega, kui Sa leiad, et sead välislähetusse minekuga ohtu oma elu või tervise, on Sul õigus minekust keelduda.

Kui töötaja välislähetusse saadetakse, siis peab tööandja tagama, et töötajal oleks välislähetuses viibimise ajal vajalikud isikukaitsevahendid (nt mask, desinfitseerimisevahendid jne). Eriti oluline on see riikides, kus maski kandmine on kohustuslik.

Vaata lähemalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 14 lõiget 5: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561?leiaKehtiv.

Kas ja millal võib vähendada töötasu kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu?

11.02.2021

Koroonaviiruse levik oli üks sellistest ettenägematutest asjaoludest, mille korral võis tööandja ühepoolselt vähendada töötaja töökoormust ja töötasu kolmeks kuuks 12 kuu jooksul juhul, kui kokkulepitud töötasu maksmine oli tööandjale ebamõistlikult koormav. Kui tööandja on töötaja töötasu kolmel kuul juba vähendanud, siis rohkem ta töötasu ühepoolselt vähendada ei saa.

Töötasu vähendamise periood ei ole kalendriaasta, vaid 12 kuud. Näide: töötasu vähendati vahemikus 15.04.2020 – 15.07.2020. Seega algas 12-kuuline periood 15. aprillil 2020. aastal ning tööandja saab töötasu kõige varem uuesti alandada alates 16. aprillist 2021.

See on sätestatud töölepingu seaduse §-s 37.

Töötasu võib vähendada kuni Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärani (584 eurot kuus või 3,48 eurot tunnis), aga ainult järgmistel tingimustel:

• tööandja ei saa anda ettenägematute, temast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu töötajale kokkulepitud ulatuses tööd (siia alla ei lähe töömahu hooajalised muutused);
• kokkulepitud töötasu maksmine on tööandjale ebamõistlikult koormav. Töötasu ei tohi vähendada näiteks juhul, kui tööandjal ei ole võimalik anda kokkulepitud ulatuses tööd, kuid samas on tal piisavalt raha töötasu maksmiseks ja puudub tegelik vajadus töötaja töötasu muuta.

Tööandja peab suutma ära põhjendada, milline asjaolu oli tema jaoks ettenägematu ja temast mitteolenev, mille tõttu ta ei saa töötajale kokkulepitud töötasu maksta.

Loe ka töölepingu seadust: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014146?leiaKehtiv.

Kuidas rakendatakse töölepingu seaduse § 37 ehk töötasu vähendamist kolmeks kuuks tööandjast mitteolenevate majanduslike asjaolude tõttu ja kas töötaja saab töösuhte üles öelda?

06.10.2020

Töötasu vähendamiseks tuleb tööandjal esmalt vaadata, kas tal on töötajale võimalik pakkuda teist tööd.

Kui teist tööd pakkuda ei ole või kui töötaja teise töö pakkumist vastu ei võta, tuleb tööandjal teavitada kavandatavast töötasu vähendamisest töötajate usaldusisikut või, kui usaldusisikut ei ole, siis otse töötajaid vähemalt 14 kalendripäeva ette. Tööandja koostab teatise, kus on välja toodud uus töötasu, uus koormus ja periood, millal vähendatud töötasu ja koormus kehtib. Teate sisu vaata Tööelu portaalist: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2608.

Töötajatel on seega võimalus kaasa rääkida. Oma arvamus tuleb neil tööandjale esitada seitsme kalendripäeva jooksul pärast teate saamist.

Kui töötajad ei ole nõus töötasu vähendamisega, on neil õigus tööleping üles öelda, teatades sellest tööandjale ette viis tööpäeva. Tööleping peab lõppema enne vähendatud töötasu kehtima hakkamist. Töötajale makstakse töölepingu lõppemisel lisaks n-ö lõpparvele (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis) ka hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.

Töölepingu ülesütlemise kohta loe Tööelu portaalist: https://www.tooelu.ee/et/uudised/2610.

Millistel juhtudel tuleb kõne alla koondamine?

30.03.2020

Koondamine võib kõne alla tulla siis, kui on selge, et olukord ei parane ja tööandjal ei ole võimalik tööd anda ega ka vähendatud töötasu maksta. Koondamine tähendab seega seda, et tööandja ütleb töölepingu majanduslikel põhjustel erakorraliselt üles.

Koondamisega on tegu juhul, kui

• töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul;
• tööandja lõpetab tegevuse, kuulutatakse välja tema pankrot või lõpetatakse pankrotimenetlus (pankrotti välja kuulutamata) raugemise tõttu.

Koondamiseks peab tööandja

1. esitama töötajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavalduse ja põhjendama, miks ta töölepingu lõpetab;
2. järgima etteteatamistähtaegu.

Tööandja peab töötajale koondamisest ette teatama kindla arvu päevi sõltuvalt sellest, kui kaua on töötaja tööandja juures töötanud:

• alla 1 tööaasta – vähemalt 15 kalendripäeva,
• 1 kuni 5 tööaastat – vähemalt 30 kalendripäeva,
• 5 kuni 10 tööaastat – vähemalt 60 kalendripäeva,
• 10 ja rohkem tööaastat – vähemalt 90 kalendripäeva.

Need tähtajad tulenevad töölepingu seaduse § 97 lõikest 2.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta teatab töötajale töölepingu lõpetamisest ette hiljem, kui on seaduses nõutud, või ei teata üldse ette, peab ta maksma töötajale selle eest hüvitist. Sellisel juhul tuleb tal maksta töötajale keskmist tööpäevatasu nende kalendaarsete tööpäevade eest, mis jäävad etteteatamistähtaja perioodi sisse ja mille võrra vähem ta töötajale töölepingu lõpetamisest ette teatas.

Kui tööleping lõpetatakse koondamise tõttu, on tööandjal kohustus maksta töötajale

1. n-ö lõpparve (väljateenitud töötasu ning aegumata ja kasutamata jäänud põhipuhkuse hüvitis),
2. koondamishüvitis, mis vastab töötaja ühe kuu keskmisele töötasule.

Mis tingimustel võib tööandja kohustada töötajaid kasutama isikukaitsevahendeid?

09.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lõige 2 – Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes, konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.

Kas tööandja saab sundida töötajaid ilma palgata kodus olema (sundpuhkus, palgata puhkus)?

15.09.2020

Sundpuhkust töölepingu seadus (edaspidi: TLS) ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja viibib nt kaks nädalat kodus. Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna töötajale tööd, peab tööandja TLS § 35 alusel maksma selle aja eest keskmist töötasu.

Tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima. Kui saavutatakse kokkulepe, siis võib töötaja kasutada tasustamata puhkust. Kui töötaja tasustamata puhkusega nõus ei ole, kuid tööandja töötajat töökohale ei luba, siis rakendub TLS § 35.

Tööandjal ja töötajal on võimalik ka poolte kokkuleppel töölepingu tingimusi muuta. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et sel ajal, kui töötaja on kodus ja tööd ei tee, makstakse talle väiksemat töötasu kui töölepingus kokku lepitud. Siiski ei saa tööandja seda teha ühepoolselt, vaid selleks peab nõusoleku andma ka töötaja.

Kui töötaja nakatub töökohas COVID-19 viirusesse, siis kas see on tööõnnetus?

18.09.2020

Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Ehk et tööõnnetusena käsitletakse pigem nn äkktervisekahjustust, näiteks kukkumist või kemikaaliaurude sissehingamisest tekkinud mürgitust.

Koroonaviirusese haigestumist ei käsitata tööõnnetusena, kui see ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga (näiteks kontoritöötaja nakatub viirusesse).

Koroonaviirusesse haigestumise puhul võib tegemist olla tööga seotud haigestumisega, kui töötaja on nakatunud viirusesse oma töö laadi või töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite tõttu (näiteks nakatunutega tegelev personal).

Kui on kahtlus, et haigestumine võib olla tööst tingitud, st nakatuti tööl tööülesandeid täites, siis tuleb sellest arstile teada anda. Perearst või muu arst, kes kahtlustab, et töötajal võib olla kutsehaigus, suunab inimese töötervishoiuarstile kutsehaiguse diagnoosimiseks. Töötervishoiuarst teeb kindlaks töötaja terviseseisundi ning kogub andmed töötaja tööolude ning töö laadi kohta. Otsuse selle kohta, kas haigus on tööst põhjustatud või mitte, teeb töötervishoiuarst.

Kas tööandja võib oma töötajatelt küsida, kas neil on tuvastatud COVID-19 (millal see tuvastati ja kust töötaja nakkuse sai)?

15.09.2020

Tööandjal ei ole reeglina õigust teada töötaja terviseandmeid, sh COVID-19 diagnoosi, selle panemise hetke ja nakkuse saamisega seonduvat muud infot (nt kellelt nakkus saadi). Samuti ei ole tööandjal õigust mõõta töötaja kehatemperatuuri, et selgitada välja, kas tal on palavik (samuti terviseandmed). Tööandja võib eelnevat teha, kui see on töötajatega kokku lepitud ja kui see on erandkorras põhjendatav COVID-19 nakatumise vältimiseks, kui töötaja puutub kokku teiste töötajate või klientidega.

Tööandjal on õigus küsida töötajalt, kas ta on kokku puutunud COVID-19 nakkusega inimestega. Samuti on tööandjal õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele.

Töötaja ja tööandja võiksid teha igakülgset koostööd, et ennetada COVID-19 nakkuse levikut. See tähendab, et tööandja võib küsida COVID-19 sümptomitega koju läinud/haiguslehele jäänud töötajalt, kas arst on tal diagnoosinud COVID-19 haigestumise. Töötaja, kes on jäänud COVID-19 viiruse tõttu haiguslehele, võiks teavitada tööandjat enda haigestumisest, et tööandja saaks rakendada töökeskkonnas vajalikke ennetusmeetmeid teiste töötajate ja/või klientide kaitseks. Seega saab COVID-19 diagnoosi kohta info andmine toimuda töötaja ja tööandja omavahelise kokkuleppe alusel. Haigestumisest teavitab töötaja tööandjat ise.

Samas on oluline märkida, et tööandjal ei ole õigust teha töötajate seas lausküsitlust vms nende terviseseisundi kohta. Tööandja peab arvestama, et küsida tuleb ainult seda, mis vajalik ja küsima peab võimalikult vähe isikuga seonduvaid andmeid.

Kas tööandja võib teavitada töötajaid ja kliente, kui töötaja(te)l on avastatud COVID-19?

15.09.2020

Tööandja peab teavitama oma personali COVID-19 juhtumitest ja kaitsemeetmetest (kuidas kaitstakse ettevõttes kliente ja töötajaid). Tööandja peab teavitamisel piirduma üksnes vajaliku informatsiooniga.

Ilma põhjuseta ei tohi teistele töötajatele ja klientidele avaldada haigestunud isiku nime. Haigestunu nime võib avaldada vaid juhul, kui on oluline ennetada edasist nakatumist (näiteks teavitada haigestunud isikuga lähedalt koos töötanud kolleege). Haigestunud isikule tuleb anda teada, et infot tema haiguse kohta jagatakse ka teiste töötajatega. Tööandja peab edastama isiku kohta üksnes minimaalsel hulgal vajalikku infot ning arvestama haigestunud töötaja inimväärikusega.

Kas tööandja saab desinfitseerimist kohustada?

15.09.2020

Head töökeskkonda saavad luua vaid töötaja ja tööandja üheskoos. Töötaja ei pea tegema tööd, milles ei ole töölepingus kokku lepitud, mis ei tulene tema töö iseloomust ning mis tema tervise ohtu seab. Kui töötajale on mingi töö tegemine tervise tõttu vastunäidustatud, tuleb sellest tööandjat teavitada ning tööandja peab seda arvestama. Kuid lihtne koristustöö (pindade puhastamine desinfitseermisvahendiga) isikukaitsevahendeid kasutades ei tohiks töötajatele olla liiga keeruline ega koormav. Seda enam, kui seda tehakse tööajal st tööandja tasub ka selle töö tegemise eest. See on pealegi ka töötaja enda huvides. Mida puhtamad on pinnad, seda vähem on viirusel võimalus ellu jääda ja meile kahju teha.

Kui tunnete, et tööandja või tema esindaja ei juhendanud piisavalt, milliseid pindu ja kuidas puhastada, siis tuleb tema poole pöörduda ning paluda täiendavalt selgitada. Samuti andke tööandjale teada, kui te tunnete, et meetmed (nt kummikinnaste kasutamine) ei ole piisavad teie ohutuse tagamiseks.

Millised töökeskkonna nõuded peavad olema tagatud kaugtöö tegemisel?

15.09.2020

Tööandja on kaugtöö puhul kohustatud veenduma töökeskkonna ohutuses (läbi viima riskianalüüsi, töötajat juhendama jne). Kaugtöö puhul on võimalik kasutada riskianalüüsi läbi viimiseks alternatiivseid variante – näiteks küsida töötajalt pilte tema kodus asuva töökoha kohta ja/või lasta töötajal endal etteantud küsimustiku alusel kaardistada töökeskkonna riskid ja edastada vastav info tööandjale. Kui riskianalüüsi käigus näiteks ilmneb, et töötajal ei ole kuvariga töötamiseks sobivat töötooli, siis tuleb tööandjal ja töötajal koostöös leida võimalus nõuetele vastava tooli kasutamiseks.

Samuti tuleb juhendada kodus tööd tegevat töötajat, milliseks peab ta oma töökoha kujundama, millal tuleb pidada puhkepause, millised on võimalikud tervisemõjud, kas ja millistel tingimustel tohib tööd teha kodukontorist väljas (näiteks rannas, pargis või mujal).

Sellisel juhul on tööandja veendunud töökoha ohutuses riskianalüüsi kaudu , vajadusel kokkuleppel töötajaga leidnud võimaluse töökoha parendamiseks ning töötajat juhendanud, milline on hea töökorraldus, töökoha kujundus ja miks see oluline on.

Ka tervisekontroll tuleb kodus töötavale töötajale korraldada üldises korras. See tähendab, et kui töötaja töötab kuvariga üle poole tööajast, tuleb ta saata tervisekontrollile töötervishoiuarsti juurde nelja kuu jooksul tööle asumisest ja peale seda töötervishoiuarsti poolt näidatud ajavahemiku järel.

Lisaks soovitame läbi mõelda, kuidas toimitakse juhul, kui töötajaga peaks kaugtööd tehes juhtuma tööõnnetus, keda ja millal tuleb õnnetuse toimumisest teavitada.

Enne kaugtöö kokkuleppe sõlmimist soovitame tutvuda ka juhendiga kaugtöö kohta, mille leiate Tööelu portaalist lingilt: https://www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/Paindlikud%20t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5imalused/Kaugtootaja%20tootervishoiu%20ja%20-ohutuse%20juhis.pdf

Kui töötaja koondatakse, kas TLS § 37 alusel vähendatud töötasu arvutatakse koondamishüvitise ja puhkusehüvitise sisse?

15.09.2020

Koondamishüvitist arvutatakse töötaja viimase kuue kuu töötasu põhjal. Kui töötajale on sel perioodil makstud vähendatud töötasu TLS § 37 alusel, siis seda tasu ei võeta arvesse koondamishüvitise ja hüvitise vähem etteteatatud aja arvestamisel, ehk need tasud ei vähene seetõttu. Näiteks kui töötaja koondatakse septembris, võetakse koondamishüvitise arvutamisel arvesse märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja augusti töötasud. Töötaja töötasu vähendati aprillis ja mais TLS § 37 alusel. Kuna neid tasusid koondamishüvitise arvutamisel sisse ei võeta, arvutatakse töötaja koondamishüvitis märtsi, juuni, juuli ja augusti töötasu põhjal.

Samas võetakse vähenenud tasu arvesse puhkusehüvitise arvestamisel, mistõttu on puhkusehüvitis seetõttu väiksem.

Kas kaubanduskeskustes asuvad teenindussaalid võivad olla avatud?

11.03.2021

Kaubanduskeskustes asuvad teenindussaalid võivad olla avatud. Teenuse osutaja teenindussaalide all mõeldakse valitsuse korralduses näiteks postkontoreid, pakiautomaatide väljastuspunkte, pangakontoreid, ilu- ja juuksurisalonge, kingsepa- ja kellassepatöökodasid, jalgrattaparandusi, autoremonditöökodasid, rehvivahetuspunkte jne. Teenuse osutajad on ka mobiilikauplused, kus pakutakse ka mobiili/arvutite jm tehnika parandamise teenust.

Järgida tuleb järgmisi piiranguid:

• siseruumides kehtib 2+2 reegel;
• siseruumides kantakse maski. Nimetatud kohustus ei laiene alla 12-aastastele lastele või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
• teenuse osutaja tagab teenuse osutamise koha kuni 25% täituvuse;
• teenuse osutaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt.

Kas tööandja saab kohustada töötajat vakstineerima?

11.02.2021

Vaktsineerimise võimaldamine on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks. Meetmed töökeskkonna riskide vähendamiseks saab määrata vaid sel moel, et enne kaardistatakse, mis on risk ja kui suur on selle realiseerumise tõenäosus. Seega peab tööandja kindlasti koroonaviiruse leviku tõkestamiseks üle vaatama oma töökeskkonna riskianalüüsi, vajadusel seda täiendama ning tegelikkusele vastava riskianalüüsi alusel koostama asjakohase tegevuskava. Tööandja saab nakatumisohu vähendamiseks näha ette ühe võimaliku meetmena töötjatele vaktsineerimise ehk see oleks näiteks 2021. aasta töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava üks osa.

Vaktsiin ei ole siiski ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks ning töötajatel on õigus vaktsineerimisest ka keelduda. Seega tuleb tööandjal mõelda ka teistele riskide maandamise meetmetele, näiteks:

• täiendavate isikukaitsevahendite väljastamine;
• töö ümberkorraldamine.

Kui riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (nt tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Tööandja võib töökeskkonna riskianalüüsi tegevuskava alusel näha ette, et ta tagab võimaluse töötajate vaktsineerimiseks, kuid see ei tähenda seda, et töötaja peab sundkorras minema vaktsineerima. Vägisi töötajaid vaktsineerima sundida ei saa ega tohi, sest see on vastuolus inimese kehalise puutumatuse põhimõttega ning oleks selgelt inimõigusi riivav.

Töötaja peab olema teadlik kõigest sellest, mis puudutab töökeskkonna terviseriske, ettevaatusabinõusid bioloogiliste ohutegurite mõjust hoidumiseks, hügieeninõudeid, isikukaitsevahendite kasutamist, ohuolukorra vältimist ja tegutsemist õnnetusohu korral. See tähendab, et pärast riskianalüüsi korraldamist või uuendamist ning uute meetmete kasutuselevõtmist tuleb nendest ka töötajaid teavitada. Kui töötajad ei tea, miks mingid meetmed on kasutusele võetud või miks tööandja on uued reeglid kehtestanud, siis tekitab see arusaamatusi. Seega on oluline tööandjapoolne selgitamine, miks on vaktsineerimine oluline ning mis on järgnevad tegevused, kui töötaja ei soovi vaktsineerimist.

Oluline on, et töötaja teaks, mis on tagajärg, kui töötaja keeldub vaktsineerimisest – ehk kas tööandja peab tema töö ümber korraldama, tagama täiendavaid isiku- või üldkaitsevahendeid või kaasneb ka oht, et põhjendatud juhtudel öeldakse tema tööleping erakorraliselt üles, kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks ning risk viiruse edasikandmiseks on suur, seades ohtu tööandja patsiendid või kliendid.

Kui töötaja vaktsineerimisest loobub ning ka muud võimalused riskide vähendamiseks ei ole tööandja hinnangul piisavad, tuleb töötajale selgitada tagajärge, teda eelnevalt hoiatada (soovitavalt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) ja muude lahenduste puudumisel öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lõike 1 punkti 2 alusel.

Kas töötaja võib nõuda kontorist töötamist, kui kaugtööd ei ole võimalik töötajast mitteoleneval põhjusel teha (nt toimub naabruses ehitus ja müra segab)?

11.02.2021

Kaugtöö on töölepingu tingimus. Kui selles on korra kokku lepitud, siis saab seda muuta uue kokkuleppega. Töötaja peab viivitamata teatama tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab tekkinud või tekkiva takistuse erikorralduseta (TLS § 15 lg 2 p 7).

Kui töötaja ei saa takistust ise kõrvaldada, tuleb koostöös tööandjaga leida lahendused, kuidas töötamist siiski jätkata saaks – kas tööandja saaks ehituse ajaks siiski võimaldada töötamist kontoris; ta on valmis otsima töötajale muu rendipinna, kus töötaja saaks tavapärasel tööajal tööd teha või muudetakse näiteks tööaega selliselt, et töötamine toimuks enne ja pärast naabri aktiivseid ehitustöid. Kõik sellised kokkulepped on töösuhetes võimalikud ja lubatud, kuid eeldavad läbirääkimisi ning kindlasti ka mõlemalt poolelt lahendustele orienteeritust.

Analoogia on siin olukorraga, kui töötaja on tööandja kontoris, aga seal algavad ehitustööd ning müra tõttu ei saa kontoris töötamist jätkata, sest see kahjustaks töötaja tervist. Tavaliselt kasutatakse sel juhul lahendusena teise töötamiskoha leidmist, ajutist kolimist või suunatakse töötaja tema nõusolekul kaugtööle. Nüüd on aga töötajal kodus tekkinud töökeskkonna uued riskid, mille maandamiseks tuleb koostöös tööandjaga lahendused leida.

Mida teha, kui töötaja haigestub?

02.02.2021

• Kui töötaja haigestub töövälisel ajal, peab ta jääma koju.
• Kui töötaja haigestub töökohal, peab ta koheselt lahkuma.
• Haigestunul tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes langetab otsuse COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas.
• COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunud töötaja informeeriks tööandjat, et COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Tööandja informeerimine toimub vastavalt töötaja ja tööandja kokkuleppele.
• Tööandja, olles informeeritud töötaja COVID-19 diagnoosist, teeb koostööd Terviseameti regionaalosakonnaga, et määratleda töötaja tööalased lähikontaktsed ning anda suunised edasiseks töökorralduseks.
• Viirusega potentsiaalselt saastunud ruumid tuleb sulgeda ning avada, kui neis on läbi viidud korralik pesu, desinfitseerimine ning tuulutamine.
• Ruumide ja pindade puhastamisel järgida Terviseameti soovitusi puhastamiseks ja desinfitseerimiseks (PDF).
• COVID-19 diagnoosi kinnitumisel peab töökohal välja selgitama inimesed, kes olid haigestunud töötajaga sümptomaatilisel perioodil või kuni kaks päeva enne seda lähikontaktis. Lähikontaktsed selgitab välja Terviseameti regionaalosakond koostöös tööandjaga.
• Lähikontaktsed peavad järgneva 10-päeva jooksul jälgima hoolikalt oma tervist ning viibima eneseisolatsioonis. Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui 10.päeval pärast lähikontakti antud SARSCoV-2 PCR analüüsi tulemus on negatiivne.
• Ülejäänud töötajad võivad jätkata oma igapäevast töörutiini, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.
• Kui haigestunud töötaja COVID-19 diagnoos ei leidnud kinnitust, võivad teised töötajad jätkata tööd, kuid kindlasti jälgima 10-päeva jooksul oma tervist.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

01.04.2020

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Millise seadistusega peab hoone ventilatsioonisüsteem praegu töötama?

12.05.2020

Mitteeluruumides ja hoolekandeasutustes ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses.

Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtul ja nädalavahetusel töötama kas projekteeritud tootlikkusega ehk tavapärasel päevarežiimil (100%) või vähendatud tootlikkusega (vähemalt 40%). Vähendatud tootlikkusega töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkuse režiimile lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.

Kauplusladudes ja ostukeskustes on kasutusel ringlusega ventilatsioonisüsteemid. Need tuleb lülitada täielikult välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste ringlemist ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Ka muudes ventilatsioonisüsteemides tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem tõmbaks õhku välja ilma seda tagasi suunamata.

Kui hoones pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume tugevalt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.

Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade (näiteks puhurkonvektor, fan-coil, split-seade) tuleb välja lülitada, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ruumis kindla temperatuuri tagamiseks või kui seadet pole võimalik välja lülitada.

Sel juhul tuleb tagada pidev õhuvool läbi seadme. Kui fan-coil (ventilaatoriga kütteseade) töötab, siis tuleb see seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks. Nii ei kogune viirus filtrisse.

Kellel on õigus haiguslehele?

09.09.2020

Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.

Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassasse elektrooniliselt. Arsti edastatud andmeid ja hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab vaadata riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised”.

Rohkem infot: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised

Millises määras ja milliste haiguspäevade eest saab töötaja hüvitist? Millised on hoolduslehe hüvitised?

30.12.2020

Haigushüvitis

Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut muutub ajutiselt haiguslehtede hüvitamise kord ajavahemikul 01.01.2021 – 30.04.2021. Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

Uus kord kehtib alates 01.01.2021 alanud esmastele haiguslehtedele. Hoolduslehtede hüvitamise kord ei muutu.

• Esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta
• 2. päevast kuni 5. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel.
• Alates 6. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt.
• Arvutamise aluseks oleva teabega saab tutvuda pärast hüvitise laekumist riigiportaalis eesti.ee.

Loe haigushüvitisest lähemalt

Hooldushüvitis

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

• 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
• 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Loe hooldushüvitisest lähemalt.

Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil 669 6630.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja vallandada töötaja (nt toitlustusettevõttes), kes keeldub vaktsineerimisest?

17.03.2021

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

• ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada – näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
• vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja nõuda töötaja terviseandmeid (sh vaktsineerimise kohta)? Kas ma pean tööandjale tõendama oma vaktsineerimist?

30.12.2020

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta. Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele. Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks. Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Viiruse leviku tõkestamiseks on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö. Tööandja peab riskide hindamise ja kasutatavate meetmete rakendamisel arvestama, et vaktsineerimine võib olla üks võimalik meelde töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid tööandja ei saa töötajat kohustada esitama vaktsineerimisega seotud andmeid või kohustada minema vaktsineerima. Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud ametikohtade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine. Seejuures on oluline, et tööandja teavitab töötajat riskianalüüsi tulemustest ning põhjendab, miks on just sellel ametikohal vaktsineerimine oluline.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

• ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada – näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks töötaja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
• vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes (näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel).

Kuhu pöörduda, kui perel hakkab raha otsa saama, sest tööd pole ja toetusskeemid pole tuttavad?

29.03.2020

Kui Su pere vajab abi, pöördu kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna või sotsiaalteenistuse poole.

Kuidas kaitsta oma töötajaid nakatumise eest?

08.04.2021

Jälgi töötajate tervist.

• Haigusnähtudega töötaja saada 10 päevaks koju.
• Haigestunuga kokku puutunud töötajad peavad jälgima oma tervist ja jääma haigusnähtude tekkimise korral 10 päevaks koju.

Jälgi puhtuse hoidmist ja kaitsevahendite õiget kasutamist.

• Võimalda töötajatel vähemalt iga 2 tunni järel käsi pesta (vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit). Kui kätepesu ei ole võimalik, tuleb käsi desinfitseerida vähemalt 70% etanoolipõhise desovahendiga. Nähtavalt määrdunud käed tuleb kindlasti pesta.
• Klientidega kokku puutuvatel töötajatel on soovitatav kanda lisaks tekstiilkinnastele kummikindaid. Enne kinnaste kasutamist ja pärast nende eemaldamist tuleb käed desinfitseerida. NB! Ühekordseid kindaid ei pesta ega desinfitseerita. Need tuleb nt kassast lahkudes käest võtta: ühe käe kindaga tuleb võtta teise käe kinda peopesa ja randme vahelisest osast sõrmedega kinni ja tõmmata kinnas käest nii, et see läheks pahupidi (saastunud pool jääks sissepoole). Seejärel tuleb kindad panna pealt suletavasse kotti.
• Kaitsemaski ei tohi kanda kauem, kui tootja on ette näinud.
• Ühekordsed maskid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks. Pesemine võib kahjustada materjale, millest maskid on tehtud ning vähendada maskide efektiivsust.
• Pärast iga vahetust tuleb tööriided (sh tekstiilkindad) pesta maksimaalsel kangale lubatud pesutemperatuuril ja puhastada tööjalanõud.

Muuda töökorraldust.

• Töötajad peavad hoidma klientidega vähemalt 2-meetrist vahemaad.
• Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate (eelkõige vanemaealiste ning krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega töötajate) kokkupuudet klientidega.
• Kui võimalik, korralda töö ühes vahetuses. Mitme vahetuse korral väldi eri vahetuste töötajate kokkupuudet.

Juhendid ja soovitused

Terviseameti trükised ja juhendid

Põllumajandus- ja Toiduameti soovitused toidukäitlejale (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks)

Tööinspektsiooni soovitused tööandjale ja töötajale

Kas spaades olevad teenusepakkujad nt juuksurisalong, ilusalong jne, võivad olla avatud ja neid võib külastada?

10.03.2021

Jah, spaades olevaid teenusepakkujaid võib külastada, kui täidetakse teenindussaalile sätestatud tingimusi: 2+2 reegel, mask, 25% täituvus ja desinfitseerimine vastavalt Terviseameti juhistele.

Kas tööandja tohib praegusel piirangute ajal oma kaupluses summeeritud tööaja alusel töötavatel müüjatel ühepoolselt graafikut muuta?

08.03.2021

Üldjuhul saab juba kinnitatud graafikut muuta ainult poolte kokkuleppel, kuid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangutega seotult saab tööandja ühepoolselt muuta tööajakava ja anda muid korraldusi, kui need tulenevad hädavajadusest.

Hädavajadust eeldatakse eelkõige vääramatu jõu tagajärjel tööandja varale või muule hüvele tekkida võiva kahju või kahju tekkimise ohu korral (töölepingu seaduse (TLS) § 17 lg 4). Hädavajaduse määratlemisel tuleb võtta arvesse töötaja huvisid ja õigusi ning hea usu ja mõistlikkuse printsiipi ehk võrrelda tööandja hädavajadusest tulenevaid tagajärgi ja töötaja töösuhteväliseid õigusi.

Kui tööandja tööd ümber ei korralda, siis peaks ta maksma nädalavahetusel graafikus olevatele töötajatele töö mitteandmise tõttu keskmist töötasu TLS § 35 alusel. Seega võib tööandja piirangute tõttu tugineda korralduste andmisel hädavajadusele.

Samuti võib tööandja tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlema poole huve arvestades mõistlikud (TLS § 47 lg 4). Tööaja korralduse eesmärk on määrata kindlaks töö tegemise aeg, eelkõige tööaja algus, lõpp ja tööpäevasisesed vaheajad.

Seega piirangute tõttu ühepoolsed muudatused tööajakavas või töö algus- ja lõpukellaegades on võimalikud, kui need tulevad hädavajadusest või ettevõtte vajadusest. Tööandja peaks töötajale põhjendama, miks tuleb piirangutest tulenevalt tööajakava muuta ning milles seisneb antud juhul hädavajadus. Töösuhetes ei tohi minna vastuollu hea usu põhimõttega ja teise poole huvidega. Näiteks kui töötaja ei nõustu tööajakava muudatustega oluliste perekondlike kohustuste täitmise tõttu, siis peab tööandja sellega arvestama.

Kas ettevõtete kohvikud, mis toitlustavad ainult ettevõtte töötajaid, võivad jääda avatuks?

10.03.2021

Kehtivate piirangutega reguleeritakse avalikuks kasutamiseks mõeldud toitlustusettevõtete tegevust. Piirangutega ei reguleerita toitlustuse korraldamist töökohtades või muudes asutustes, kuhu puudub ligipääs kõrvalistel isikutel. Oluline on jälgida hajutatust, pindade ja käte desinfitseerimist ning muid Terviseameti soovitatud meetmeid, millega viiruse levikut piirata.

Samas tuleb igal juhul kinni pidada põhimõttest, kui nimetatud toitlustusasutustele on siiski ligipääs isikutel, kes nimetatud hoones ei tööta või satuvad sinna juhuslikult, siis võib toitlustusettevõtte müügi- või teenindusalal viibida vaid kaasaostuks või kullerteenuse osutamiseks.

Kui kaua võib välismaalane Eestis lühiajaliselt töötada?

14.09.2020

Välismaalaste seaduse alusel tohib Eestis seaduslikult viibiv välismaalane siin töötada kuni 12 kuud 15 kuu jooksul, hooajatööde korral 9 kuud 12 kuu jooksul. Selle eeldus on, et tööandja soovib välismaalase tööle võtta ning registreerib tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis.

Mis saab neist välismaalastest, kes viibivad küll Eestis seaduslikult, aga kellel ei ole siin tööd?

26.06.2020

Välismaalastel, kellel ei ole enam Eestis tööd, soovitame esimesel võimalusel oma koduriiki tagasi pöörduda. Seda eeldusel, et piiriületused ja transport seda võimaldab.

Alates 1. juunist on võimalik Eestis lühiajaliselt töötanud, kuid hetkel töötutel välismaalastel saada töövahendusteenust Eesti Töötukassast, kui neil on töö leidmise korral õigus jätkata lühiajalist töötamist Eestis. Varem pidi töötaja olema töötukassa töövahendusteenuse saamiseks veel eelmises kohas tööl.

Olen välismaalane ja töötan Eestis. Tööandja teavitas mind, et tal ei ole võimalik mulle enam maksta Eesti keskmist palka, aga ma töötan endiselt täiskoormusega. Kas see on seaduslik ja lubatud?

14.09.2020

Juhul kui Sinu kui välismaalase lühiajaline töötamine on registreeritud või Sul on elamisluba töötamiseks, milleks kohaldub palgakriteerium, siis ei ole tööandjal õiguslikku alust maksta Sulle kriteeriumist väiksemat töötasu.

Kui Sa töötad endiselt täiskoormusel, on tööandjal kohustus maksta Sulle seadusele vastavat töötasu. Kui tööandja ei tee seda, rikub ta seadust ning Sul on õigus esitada selle kohta Politsei- ja Piirivalveametile e-kirja teel (aadressil ppa@politsei.ee) kaebus.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.

Mis saab siis, kui välismaalane eirab korraldust ja asub pärast lühiajalise töötamise registreerimise kehtivusaja lõppu siiski tööle, n-ö mustalt?

14.09.2020

Sellisel juhul karistatakse teda Eestis töötamise tingimuste rikkumise eest rahatrahviga kuni 1200 eurot (300 trahviühikut) või arestiga.

Tööandjat, kes on võimaldanud rikkuda välismaalase Eestis töötamise tingimusi, karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Lisateave välismaalaste seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019083?leiaKehtiv.

Mida teha, kui vajan põllumajandusettevõttesse kiiresti hooajalist abitööjõudu?

29.04.2020

Esmajoones tasub võtta ühendust Eesti Töötukassaga, sealhulgas tutvuda hooajatööde keskkonnaga OnlineExpo.

Olenevalt vajadusest tasub töötajate leidmiseks kaaluda ka teisi platvorme, sh

• GoWorkaBit,
• Share Force One,
• CV.ee,
• MaaleAppi.

Millistel tingimustel tohib välismaalane Eestis töötada?

14.09.2020

Eestis seaduslikult juba viibiv välismaalane tohib siin töötada samadel tingimustel nagu enne eriolukorda. Kui ta ei ole kasutanud ära maksimaalset lühiajalise töötamise aega, tohib ta jätkata Eestis töötamist juhul, kui seda soovib tema tööandja, kes registreerib Politsei- ja Piirivalveametis välismaalase lühiajalise töötamise. Juhul kui välismaalase viisa on lõppemas, tuleb esitada ka uus viisataotlus.

Olen tööandja põllumajandussektoris. Kas saan töötaja registreerida ka juhul, kui ta töötas varem mõnes muus sektoris?

11.05.2020

Jah, see on lubatud.

Kas tööandja saab välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada?

14.09.2020

Ei saa. Nii nagu ka enne eriolukorda, ei saa tööandja välismaalase töötamist pärast maksimaalse tööaja täitumist pikendada.

Kus saab tööandja esitada lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi?

14.09.2020

Neid taotlusi saab esitada Politsei- ja Piirivalveameti iseteeninduses aadressil https://etaotlus.politsei.ee/ltr/.

Kui Eestis seaduslikult viibival välismaalasel lõppeb siin lühiajalise töötamise aeg, siis kas tema lühiajalise töötamise saab uuesti registreerida?

14.09.2020

Seda saab teha juhul, kui:

1. välismaalane viibib Eestis seaduslikult,
2. tema maksimaalne lubatud lühiajalise töötamise aeg ei ole täis ja
3. tema tööandja soovib seda.

Pikim lubatud lühiajalise töötamise aeg on 365 päeva 455 järjestikuse päeva jooksul ja hooajatööde korral 270 päeva 365 järjestikuse päeva jooksul.

Millised piirangud kehtivad raamatukogudele?

22.04.2021

Raamatukogud tohivad jätkata teenuse osutamist eeldusel, et on tagatud ruumitäituvuse nõue maksimaalselt 25%. Järgida tuleb ka kõiki teisi koroonaviiruse leviku tõrje reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

Mis piirangud kehtivad kinodes, teatrites ja kontsertidel?

22.04.2021

Avalikud üritused meelelahutus- ja kultuurisündmused siseruumides, sh kinoseansid, kontserdid, teatrietendused, ei ole lubatud.

Mis piirangud kehtivad meelelahutusasutustes?

22.04.2021

Meelelahutusasutused, nt teatrid, kinod, ööklubid, kasiinod, peavad olema suletud. Alates 3. maist tohib külastada siseruumides muuseume ja näitusasutusi arvestades 2+2 liikumispiirangut ja 25-protsendilise ruumitäitumust. Muuseumite ja näituste uksed tuleb sulgeda kell 19.

Piirangud ei puuduta veebiülekandena korraldatavaid konverentse, kontserte või teatrietendusi, kus osalevad üksnes esinejad ja vajalik personal.

Millised nõuded kehtivad laste mängutubadele?

22.04.2021

Laste mängutoad peavad jääma suletuks ka peale 3. maid. Piirangut ei kohaldata korraldaja või teenuse osutamise koha omaniku või tema esindaja, töötajate, hädaabitööde tegemisega seotud isikute ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalike isikute suhtes.

Kui hotell annab saali kasutada aktsionäride koosolekuks, kas siis on tegu avaliku üritusega või eraüritusega?

18.03.2021

Tegemist ei ole avaliku üritusega. Kuid mõni aktsiaselts võib olla väga suure aktsionäride ringiga ning seetõttu kohale tuua väga suure hulga inimesi. Füüsiliselt tuleks koguneda üksnes hädavajalikul juhtumil ning võimalusel eelistada elektroonilist üldkoosolekut või oodata koosoleku korraldamisega. Kui füüsiline kogunemine on vältimatu, siis tuleks üritusel kasutusele võtta kõik ohutusabinõud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks.

Millal saan hakata COVID-19 vaktsineerimistõendit teistes Euroopa riikides kasutama?

20.04.2021

Euroopa Liit on loomas rohelise digitõendi (Digital Green Certificate) raamistikku, mille eesmärk on luua piiriülene raamistik koostöövõimeliste vaktsineerimiste, testimise ja läbipõdemise tõendite väljastamiseks, verifitseerimiseks ja tunnustamiseks. Eelnõu läbirääkimised on käimas ja töö sellega Euroopa Liidu nõukogus on väga intensiivne, et oleks võimalik aprillis saavutada riikide vahel kokkulepe ja alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Eesmärgiks on määrus vastu võtta juuni keskpaigas. Tegelik ajakava sõltub sellest kui edukalt läbirääkimised kulgevad. Kuna määruse rakendamine eeldab liikmesriikidelt ka tehnilist valmisolekut, mis ei pruugi olla kõikides riikides saavutatav nii lühikeses ajaperspektiivis. Seega tuleb arvestada võimalusega, et määruse tegelik rakendumine võib võtta kauem aega.

Kuidas hakkab COVID-19 vaktsineerimistõendi kontroll piiriületusel toimuma?

20.04.2021

Esitatud vaktsineerimistõendil kuvatava info kontrollimine vajadusel läbi QR-koodi sisse skaneerimise saab vastuse, et esitatud info on õige ning kehtiv. Kontrollija peab ise hindama, vastavalt sihtriigi nõuetele, kas esitatud info täidab kontrollijale antud tingimusi (näiteks: immuniseerimise kuupäev on toodud, kuid kas see vastab etteantud sihtriigi tingimustele, on kontrollija hinnata).

Kas eneseisolatsiooni ja testimise kohustus kehtib riigipiiri ületamisel ka pilootidele?

05.04.2021

Pilootidele kehtib erand, mille kohaselt ei kohaldata neile eneseisolatsiooni- ja testimise kohustust, kui nad on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga ja saabuvad Eestisse tööülesannete täitmiseks.

Millise deklaratsiooni peab inimene esitama riigipiiri ületades?

05.04.2021

Piiriületaja peab riigipiiri ületamisel esitama Terviseametile isikuandmed ja kontaktinfo, temaga koos reisinud alaealiste laste andmed ja reisimisega seotud informatsiooni. Muu hulgas tuleb kirja panna riik, kust Eestisse saabuti, saabumise kuupäev ning riigid, mida reisi jooksul läbiti, sealhulgas riigid, kus toimusid vahemaandumised või ümberistumised.

Deklaratsiooni saab esitada paberkandjal või elektrooniliselt. Terviseameti iseteeninduse keskkond on kättesaadav veebilehelt iseteenindus.terviseamet.ee. Läbipõdenud, vaktsineeritud ja teised isikud, kellele valitsuse korralduse kohaselt liikumispiirangud ei kohaldu, ei pea deklaratsiooni esitama, kui neil on selle kohta esitada tõendid.

Kui deklaratsiooni esitamise kohustusega piiriületaja keeldub deklaratsiooni täitmisest, võidakse kohaldada sunniraha.

Kellel on õigus Eestisse siseneda?

21.04.2021

Eestisse võivad reisida:

• Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
• Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning inimesed, kellel on pikaajaline viisa, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
• Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
• Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest kehtib jätkuvalt kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. Kui mõlema testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva. Võmalus on teha test ka vahetult Eestisse saabumise järel. Ka sellel juhul on võimalik eneseisolatsiooni lühendada testiga, mis on tehtud mitte varem kui 6 päeva pärast esimest testi ning millest mõlemad peavad olema negatiivsed. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel.

Kui inimene, kes saabub Eestisse kolmandast riigist siia õppima või töötama, tuleb riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

• töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (10 päeva) Eestisse saabumisest;
• töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval;
• töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 10. päeva jooksul alates Eestisse saabumist;
• töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 11. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

• kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
• kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
• kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
• kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
• kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
• kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
• kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
• kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
• Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
• kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
• kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Kellele kehtib pärast Eestisse tulekut 10-päevane eneseisolatsioonikohustus?

01.04.2021

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel. Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid.

Kõikidele isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest on kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Kui mõlema eelnimetatud testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva.

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele asub välisministeeriumi kodulehel: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-eneseisolatsiooninouete-kohta-eestisse-saabujatele

Isolatsiooni jäämine tähendab, et inimene ei tohi lahkuda 10 päeva jooksul oma elukohast, välja arvatud tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või vältimatuteks käikudeks. Näiteks võib kodust lahkuda, kui sinu elu on ohus või vajad arstiabi, pead uuendama toiduvarusid, soetama esmatarbekaupu, muretsema ravimeid, värskes õhus viibimiseks vältides kontakti teiste iniestega. Kõigil neil juhtudel tuleb vältida kokkupuudet teiste inimestega. Seetõttu ei tohi käia tööl või rahvarohkel metsarajal. Küll aga võib viibida õues, minna näiteks jooksma või rattaga sõitma, kui teed seda teistega kokku puutumata.

Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui olen haige?

25.01.2021

Kui oled Eesti kodanik või elanik, ei saadeta sind piirilt tagasi ka juhul, kui oled haige. Samuti saavad riiki siseneda välisriikide kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis.

Piiril

• kontrollitakse reisidokumente ja riiki sisenemise alust ning
• hinnatakse visuaalselt inimese tervislikku seisundit.

Kuidas politsei liikumispiirangute järgimist kontrollib?

06.10.2020

Politsei osutab Terviseametile liikumispiirangute täitmise kontrollimisel ametiabi, mis tähendab, et kui politseinikud märkavad oma tavatöö käigus valitsuse kehtestatud liikumispiirangute rikkumisi, suhtlevad inimestega ning selgitavad avalike kogunemistega kaasnevaid riske. Jätkuva rikkumise korral edastab PPA info Terviseametile, kes vajadusel saab teha ettekirjutuse ja määrata sunniraha.

Milleks pean olema valmis Eesti-Vene piiri ületades?

02.02.2021

Nii Eesti kui ka Venemaa on kehtestanud piiri ületamisele piirangud. Venemaa piirid on üldjuhul välismaalastele sisenemiseks suletud. Venemaa elamisloaga või Euroopa Liidu territooriumil elavad Venemaa kodakondsusega isikud saavad Venemaale siseneda ühel korral kuus. Riiki on lubatud siseneda vaid erandjuhtudel.

• Vene Föderatsiooni riigipiiri ületamisel esitage PCR-testi tulemus, mis on tehtud mitte varem kui kolm kalendripäeva enne Vene Föderatsiooni saabumist. PCR-testi tulemuste puudumisel tuleb teha kolme kalendripäeva jooksul Venemaa Föderatsiooni PCR-uuring ja võtta kohustus olla 14 päeva eneseisolatsioonis. Uuringute eest tasumine toimub vastavalt Vene Föderatsiooni õigusaktidele.
• Elukoha (viibimiskoha) isolatsiooni nõuded (isoleeritud ruum kontaktide vältimiseks pereliikmete ja teiste isoleerimata isikutega) tuleb täita: a) haigusnähtude ilmnemisel; b) kui uue koroonaviirusnakkuse test on PCR-ga positiivne; c) kuni uue koronaviirusnakkuse PCR-uuringu tulemuste negatiivsete tulemuste saamiseni.

Transiit läbi Venemaa Eestisse: transiit on keelatud, riigis viibivatel Euroopa Liidu kodanikel võimaldatakse riigist lahkuda. Küsimused seoses eranditega sõidu eesmärkide ja korduvate piiriületuste osas (välismaal elavate lähisugulaste külastamine, spordivõistlused, kultuuriüritused jne) ning riigist lahkumisele kehtestatud võimalike piirangute kohta soovitame täpsustada Venemaa saatkonnaga.

Riigisisesed piirangud: kõikides Venemaa regioonides kehtib maskirežiim (ühistranspordis ja siseruumides). Lisaks kehtib 1,5-meetrise distantsi hoidmise nõue avalikes kohtades.

Juhime tähelepanu sellele, et Venemaa võib muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi. Lisaküsimuste korral soovitame pöörduda Venemaa saatkonna poole Tallinnas.

Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab täiendavat teavet Vene Välisministeeriumi infoliinidelt: +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988, +7(499) 244 2847.

Vaata ka välisministeeriumi Reisi Targalt kodulehelt ja Moskvas asuva Eesti Suursaatkonna kodulehelt.

Erandlikel asjaoludel piiriületuse lubamise taotlus

Piiri ületamise tõendamiskohustus, kui inimene mahub eranditena kirjeldatud kategooria alla, lasub inimesel endal. Samuti võib taotluse esitada ja asjaolusid tõendada ka ettevõte või tööandja. Seadme hooldamise, remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga seotud inimeste ning töörändega seotud inimeste piiriületuse eelduseks on PPA eelnev teavitamine. Teavitus esitatakse aadressil ppa@politsei.ee ning sellele vastatakse esimesel võimalusel. Inimeste osas, kes korralduses nimetatud erandite alla ei mahu, on jätkuvalt võimalik lubada piiriületus eritaotluse alusel, mis tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Lisateave inimeste

• Eestisse lubamise erandite kohta: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord
• Venemaale lubamise erandite kohta: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/piirangud-eesti-venemaa-piiril

Piiri ületamiseks võib kuluda tavapärasest rohkem aega.

Tahan lennata kahe nädala pärast Eestisse/Eestist välja, kuidas tean, et mu lend kindlalt toimub?

15.01.2021

Hetkel on kõige kindlam otselende Eestist või Eestisse planeerida maksimaalselt üks nädal ette, pärast seda ei ole täit kindlust, et selles riigis haigestumise määr ei tõuse üle lubatud piiri. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium vaatab iga reede pärastlõuna üle riikide haigestumise määra, mille põhjal avatakse või sulgetakse lennuliine.

Alates selle aasta algusest on lubatud avada Eestist lennuliine riikidega, mille koroonaviiruse haigestumise määr 100 000 elaniku kohta viimasel 14 päeval jääb alla Euroopa Liidu kahekordse keskmise.

Valitsus on loonud erandid Varssavile, Kopenhaagenile, Frankfurtile, Riiale ja Helsingile.. Nende sihtkohtadega võib Eestist lennuliine avada, olenemata vastavas riigi viimase 14 päeva uutest nakatumise juhtudest.

Lubatud riikide nimekiri uueneb iga reede pärastlõunal, mis tähendab et iga nädal võib riikide nimekiri, kuhu on võimalik Eestist otse lennata, muutuda. Info riikidest on leitav siit: https://www.mkm.ee/et/uudised/info-lennupiirangute-kohta

Millised tingimused kehtivad Eesti ja Soome vahel reisimisel?

05.04.2021

Alates 27.01.2021 võivad Soome siseneda:

• Eesti kodanik, kes elab Soomes ja tema pereliikmed. Elamine tähendab seda, et isikul on Soome Migratsiooniametis registreeritud elamisõigus;
• Soomes õppija;
• vältimatul perekondlikul põhjusel (nt matus, pulm, haigestumine, kohtumine lähisugulasega);
• ühiskonna toimimise seisukohast olulist tööd tegevad isikud (sh tervishoiutöötajad tööülesannete täitmisel);
• muul vältimatul põhjusel reisivad isikud ja erigrupid.

Piirangud kehtivad kuni 17.04.2021.

Täpsem info Soome piirivalve kodulehelt soome keeles ja inglise keeles.

Kõik, kes saabuvad Soome sadamate kaudu Helsingis või Vantaa lennujaama kaudu ja kellel ei ole kaasas koroonaviirus SARS-CoV-2 sertifikaati negatiivse koroonatesti kohta, mis on tehtud viimase 72h jooksul, peavad tegema testi sadamas või lennujaamas.

Testi ei pea tegema need, kellel on arstitõend selle kohta, et nad on koroonat põdenud viimase 6 kuu jooksul, kaubaveo- ja logistikapersonal, jätkulennule minevad transiitreisijad lennujaamas ning 2008. aastal ja hiljem sündinud lapsed. Kui inimene ei saa mõjuvatel põhjustel testi teha, on ametivõimudel õigus määrata ta isolatsiooni. Isikuid, kes ei järgi ametivõimude korraldusi, võib karistada trahvi või kinnipidamisega. Otsus kehtib kuni 30.04.2021, seda aega võidakse pikendada.

Alates 23.02.2021 peavad laevaga Soome reisijad (alates 13. eluaastast) esitama enne laevale minekut koroonaviirus SARS-CoV-2 sertifikaadi (vastav test peab olema tehtud viimase 72h jooksul) või arstitõendi, mis kinnitab Covid-19 läbipõdemist viimase 6 kuu jooksul. Täpsemat infot (ka erandite) kohta vaata laevafirmade kodulehtedelt: https://www.tallink.ee, https://www.eckeroline.ee/ või https://www.vikingline.ee.

Finnairiga Soome reisijad peavad esitama koroonaviirus SARS-CoV-2 sertifikaadi või arstitõendi, täpsem info Finnairi kodulehel.

Täpsemad juhised Soome saabuvatele reisijatele ja töötajatele leiab siit.

Täpsem info Soome reisimisel https://reisitargalt.vm.ee/riigid/soome/

5. aprillist kehtivad Soomest Eestisse tulles samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest Eestisse tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi. Ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist või kohe piiriületuse järgselt ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest testi.

Jääb võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta Soome, juhul kui tagasipöördumise põhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus. Ka sel juhul peab isikul olema mitte varem kui 72 tundi enne Eestist lahkumist tehtud koroonaviiruse test, mille tulemus on negatiivne. Muudatus on eelkõige vajalik töö- ja õpirände võimaldamiseks.

Seega võimaldab see inimestel, kes ei ole vahetult riiki saabumise järel koroonatesti teinud, kuid kellel on isolatsiooniperioodi kestel vältimatu töötamise, õppimise või perekondliku sündmuse tõttu vajadus kiireloomuliselt välisriiki naasta, teha nimetatud test ning lahkuda riigist.

Kuidas saan tõestada nt tööandjale või piiri ületades, et olen COVID-19 haiguse läbi põdenud ning eneseisolatsiooni jääma ei pea?

04.02.2021

Kui olete viimase 6 kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud, siis saate digilugu.ee portaalist uuringu saatekirja vastuse või ka asjakohase epikriisi (analüüsitud isiku isikuandmed, analüüsi metoodika, selle tulemus, analüüsi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed) ning need andmed vajadusel riigipiiri ületamisel või siis tööandjale esitada.

Kui olete haiguse läbi põdenud välismaal, siis saate enda läbipõdemist tõestada, esitades teise riigi arsti väljastatud tõendi läbipõdemise kohta (tõendil peab olema ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles analüüsitud isiku isikuandmed nt analüüsi metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed). Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

Milliseid dokumente on vaja, et saaksin piiri ületades tõestada oma vaktisneeritust COVID-19 suhtes?

04.02.2021

Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus vaktsineerimine nõuetekohaselt dokumenteerida ja edastada andmed tervise infosüsteemi. Kui olete Eestis vaktsineeritud, siis on võimalik ise oma immuniseerimise andmetega tutvuda ja need vajaduse korral välja printida digilugu.ee portaalis (immuniseerimisteatis, epikriis). Samuti on võimalik vaktsineeritust tõendada immuniseerimispassiga, mille tervishoiuteenuse osutaja saab välja anda paberkandjal.

Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõestada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava sertifikaadi, millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number, manustatud annus, mitu annust on isikule manustatud ning immuniseerija nimi jm andmed. Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

Kas enne Eestisse saabumist sobib ka test, mis on tehtud näiteks Venemaal? Ehk kas 72-tunni reegel kehtib sõltumata riigist?

19.02.2021

Eneseisolatsiooni aja lühendamiseks kehtib järgnev kord (saabudes nii Euroopa riikidest kui ka väljaspoolt Euroopat):

• Inimesed, kes ei soovi olla 10 päeva pärast Eestisse saabumist eneseisolatsioonis, võivad teha koroonaviiruse PCR testi juba välisriigis, kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist. Eestis olles on siis võimalik mitte enne kui kuuendal päeval pärast välismaal tehtud esimest testi teha teine test. Inimene vabaneb 10-päevasest isolatsioonikohustusest ennetähtaegselt, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed;
• Inimesed, kes ei ole teinud testi kuni 72 tundi enne Eestisse saabumist, võivad teha Eestis esimese testi kohe pärast riiki saabumist ning teise testi mitte varem kui kuus päeva pärast esimese testi tegemist. 10-päevase isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt juhul, kui mõlema testi tulemus on negatiivne.

Täpsem info Välisministeeriumi kodulehel.

Sain lennupiletid Eestisse naasmiseks. Millega peaksin praegu Eestisse reisides arvestama? Kas peaksin midagi teisiti tegema kui tavaliselt?

14.01.2021

Tuleb arvestada, et pilet võib olla küll väljastatud, kuid lende jätkuvalt tühistatakse või lükatakse edasi. Seepärast oleks hea enne reisi kontrollida, kas lend toimub või on tehtud muudatusi lennugraafikus.

Samuti tuleb täpsustada, kas on vahepeal tekkinud lisanõuded – tuleb esitada täiendavaid dokumente (nt kehtestatud on kohustus esitada viirusetesti tulemused jms).

Kindlasti on vajalik teha selgeks, millised nõuded kehtivad transiitriikides (st vahemaandumiste korral). Infot leiab www.reisitargalt.vm.ee.

Lennu toimumise päeval tuleb varakult lennujaama minna ja ennast esimeste seas lennule registreerida. Vähetähtis pole ka see, kas asukohariigist Eestisse saabumisel tuleb jääda eneseisolatsiooni või mitte. Siin on abiks välisministeeriumi koduleht.

Kõrge nakkusriskiga riigist Eestisse saabujatel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne riigi saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Inimesed, kes ei ole teinud testi mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist, võivad teha Eestis esimese testi kohe pärast riiki saabumist ning teise testi mitte varem kui 6 päeva pärast esimest testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. 10-päevase isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt juhul, kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.

Olen USAs, kuid minu viisa (ESTA) hakkab lõppema, aga ma ei leia tagasilende. Mida peaksin tegema?

27.08.2020

Kui oled USAs viisaga, pead täitma vormid I-539 ja I-912 (mõlemad veebisaidil https://www.uscis.gov/i-539-addresse) ning selgitama, miks Sa ei saanud õigel ajal lahkuda. Kui viisa kehtivus lõppeb lähipäevil, võta ühendust kodakondus- ja migratsiooniteenistusega.

Olen praegu välismaal, kuid tahaksin tagasi tulla, aga piletiostuks raha ei ole. Mida ma pean tegema?

27.08.2020

Esmajoones pöördu oma sugulaste ja sõprade poole. Kui neil puudub võimalus aidata, siis võta ühendust oma kohaliku omavalitsusega Eestis.

Kui ka siis lahendust ei leia, helista numbril +372 5301 9999, kuid palun arvesta, et riigipoolne toetus on võimalik vaid hädajuhtumite korral ning toetuse puhul on tegemist laenu, mitte kingitusega. Saadud rahaline abi tuleb riigile lepingu alusel tagasi maksta hiljemalt 90 päeva jooksul peale abisaaja Eestisse tagasijõudmist.

Millistest kolmandatest riikidest on võimalik hetkel Eestisse reisida?

13.01.2021

Värskeima info riikide kohta, kust on Eestisse võimalik hetkel reisida, ja saabujatele rakenduvate liikumispiirangute kohta leiad Välisministeeriumi kodulehelt.

Info riikide kohta väljastpoolt Euroopa Liitu, mille elanikel on lubatud Eestisse siseneda, muu hulgas turismi eesmärgil on leitav Välisministeeriumi kodulehel.

Eesti kodanikud ja elanikud ning nende perekonnaliikmed pääsevad alati Eestisse sõltumata sellest, millisest riigist nad Eestisse reisivad.

Kellele kehtib riiki sisenedes eneseisolatsioonikohustus?

01.04.2021

Eestisse sisenedes on kohustus 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni jääda:

• kõikidel haigustunnustega inimestel,
• COVID-19 riskiriigist saabunud või riskiriiki reisiteekonnal läbinud inimestel,
• kõigil Eestisse saabuvatel inimestel, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta nakatumise andmed puuduvad,
• Euroopa Liidu ühisnimekirja mitte kuuluvate kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikel.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Tulles Eestisse COVID-19 riskiriikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni alasse, on haigustunnusteta inimestel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.tehes kaks koroonatesti ning saades mõlemale testile negatiivse tulemuse. Eneseisolatsiooni lühendamiseks tuleb testimine läbida ka alla 12-aastastel lastel. Pärast esimest negatiivset testitulemust võib väljas käia üksnes järgnevatel juhtudel:

1. kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
2. kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
3. kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud riiki saabumise järgselt vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
4. kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
5. kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
6. kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandatest riikidest (sealhulgas näiteks Vene Föderatsioonist ja Ukrainast) tulijad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 6. päeva). Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Üle piiri Eestisse saabujale, kes on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise, ei kohaldata erandina 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Kui test tuleb teha kuni 72 tundi enne riiki saabumist, siis kas testi eest välisriigis maksab inimene ise? Kas hiljem saab raha tagasi või ei saa?

14.01.2021

Kui testimine välisriigis on tasuline, siis hiljem Eestisse saabudes riigilt raha tagasi ei saa. Eestis testimise maksustamine ei ole muutunud. Sadamas ja lennujaamas on võimalik kohe riiki saabudes testida ning EV isikukoodiga on testimine tasuta.

Kas inimene peab Eestisse saabuma dokumendiga, mis kinnitab, et tema viimase 72 tunni jooksul tehtud koroonaproov peab olema negatiivne? Ning seejärel peab ta olema kuus päeva isolatsioonis?

15.01.2021

Kõrge nakkusriskiga riigist saabudes peab isik olema 10-päeva isolatsioonis.

Kui isik tahab isolatsiooniperioodi lühendada, siis on selleks järgmised võimalused:

• teha test 72 t enne riiki sisenemist ja kordustest mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist;
• teha test Eestisse saabumisel ja kordustest mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi tegemist.

Kahe testi vahelisel perioodil peab järgima eneseisolatsioonitingimusi.

Kas võib Eestisse tulla ka testita ja teha test siis alles Eestis?

14.01.2021

Kõikide riikide puhul kehtib võimalus teha test ka Eestisse saabumisel. Nt kui ei ole mitte kuidagi võimalik testi teha välisriigis.

Kas Eestis töötav, kuid Venemaal elav Venemaa kodakondsusega inimene (sh Eesti ja Venemaa topeltkodakondsusega inimesed) saaks erandkorras tööl käimise eesmärgil Eesti-Vene piiri mõlemas suunas ületada?

14.01.2021

Edasi-tagasi piiri ületades tuleb arvestada riikide tingimustega ning eneseisolatsiooni jäämisega.

Venemaa elamisloaga või Euroopa Liidu territooriumil elavad Venemaa kodakondsusega isikud saavad Venemaale siseneda ühel korral kuus. Riiki on lubatud siseneda vaid erandjuhtudel, mille kohta saab infot Venemaa Välisministeeriumist. Venemaale reisides tuleb esitada koroonatesti tulemus või teha see kohapeal ja võtta kohustus olla 10 päeva eneseisolatsioonis.

Venemaalt Eestisse saab tulla töötamise või õppimise eesmärgil, kui puuduvad haigusnähud. Töötamise või õppimise eesmärgil tulles tuleb jääda 10-päevasesse eneseisolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

• töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (10 päeva) Eestisse saabumisest
• töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval
• töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 10. päeva jooksul alates Eestisse saabumist
• töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 11. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne

Lisainfot Eesti-Vene riigipiiri ületamise kohta saab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord/piirangud-eesti-venemaa-piiril ja Välisministeeriumi Reisi Targalt kodulehelt: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/venemaa/. Venemaale reisimise tingimuste ja erandite kohta saab teavet Venemaa saatkonnalt Eestis, Vene Välisministeeriumi kodulehelt ja infoliinidelt: +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988, +7(499) 244 2847.

Kes saavad Eesti saatkondades viisat taotleda?

27.08.2020

Eesti välisesindustes, mis menetlevad viistaotlusi ja mis asuvad Euroopa Nõukogu erinimekirja kuuluvates riikides, on taas võimalik viisat taotleda Eesti külastamiseks kõikidel reisieesmärkidel, sh turism. Riikide nimekirja vaata siit: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-karantiininouete-kohta-euroopast-saabujatele (keri leheküljel alla).

Teistes Eesti välisesindustes, mis menetlevad viisataotlusi, on võimalik viisat taotleda inimestel, kes tulevad Eestisse töö- või õppimise eesmärgil või kellel on lubatud Eestisse siseneda. Nimekirja vaata siit: https://www.kriis.ee/et/reisimine-eestisse-valisriikide-kodanikud

Millistest riikidest on Eestisse võimalik tulla õppima või töötama?

16.10.2020

Eestisse on töötama ja õppima võimalik tulla kõigist maailma riikidest. Kohustusliku eneseisolatsiooninõue kehtib, kui tullakse Eesti korralduse järgi “punasest” riigist.

Millistel välismaalastel on õigus erandina Eestisse siseneda?

21.04.2021

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

• kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
• kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
• kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
• kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
• kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
• kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
• kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
• kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
• Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
• kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
• kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Koroonaviiruse testimise võimalus Eestisse saabumisel Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Eesti elanikele on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega. Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal ning Tallinna lennujaamas saatekirja alusel, saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Kes saabuvad riskiriigist kas rongiga või maismaad pidi, võivad reisilt saabujana testimisele aja kokku leppida. Eestis testitakse esmases järjekorras sümptomitega inimesi. Seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva, mistõttu on Eestisse saabumise aja teadmisel soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades. Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha tasuliselt koroonatesti, aja broneerimiseks tuleb soovijatel helistada tasulist teenust pakkuvate teenuseosutajate telefoninumbritel. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivsetest tulemustest teavitatakse testijat tekstisõnumi teel, positiivsete osas helistatakse, tulemus on nähtav ka terviseinfosüsteemis digilugu.ee ID-kaardiga sisenedes. Negatiivse testitulemuse korral tuleb kuus esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Ka tööl viibides tuleks teistega distantsi hoida. Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes testi ei tee. Teise testi aja kokkuleppimiseks helistatakse avaliku testimise kõnekeskusest testijale. Riskiriigiks loetakse riiki, kus koroonaviirusesse nakatumine on 50 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta või kõrgem. Lisainfo: www.terviseamet.ee, riiklik kriisiinfo telefon: +372 600 1247.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Üle piiri Eestisse saabujale, kes on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise, ei kohaldata erandina 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Kellele kehtib riiki sisenedes eneseisolatsioonikohustus?

01.04.2021

Eestisse sisenedes on kohustus 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni jääda:

• kõikidel haigustunnustega inimestel,
• COVID-19 riskiriigist saabunud või riskiriiki reisiteekonnal läbinud inimestel,
• kõigil Eestisse saabuvatel inimestel, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta nakatumise andmed puuduvad,
• Euroopa Liidu ühisnimekirja mitte kuuluvate kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikel.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Tulles Eestisse COVID-19 riskiriikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni alasse, on haigustunnusteta inimestel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.tehes kaks koroonatesti ning saades mõlemale testile negatiivse tulemuse. Eneseisolatsiooni lühendamiseks tuleb testimine läbida ka alla 12-aastastel lastel. Pärast esimest negatiivset testitulemust võib väljas käia üksnes järgnevatel juhtudel:

1. kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
2. kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
3. kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud riiki saabumise järgselt vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
4. kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
5. kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
6. kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandatest riikidest (sealhulgas näiteks Vene Föderatsioonist ja Ukrainast) tulijad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 6. päeva). Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Üle piiri Eestisse saabujale, kes on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise, ei kohaldata erandina 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Millistesse riikidesse sisenemiseks saan oma COVID-19 vaktsineerimistõendit kasutada pärast esimese vaktsiinidoosi saamist?

20.04.2021

Vaktsineerimistõend ei ole aluseks riiki sisenemisel, see võib olla aluseks riikide poolt teatud piirangutest nt eneseisolatsioonist vabastamiseks. Reisides tuleb arvestada võimalike reisipiirangutega sihtriigis. Lisaks tuleb arvestada, et riigid võivad nõuda, et vaktsiinikuur oleks lõpetatud. Enne reisimist tuleb tutvuda sihtriigi nõuetega.

Mul ei ole veel olnud võimalust COVID-19 vastu vaktsineerida või COVID-19 vaktsiin on mulle vastunäidustatud, kas ma nüüd enam ei saagi väliriikidesse minna?

20.04.2021

Vaktsineerimistõend ei ole aluseks välisriiki reisimiseks, vaid võib tulenevalt sihtriigi nõuetest anda vabastuse teatud piirangutest, mis riik on kehtestanud (nt eneseisolatsioon). Reisides tuleb arvestada sihtriigi nõuetega sisenemisel/isolatsioonikohustuste määramisel.

Kas ma saan COVID-19 vaktsineerimistõendiga riiki X?

21.04.2021

Vaktsineerimistõend ei ole aluseks välisriiki reisimiseks, vaid võib tulenevalt sihtriigi nõuetest anda vabastuse teatud piirangutest, mis riik on kehtestanud (nt eneseisolatsioon). Reisides tuleb arvestada sihtriigi nõuetega sisenemisel/isolatsioonikohustuste määramisel. Lisaks tuleb arvestada piirangutega, mida seavad transpordiettevõtted oma transiitreisijatele. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt (https://reisitargalt.vm.ee/).

Kas ma saan COVID-19 vaktsineerimistõendiga riiki X siseneda ilma isolatsiooni jäämata?

21.04.2021

Vaktsineerimistõend ei garanteeri eneseisolatsioonivabastust. Reisides tuleb arvestada võimalike piirangutega sihtriigis. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt (https://reisitargalt.vm.ee/).

Kust ma leian infot hetkel kehtivate reeglite kohta välisriikidesse sisenemiseks?

20.04.2021

Kõige täpsem info asub siin:

• https://reisitargalt.vm.ee/
• https://reopen.europa.eu/et

Kas eneseisolatsiooni ja testimise kohustus kehtib riigipiiri ületamisel ka pilootidele?

05.04.2021

Pilootidele kehtib erand, mille kohaselt ei kohaldata neile eneseisolatsiooni- ja testimise kohustust, kui nad on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga ja saabuvad Eestisse tööülesannete täitmiseks.

Kas tohin reisimiseks kasutada perearsti saatekirjaga tehtud koroonatesti tulemusi?

05.04.2021

Ei tohi. Perearsti saatekirjaga testimine on suunatud vaid haigussümptomitega inimestele. See on vajalik haigete kiireks tuvastamiseks ja isolatsiooni suunamiseks, et piirata nakkuse edasikandumist. Perearsti ja lähikontaktse saatekirja alusel testi tegemine on inimese jaoks tasuta ja testi kulu katab riik.

Reisimiseks vajaliku tasulise testi saab teha endale sobiva teenuseosutaja juures. Täpsema info teenuseosutajate kohta on leitav siit: https://koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine/

Piiril on võimalik kontrollida, kas reisile mineja on testi eest tasunud ise või kasutanud perearsti saatekirja. Reisimiseks vajalikule sertifikaadile kuvatakse automaatselt tellimuse tunnus.

Kui inimene on lähikontaktsena teinud kümnendal päeval koroonatesti ja selle tulemus on negatiivne, saab ka seda kasutada reisile minekuks.

Samuti, kui inimene naaseb välisriigist ja teeb kaks koroonatesti eneseisolatsiooni lühendamiseks, siis saab viimast testi kasutada selleks, et tagasi minna (st reisieelse negatiivse testina).

Kas laevaliiklus Eesti-Soome või Eesti-Rootsi vahel jätkub?

22.07.2020

Laevaliiklus jätkub osaliselt, aga soovitame uurida laevafirmade kodulehelt või infoliinilt üle, kas sind huvitav laevaliin on käigus.

Kas Eesti kodanik või elanik, kel on töökoht Venemaa territooriumil, võib tööl käimise eesmärgil erandkorras piiri ületada?

22.09.2020

Ei, see pole praegu võimalik.

Venemaa piirid on üldjuhul välismaalastele sisenemiseks suletud. Venemaa elamisloaga või ELi territooriumil elavad Venemaa kodakondsusega isikud saavad ühel korral kuus Venemaale siseneda.

Sissesõidukeeldu ei kohaldata: rahvusvahelisi autovedusid teostavatele autojuhtidele, lennukite, mere- ja jõelaevastiku ekipaažidele, rahvusvahelisi raudteevedusid teostavate rongikoosseisude töötajatele, isikutele, kellele on väljastatud viisa seoses lähisugulase surmaga ja isikutele, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis. Lisaks võivad Venemaale siseneda ka välisriikide sportlased ja treenerid, isikud, kes tulevad ravile või haigete sugulaste eest hoolitsema ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidele (viimasel kahel puhul ühekordne sissepääs).

Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab lisateavet Venemaa välisministeeriumi infoliinidelt +7(495) 587 8860, +7(499) 244 1977, +7 (499) 244 1988 ja +7(499) 244 2847.

Soovin reisida välismaale. Kust ma saan informatsiooni teistesse riikidesse sisenemise kohta?

10.02.2021

Informatsiooni muude riikide sisenemistingimuste kohta leiad Reisi Targalt lehelt.

Reisimisel tasub kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

• enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakatunute suhtarvu välisministeeriumi kodulehelt ;

• reisipiirangute kohta sihtriigis saad teavet lehelt Reisi Targalt, Euroopa Liidu ReOpen portaalist ja detailselt sihtriigi välisesindusest;

• registreeri oma reis välisministeeriumi lehel Reisi Targalt, et saaksime Sind võimalikest kriisidest teavitada;

• järgi terviseameti soovitusi turvaliseks lennureisiks, haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga;

• sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral);

• piiriületusel tuleb täita deklaratsioon, mida saab teha ka elektrooniliselt. Deklaratsiooni saab täita 24 tundi enne Eestisse saabumist: iseteenindus.terviseamet.ee. Palun hoia alles pärast ankeedi täitmist meiliga saabunud kinnituskiri! Endiselt saab deklaratsioone täita ka paberil, mille leiad siit;

• asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega;

• reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, viiruskahtluse korral võta ühendust oma perearstiga.

Riigid võivad muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi väga lühikese etteteatamisega. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste kohta soovitame pöörduda vastava välisriigi esinduse või ametiasutuste poole.

Lisateave koroonaviiruse ja liikumispiirangute kohta: riigi infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247).

Olen ravikindlustatud inimene. Mida pean teadma tervisekindlustusest Euroopa Liidu riikides reisides?

22.07.2020

Puhkusele minnes tasub kaasa võtta Euroopa ravikindlustuskaart, mis on välismaal tekkinud terviserikke korral oluline abimees. Euroopa ravikindlustuskaardi ettenäitamisel osutatakse Eesti kindlustatutele Euroopa Liidus ja lisaks ka Liechtensteinis, Norras, Islandil ja Šveitsis vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate kindlustatud inimestega.

Kaarti saab tellida digitaalselt riigiportaalist eesti.ee ja see on tasuta.

Arstiabi saamiseks peab raviasutuses esitama Euroopa ravikindlustuskaardi või selle asendussertifikaadi ning isikut tõendava dokumendi. Euroopa ravikindlustuskaardi alusel on õigus saada tervishoiuteenuseid ainult riiklikes raviasutustes.

NB! Juhime tähelepanu sellele, et Euroopa ravikindlustuskaart ei kata kõiki kulutusi, mis vajamineva arstiabiga võivad kaasneda. Patsiendil tuleb maksta omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu, ravimite omaosalustasu, tõlkekulud jne) asukohamaa hindades. Kaart ei kata riikidevahelist transpordi kulu ega eraarsti juures tehtud kulutusi. Soovitame reisile minnes sõlmida erakindlustusfirmas ka meditsiiniabi kaitsega reisikindlustuslepingu, mis sõltuvalt kindlustustingimustest kompenseerib patsiendi tehtud kulutused.

Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/kontaktpunkt/arstiabi-euroopas-reisides/euroopa-ravikindlustuskaart

Millised tingimused kehtivad Eesti ja Läti vahel reisimisel? Kas saan minna Lätti ilma eneseisolatsiooni jäämata?

01.04.2021

Alates 15. veebruarist peab Läti territooriumi läbima 12 tunniga. Inimestel, kes riigist läbi sõidavad, on selleks aega 12 tundi pärast leheküljel covidpass.lv registreerimist. Erand tehakse transporditeenuste osutajatele, rahvusvahelistele reisijatele, lennureisijatele ning laevade ja lennukite meeskondadele.

NB! Ajavahemikul 11.02-06.04.2021 on Lätti lubatud siseneda vaid kiireloomulistel ja olulistel põhjustel: töötamine, õpingud, perekondlikud ja tervislikud põhjused, transiit, alaealise saatmine, alalisse elukohta naasmine, matused. Reisi eesmärk tuleb märkida covidpass.lv ankeeti ja vajadusel peab olema valmis seda ka dokumentaalselt tõendama.

Eestist Lätti sisenemisel kehtib 10-päevane eneseisolatsiooninõue.

Läti territooriumile on võimalik ilma eneseisolatsiooni nõude täitmiseta siseneda järgmistel juhtudel (kattes avalikes kohtades viibides suu ja nina):

• seoses töötamisega, kui piiri ületamine on vajalik töö või ameti põhikohustuste teostamiseks ja isikul on tööhõivet kinnitav dokument;
• lapsehoiuteenuse saamiseks või formaalse hariduse omandamiseks statsionaarõppes eelkooli hariduse tasemel (esitades teenuse osutaja või haridusasutuse väljastatud tõendi);
• hariduse omandamiseks statsionaarõppes põhihariduse, keskhariduse ja kõrghariduse tasemel, samuti professionaalse suunitlusega haridusprogrammides kunsti ja kultuuri valdkondades (esitades haridusasutuse väljastatud tõendi);
• saates alaealist õpilast või täiskasvanud erivajadustega õpilast lapsehoidu, lasteaeda, kooli;
• riigi transiidina läbimiseks (Lätis tohib viibida maksimaalselt 12 tundi, ööbida ei tohi);
• sugulaste hooldamiseks või matuste korraldamiseks või matusel osalemiseks;
• arsti määratud tervishoiuteenuse saamiseks Lätis (esitades arsti väljastatud tõendi või saatekirja).

Endiselt on lubatud Valga-Valka kaksiklinna elanike vaba liikumine, tingimusel, et eelneva 14 päeva jooksul on liigutud vaid kaksiklinna omavalitsuste piires.

Kõik Lätti reisijad (ka transiidi, kaubavedude puhul) peavad täitma kuni 48h enne piiriületust elektroonilise ankeedi lehel https://covidpass.lv/.

5. aprillist kehtivad Lätist Eestisse reisimisele samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest Eestisse tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi. Ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist või kohe piiriületuse järgselt ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest testi.

Korraldusega kehtestatakse võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta Lätti, juhul kui tagasipöördumise põhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus. Ka sel juhul peab isikul olema mitte varem kui 72 tundi enne Eestist lahkumist tehtud koroonaviiruse test, mille tulemus on negatiivne. Muudatus on eelkõige vajalik töö- ja õpirände võimaldamiseks.

Lisainfo Lätti reisimise ja Läti piirangute kohta on leitav Reisi Targalt lehel: https://reisitargalt.vm.ee/riigid/lati/

Millised tingimused kehtivad Eesti ja Soome vahel reisimisel?

05.04.2021

Alates 27.01.2021 võivad Soome siseneda:

• Eesti kodanik, kes elab Soomes ja tema pereliikmed. Elamine tähendab seda, et isikul on Soome Migratsiooniametis registreeritud elamisõigus;
• Soomes õppija;
• vältimatul perekondlikul põhjusel (nt matus, pulm, haigestumine, kohtumine lähisugulasega);
• ühiskonna toimimise seisukohast olulist tööd tegevad isikud (sh tervishoiutöötajad tööülesannete täitmisel);
• muul vältimatul põhjusel reisivad isikud ja erigrupid.

Piirangud kehtivad kuni 17.04.2021.

Täpsem info Soome piirivalve kodulehelt soome keeles ja inglise keeles.

Kõik, kes saabuvad Soome sadamate kaudu Helsingis või Vantaa lennujaama kaudu ja kellel ei ole kaasas koroonaviirus SARS-CoV-2 sertifikaati negatiivse koroonatesti kohta, mis on tehtud viimase 72h jooksul, peavad tegema testi sadamas või lennujaamas.

Testi ei pea tegema need, kellel on arstitõend selle kohta, et nad on koroonat põdenud viimase 6 kuu jooksul, kaubaveo- ja logistikapersonal, jätkulennule minevad transiitreisijad lennujaamas ning 2008. aastal ja hiljem sündinud lapsed. Kui inimene ei saa mõjuvatel põhjustel testi teha, on ametivõimudel õigus määrata ta isolatsiooni. Isikuid, kes ei järgi ametivõimude korraldusi, võib karistada trahvi või kinnipidamisega. Otsus kehtib kuni 30.04.2021, seda aega võidakse pikendada.

Alates 23.02.2021 peavad laevaga Soome reisijad (alates 13. eluaastast) esitama enne laevale minekut koroonaviirus SARS-CoV-2 sertifikaadi (vastav test peab olema tehtud viimase 72h jooksul) või arstitõendi, mis kinnitab Covid-19 läbipõdemist viimase 6 kuu jooksul. Täpsemat infot (ka erandite) kohta vaata laevafirmade kodulehtedelt: https://www.tallink.ee, https://www.eckeroline.ee/ või https://www.vikingline.ee.

Finnairiga Soome reisijad peavad esitama koroonaviirus SARS-CoV-2 sertifikaadi või arstitõendi, täpsem info Finnairi kodulehel.

Täpsemad juhised Soome saabuvatele reisijatele ja töötajatele leiab siit.

Täpsem info Soome reisimisel https://reisitargalt.vm.ee/riigid/soome/

5. aprillist kehtivad Soomest Eestisse tulles samad nõuded nagu mujalt Euroopa riikidest Eestisse tulles. See tähendab, et alates 5. aprillist peavad kõik inimesed, kes on ületanud Eesti riigipiiri, viibima 10 päeva isolatsioonis. Eneseisolatsioonist ja testimisest on vabastatud inimesed, kes on viimase kuue kuu jooksul läbi põdenud COVID-19 haiguse või läbinud vaktsineerimiskuuri.

Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi. Ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist või kohe piiriületuse järgselt ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest testi.

Jääb võimalus enne eneseisolatsiooni lõppu naasta Soome, juhul kui tagasipöördumise põhjuseks on vältimatu töötamine, õppimine või perekondlik sündmus. Ka sel juhul peab isikul olema mitte varem kui 72 tundi enne Eestist lahkumist tehtud koroonaviiruse test, mille tulemus on negatiivne. Muudatus on eelkõige vajalik töö- ja õpirände võimaldamiseks.

Seega võimaldab see inimestel, kes ei ole vahetult riiki saabumise järel koroonatesti teinud, kuid kellel on isolatsiooniperioodi kestel vältimatu töötamise, õppimise või perekondliku sündmuse tõttu vajadus kiireloomuliselt välisriiki naasta, teha nimetatud test ning lahkuda riigist.

Kas tegevusloata kaubavedu on lubatud? Millised dokumendid peavad juhil kaasas olema ja kas kehtib liikumispiirang?

22.02.2021

Rahvusvahelised kaubaveod on lubatud, sealhulgas veoste vedu tegevusloata.

Tasulise veoseveo korral peab autos olema selle auto kohta

1. Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi vedajale antud ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakiri (erandid rahvusvahelistel vedudel on sätestatud autoveoseaduse § 6 lõikes 1, näiteks omal kulul korraldatud veod Euroopa Liidus);
2. veose saatedokument (CMR või nn loading list);
3. välislepingust tulenev veoluba või CEMT-veoluba juhul, kui kaupa veab Eestist kolmandasse riiki või kolmandast riigist Eestisse Austria, Bulgaaria, Hispaania, Horvaatia, Küprose, Luksemburgi, Norra, Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome või Ungari vedaja.

Lisaks tuleb tühja autoga Eestisse sisenedes tõendada, mille alusel ja kuhu sõidetakse veosele järele (näiteks veotellimus).

Omal kulul korraldatava veoseveo korral peab autojuhil olema kaasas veose kohta dokument, millega tõendatakse, et see veos on omal kulul vedu korraldava ettevõtte omandis või on see ettevõte selle veose ostnud, müünud, remontinud, kaevandanud või töödelnud.

Omal kulul veoseveole kehtib ka teisi nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Liidu määruse (EÜ) nr 1072/2009 artikli 1 lõike 5 punktis d, aga eriolukorras koormaks nende kontrollimine liialt kontrolli teostajat.

Kaubaveoga vahetult seotud isikud on liikumispiirangust vabastatud.

Alates 23. veebruarist 2021 nõuab Tallink Grupp Tallinnast ja Stockholmist Soome reisijatelt negatiivse koroonatesti tõendi ettenäitamist. Negatiivne testitulemus ei muuda hetkel kehtivaid reisipiiranguid ja maale tuleku eeldusi. Erandina ei nõuta testitulemuse või arstitõendi esitamist töökohustusi täitvatelt kaubavedajatelt. Täpsem info https://www.tallink.ee.

Alates 27.01.2021 saavad lisaks Soome kodanikele ja elanikele Soome siseneda vaid ühiskonna toimimise ja varustuskindluse seisukohast olulist tööd tegevad isikud ja vältimatutel põhjustel reisivad.

Soome saavad siseneda näiteks järgmised isikud või järgmistel põhjustel reisivad:

• Tervisehoiu- ja päästetöötajad (sealhulgas erakorraline abi) ja eakate hooldajad oma töökohustuste täitmisel;
• kaubaveo- ja logistikapersonal oma tööülesannetes;
• diplomaadid, rahvusvaheliste organisatsioonide töötajad, sõjaväelased ja abiorganisatsioonide töötajad oma tööülesannete täitmisel;
• rahvusvahelistel läbirääkimistel osalevate riikide esindajad ja rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalevad isikud;
• välismaiste meediaettevõtete esindajad;
• Soomes asuva kinnisvara või varakorralduse tõttu reisivad;
• välismaal elava Soome kodaniku pereliikmed;
• vältimatutel perekondlikel põhjustel reisivad (näiteks oma lapse sünd, lähedase raske haigus, enda pulmad, suhe) või muud kaalukad isiklikud põhjused. Sugulastena käsitletakse seejuures abikaasat (sh vabaabielu), lapsi, vanemaid, vanavanemaid, st et õdesid ja vendi enam külastada ei saa;
• Soomes õppimine;
• Soome elamisloaga reisivad;
• rahvusvahelist kaitset vajavad või muudel humanitaarsetel põhjustel reisivad isikud;
• Erigrupid (nt kultuuri, spordi, ettevõtluse esindajad).

Piirangud kehtivad kuni 18.03.2021. Kõikide Soome sisenejate suhtes kehtib soovitus jääda 10. päevaks eneseisolatsiooni. Piiril testitakse kõiki, v.a kaubaveo- ja logistikatöötajad.

Kas rekkajuht, kes tuleb Eestisse kaubalaadungiga, peab olema 10 päeva kodus isolatsioonis või tohib ta kohe uuesti välismaale sõita?

17.03.2021

Ta tohib kohe uuesti välismaale sõita, sest 10-päevane liikumispiirang ei kehti kauba või tooraine transportijatele ning rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga tegelejatele. Loomulikult ei tohi juhil olla haigusnähte. Kui juhil on haigusnähud, peab ta jääma vähemalt 10 päevaks koju isolatsiooni ning võtma ühendust oma perearstiga.

Lisateavet riigipiiri ületamise tingimustest saab Vabariigi Valitsuse korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/314092020004 ja Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Olen Eesti ravikindlustusega kaugsõiduautojuht. Kas saan arstiabi, kui haigestun mõnes Euroopa riigis koroonasse?

03.04.2020

Enamikus Euroopa riikides osutatakse Eesti ravikindlustusega inimesele vajaminevat arstiabi võrdsetel tingimustel nendes riikides elavate inimestega. Vajaminevat arstiabi osutatakse ka koroonaviiruse puhul.

Ravivajaduse üle otsustab arst.

Arstiabi saamiseks peab Sul kaasas olema Euroopa ravikindlustuskaart või selle asendussertifikaat. Kui Sul ei ole kumbagi, pead haiglasse või arsti juurde sattumise korral kohe taotlema Euroopa ravikindlustuskaardi asendussertifikaadi.

Lisateavet leiad Eesti Haigekassa veebilehelt.

Kas kaubavedajatel tuleb teha test riiki sisenemisel?

19.11.2020

Ei, haigusnähtudeta kaubavedajal ei ole vajalik riiki sisenemisel testi teha. Haigustunnusteta kaubavedajale ei kehti ka liikumispiirang.

Haigusnähtude korral tuleb jääda vähemalt 10 päevaks eneseisolatsiooni ning teha koroonaviiruse test.

Soovi korral on võimalik koroonaviiruse teste piiril teha. Testimispunktid piiril on Tallinna sadama A- ja D-terminalis ning Tallinna lennujaamas. Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000 (E-R 9-17). Eesti kodanikele ja elanikele on testimine tasuta. Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 67 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale.

Lisateavet riigipiiri ületamise tingimustest saab Vabariigi Valitsuse korraldusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/314092020004 ja Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Kas väikelaevadele toimub jätkuvalt sadamas piirikontroll?

20.11.2020

Piirikontrolli ei toimu liikmesriigis asuvast sadamast saabuva või liikmesriigis asuvasse sadamasse väljuvatel lõbusõidulaevadel viibivate inimeste suhtes ning nad võivad siseneda sadamasse, mis ei ole piiripunkt. Ebaseadusliku sisserände riskide hinnangu alusel siiski toimub kontroll ja/või lõbusõidulaevade füüsiline läbivaatus. Eelkõige juhul, kui kolmandate riikide rannajoon asub liikmesriigi territooriumi vahetus läheduses.

Eestisse saabudes tuleb jälgida, millised kohustused kaasnevad riiki sisenemisel ja millisel juhul tuleb jääda eneseisolatsiooni. Vastava info leiab näiteks Välisministeeriumi: https://vm.ee/et/teave-riikide-ja-liikumispiirangute-kohta-eestisse-saabujatele ja Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord. Eneseisolatsioonikohust vastavalt riigile, kuhu sõidetakse Eestist väljudes, näeb välisriikide saatkondade ja välisministeeriumite kodulehtedelt.

Kust saab lisainfot haridusteemadel?

14.12.2020

Haridusvaldkonnaga seotud küsimustes aitavad:

• Haridus- ja Teadusministeeriumi infoliinid 5690 0353 ja 5690 0340
• meiliaadress info@hm.ee

Ülevaate Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkondi puudutavatest reeglitest ja asutustele saadetud juhistest leiab veebilehelt https://www.hm.ee/koroona.

Haridus- ja Noorteameti Rajaleidja õppenõustajad annavad nii koolidele, tugispetsialistidele kui lapsevanematele nõu, kuidas praeguses kiirelt muutuvas olukorras lapsi toetada, olgu tegemist õppetöö või vaimse tervise alase küsimusega:

• telefonil 7350750 (tööpäeviti kell 12-16)
• adressil distantsope@harno.ee

Milliseid reegleid peavad järgima haridusasutused oma töö korraldamisel?

22.04.2021

Kuni 2. maini 2021. a on üldhariduskoolid, kutsekoolid ja kõrgkoolid distantsõppel. Alates 3. maist lubatakse kontaktõppele 1.-4. klassi lapsed ja tõhustatud ning eritoe õpilased. Ülejäänud kooliastmete kontaktõppele lubamist arutab valitsus edaspidi.

Piirangut ei kohaldata:

• hariduslike tugiteenuste ja konsultatsioonide osutamisel, praktilise õppe sooritamisel või eksamitel, olümpiaadidel osalemisel;
• hariduslike erivajadustega õpilastele ja nendele kohandatud haridusasutustele või puudega isikute tegevustele.

Kuidas korraldada haridusasutuses hajutamist?

24.01.2021

Haridusasutustel on tungivalt soovitatav korraldada õppetöö jm tegevus selliselt, et vähendada kontakte inimeste vahel. Oluline on silmas pidada, et kontaktide vähendamisele tuleb pöörata tähelepanud ka haridustöötajate ja muu personali puhul.

Õpijate hajutamiseks saab kasutada näiteks õppekabinettide süsteemi asemel koduklasse, kaaluda rohkem õuesõppe ja vajadusel näiteks osaliselt distantsõppe läbiviimist (päevade kaupa, osades ainetes vmt) jms.

Samuti soovitame korraldada söögivahetunnid, kehalise kasvatuse tunnid jms selliselt, et vähendada gruppide vahelisi kokkupuuteid.

Õpilaste füüsiliste kontaktide vähendamiseks on võimalik ka alustada õppetööd ja pidada vahetunde eri klassidel erinevatel aegadel, teha mõned vahetunnid pikemad, võimaldada noorematel kooliastmetel minna õue jms. Erinevates õppehoonetes tegutsevate asutuste puhul tuleb läbi mõelda, kuidas saab vähendada ruumide ristkasutust.

Kui viirusoht kasvab ja tekib vajadus õpilasi rohkem hajutada, soovitame suunata vanemate klasside õpilased täielikule distantsõppele. Kontaktõppes olevaid nooremate klasside õpilasi hajutada hoones veelgi rohkem. Soovitame tagada kontaktõpe nii kaua kui võimalik noorematele kooliastmetele, tuge vajavatele õpilastele ning lõpuklasside õpilastele.

Kas koolides ja teistes haridusasutustes peab kandma maski?

11.01.2021

Praegu haridusasutustes üleriigilist maski kandmise kohustust ei ole, küll aga soovitame seda võimalusel teha.

Piirkondades või asutustes, kus on kehtestatud maski kandmise kohustus, ei pea maski kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab kool koostöös koolipidajaga. Noortekeskuste isikukaitsevahenditega varustamise tagab kohalik omavalitsus sõltuvalt noortekeskuste ja selle noorte ja töötajate vajadustele.

Mida peavad silmas pidama riskigruppidesse kuuluvad õppijad ja õpetajad?

24.01.2021

Riskigruppidesse kuuluvatel õpilastel ja õpetajatel on soovitatav pöörata eritähelepanu ennetusmeetmetele, sh isikukaitsevahendite kasutamisele. Tööks vajalike isikukaitsevahendite tagamise eest vastutab haridusasutuse pidaja.

Viirusohu kasvamise korral tuleb silmas pidada, et riskigruppi kuuluvate õpilaste ja õpetajate säästmiseks peab leidma neile võimaluse töötada võimalikult ohututes tingimustes, mis võib tähendada ka tööd distantsilt. Parimate lahenduste leidmiseks tuleb pidada nõu oma õppeasutuse/tööandjaga.

Kas kutseõppeasutuste praktilist tööd või praktikat tohib läbi viia?

24.01.2021

Ettevõttes praktika läbiviimise osas tuleb pidada nõu oma õppeasutuse ja praktikakohaga. Kui praktika läbiviimine pole võimalik (ettevõtte tegevuse peatamise, ajutise tööülesannete ümberkorralduse või muu tõttu), ei saa ka õpilane praktikal osaleda.

Õppetegevuseks kasutatavates ruumides peab olema tagatud desinfitseerimisvahendite olemasolu ja desinfitseerimisnõuete täitmine Terviseameti juhiste kohaselt. Soovitame õppetegevuses osalejatel kanda maski.

Distantsõppe perioodil võivad õpperuumides viibida õppijad, kes vajavad hariduslikke tugiteenuseid; konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks; sooritavad praktilist õpet, eksameid, olümpiaade või teste. Avatuks jäävad sel perioodil ka koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel ja õpilaskodud.

• Õppetegevuseks kasutatavates ruumides tohib koos viibida ja liikuda kuni kaks inimest, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud juhul, kui seda pole võimalik mõistlikult tagada.
• Õppetegevuseks kasutatavates ruumides viibijad peavad kandma maski. Maski ei pea kandma alla 12-aastased lapsed või inimesed, kellel maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik

Kas kutsekool tohib saata õpilasi välismaale praktikale?

28.10.2020

Haridus- ja Teadusministeerium soovitab välisreisid ära jätta. Riskid ei ole seotud mitte ainult viiruse leviku, vaid ka liikumis- ja reisimispiirangutega. Kui õpilane on läinud välismaale praktikale, siis pärast tagasitulekut peab ta järgima kehtivaid isolatsiooninõudeid.

Kas õpilaskodudes ja ühiselamutes võib ööbida?

11.12.2020

Õpilaskodudes on soovitatav hajutada inimeste koosviibimist ja liikumist. Nt liiguvad ja viibivad koos kuni kaks isikut, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada. Kogunemisi soovitame mitte teha.

Kas juhul, kui lapsevanem tuleb reisilt, tohib laps kooli minna?

02.11.2020

Isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 10 päeva jooksul saabunud reisilt või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

Ehk kui näiteks üks pereliige tuleb reisilt riigist, mille nakkuskordaja on kõrge või puutus kokku COVID-19 haigega, ei tähenda see, et kõik tema perekonna liikmed peaksid jääma koju.

Milliste sümptomite korral tuleb jääda koolist koju?

28.10.2020

Ägedate ülemiste hingamisteede viirusnakkuste sümptomite (köha, nohu, kurguvalu, palavik, üldine halb enesetunne, ebatavaline väsimus) tekkimisel peab jääma kohe koju ning võtma esimesel võimalusel ühendust perearstikeskuse või perearsti nõuandeliiniga 1220, kust antakse edasised juhised.

Kerge nohu või köhaga võib käia koolis, kui õpilane on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kas nohuga võib minna kooli/lasteaeda/kõrgkooli?

28.10.2020

Kerge nohu või köhaga võib käia haridusasutuses, kui isik on mõnest hooajalisest nakkushaigusest paranenud, tema enesetunne on üldiselt hea, aga jäänud on kerge jääkköha või -nohu. Kui ei ole selge, kas tegemist on nakkusliku või mittenakkusliku seisundiga, tuleb nõu pidada perearstikeskusega.

Kas kroonilise nohu või köhaga peab koju jääma?

28.10.2020

Kroonilised haigused nagu astma ja allergia võivad põhjustada nohu ja köha, ent sel juhul üldiselt koju jääma ei pea. Reeglina on sellised kroonilised haigused varasemalt teada ning lapsevanem saab vajadusel kirjutada ise tõendi, kus ta kinnitab, et lapse sümptomid ei ole nakkusohtlikud. Kroonilise haiguse esinemise kohta eraldi arstitõendit ei väljastata. Väga oluline on kõikide inimeste vastutustundlikkus, sh tuleb tagada see, et kroonilise haigusega last/täiskasvanut tema haiguse tõttu ei diskrimineeritaks.

Mida teha, kui inimene haigestub haridusasutuses viibides?

29.01.2021

Haigestunud töötaja peab teavitama asutuse juhtkonda. Õpilane peab haigustunnuste korral pöörduma õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab lapse haigestumisest asutuse juhtkonda. Õpilase haigestumisest informeeritakse tema vanemaid. Sõltuvalt lapse vanusest saadetakse haigestunu koju või isoleeritakse teistest õpetaja/kooliõe järelvalvel lapsevanema saabumiseni, kasutades selleks sobivat ruumi.

Haigestunule ja temaga tegelevale täiskasvanule antakse kirurgiline mask, oluline on jälgida, et mask paigaldatakse õigesti. Kui haigestunu terviseseisund muutub ohtlikuks (kiire palavikutõus, valu rindkeres, õhupuudus, väga tugev muu valu vm) ja haigestunu tunneb end väga halvasti, tuleb helistada 112.

COVID-19 leviku pidurdamise seisukohalt on oluline, et haigestunu (õpilase puhul tema vanem või seaduslik esindaja) teavitaks haridusasutust, kui COVID-19 diagnoos leidis kinnitust. Asutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid (ja vanemaid). Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks. Terviseameti regionaalosakond võtab õppeasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud diagnoosist ning selgitab välja lähikontaktsed koostöös asutuse ja kooliõega.

Haigestunuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma eneseisolatsiooni. Sel perioodil saab korraldada distantsõpet. Ülejäänud õppijad jätkavad tavapärase eluga, jälgides samal ajal oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Mida teha, kui kellelgi klassis või õpperühmas on tuvastatud koroonaviirus?

02.02.2021

Kui klassis või õpperühmas on kellelgi tuvastatud haigestumine COVID-19 haigusesse, tuleb suunata kõik lähikontaktsed 10 päevaks eneseisolatsiooni ja kodusele distantsõppele. Klassi/rühma distantsõppele suunamine toimub vajadusel koostöös Terviseametiga.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Need, kes haigestunuga samas klassis või õpperühmas ei olnud ning ka muul moel nakatunuga lähikontaktis polnud, eneseisolatsioonis olema ei pea, kuid tuleb jälgida oma tervist. Sümptomite ilmnemisel tuleb võtta kohe ühendust perearstikeskusega.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad riigieksamid?

15.04.2021

Gümnaasiumi lõpetajatel ei ole eksami tegemine seotud gümnaasiumi lõpetamisega. Küll aga on abiturientidel võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, inglise keeles ning üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam. Riigieksamid toimuvad üldiselt plaanitud ajal, koroonaviiruse leviku maandamisele suunatud meetmetest kinni pidades. Mõne päeva võrra muudetakse hilisemaks inglise keele riigieksami aega ja matemaatika lisaeksami aega, et vältida eksamite kattumist ja tagada piisav aeg põhieksami ja lisaeksami vahel.

Neile õpilastele, kes ei saa sellel ajal eksamil osaleda, võimaldatakse sooritada lisaeksam. Sel aastal korraldatakse riigieksamitele veel täiendavalt üks lisaeksam, nii et igas aines on võimalik riigieksamil osaleda kolmel päeval. Riigieksamitele oodatakse kõiki, kes on 20. jaanuariks ennast eksamile registreerinud, lisaajal eksami sooritamiseks tuleb abituriendil kindlasti esitada avaldus haridus- ja nooreametile kolme tööpäeva jooksul peale põhieksami toimumist.

Põhikooli lõpetamiseks peab õpilane osalema kõigil ettenähtud eksamitel, kuid sellel aastal ei mõjuta lõpueksamite tulemused põhikooli lõpetamise otsust. Eksamite tulemused esitatakse lõputunnistusel protsendina maksimaalsest tulemusest.

Kooli lõpetamiseks peavad põhikoolilõpetajal aastahinded ja gümnaasiumi lõpetajal kooliastmehinded olema vähemalt “rahuldavad” või “arvestatud”. Õpilasuurimus, praktiline töö ja koolieksam ei ole riiklik lõpetamise tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimuse või praktilise töö ning koolieksami sooritamine on COVIDist tingitud õppekorralduslikest erisusest tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, ei pea õpilane õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit sooritama.

Milliseid reegleid tuleb järgida eelkoolis?

01.04.2021

Eelkool liigitub huvitegevuseks ning seal kehtivad huvitegevusele kehtestatud piirangud. 11. märtsist kuni 25. aprillini 2021. a on huvitegevus ja -haridus sisetingimustes keelatud. Välistingimustes on huvitegevus ja huviharidus lubatud, kui on tagatud, et tegevuses ei osale rohkem kui kaks isikut, sealhulgas juhendaja, kes peavad hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad ning kokku ei puututa teiste isikutega.

Eelkool ei ole lapsele kohustuslik.

Kuidas on korraldatud õpe hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste koolides?

17.03.2021

Distantsõppe perioodil jäävad koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel, avatuks. Samuti võivad kontaktõppel jätkata HEV õpilaste klassid.

• Samuti võib viia läbi kontakttegevusi, kui õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid, õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks, on tarvis sooritada praktilist õpet, eksameid, teste või osaleda olümpiaadil.

Kui õpetaja hindab, et laps suudab ka distantsõppega õpitulemused saavutada ja vanem on sellega nõus, ei pea õpe ilmtingimata täielikult koolimajas toimuma. Kui lapse erivajadus tingib vajaduse ka pidevaks järelevalveks ja ta iseseisvalt distantsõppel ilma vanema olulise abita hakkama ei saa, peab õppe korraldama koolis.

Distantsõppe korraldamisel parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest

Registreerisin end enne riigieksameid testi tegema, aga ei tea, kus ja millal ma seda teha saan. Kuhu peaksin pöörduma?

16.04.2021

Palume võtta ühendust selle kooliga, kuhu end testi tegema registreerisite. Konkreetse kooli kontaktid leiab kooli kodulehelt: helista üldtelefoninumbril.

Kui proovi andma minnes selgub, et sind seal koolis nimekirjas ei ole, saab proovi siiski anda. SYNLAB Eesti toodud tarvikute komplektid sisaldavad ka varukomplekte.

Sel juhul tuleb kasutada pabersaatekirja ja vaakumkatsutite jaoks kaasa pandud tühje silte. Tühjale sildile tuleb kirjutada trükitähtedega proovi andja eesnimi, perekonnanimi ja isikukood.

Need eksaminandid, kes pole ühegi kooli nimekirjas, said Haridus- ja Noorteametilt eraldi kirja testimisinfoga ja saavad oma proove anda SYNLAB Eesti valitud testimispunktides.

Testimise ajad:

19.04 eesti keele riigieksami tegijaid testitakse 16.04 21.04 eesti keel teise keelena riigieksami tegijaid testitakse 19.04 24.04 Cambridge’i inglise keele tasemeeksami kirjaliku osa tegijaid testitakse 22.04.

Lisainfo: www.hm.ee/testimine

Kas kool saab nõuda eksaminandilt testi tulemuse ettenäitamist?

16.04.2021

Nõuda seda ei saa. Samuti ei ole õigust keelata eksaminandil eksamile tulemist, kui ta ei jaga oma testitulemust. Eksaminand võib oma testi tulemust kooliga jagada, kui selles on jõutud vastastikkusele kokkuleppele.

Positiivse testitulemuse saanud eksaminand peab jääma eneseisolatsiooni ja saab sooritada eksami lisaeksami ajal. Lisaeksameid toimub sel õppeaastal iga eksami kohta kaks.

Loe lähemalt www.hm.ee/testimine

Kas kõik riigieksamite tegijad peavad tegema koroonatesti?

16.04.2021

Testimine on vabatahtlik. See on võimalus saada eksamite eel lisakindlust, et kõik toimub võimalikult turvalises keskkonnas. Eksaminande ei saa kohustada testima ega testi tulemust koolile avalikustama.

Positiivse testitulemuse saanud peavad jääma nõuetekohaselt eneseisolatsiooni.

Eksamitele tuleb lubada ka kõik need eksaminandid, kes ei ole testi teinud.

Kõik aprillis riigieksameid ja Cambridge’i inglise keele tasemeeksami sooritajad saavad võimaluse teha koroonatest.

Loe lähemalt www.hm.ee/testimine

Kas eksaminandid, kes on koroonaviirusest põhjustatud haigust juba põdenud, peavad tegema enne riigieksameid koroonatesti?

16.04.2021

Soovitame viimase kuue kuu jooksul haiguse läbipõdenutel testi mitte teha.

Testimine on kõigile vabatahtlik. Eksaminand, kes on viimase kuue kuu jooksul koroona läbi põdenud ei vaja kindluse tagamiseks testimist. Sealjuures on oluline pidada silmas, et hiljuti haiguse läbipõdenutel võib PCR test näidata jääkpositiivset tulemust.

Eksaminandidega, kes saavad PCR testi vastuseks piiripealse tulemuse, võtab testimiskeskus eraldi ühendust, et tulemust täpsustada.

Rohkem riigieksamite eel toimuva testimise kohta: www.hm.ee/testimine

Mida peab tegema õpilane, kes otsustab, et ei tee riigieksameid?

16.04.2021

Riigieksamite sooritamine ei ole sel aastal keskhariduse omandamise tingimus. Riigieksamitest loobumise korral eraldi avaldust esitama ei pea.

Kui eksaminand soovib mingil põhjusel põhieksami asemel osaleda riigieksami lisaeksamil, tuleb selleks kindlasti esitada avaldus Haridus- ja Noorteametile kolme tööpäeva jooksul peale põhieksami toimumist. Taotluse vorm ja juhised selle esitamiseks: https://harno.ee/riigieksamid#lisaeksamid

Kui taotlus ei ole tähtaegselt esitatud, siis ei ole võimalik lisaeksami aegadel eksamil osaleda.

Taotlus tuleb esitada ka juhul, kui eksaminand soovis osaleda Cambridge C1 eksamil, kuid see ei osutunud mingil põhjusel võimalikuks ning eksaminand soovib teha inglise keele riigieksami. Selleks tuleb esitada taotlus samuti kolme tööpäeva jooksul peale Cambridge C1 eksamipäeva, millelt puuduti.

Taotlus tuleb esitada iga eksami kohta eraldi ning lisada tuleb ka põhjendus, miks põhieksamil ei osaletud (nt haigestumine, eneseisolatsioon, aga ka muud mõjuvad põhjused, nagu tervislikud põhjused, riskirühma kuuluvad pereliikmed, kõrge nakatumisnäitaja piirkonnas vms). Samas ei ole vaja taotlusele lisada mingeid täiendavaid tõendavaid dokumente (nt arstitõend). Arvestada tuleb sellega, et lisaeksamit ei pruugi olla võimalik sooritada oma koolis või ka kooliga samas asulas. Lisaeksameid korraldab Haridus- ja Noorteamet. Kui ühes koolis on väga vähe neid, kes soovivad eksamit lisaeksami ajal teha, koondatakse mitme kooli õpilased lisaeksami ajal ühte eksamipunkti. Eksami toimumise koht teatakse igale eksaminandile.

Mis saab siis, kui õpilane on riigieksami ajal haige või eneseisolatsioonis?

16.04.2021

Õpilane saab sooritada eksami lisaeksami ajal. Sel aastal on erandkorras igal riigieksamil kaks lisaeksamit. Ehk siis õpilasel on kolm erinevat võimalust eksami sooritamiseks. Kui eksaminand soovib osaleda riigieksami lisaeksamil, tuleb selleks kindlasti esitada avaldus Haridus- ja Noorteametile kolme tööpäeva jooksul peale põhieksami toimumist.

Riigieksamite ja lisaeksamite ajad:

Eesti keel (kirjalik)

• 19. aprilli – põhieksam
• 17. mai – lisaeksam
• 7. juuni – lisaeksam

B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (kirjalik)

• 21. aprill – põhieksam
• 18. mai – lisaeksam
• 8. juuni – lisaeksam

B2-taseme eksamiga ühitatud eesti keel teise keelena (suuline)

• 21.–23. aprill – põhieksam
• 18.-19. mai – lisaeksam
• 8.- 9 juuni- lisaeksam

Inglise keel B1/B2-tasemel (kirjalik)

• 7. mai 2021- põhieksam
• 26. mai- lisaeksam
• 21. juuni- lisaeksam

Inglise keel B1/B2-tasemel (suuline)

• 10.–13. mai- põhieksam
• 26.- 27. mai- lisaeksam
• 21.-22. juuni- lisaeksam

Matemaatika (kirjalik)

• 21. mai – põhieksam
• 3. juuni- lisaeksam
• 18. juuni- lisaeksam

Kas gümnaasiumi lõpetamiseks peab tegema õpilasuurimuse või praktilise töö või sooritama koolieksami?

16.04.2021

Gümnaasiumi lõpetamise tingimuseks ei ole 2020/2021. õppeaastal riigieksamite, neid asendavate rahvusvaheliselt tunnustatud eksamite, gümnaasiumi koolieksami ja õpilasuurimuse või praktilise töö sooritamine.

Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimise või praktilise töö on eriolukorrast tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, saab abiturient gümnaasiumi lõpetada ka õpilasuurimust praktilist tööd sooritamata ja hinnetelehele kantakse märge „Sooritamine ei olnud võimalik“;

Kui õppenõukogu eelnimetatud otsust ei teinud, kuid õpilane õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit ei sooritanud, kantakse lõputunnistusele märge „Jättis sooritamata“. Kooli lõpetada saab ta sellegipoolest.

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad riigieksamid?

15.04.2021

Gümnaasiumi lõpetajatel ei ole eksami tegemine seotud gümnaasiumi lõpetamisega. Küll aga on abiturientidel võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, inglise keeles ning üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam. Riigieksamid toimuvad üldiselt plaanitud ajal, koroonaviiruse leviku maandamisele suunatud meetmetest kinni pidades. Mõne päeva võrra muudetakse hilisemaks inglise keele riigieksami aega ja matemaatika lisaeksami aega, et vältida eksamite kattumist ja tagada piisav aeg põhieksami ja lisaeksami vahel.

Neile õpilastele, kes ei saa sellel ajal eksamil osaleda, võimaldatakse sooritada lisaeksam. Sel aastal korraldatakse riigieksamitele veel täiendavalt üks lisaeksam, nii et igas aines on võimalik riigieksamil osaleda kolmel päeval. Riigieksamitele oodatakse kõiki, kes on 20. jaanuariks ennast eksamile registreerinud, lisaajal eksami sooritamiseks tuleb abituriendil kindlasti esitada avaldus haridus- ja nooreametile kolme tööpäeva jooksul peale põhieksami toimumist.

Põhikooli lõpetamiseks peab õpilane osalema kõigil ettenähtud eksamitel, kuid sellel aastal ei mõjuta lõpueksamite tulemused põhikooli lõpetamise otsust. Eksamite tulemused esitatakse lõputunnistusel protsendina maksimaalsest tulemusest.

Kooli lõpetamiseks peavad põhikoolilõpetajal aastahinded ja gümnaasiumi lõpetajal kooliastmehinded olema vähemalt “rahuldavad” või “arvestatud”. Õpilasuurimus, praktiline töö ja koolieksam ei ole riiklik lõpetamise tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimuse või praktilise töö ning koolieksami sooritamine on COVIDist tingitud õppekorralduslikest erisusest tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, ei pea õpilane õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit sooritama.

Milliseid reegleid peavad järgima huvitegevuse ja huvihariduse pakkujad?

22.04.2021

Kuni 3. maini on huvitegevus ja huviharidus sisetingimustes keelatud. Välistingimustes tohib kuni 26. aprillini osaleda kuni 2 inimest, sealhulgas juhendaja, kes peavad hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad ning kokku ei puututa teiste inimestega.

Alates 26. aprillist huvitegevus ja -haridus, sh sportimine, välitingimustes lubatud kuni 10-liikmelises rühmas. Kõikidesse rühmapiirangutesse on kaasa arvatud ka juhendaja ning kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda. Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele. Samuti ei laiene piirang professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Alates 3. maist tohib siseruumis huvitegevust, sh trenne, läbi viia 2+2 reeglit järgides, mis tähendab, et koos tohib treenida kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Muu hulgas tähendab see, et lubatud on ka paaristrennid, näiteks tennises paarismäng. Samadel tingimustel on lubatud treeningud ka ujulates. Tegevusi läbi viies tuleb arvestada kuni 25-protsendilise ruumitäitumuse piiranguga. Rühmatreeningud ei ole lubatud.

Milliseid reegleid peab järgima lasteaedades, et vähendada töötajate ja laste nakatumisohtu?

10.03.2021

Vabariigi Valitsus soovitab vanematel viia lapsed lastehoidudesse ja koolieelsetesse lasteasutustesse (lasteaed) ainult vältimatu vajaduse korral.

Lasteaia ja lastehoiu lahtioleku ja töökorralduse otsustab selle pidaja. Kohalik omavalitsus peab vanemate soovil tagama võimaluse käia lasteaias kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega. Lasteaedade sulgemisel on suur mõju üldisele elukorraldusele, mistõttu on oluline tagada lasteaedade ja -hoidude lahtiolek ka viiruse leviku kasvades.

Lasteadades võib tegutseda tavapärases rühmade koosseisus. Kõiki tegevusi läbi viies tuleb vältida rühmade vahelisi kokkupuuteid. Oluline on vähendada ka asutuse personali ja haridustöötajate omavaheliste kontaktide hulka.

Haigusnähtudega lapsed, vanemad ja töötajad ei tohi lasteasutusse tulla. Lastel kulgeb COVID-19 reeglina väga kergelt ning seetõttu tuleb laste tervise jälgimisel ja haigustunnuste tuvastamisel olla tähelepanelik.

Üritusi soovitame korraldada vaid rühma kaupa. Üritusi korraldades tuleb kaaluda nende vajalikkust ja riskide maandamise võimalusi.

Lasteasutustes, kus on oma mänguväljak või õueala, on lastel soovitav viibida võimalikult palju värskes õhus, sh korraldada võimalusel õppimine väljas. Lasteasutused, kellel puudub oma mänguväljak või õueala, peavad õue minnes tagama laste ja töötajate nakkusohutuse (sh vältima lähedasi kontakte teiste inimestega). Eri rühmade omavahelisi kokkupuuteid õuealal tuleks vältida.

Terviseamet on saatnud lasteasutustele juhendi, mida tuleb laste ja lasteaia töötajate tervise kaitseks järgida. Selles antakse täpsemad juhised meetmete kohta, mida tuleb lasteaias rakendada.

• Juhend lasteaedadele ja lapsehoidudele seoses COVID-19 levikuga 15.11.2020

Vajalike isikukaitsevahendite hankimise korraldab lasteasutus koostöös lasteasutuse pidajaga.

Kas lasteaialapsed tohivad käia õues?

22.04.2021

Jah. Soovitame nakkusohu vältimiseks viibida võimalikult palju õues.

Küll aga on soovitatav piirata erinevate rühmade omavahelist kokkupuudet ka väljas.

Kas lasteaia töötaja peaks kandma kaitsevahendeid?

27.03.2020

Selle otsustab iga lasteaed ise. Kindlasti tuleb igas lastehoiu kohas järgida väga põhjalikult hügieenireegleid. Piirata tuleb hoonesse sisenevate inimeste hulka ning haigusnähtudega inimesi majja mitte lubada. Ka rühmad ei tohiks omavahel kokku puutuda.

Kas lasteaial on õigus keelduda vastu võtmast last, kes on 10 päeva pärast välisreisilt naasmist kodus olnud ja kellel ei ole ühtki haigusnähtu? Mida lapsevanem peaks tegema, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast?

02.11.2020

Lapse lasteaeda mittelubamine peab olema põhjendatud. See võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui on teada, et on rikutud kodus püsimise nõuet, laps elab koos või on kokku puutunud perekonnaliikmega või muu inimesega, kes on koroonahaige või selle haiguse kahtlusega. Vanemal on kohustus esitada tõesed andmed võimaliku nakkusohu kohta. Kui sellised asjaolud puuduvad, siis peab lasteaia pidaja otsima sobiva lahenduse.

Kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada vajaduse korral lasteaiakoht kõigile lastele, kelle vähemalt üks vanem on omavalitsusse sisse kirjutatud. See tähendab, et juhul, kui lasteaia juht keeldub last vastu võtmast, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Kindlasti jälgi enda ja oma pereliikmete terviseseisundit ja ära vii lasteaeda haigusnähtudega last. Lasteaial on õigus haiged lapsed koju saata.

Kas laste üleandmine tuleb korraldada väljaspool lasteaia või – hoiu ruume?

31.08.2020

Sellist kohustust ei ole.

Jälgida tuleb seda, et lasteasutuses ei tohi viibida haigustunnustega lapsed, lapsevanemad ja töötajad.

Lasteaedade ja -hoidude töökorralduse üle otsustab pidaja, lasteaia juhataja leiab koostöös omavalitsusega optimaalseima lahenduse riskide maandamiseks.

Kas lasteaias või -hoius võib korraldada üritusi?

12.01.2021

Üritusi soovitame korraldada selliselt, et korraga oleks koos ainult ühe rühma lapsed.

Ekskursioone ja muid väljaspool toimuvaid üritusi korraldades tuleb silmas pidada, et praegu on esmatähtis vähendada inimestevahelisi kontakte. Kui üritus siiski toimub, tuleks see korraldada nii, et koos oleksid eelkõige need lapsed, kes nagunii igapäevaselt ühes rühmas kokku puutuvad. Külastatavas paigas tuleb järgida ka seal kehtivaid reegleid.

Mistahes üritust korraldades on oluline, et oleks võimalik haigestumisjuhtumi korral tuvastada lähikontaktsete ring.

Milliseid reegleid peab järgima täiskasvanuharidust ja täienduskoolitusi pakkudes?

22.04.2021

Kuni 2. maini on täienduskoolitus ja täiendõpe sisetingimustes keelatud. Alates 3. maist tohib korraldada ühe koolitaja ja ühe koolitatavaga koolitusi. Jätkuvalt on lubatud video vahendusel koolituste korraldamine.

Alates 26. aprillist tohib välistingimustes täiendkoolitust läbi viia kuni 10-liikmelises rühmas. Kõikidesse rühmapiirangutesse on kaasa arvatud ka juhendaja ning kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda.

Kes tagab täienduskoolitusasutuses isikukaitsevahendid?

24.11.2020

Õppeasutusel ei ole otsest kohustust tagada maske kõigile õppijatele ja personalile. Koostöös õppijatega leitakse sobivaimad lahendused.

Oluline on järgida universaalseid soovitusi, sh haigena õppes ei osale, tagada kätepesu võimalus, tuulutada ruume, puhastada pindasid ja hajutada õppegruppe.

Kas õppesõitude läbiviimine on lubatud?

22.04.2021

Nii õppesõidu läbiviimine kui riiklike teooria- ja sõidueksamite läbiviimine on lubatud. Kasutusele tuleb võtta ennetusmeetmed (mask, desinfitseerimisvahendid).

Transpordiamet palub teenindusbüroosid külastades klientidel maskid ise kaasa võtta ning need ette panna enne sõidueksami autosse või teenindussaali sisenemist. Kui kliendil ei ole maski kaasas, siis antakse see talle kohapeal. Lisaks tuleb enne eksamiautosse või büroosse sisenemist puhastada käed desinfitseerimisvahendiga, mis on iga büroo uksest paremal pool.

Juhul, kui isik keeldub mõjuva põhjuseta (nt tervislikud põhjused) maski kandmisest või desinfitseerimisvahendite kasutamisest, siis on õigus klienti eksamiautosse või teenindussaali mitte lubada. Broneeritud eksamiaeg tühistatakse ja riigilõivu ei tagastata.

Vähimagi kahtluse korral, st kui inimene tunneb end haiglaselt, on viibinud riskipiirkonnas või on nakatunutega kokkupuute kahtlus, palub Transpordiamet planeeritud külastuse kindlasti edasi lükata.

Samuti soovitab amet klientidel võimalusel kasutada toimingute tegemiseks e-teenindust ning tellida dokumendid postiga koju ja registreerimismärgid pakiautomaati.

Kuidas vältida nakatumist ühissõidukis?

23.11.2020

Ühissõidukis toimi järgmiselt:

• Alates 24. novembrist on maskikandmine ühissõidukis kohustuslik (va erandid).
• Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
• Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
• Ära puuduta enda nägu.
• Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
• Kui võimalik, hoia teiste sõitjatega piisavat vahemaad.
• Laadi alla ning hoia sees HOIA rakendus.

Kas peaksin bussi asemel taksoga sõitma?

11.04.2020

Kui soovid, võid sõita taksoga, et vältida kokkupuudet teiste inimestega. Uuri juhilt enne taksosse istumist, kas ta on autot desinfitseerinud ja sõitude vahel tuulutanud. Tuleta taksojuhile meelde, et ta puhastaks ja tuulutaks autot, kui oled temaga sõidu lõpetanud.

Kuidas kaitstakse bussijuhi tervist maakonnaliinil?

22.10.2020

Reisija saab juhti kaitsta, kui:

• kasutab perioodikaarti või ostab üksikpileti e-rahaga,
• kannab ühistransporti kasutades maski,
• desinfitseerib käsi järjepidevalt,
• ei reisi ega kasuta ühissõidukit, kui on haige,
• on alla laadinud HOIA äpi ning hoiab selle töös.

Juhti saab juht ise ja vedaja kaitsta, kui:

• juhid kasutavad isikukaitsevahendeid nagu maskid ja definfitseerides järjepidevalt käsi,
• vedajad rakendavad bussijuhi eraldamist sõitjate veoruumist vaheseinaga sarnaselt kaupluse kassapidaja eraldamisega ostjatest,
• luues distantsi esimese pingirea blokeerimisega sõitjate kasutusest.

Kuidas välditakse viiruse levikut rongis?

18.11.2020

Kõik Elroni klienditeenindajad desinfitseerivad regulaarselt käsi, et vältida nakatumist ja viiruse edasikandmist.

Otsekontaktide vältimiseks soovitame osta pileti ette veebist. Elroni sõidukaarti kasutades on võimalik pilet soetada ka rongi piletimasinast. Laadia alla HOIA äpp ning hoia see töös.

Võimalusel tuleks ka rongis järgida 2 + 2 nõuet.

Kas ühistranspordis tuleb kanda maski?

05.02.2021

Jah, kõikjal Eestis on ühistranspordis alates 24. novembrist kohustuslik kanda maski või katta nina ja suu.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

• alla 12-aastased lapsed;
• juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
• juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
• erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
• vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Kas Transpordiameti teenindusbürood on avatud? Kas sõidu- ja teooriaeksamid toimuvad?

22.03.2021

Transpordiameti teenindusbürood jätkavad piiratud teenindamisega ning eksameid võetakse vastu kasutades ennetusmeetmeid.

Võimalusel tuleks kasutada transpordiameti e-teenindust, kus saab teha enamikke pakutavaid teenuseid, näiteks vahetada juhiluba, osta ja müüa sõidukeid, dokumendid tellida postiga koju ning registreerimismärgid pakiautomaati.

Kui Sulle hädavajalikku teenust aga ei ole võimalik saada e-teenusena, broneeri Transpordiameti büroosse aeg.

Nii õppesõidu läbiviimine kui riiklike teooria- ja sõidueksamite läbiviimine on lubatud. Tuleb kasutusele võtta ennetusmeetmeid (mask, desinfitseerimisvahendid) ning juhendaja peab võimaldama 2+2 reegli järgimist seal, kus võimalik. Auto ei ole siseruum.

Kehtestatud meetmeid vaatab Transpordiamet pidevalt üle ja teavitab edasisest tegevusest. Soovitame värsket infot jälgida Transpordiameti kodulehelt.

Kui mul on ainult kerge nohu ja köha, kas siis võin tulla edasilükkamatu toimingu jaoks teenindusse?

27.04.2020

Palun ära tule. Võimaluse korral taotle dokumenti iseteeninduses ja tule dokumendile järele siis, kui haigusnähte enam pole. Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.

Kas saan volitada kedagi enda eest dokumendile järele tulema?

16.05.2020

Saad küll, kuid volitust ei saa teha tagantjärele. Volituse saad teha üksnes sel ajal, kui taotled dokumente Politsei- ja Piirivalveameti teeninduses või välisesinduses.

Dokumendile järele tulles peab volitatud isikul kaasas olema:

• tema enda kehtiv isikut tõendav dokument, mis on väljastatud Eestis;
• Sinu vana dokument, kui see veel kehtib.

Mida teha, kui taotlen passi esimest korda?

27.04.2020

Passi esmakordsel taotlemisel tuleb minna Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse ning esitada Eesti kodakondsust tõendav dokument.

Kas pean dokumendifoto tegemiseks tulema teenindussaali?

27.04.2020

Ei pea. Dokumendifoto saad teha ise kodus või fotograafi juures. Täpsemad nõuded ja juhised leiad aadressilt https://www.politsei.ee/et/dokumendifoto-nouded-ja-juhised.

Kuidas saan muuta dokumendi väljastamise kohta?

27.04.2020

Et muuta dokumendi väljastamise kohta, esita Politsei- ja Piirivalveametile vabas vormis taotlus e-posti aadressil ppa@politsei.ee ning tasu internetipangas riigilõiv 10 eurot. Dokumendi tellimisel välisesindusse lisandub 20 eurot. Juhised leiad aadressilt https://www.politsei.ee/et/juhend/riigiloivud/internetipangas.

Kas mulle saadetakse pass koju, kui ma ei saa sellele ise järele tulla?

27.04.2020

Ei, Politsei- ja Piirivalveamet ei saada Eestis dokumente posti teel.

Kui kaua hoitakse minu dokumenti teeninduses?

27.04.2020

Dokumente hoitakse teeninduses kuus kuud.

Kas Eesti Vabariigi välisesindused on avatud?

27.04.2020

Jah, Eesti Vabariigi välisesindused (saatkonnad) on avatud, kuid nad võivad vajaduse korral muuta või piirata lahtiolekuaegu. Konsulaarvastuvõtuaegu tasub kontrollida Välisministeeriumi kodulehelt https://vm.ee/et/riigid/eesti-saatkonnad.

Välisministeeriumi konsulaarosakonna telefoninumber on +372 637 7440 ja e-posti aadress konsul@mfa.ee.

Eriolukord on läbi. Elan välisriigis. Kas saan endiselt passi väljastuse postiteenuse vahendusel tellida?

27.08.2020

Ei saa. Kuna eriolukord Eestis on lõppenud, on taastunud tavapärane dokumentide väljastuskord. Lisateavet Eesti passi taotlemiseks välismaal saad Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt.

Eriolukord on läbi. Elan välisriigis. Kas saan endiselt passi väljastuse postiteenuse vahendusel tellida?

27.08.2020

Ei saa. Kuna eriolukord Eestis on lõppenud, on taastunud tavapärane dokumentide väljastuskord. Lisateavet Eesti passi taotlemiseks välismaal saad Politsei- ja Piirivalveameti veebilehelt.

Kas politsei saab tulevikus õiguse tungida minu elukohta ja mind jõuga ära viia?

21.04.2021

Ei saa.

Tahtevastane ravi on nimetatud juba täna kehtivas seaduses, kuid ainult erandlikel juhtudel kohtu loal. Seadus näeb ette väga kindlad piirid, millal mingit meedet saab inimese suhtes kohaldada ja seda on seni kasutatud ainult tuberkuloosihaigete ravil.

Iga meetme kohaldamisel hinnatakse selle proportsionaalsust, otstarbekohasust, eesmärgipärasust. Vastavalt täna kehtivale korrakaitseseadusele saab eluruumi siseneda ainult teatud kriteeriumide esinemisel (üldjuhul kõrgendatud ohu korral ja kui kellegi elu ja tervis on tema abitust seisundist tulenevalt ohus). Eluruumi sisenemine on äärmuslik meede ning eluruumi läbivaatust saab teha ainult halduskohtu eelneval loal.

Kas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmisega kehtestatakse Eestis politseiriik?

21.04.2021

Ei kehtestata, seadusemuudatus lihtsalt vähendab bürokraatiat. Seaduste piires tegutsev ning inimesi ja ühiskonda viiruse leviku eest kaitsev politsei on juba olemas. Terviseamet võib oma volituste ja ülesannete täitmiseks kaasata ka politsei juhul, kui:

1. on nakkushaiguse epideemiline levik;
2. kui terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesandeid täita.

Seega ei peaks edaspidi PPA terviseametile saatma infot nõuete eiramisest, vaid saab teha järelevalvetoiminguid ise kohapeal.

Vaata lisaks faktikontrolli: https://www.kriis.ee/et/uudised/faktikontroll-nakkushaiguste-ennetamise-ja-torje-seaduse-muutmisega-seotud-vaited

Milline on kohtute töökorraldus?

16.03.2021

Kohus lähtub töökorralduses sellest, et kohtusse tulla oleks ohutu.

Kohtusaalis kehtib hajutatuse reegel, kohustus on kasutada isikukaitsevahendeid ja haigena peab püsima kodus.

Kui menetlusosaline on haigestunud, annab ta sellest teada ja siis on kohtuniku otsustada, kuidas edasi toimetatakse.

Millised piirangud kehtivad vanglates? Kuidas saada infot vanglas viibiva lähedase tervise kohta?

16.03.2021

Viiruse leviku ohu tõttu on kõikides Eesti vanglates peatatud pikaajalised kokkusaamised. Lühiajalised kokkusaamised toimuvad kõikides vanglates vaid klaasiga eraldatud ruumis. Samuti toimuvad kokkusaamised vanglate avaosakondades. Kokkusaamiste piirangud ei puuduta kohtumisi vangi kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, notari ning konsulaartöötajaga.

Vanglate infotelefonidelt saab küsida juhiseid, kuidas saada teavet vangis viibiva lähedase kohta:

• Tallinna vanglast saab infot küsida telefonil 612 7539,
• Tartu vanglast saab infot küsida telefonil 750 0806,
• Viru vanglast saab infot küsida telefonil 663 7900.

Kuna telefoni teel ei ole võimalik tuvastada helistaja isikut, siis palume vangis viibiva lähedase terviseseisundi kohta saata küsimus digiallkirjastatud vormis vastava vangla aadressile:

• Tallinna Vangla: talv.info@just.ee
• Tartu Vangla: tartu.vangla@just.ee
• Viru Vangla: viruv.info@just.ee

Lähedastele jagatakse infot tingimusel, et vang on andnud selleks oma nõusoleku. Kui vangla on tuvastanud küsija isiku ning saanud vangilt nõusoleku enda terviseandmeid lähedasele jagada, vastab vangla vangi tervist puudutavatele küsimustele hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks.

Vaata lisaks ka https://www.vangla.ee/et/uudised-ja-arvud/vangide-ja-kriminaalhooldusaluste-arv.

Kas politsei tuleb mulle appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

30.04.2020

Jah, politsei tuleb appi, kui ohus on teie elu, tervis või vara. Hädaabinumbri kaudu politseiväljakutset tehes mainige, et teie või teie lähedane on nakatunud koroonaviirusega, siis teab politsei sellega väljakutsele reageerides arvestada.

Minult üritatakse koroonaviiruse ettekäändel raha välja petta. Kuidas ma reageerin?

25.03.2020

Soovitame olla valvsad ja kahtlaste pakkumistega mitte kaasa minna. Kui kelmust pole veel toime pandud, saatke teavitus asjaolude kohta aadressil info@politsei.ee. Kui kelmus on juba toimunud, tuleb politseile teha avaldus https://www2.politsei.ee/et/teenused/politseile-avalduse-esitamine.dot.

Kas sündmusele reageerival politseiametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

01.04.2020

Politseinikele on tagatud vajalikud isikukaitsevahendid: kummikindad ja kaitsemaskid, samuti desinfitseerimisvahendid. Kui politseinik puutub kokku haigusnähtudega inimesega, antakse sellele inimesele kaitsemask, et vältida nakkuse levikut.

Kas päästeamet tuleb mulle õnnetuse korral appi, kui mina või mu lähedane on haigestunud?

09.02.2021

Kui olete väga raskelt haigestunud, andke häirekeskusele telefonil 112 kindlasti sellest teada. Lisaks päästjatele saadetakse teile appi ka kiirabi. Abi tagame kindlasti kõikidele abivajajatele.

Kas sündmusele reageerival päästeametnikul on vajalikud kaitsevahendid, et vältida nakatumist?

27.08.2020

Igas päästeautos on kaitsemaskid, kummikindad ja desinfitseerimisvahendid. Ühtlasi puhastatakse sõidukeid ja päästevarustust regulaarselt. Kõikidele päästjatele on antud ka juhised, kuidas nakkusohtu vältida, kuidas sündmuskohal käituda ning milliseid vahendeid kasutada.

Kuidas ma tean, et kodunõustamist tegev päästeametnik ei ole viirusekandja?

02.02.2021

Kodunõustamisel jälgitakse kõiki hügieenireegleid ja distantsihoidmist, ühtlasi on inimesel alati õigus kodunõustamisest keelduda.

Kui teenindusettevõttesse sisenes haigusnähtudega inimene, siis kas talle on võimalik rakendada mingeid piiranguid?

13.04.2020

Ettevõtjal on kohustus jälgida, et ei töötajatel ega ka klientidel poleks haigusnähtusid.

Haigusnähtudega inimese teenindamisest võib keelduda ja paluda tal lahkuda.

Kui ta keeldub lahkumast, tuleb kutsuda turvatöötaja või politsei.

Kui kaua kestab Eestis öine alkoholimüügi keeld?

22.04.2021

Öine alkoholi müügipiirang kehtib kuni 31. maini (ka). Alkoholi ei tohi müüa kella 22.00st kuni 10.00ni.

Piirang ei kehti:

1. rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava õhusõiduki pardal ning rahvusvahelise lennujaama julgestuspiirangu alal ja rahvusvahelise sadama reisiterminali ootealal pärast pardakontrolli väravaid asuvale müügikohale;
2. majutusteenuse osutamisel majutusettevõtte majutusruumis olevale minibaarile või hommikusöögil.

Kes valvab üleriigilise öise alkoholikeelu täitmise üle?

08.02.2021

Üleriigilise öise alkoholimüügi keelu üle teostab järelevalvet kohalik omavalitsus.

Kuidas saavad Eestis elavad või töötavad välismaalased end vaktsineerida lasta?

21.04.2021

Eestis elavad ja/või töötavad välismaalased (sama kehtib ravikindlustamata inimeste kohta) saavad samuti tasuta COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida. Vaktsineerimine toimub samadel alustel kohalike elanikega ehk vaktsineerimisele kutsutud sihtrühmade kaupa vastavalt COVID-19 vaktsineerimisplaanile.

Välismaalaste vaktsineerimisega tegeleb Tallinnas Ülemiste Perekliinik OÜ. Nendega saab ühendust telefonil 5883 4417.

Mujal Eestis tuleks sel juhul, kui inimesel perearsti pole, pöörduda viibimiskoha perearsti poole.

Mis on COVID-19 vaktsineerimistõend?

21.04.2021

COVID-19 vaktsineerimistõend võimaldab Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritutel tõendada oma vaktsineeritust. Tervishoiuteenuse osutajad lisavad vaktsineerimise kohta info patsiendiportaali www.digilugu.ee, kus inimene saab sellega tutvuda ning ise endale vaktsineerimistõendi luua.

Kas COVID-19 vaktsineerimistõend kinnitab, et ma olen COVID-19 vastu immuunne?

21.04.2021

Ei kinnita. Vaktsineerimistõend kinnitab, et vaktsineerimine on tehtud.

Kust ma saan enda COVID-19 vaktsineerimistõendi?

21.04.2021

Patsiendiportaali (www.digilugu.ee) sisse logides saab COVID-19 vaktsiini saanud inimene endale immuniseerimise tõendi luua või taasesitada eelnevalt loodud kehtivaid tõendeid. Patsiendiportaalis saab tõendi avada ja alla laadida. Kontrollis saab vaktsineerimistõendi esitada nutiseadmes või paberil prindituna.

Kas ma pean COVID-19 vaktsineerimistõendi saamiseks perearsti juurde pöörduma?

20.04.2021

Ei pea, iga inimene, kes on saanud COVID-19 vaktsiini, saab endale vaktsineerimistõendi patsiendiportaali (www.digilugu.ee) sisse logides.

Kas ma saan COVID-19 vaktsineerimistõendiga riiki X?

21.04.2021

Vaktsineerimistõend ei ole aluseks välisriiki reisimiseks, vaid võib tulenevalt sihtriigi nõuetest anda vabastuse teatud piirangutest, mis riik on kehtestanud (nt eneseisolatsioon). Reisides tuleb arvestada sihtriigi nõuetega sisenemisel/isolatsioonikohustuste määramisel. Lisaks tuleb arvestada piirangutega, mida seavad transpordiettevõtted oma transiitreisijatele. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt (https://reisitargalt.vm.ee/).

Kas ma saan COVID-19 vaktsineerimistõendiga riiki X siseneda ilma isolatsiooni jäämata?

21.04.2021

Vaktsineerimistõend ei garanteeri eneseisolatsioonivabastust. Reisides tuleb arvestada võimalike piirangutega sihtriigis. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt (https://reisitargalt.vm.ee/).

Kas COVID-19 vaktsineerimistõendi kasutuselevõtt tähendab, et vaktsineerimine muutub kohustuslikuks?

20.04.2021

Ei, vaktsineerimine on vabatahtlik.

Kas 2020/2021 õppeaastal toimuvad riigieksamid?

15.04.2021

Gümnaasiumi lõpetajatel ei ole eksami tegemine seotud gümnaasiumi lõpetamisega. Küll aga on abiturientidel võimalus sooritada riigieksamid eesti keeles või eesti keeles teise keelena, matemaatikas, inglise keeles ning üks rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeele eksam. Riigieksamid toimuvad üldiselt plaanitud ajal, koroonaviiruse leviku maandamisele suunatud meetmetest kinni pidades. Mõne päeva võrra muudetakse hilisemaks inglise keele riigieksami aega ja matemaatika lisaeksami aega, et vältida eksamite kattumist ja tagada piisav aeg põhieksami ja lisaeksami vahel.

Neile õpilastele, kes ei saa sellel ajal eksamil osaleda, võimaldatakse sooritada lisaeksam. Sel aastal korraldatakse riigieksamitele veel täiendavalt üks lisaeksam, nii et igas aines on võimalik riigieksamil osaleda kolmel päeval. Riigieksamitele oodatakse kõiki, kes on 20. jaanuariks ennast eksamile registreerinud, lisaajal eksami sooritamiseks tuleb abituriendil kindlasti esitada avaldus haridus- ja nooreametile kolme tööpäeva jooksul peale põhieksami toimumist.

Põhikooli lõpetamiseks peab õpilane osalema kõigil ettenähtud eksamitel, kuid sellel aastal ei mõjuta lõpueksamite tulemused põhikooli lõpetamise otsust. Eksamite tulemused esitatakse lõputunnistusel protsendina maksimaalsest tulemusest.

Kooli lõpetamiseks peavad põhikoolilõpetajal aastahinded ja gümnaasiumi lõpetajal kooliastmehinded olema vähemalt “rahuldavad” või “arvestatud”. Õpilasuurimus, praktiline töö ja koolieksam ei ole riiklik lõpetamise tingimus. Kooli õppenõukogul on õigus hinnata, kas õpilasuurimuse või praktilise töö ning koolieksami sooritamine on COVIDist tingitud õppekorralduslikest erisusest tulenevalt võimalik. Juhul, kui kool on otsustanud, et see ei ole võimalik, ei pea õpilane õpilasuurimust, praktilist tööd või koolieksamit sooritama.

Kas politsei saab tulevikus õiguse tungida minu elukohta ja mind jõuga ära viia?

21.04.2021

Ei saa.

Tahtevastane ravi on nimetatud juba täna kehtivas seaduses, kuid ainult erandlikel juhtudel kohtu loal. Seadus näeb ette väga kindlad piirid, millal mingit meedet saab inimese suhtes kohaldada ja seda on seni kasutatud ainult tuberkuloosihaigete ravil.

Iga meetme kohaldamisel hinnatakse selle proportsionaalsust, otstarbekohasust, eesmärgipärasust. Vastavalt täna kehtivale korrakaitseseadusele saab eluruumi siseneda ainult teatud kriteeriumide esinemisel (üldjuhul kõrgendatud ohu korral ja kui kellegi elu ja tervis on tema abitust seisundist tulenevalt ohus). Eluruumi sisenemine on äärmuslik meede ning eluruumi läbivaatust saab teha ainult halduskohtu eelneval loal.

Kas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmisega kehtestatakse Eestis politseiriik?

21.04.2021

Ei kehtestata, seadusemuudatus lihtsalt vähendab bürokraatiat. Seaduste piires tegutsev ning inimesi ja ühiskonda viiruse leviku eest kaitsev politsei on juba olemas. Terviseamet võib oma volituste ja ülesannete täitmiseks kaasata ka politsei juhul, kui:

1. on nakkushaiguse epideemiline levik;
2. kui terviseamet ei saa ise õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesandeid täita.

Seega ei peaks edaspidi PPA terviseametile saatma infot nõuete eiramisest, vaid saab teha järelevalvetoiminguid ise kohapeal.

Vaata lisaks faktikontrolli: https://www.kriis.ee/et/uudised/faktikontroll-nakkushaiguste-ennetamise-ja-torje-seaduse-muutmisega-seotud-vaited

Kehtivad piirangud avalikus ruumis (alates 11.03)

14.04.2021

Eesti kehtivad piirangud alates 11. märtsist

Kaitsemaski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sh ühistranspordis

Kohustus kanda kaitsemaski või katta nina ja suu kehtib avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades (v.a. alla 12-aastastele lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik). Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu.

2+2 reegel kehtib nii avalikes siseruumides kui ka välitingimustes

Kõikjal avalikes siseruumides ja välitingimustes tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Siseruumis asuvas kaupluse müügisaalis, teenuse osutaja teenindussaalis ning kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis 25% täituvuse nõue ja lahtiolekupiirangud

Alates 11. märtsist peavad olema poed ja kaubandusettevõtted suletud. Lubatuks jääb nn luugimüük ja drive-in ning müük välialadel.

Lahtiolekuaja piirang ei laiene toidukauplustele, tanklatele, apteekidele, prillipoodidele, samuti kauplustele, kus müüakse meditsiiniseadmeid ja abivahendeid, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohtadele ega lemmikloomapoodidele, sõltumata poe asukohast. Küll aga tuleb nendes ruumides tuleb tagada täituvus kuni 25% ulatuses ning selle 25% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine.

Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 25% ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+2 reeglit, siis tuleb see 25% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Avatuks võivad jääda ka teenindusettevõtted, millele kehtib samuti 25% täituvuse nõue. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

NB! Ettevõtjatel, kel on tekkinud lisaküsimusi seoses kaubandust puudutavate piirangutega, palume oma küsimusega pöörduda e-posti aadressil covid19@mkm.ee.

Toitlustusettevõtted on suletud

Alates 11. märtsist on toitlustusettevõtted suletud.

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis võivad viibida üksnes inimesed toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, toitlustusettevõtte omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud inimesed ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud inimesed.

Kaasamüük on lubatud.

Avalikud üritused, koosolekud, jumalateenistused ja kultuuri- ja meelelahutusvaldkond

Siseruumides ei tohi korraldada avalikke üritusi, sh kinoseansse, kontserte, teatrietendusi ega konverentse, niisamuti avalikke jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi. Samuti ei tohi viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades, nt kasiinos, ööklubis, keegli- või piljardisaalis ega laste mängutoas, muuseumides ja näituseasutustes.

Välitingimustes lubatud läbi viia vaid avalikke koosolekuid ja avalikke jumalateenistusi, mille osavõtjate piirarvuks on kuni 10-inimeselised rühmad. Muuseumide välialadel tohib viibida 2+2 liikumisreeglit järgides arvestusega, et piiratud ruumiga ala täitumus ei tohi olla rohkem kui 25 protsenti. Üritusi ei tohi korraldada ajavahemikus kella 21.00-st kuni 6.00-ni.

Spaad, saunad, veekeskused ja ujulad jäävad samuti suletuks.

Kas tohin reisimiseks kasutada perearsti saatekirjaga tehtud koroonatesti tulemusi?

05.04.2021

Ei tohi. Perearsti saatekirjaga testimine on suunatud vaid haigussümptomitega inimestele. See on vajalik haigete kiireks tuvastamiseks ja isolatsiooni suunamiseks, et piirata nakkuse edasikandumist. Perearsti ja lähikontaktse saatekirja alusel testi tegemine on inimese jaoks tasuta ja testi kulu katab riik.

Reisimiseks vajaliku tasulise testi saab teha endale sobiva teenuseosutaja juures. Täpsema info teenuseosutajate kohta on leitav siit: https://koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine/

Piiril on võimalik kontrollida, kas reisile mineja on testi eest tasunud ise või kasutanud perearsti saatekirja. Reisimiseks vajalikule sertifikaadile kuvatakse automaatselt tellimuse tunnus.

Kui inimene on lähikontaktsena teinud kümnendal päeval koroonatesti ja selle tulemus on negatiivne, saab ka seda kasutada reisile minekuks.

Samuti, kui inimene naaseb välisriigist ja teeb kaks koroonatesti eneseisolatsiooni lühendamiseks, siis saab viimast testi kasutada selleks, et tagasi minna (st reisieelse negatiivse testina).

Kellel on õigus Eestisse siseneda?

21.04.2021

Eestisse võivad reisida:

• Inimesed, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis, sõltumata, kas neil on haigustunnused või mitte.
• Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna, Šveitsi Konföderatsiooni, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi või Andorra Vürstiriigi, Monaco Vürstiriigi, San Marino Vabariigi ja Vatikani Linnriigi (Püha Tool) kodanikul, elanikul ning inimesed, kellel on pikaajaline viisa, kellel ei esine haigusnähte, ja tema perekonnaliikmel, kellel ei esine haigusnähte.
• Kõik inimesed, kes saabuvad Eesti Vabariiki Euroopa Liidu või Schengeni konventsiooni liikmesriigist või Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist ja neil ei esine haigusnähte.
• Kolmandast riigist saabuvad välismaalased, kes tulevad Eestisse õppima või töötama ja kellel ei esine haigusnähte.

Eneseisolatsiooni kohustus on kõikidel haigustunnustega inimestel.

Haigustunnusteta inimeste eneseisolatsiooni kohustus sõltub sellest, millisest riigist nad enda teekonda alustasid või millist riiki läbisid. Isikutele, kes saabuvad kõrge nakkusriskiga riikidest kehtib jätkuvalt kohustus viibida eneseisolatsioonis 10 päeva pärast riiki saabumist. Isolatsiooniperioodi lühendamiseks tuleb end testida kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning kuuendal päeval pärast nimetatud testi testida end Eestis. Kui mõlema testi tulemused on negatiivsed, on võimalik isikul eneseisolatsioon lõpetada enne 10. päeva. Võmalus on teha test ka vahetult Eestisse saabumise järel. Ka sellel juhul on võimalik eneseisolatsiooni lühendada testiga, mis on tehtud mitte varem kui 6 päeva pärast esimest testi ning millest mõlemad peavad olema negatiivsed. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Teave riikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on välisministeeriumi kodulehel.

Kui inimene, kes saabub Eestisse kolmandast riigist siia õppima või töötama, tuleb riigist või läbib riiki, mis ei ole välisministeeriumi lehel välja toodud või on „punane“, tuleb tal jääda isolatsiooni, mis tähendab, et tööandja või õppeasutus tagab:

• töötaja või õppija transpordi ja võimaluse viibida eneseisolatsioonis (10 päeva) Eestisse saabumisest;
• töötaja või õppija COVID-19 testimise viivitamatult Eestisse saabumisel ning kordustestimise mitte varem kui Eestis viibimise 6. päeval;
• töötaja ei tohi asuda tööle ega õppija õppima esimese 10. päeva jooksul alates Eestisse saabumist;
• töötaja võib asuda tööle ja õppija õppima 11. päeval eeldusel, et tema teine koroonaviiruse COVID-19 test on negatiivne.

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

• kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
• kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
• kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
• kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
• kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
• kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
• kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
• kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
• Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
• kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
• kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Kus saan lasta end koroonaviiruse suhtes testida riskiriigist reisilt tulles ning kas see maksab?

15.01.2021

Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal Confido meedikute abil ning Tallinna lennujaamas Qvalitase ajutises testimispunktis saatekirja alusel. Saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.

Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000 (E-R 9-17). Eelisjärjekorras testitakse haigussümptomitega inimesi, seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva. Kui teate oma Eestisse saabumise aega, on soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares, Võrus, Kärdlas, Sillamäel, Haapsalus, Raplas, Valgas ja Põlvas. Lisainfo testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/.

EV isikukoodiga on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.

Eestisse kõrge nakkusriskiga riigist saabujatel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.

Tasuta testimiseks (EV isikukoodiga) tuleb broneerida aeg telefonil 678 0000 (E-R 9-17). Tasulist testi võib teha kõikide teenuseosutajate juures, kes seda võimalust pakuvad.

Millistel välismaalastel on õigus erandina Eestisse siseneda?

21.04.2021

Erandina on lubatud Eestisse siseneda järgmistel haigusnähtudeta välismaalastel:

• kes on Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
• kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, sealhulgas kauba või tooraine laadimisega;
• kes on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse kutsel Eestisse töökohtumisele saabuva välisdelegatsiooni liige;
• kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;
• kes on vahetult seotud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga, sealhulgas rahvusvahelist transpordivahendit teenindav meeskonna- või laevapereliige ja transpordivahendil remondi-, garantii- või hooldustöid tegev inimene;
• kes teenindab reisigruppe ja on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
• kelle Eestisse saabumise eesmärk on seotud elutähtsa teenuse toimepidevuse tagamisega;
• kelle Eestisse saabumine on seotud Eestis tegutseva ettevõtte seadme hooldamise või remondi-, garantii- või info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alase tööga, kui see on vajalik ettevõtte tegevuse tagamiseks;
• Eesti territooriumi viivitamata läbimise eesmärgil oma elukohariiki jõudmiseks;
• kelle otsejoones alaneja või üleneja sugulane või abikaasa on Eesti kodanik, Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene;
• kelle Politsei- ja Piirivalveamet on riiki lubanud eritaotluse alusel. Taotlus tuleb edastada aadressil ppa@politsei.ee. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus. Eritaotluse eesmärk on võimaldada kolmandate riikide kodanikel taotleda välispiiri ületamise lubamist, Eestisse sisenemise eesmärgil, eelkõige perekondlikel põhjustel, nt matused, pulmad, pereliikme haigestumine, hädavajalik kohtumine pereliikmega. Eritaotluse alusel Eestisse siseneda lubatud välismaalasele kehtib üldine liikumisvabaduse piirang ning ta ei tohi 10 päeva jooksul oma püsivast elu- või viibimiskohast lahkuda. Erandlikel asjaoludel piiriületamise lubamise taotlus, mille leiab politsei kodulehelt.

Eestisse saabuja elektroonilise piiriületaja tervisedeklaratsiooni saab täita ära juba 24h enne Eestisse tulekut. Nii toimides läheb piiriületus ladusamalt ja ei pea ootama järjekorras, et täita paberil deklaratsiooni.

Koroonaviiruse testimise võimalus Eestisse saabumisel Alates 1. septembrist saavad COVID-19 riskiriikidest Eestisse naasjad isolatsioonikohustuse lühendamiseks ning tööle naasmiseks lasta end koroonaviiruse suhtes lennujaamas ja sadamas testida. Eesti elanikele on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega. Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal ning Tallinna lennujaamas saatekirja alusel, saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Kes saabuvad riskiriigist kas rongiga või maismaad pidi, võivad reisilt saabujana testimisele aja kokku leppida. Eestis testitakse esmases järjekorras sümptomitega inimesi. Seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva, mistõttu on Eestisse saabumise aja teadmisel soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades. Välismaalased saavad eneseisolatsiooni lühendamiseks teha tasuliselt koroonatesti, aja broneerimiseks tuleb soovijatel helistada tasulist teenust pakkuvate teenuseosutajate telefoninumbritel. Testi tulemuse teadasaamiseni peab inimene viibima täielikus eneseisolatsioonis. Negatiivsetest tulemustest teavitatakse testijat tekstisõnumi teel, positiivsete osas helistatakse, tulemus on nähtav ka terviseinfosüsteemis digilugu.ee ID-kaardiga sisenedes. Negatiivse testitulemuse korral tuleb kuus esimest päeva olla piiratud eneseisolatsioonis ehk käia tohib küll tööl ja näiteks poes, kuid vältida tuleb mittevajalikke kontakte. Ka tööl viibides tuleks teistega distantsi hoida. Mitte varem kui 6 päeva pärast esimese testi tulemuse saamist tuleb teha teine test ning kui ka see on negatiivne, saab jätkata tavapärast elu. See tähendab, et inimesele ei rakendu pärast kahte negatiivset testi 10-päevane liikumisvabaduse piirang, mis kehtib kõigile neile riskiriikidest tulijatele, kes testi ei tee. Teise testi aja kokkuleppimiseks helistatakse avaliku testimise kõnekeskusest testijale. Riskiriigiks loetakse riiki, kus koroonaviirusesse nakatumine on 50 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta või kõrgem. Lisainfo: www.terviseamet.ee, riiklik kriisiinfo telefon: +372 600 1247.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Üle piiri Eestisse saabujale, kes on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise, ei kohaldata erandina 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Kellele kehtib riiki sisenedes eneseisolatsioonikohustus?

01.04.2021

Eestisse sisenedes on kohustus 10 kalendripäevaks eneseisolatsiooni jääda:

• kõikidel haigustunnustega inimestel,
• COVID-19 riskiriigist saabunud või riskiriiki reisiteekonnal läbinud inimestel,
• kõigil Eestisse saabuvatel inimestel, kes alustasid reisiteekonda riikidest või läbisid riike, mille kohta nakatumise andmed puuduvad,
• Euroopa Liidu ühisnimekirja mitte kuuluvate kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikel.

Teave riskiriikide ja eneseisolatsiooninõuete kohta Eestisse saabujatele on toodud välisministeeriumi kodulehel.

Tulles Eestisse COVID-19 riskiriikidest, mis kuuluvad Euroopa Liitu, Euroopa majanduspiirkonda, Schengeni alasse, on haigustunnusteta inimestel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.tehes kaks koroonatesti ning saades mõlemale testile negatiivse tulemuse. Eneseisolatsiooni lühendamiseks tuleb testimine läbida ka alla 12-aastastel lastel. Pärast esimest negatiivset testitulemust võib väljas käia üksnes järgnevatel juhtudel:

1. kui ta on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
2. kui ta lahkub oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
3. kui ta täidab edasilükkamatuid ja vältimatult vajalikke töökohustusi tööandja otsusel või osaleb vältimatul perekondlikul sündmusel ja on teinud riiki saabumise järgselt vähemalt ühe COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 testi, mille tulemus on negatiivne;
4. kui ta hangib elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
5. kui ta viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega;
6. kui ta on allkirjastanud Terviseameti juhistest ja kehtivatest nõuetest kinnipidamise kinnituse, millega kinnitab eelnimetatud nõuete täitmise kohustust.

Kõik isikud, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad ise panema aja teisele testimisele, helistades kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandatest riikidest (sealhulgas näiteks Vene Föderatsioonist ja Ukrainast) tulijad peavad Eestisse tööle või õppima saabudes viibima 10 päeva isolatsioonis ja tegema kokku 2 testi (üks Eestisse saabudes, teine pärast 6. päeva). Isolatsiooni lühendamise võimalust neil ei ole.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed. Üle piiri Eestisse saabujale, kes on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise, ei kohaldata erandina 10-päevast elukohas või püsivas viibimiskohas viibimist ega testimisnõudeid. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Mida teha koroonaviiruse testimisele pääsemiseks?

12.01.2021

• Testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.

• Kui Sul on avaldunud sümptomid, püsi kodus ja helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile +372 6346 630 või 1220 (24/7). Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.

• Peale perearsti saatekirja laekumist testimise süsteemi, saadetakse täisealisele (alates 18 eluaastat) testitavale saatekirjas märgitud telefoninumbrile lühisõnum (SMS), mis annab võimaluse broneerida proovi andmise aeg online-broneerimissüsteemi kaudu. Peale saatekirja laekumist laboriinfosüstemi tekib Sul koheselt võimalus ennast proovi andmisele registreerida ka veebilehel https://www.veebiregistratuur.ee/102/?service=-1_468. Broneerides aega on vajalik end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID abil. Teenus on vabatahtlik ning annab täiendava võimaluse endale kiiresti aeg broneerida ilma, et peaksite testimise kõnekeskuse kõne ootama.

• Kõikidele, kes veebibroneeringu teenust ei kasuta või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras 1 päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal telefoninumbri õigust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöördu testimise kõnekeskuse poole, mille kontaktid lahtiolekuaegadega on leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/klienditugi/.

• Kui oled saanud koroonaviiruse testile ninaneelu proovi andmise aja ning soovid täpsustada asukohta või teejuhiseid, on need leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/.

• Testima minnes võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta.

• Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.

• Oota vastust. Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kahe tööpäeva jooksul, vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda. Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta.

• Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi. Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

• COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele Vabariigi Valituse 29.10.2020 korralduse nr 336 nõuded. Inimene võib lahkuda eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral).

• Testimispunktide asukohad on välja toodud veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/, info tasulise testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine/, rohkem infot testimise kohta saab ka Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine ja telefoninumbrilt 1247.

Kes peab kandma maski ja millised on erandid? Kus tuleb maski kanda?

05.02.2021

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

• alla 12-aastased lapsed;
• juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
• juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
• erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
• vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Tahan puhkusereisile minna. Kas saan seda kohe teha? Kas peaksin ootama?

04.12.2020

Praegu ei ole aeg tavapäraseks reisimiseks ega puhkusereisideks.

Paljudes riikides on kehtestatud eriolukord või erinevaid piiranguid. Vastavalt viiruse levikule võidakse neid meetmeid jätkuvalt kas leevendada või tugevdada. Meetmete leevendamine toimub erinevates riikides erineva tempoga ning leevendatud meetmeid võidakse uuesti kehtestada. Jätkuvalt on tõenäoline, et lende tühistatakse, puudub linnadevaheline transport ning restoranid, majutusasutused, vaatamisväärsused, suusakeskused ja rannad on suletud. Arvestama peab riikide erinevate karantiinireeglitega, mis kindlasti ei võimalda puhkusereisi eesmärki täita.

Kuna olukord võib muutuda kiiresti ning riigid võivad võtta rahvatervise huvides vastu täiendavaid piiranguid, tasuks kindlasti tähelepanu pöörata reisi tühistamise võimalustele, kuna reisile ei pruugi olla võimalik minna.

Enne reisi broneerimist soovitame uurida reisiinfot lehelt ReisiTargalt ja sihtriigi ametiasutuste veebilehtedelt. Lisaks soovitame uurida reisija õiguste kohta Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti veebilehel.

Kas vaksineerimispassi saab perearstilt, kui minnakse perearsti kaudu vaktsineerima? Kas see on tasuline?

10.02.2021

Kui vaktsineerimine viiakse läbi perearsti juures, siis annab perearst vaktsineeritule soovi korral ka paberkandjal immuniseerimispassi. Immuniseerimispass antakse tasuta.

Paljudel inimestel on immuniseerimispassid juba eelnevalt olemas. Nendel palume see kindlasti vaktsineerimisele kaasa võtta.

Soovin reisida välismaale. Kust ma saan informatsiooni teistesse riikidesse sisenemise kohta?

10.02.2021

Informatsiooni muude riikide sisenemistingimuste kohta leiad Reisi Targalt lehelt.

Reisimisel tasub kinni pidada järgmistest põhimõtetest:

• enne reisi planeerimist vaata sihtriigi nakatunute suhtarvu välisministeeriumi kodulehelt ;

• reisipiirangute kohta sihtriigis saad teavet lehelt Reisi Targalt, Euroopa Liidu ReOpen portaalist ja detailselt sihtriigi välisesindusest;

• registreeri oma reis välisministeeriumi lehel Reisi Targalt, et saaksime Sind võimalikest kriisidest teavitada;

• järgi terviseameti soovitusi turvaliseks lennureisiks, haigussümptomite esinemisel lükka reis edasi ja võta ühendust perearstiga;

• sõlmi reisikindlustus ning tutvu hoolikalt kindlustustingimustega (k.a COVID-19 põhjustatud reisitõrgete korral);

• piiriületusel tuleb täita deklaratsioon, mida saab teha ka elektrooniliselt. Deklaratsiooni saab täita 24 tundi enne Eestisse saabumist: iseteenindus.terviseamet.ee. Palun hoia alles pärast ankeedi täitmist meiliga saabunud kinnituskiri! Endiselt saab deklaratsioone täita ka paberil, mille leiad siit;

• asukohariigis järgi kohalike ametivõimude juhiseid ning hoia end kursis võimalike uute piirangutega;

• reisilt naastes järgi Eestis kehtivaid reegleid, viiruskahtluse korral võta ühendust oma perearstiga.

Riigid võivad muuta riiki sisenemise ja seal viibimise tingimusi väga lühikese etteteatamisega. Täpsema info saamiseks sihtriigi tingimuste kohta soovitame pöörduda vastava välisriigi esinduse või ametiasutuste poole.

Lisateave koroonaviiruse ja liikumispiirangute kohta: riigi infotelefon 1247 (välismaalt helistades +372 600 1247).

Mida tähendab koroonaviiruse riskitase ehk nn valgusfoor?

22.04.2021

Koroonaviiruse leviku riskitase võib olla madal, keskmine, kõrge ja väga kõrge.

• Väga kõrge: kogukonnas on nakatumine väga laialt levinud ning nakatumiste koguarv kasvab väga kiirelt. Eesmärk on tagada erakorraline arstiabi ja aidata piirangutel mõjuda, et ühiskond taas avada;
• Kõrge risk: kogukonnas on nakatumise levik väljaspool koldeid ning nakatumiste koguarv kasvab kiirelt. Eesmärk on tagada tavapärane arstiabi ja vältida vajadust ulatuslike piirangute järele;
• Keskmine risk: kogukonnas on nakatumise kolded ning nakatumiste koguarv kasvab. Eesmärk on vältida riskirühmade nakatumist ja vajadust piirangute järele;
• Madal risk: koroonaviirus levib kogukonnas üksikute teadaoleva päritoluga juhtumitena, kuid säilib laiema leviku risk. Eesmärk on vältida viiruse levikut ja säilitada valvsus, et ei peaks kehtestama piiranguid.

Riskitasemete puhul on teadusnõukoja ja terviseameti soovituste põhjal kokku lepitud mõõdikud ning nende näiduvahemikud iga riskitaseme kohta.

Riskitaset vaadatakse üle kord nädalas.

Loe riskitasemete kohta lähemalt siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Kehtivad piirangud hariduses, spordis, noorsootöös, huvitegevuses ja kultuuris (alates 26. aprill ja 3. mai)

22.04.2021

Alates 26. aprillist on välitingimustes lubatud sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe kuni 10-liikmelistes rühmades.

Kõikidesse rühmapiirangutesse on kaasa arvatud ka juhendaja ning kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda. Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele. Samuti ei laiene piirang senistele eranditele, see tähendab professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Alates 3. maist kehtivad järgmised piirangud:

Hariduselu

Alates 3. maist lubatakse kontaktõppele 1.-4. klassi lapsed ja tõhustatud ning eritoe õpilased. Ülejäänud kooliastmete kontaktõppele lubamist arutab valitsus edaspidi.

Sportimine, treenimine, huvitegevus, noorsootöö, täiendkoolitused

Alates 3. maist tohib siseruumis kõiki neid tegevusi läbi viia 2+2 reeglit järgides, mis tähendab, et koos tohib treenida kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Muu hulgas tähendab see, et lubatud on ka paaristrennid, näiteks tennises paarismäng. Samadel tingimustel on lubatud treeningud ka ujulates. Tegevusi läbi viies tuleb arvestada kuni 25-protsendilise ruumitäitumuse piiranguga. Rühmatreeningud ei ole lubatud.

Välitingimustes on sportimine, treenimine, noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täiendkoolitus ja -õpe lubatud kuni 10-liikmelistes rühmades.

Kõikidesse rühmapiirangutesse on kaasa arvatud ka juhendaja ning kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda. Rühmapiirang ei kehti kontaktõppesse lubatud sama klassi õpilastele. Samuti ei laiene piirang senistele eranditele, see tähendab professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused

Alates 3. maist on õues lubatud spordi- ja liikumisüritused maksimaalselt 150-le inimesele, kes peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades (kaasa arvatud juhendaja), rühmad omavahel kokku puutuda ei tohi. Üritus peab lõppema hiljemalt kell 21.

Alates 3. maist leevendatakse tippspordi, seal hulgas esiliiga võistlustele kehtinud osavõtjate piirarve, mis tähendab, et sisetingimustes tohib võistlusest koos personaliga osa võtta kuni 100 ja välitingimustes kuni 200 inimest. Pealtvaatajad on kõikidel võistlustel keelatud. Tippspordi võistluste toimumise kellaajale piiranguid ei kehtestata.

Piirangud alates 3. maist

22.04.2021

Eesti kehtivad piirangud alates 3. maist

Kaitsemaski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sh ühistranspordis

Kohustus kanda kaitsemaski või katta nina ja suu kehtib avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades (v.a. alla 12-aastastele lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik). Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu.

Avalikes siseruumides kehtib 2+2 reegel

Kõikjal avalikes siseruumides tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski. Õues liikudes on 2+2 reegli järgimine tungivalt soovituslik.

Kaubandus- ja teenindusettevõtted

Alates 3. maist tohivad klientide jaoks uksed avada kõik poed, arvestada tuleb 2+2 reeglit ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.

Teenindusettevõtete jaoks olemasolevad piirangud ei muutu, see tähendab, et nad tohivad olla avatud, kui järgitakse 2+2 liikumispiirangut ja kuni 25-protsendilist ruumitäitumuse nõuet.

Toitlustusettevõtted

Alates 3. maist tohib toitlustusasutuse välialadel einestada kuni kella 21-ni, arvestada tuleb kuni 50- protsendilise täitumuse nõudega, ühe laudkonna suurus tohib olla maksimaalselt 10 inimest. Endiselt ei tohi kliendid süüa-juua siseruumides toitlustusettevõtete müügi- ja teenindussaalides, toidu kaasamüük jääb lubatuks.

Jumalateenistused, muuseumid, näitusasutused

Alates 3. maist tohib külastada siseruumides muuseume ja näitusasutusi arvestades 2+2 liikumispiirangut ja 25-protsendilise ruumitäitumust. Muuseumite ja näituste uksed tuleb sulgeda kell 19. Sama liikumispiirangut, ruumitäitumust ja sulgemisaega arvestades tohib korraldada ka jumalateenistusi ning teisi avalikke usulisi talitusi.

Välitingimustes avalikud üritused ja koosolekud

Alates 3. maist on välitingimustes lubatud maksimaalselt 150-le inimesele avalikud koosolekud ja jumalateenistused ning kõik muud avalikud üritused nii kultuuri- kui meelelahutusvaldkonnas. Inimesed peavad olema kuni 10 liikmelistes rühmades, kes omavahel kokku ei puutu. Kõik üritused peavad lõppema õhtul kell 21.

Meelelahutusvaldkond

Kõik teised siseruumides toimuvad avalikud kultuuri- ja meelelahutussündmused, sh kinoseansid, kontserdid, teatrietendused, konverentsid on jätkuvalt keelatud. Samuti ei tohi viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades, nt kasiinos, ööklubis, keegli- või piljardisaalis ega laste mängutoas. Spaad, saunad, veekeskused ja ujulad jäävad samuti suletuks, välja arvatud sportimiseks ette nähtud tingimustel.

Kehtivad piirangud avalikus ruumis (alates 11.03)

14.04.2021

Eesti kehtivad piirangud alates 11. märtsist

Kaitsemaski kandmise või nina ja suu katmise kohustus avalikes siseruumides, sh ühistranspordis

Kohustus kanda kaitsemaski või katta nina ja suu kehtib avalikes siseruumides, sealhulgas ühistranspordis ning teeninduskohtades (v.a. alla 12-aastastele lapsed või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik). Avalikuks siseruumiks on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu.

2+2 reegel kehtib nii avalikes siseruumides kui ka välitingimustes

Kõikjal avalikes siseruumides ja välitingimustes tuleb järgida nn 2+2 reeglit, mis tähendab, et koos saavad liikuda kuni kaks inimest, kes peavad teistest inimestest hoidma kahemeetrist vahemaad. Piirang ei kehti koos liikuvale perekonnale või ka siis, kui seda pole võimalik mõistlik tagada, näiteks paljude reisijate korral ühistranspordis, kus lisaks maksimaalse võimaliku distantsi hoidmisele tuleb kanda ka maski.

Siseruumis asuvas kaupluse müügisaalis, teenuse osutaja teenindussaalis ning kaubandusettevõtte üldkasutatavas ruumis 25% täituvuse nõue ja lahtiolekupiirangud

Alates 11. märtsist peavad olema poed ja kaubandusettevõtted suletud. Lubatuks jääb nn luugimüük ja drive-in ning müük välialadel.

Lahtiolekuaja piirang ei laiene toidukauplustele, tanklatele, apteekidele, prillipoodidele, samuti kauplustele, kus müüakse meditsiiniseadmeid ja abivahendeid, telekommunikatsiooniettevõtete esinduste müügikohtadele ega lemmikloomapoodidele, sõltumata poe asukohast. Küll aga tuleb nendes ruumides tuleb tagada täituvus kuni 25% ulatuses ning selle 25% täituvuse raames ka nn 2+2 reegli järgimine.

Seega tuleb kõigepealt välja arvutada ruumi avalikuks kasutuseks olevast põrandapinnast 25% ja kuna kliendid peavad järgima ka 2+2 reeglit, siis tuleb see 25% jagada 4-ga, et igale kliendile jaguks 4m2.

Avatuks võivad jääda ka teenindusettevõtted, millele kehtib samuti 25% täituvuse nõue. Järgida tuleb kõiki koroonaviiruse leviku tõkestamise reegleid: 2+2 reeglit, maskikandmist, desinfitseerimisnõuete täitmist vastavalt terviseameti juhistele.

NB! Ettevõtjatel, kel on tekkinud lisaküsimusi seoses kaubandust puudutavate piirangutega, palume oma küsimusega pöörduda e-posti aadressil covid19@mkm.ee.

Toitlustusettevõtted on suletud

Alates 11. märtsist on toitlustusettevõtted suletud.

Toitlustusettevõtte müügi- või teenindussaalis võivad viibida üksnes inimesed toidu kaasa ostmiseks või kuller- ja veoteenuse osutamiseks, toitlustusettevõtte omanik või tema esindaja, töötajad, hädaabitööde tegemisega seotud inimesed ja selle koha majanduslikuks teenindamiseks vajalikud inimesed.

Kaasamüük on lubatud.

Avalikud üritused, koosolekud, jumalateenistused ja kultuuri- ja meelelahutusvaldkond

Siseruumides ei tohi korraldada avalikke üritusi, sh kinoseansse, kontserte, teatrietendusi ega konverentse, niisamuti avalikke jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi. Samuti ei tohi viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades, nt kasiinos, ööklubis, keegli- või piljardisaalis ega laste mängutoas, muuseumides ja näituseasutustes.

Välitingimustes lubatud läbi viia vaid avalikke koosolekuid ja avalikke jumalateenistusi, mille osavõtjate piirarvuks on kuni 10-inimeselised rühmad. Muuseumide välialadel tohib viibida 2+2 liikumisreeglit järgides arvestusega, et piiratud ruumiga ala täitumus ei tohi olla rohkem kui 25 protsenti. Üritusi ei tohi korraldada ajavahemikus kella 21.00-st kuni 6.00-ni.

Spaad, saunad, veekeskused ja ujulad jäävad samuti suletuks.

Kehtivad piirangud hariduses, noorsootöös, huvitegevuses, spordis ja kultuuris (alates 11.03)

01.04.2021

Alates 11. märtsist kehtivad järgmised piirangud:

Hariduselu

Üldhariduskoolides, kutsekoolides ja kõrgkoolides jätkub distantsõpe 25. aprillini, sh algklasside õpilastel.

Lisaks soovitab valitsus tungivalt lapsi mitte lasteaeda ja lastehoidu viia.

Õppehoonetes võib viibida üksnes õppija, kes vajab hariduslikke tugiteenuseid, konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks või osaleb praktilises õppes, teeb eksameid või teste.

Noorsootöö, huvitegevus ja -haridus, täienduskoolitus ja täiendõpe

Siseruumides on keelatud kõik noorsootööd, huvitegevust või -haridust, täiendkoolitusi- ja -õpet puudutavad tegevused. Piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.

Välitingimustes on need lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Vabaajateenus läheb sõltuvalt tegevusest meelelahutuse või huvitegevuse, ka spordi alla, mis on välitingimustes lubatud vaid juhul, kui on tagatud, et tegevuses ei osale rohkem kui kaks inimest, sh juhendaja. Avatud on näiteks suusamäed, sest suuskade rentimisega ei toimu üldjuhul organiseeritud tegevust, kus osaleb suurem grupp, kui kaks inimest. Kui tegevuse korraldaja aga juhendab rohkemaid inimesi, ei ole tegevus lubatud.

Piirangud ei kehti peredele ega erivajadustega inimeste tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.

Sport väli- ja sisetingimustes

• Siseruumides on keelatud kõik sporditegevused. Piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele.
• Välitingimustes on sportimine ja treenimine on lubatud üksnes 2+2 liikumisreeglit arvestades. See tähendab, et koos tohivad liikuda ja sportida maksimaalselt kaks inimest (arvesse läheb ka juhendaja) ning teistest inimestest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Piirangud ei kehti peredele ega erivajadustega inimeste tegevustele, sealhulgas sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisele.
• Siseruumides ja välitingimustes sportimise piirangud ei laiene ka professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ega -kandidaatidele. Samuti ei laiene nimetatud piirangud riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Spordivõistlused ja liikumisüritused

Spordivõistlused on lubatud ainult professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja -kandidaadile ning meistriliigale. Esiliigale ei ole võistlused lubatud.

Liikumisürituste piirang ei laiene erivajadusega inimeste ja rehabilitatsiooni tegevustele, samut riigi sõjalise kaitsega ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Avalikud üritused, koosolekud, jumalateenistused ja kultuuri- ja meelelahutusvaldkond

Siseruumides ei tohi korraldada avalikke üritusi, sh kinoseansse, kontserte, teatrietendusi ega konverentse, niisamuti avalikke jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi. Samuti ei tohi viibida meelelahutusteenuse osutamise kohtades, nt kasiinos, ööklubis, keegli- või piljardisaalis ega laste mängutoas, muuseumides ja näituseasutustes.

Välitingimustes lubatud läbi viia vaid avalikke koosolekuid ja avalikke jumalateenistusi, mille osavõtjate piirarvuks on kuni 10-inimeselised rühmad. Muuseumide välialadel tohib viibida 2+2 liikumisreeglit järgides arvestusega, et piiratud ruumiga ala täitumus ei tohi olla rohkem kui 25 protsenti. Üritusi ei tohi korraldada ajavahemikus kella 21.00-st kuni 6.00-ni.

Spaad, saunad, veekeskused ja ujulad jäävad samuti suletuks.

Karantiinikohustus ja eneseisolatsiooninõue

09.03.2021

COVID-19 diagnoosiga inimestel on karantiinikohustus ja lähikontaktsetel on 10-päevane eneseisolatsioonikohustus.

• Karantiini ei pea jääma lähikontaktne, kes on viimase kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ning arst on tunnistanud ta terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 vastu vaktsineerimise.
• Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides, kus ta puutub kokku inimestega, kellega igapäevaselt samas kohas ei ela, kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lähikontaktse juhise leiab kolmes keeles SIIT.

Reisimine ja enesisolatsioon

• Jätkuvalt kehtib 10-päevane eneseisolatsiooninõue Eestisse sisenemisel riskiriikidest.
• Eneseisolatsiooniperioodi on sõltuvalt saabumisriigist võimalik lühendada, tehes kaks koroonatesti – ühe kohe Eestisse saabudes ja teise mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimese testi negatiivse tulemuse kättesaamist.
• Alates 2. veebruarist on eneseisolatsiooni- ja testimisnõudest vabastatud inimene, kes on kuue kuu jooksul COVID-19 haiguse läbi põdenud ja kelle arst on tunnistanud terveks või kes on viimase kuue kuu jooksul läbinud COVID-19 haiguse vastase vaktsineerimise. Samas peab ta jätkuvalt kinni pidama Eestis kehtivatest piirangutest ja järgima kõiki haiguse leviku tõkestamiseks kasutusele võetud meetmeid.

Info riikide kohta, kust saabujate suhtes rakendatakse liikumispiirangut ning kelle kodanikel ja elanikel tuleb läbida testimine, avaldatakse välisministeeriumi kodulehel.

Õpin hetkel välismaal ja minu ülikoolis toimub õppetöö distantsilt. Kas pean tasuma õppemaksu, üüri, lennupiletite eest Eestisse?

31.08.2020

Õppemaksu tasumine toimub vastavalt ülikooliga sõlmitud lepingule. Eriolukorras sõltub tasumine ülikooli otsustest või eraldi kokkulepetest. Sama kehtib elamiskulude kohta. Kui seoses eriolukorraga peate vajalikuks naasta Eestisse, on kulud teie enda katta. Kindlasti tutvuge enne piirangutega, mis on seotud välismaalt Eestisse tagasipöördumisega.

Kas Eesti riik saab mind toetada kuidagi õpingute katkestamisega kaasnevate kuludega välismaal?

30.03.2020

Kahjuks ei, sest välismaale õppima suundumine ja sealsete õpingute katkestamine on isiklik otsus.

Mida teha, kui tahan jätta õppimise välismaal pooleli ja tulla Eestisse?

30.03.2020

Õpingute katkestamine välismaal sõltub ülikooli reeglitest ja/või ülikooliga sõlmitud õppelepingust. Eestis on võimalik kõrgkoolidesse sisse astuda vastavalt koolide poolt seatud tingimustele ja ajaraamile. Seni omandatud kogemusi ja õppeaineid võib olla võimalik üle kanda varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise protsessi VÕTA raames.

Kuidas saan välisriigi ülikoolile tõendada, milline on Eestis riigieksamite korraldus sel õppeaastal?

11.06.2020

Kui õpilane soovib minna õppima välisriigi ülikooli, väljastab Haridus- ja Teadusministeerium vajaduse korral konkreetse ülikooli jaoks infokirja. Kirjas selgitab ministeerium, millised on sel õppeaastal Eestis kehtivad gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja milliseid eksameid on abiturientidel sel aastal võimalik teha.

Infokirja saamiseks tuleb kirjutada aadressil pille.koiv@hm.ee.

Millised õigused on karantiinis hooldekodul piirata oma elanike liikumist? Kas elanikke võib näiteks takistada toast lahkumast, lukustades nende ruume?

16.03.2021

Hooldekodu peab tagama, et haigestunud ja terved inimesed kokku ei puutuks. Selleks tuleb hooldekodudes koroonaviiruse diagnoosi ja haigusnähtudega hoolealused tervetest eraldada. Kui hooldekodus on haigestunuid, on hoolealuste liikumine tubade ja osakondade vahel keelatud. Piiranguid tuleb hoolealustele selgitada ja vajadusel üle korrata.

Hea tervise juures olevad hooldekodu elanikud peavad saama õues käia. Kindlasti ei ole õige inimesi lukustada kinnistesse ruumidesse vaid tuleb hooldekodude elanikele neile arusaadavalt selgitada, vajadusel meelde tuletades, miks ei tohi karantiiniajal harjumuspäraselt ringi liikuda.

Kuidas hoida kriisiolukorras vaimset tervist ja kust saan vajadusel abi?

09.10.2020

• Ole enda ja oma lähedaste vastu lahke! Arvesta, et uute oludega kohanemine võib olla kõigile pingeline.
• Loo päevaplaan, millega tagad piisava une, tervisliku eluviisi, tööaja ja puhkehetked.
• Oleme üksteisele toeks! Helista iga päev paarile sõbrale ja lähedasele ning uuri, kuidas neil läheb.
• Kui Sul on vaimse tervise mure, räägi sellest kellelegi, keda usaldad.
• Kui võtad ravimeid, mis Su vaimset tervist toetavad, siis kindlasti jätka nende võtmist.
• Laste ja noorukitega seotud muredega toetab lasteabitelefon 116 111 ja www.lasteabi.ee.
• Psühholoogilist esmaabi saad üleriigiliselt kriisitelefonilt 1247 . Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saad nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge. Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
• Hingehoidu saab hingehoiutelefonilt 116 123. Helistama on oodatud kõik sõltumata religioonist ja maailmavaatest, et saada tuge haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi leevendamiseks ja turvatunde loomiseks.
• Peaasi.ee lehel pakutakse ka veebipõhist vaimse tervise nõustamist.
• Saad pöörduda ka oma perearsti poole, kes saab Sind vajadusel suunata õige spetsialisti juurde.
• Vajadusel võta ühendust psühholoogi või psühhiaatriga.

Kas ma saan koroonakriisi ajal taotleda toimetulekutoetust või vajaduspõhist toetust?

17.02.2021

Jah, taotlusi on võimalik esitada e-kirja teel või tuua paberil taotlus kohaliku omavalitsuse postkasti. Sotsiaaltöötajaga saab nõu pidada telefoni teel. Erandkorras võib dokumente esitada ka tagantjärele.

Kust saab abi toidu ja ravimite hankimisel?

03.03.2021

• Palu abi lähedastelt, tuttavatelt või naabritelt.
• Kasuta veebipõhist tugikeskkonda Helpific.com. Helpificu veebipõhise tugikeskkonna vabatahtlikud pakuvad eakatele ja riskirühma kuuluvatele inimestele abi toidu ja ravimite kojutoomisel. Samuti pakuvad vabatahtlikud abi igapäevatoimingutes, majapidamistöödel, arsti juurde ja taastusravisse minekul jne.

Kui vajad abi, siis:

• helista Helpificu tugiliinile numbril 5660 4642 ja anna teada oma abisoovist. Toidu kojutoimetamise soovi korral koosta nimekiri soovitud toiduainetest ja anna see teada tugiliinil koos oma kontaktandmetega
• või sisene Helpificu tugikeskkonda aadressil Helpific.com, täida oma profiil ja kirjuta oma abisoov

Kui soovid Helpificule abi pakkuda, leia Google Play või Appstore keskkonnast Zelos Team Management ja laadi see alla, loo endale konto ja otsi märksõna „Helpfic“ ning vali abipalve, mida oled valmis täitma.

• Võta ühendust oma elukohajärgse valla- või linnavalitsusega. Kontaktid on kättesaadavad valla- või linnavalitsuste kodulehekülgedel.

Kuidas saab üksik inimene, näiteks eakas, kel pole lähedasi, tellida koju toitu ja ravimeid?

03.03.2021

Esmalt tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsusega, kes aitab korraldada toidu ja ravimite toimetamise kõigi abivajajateni. Kohalike omavalitsuste kontaktid leiad valla- või linnavalitsuste kodulehekülgedel.

Lisaks pakuvad toidu ja ravimite kättetoimetamisel abi vabatahtlikud. Veebist leiab näiteks tugikeskkonna Helpific aadressil www.helpific.com. Helpificu veebipõhise tugikeskkonna vabatahtlikud pakuvad eakatele ja riskirühma kuuluvatele inimestele abi toidu ja ravimite kojutoomisel. Samuti pakuvad vabatahtlikud abi igapäevatoimingutes, majapidamistöödel, arsti juurde ja taastusravisse minekul jne.

Kui vajad abi, siis:

• helista Helpificu tugiliinile numbril 5660 4642 ja anna teada oma abisoovist. Toidu kojutoimetamise soovi korral koosta nimekiri soovitud toiduainetest ja anna see teada tugiliinil koos oma kontaktandmetega
• või sisene Helpificu tugikeskkonda aadressil www.helpific.com, täida oma profiil ja kirjuta oma abisoov.

Kas Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused on avatud ja teenused toimivad?

17.03.2021

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindus töötab kuni 04.04.21 kontaktivabalt. Soovitatav on kasutada e-teenuseid Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/ ja riigiportaalis eesti.ee ning helistada infotelefonil 612 1360.

Taotlusi ja avaldusi saab kontaktivabalt esitada:

• Läbi iseteeninduse suhtluse
• Läbi eesti.ee
• Digitaalse allkirjaga aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
• Tavapostiga aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Oma küsimused ja skaneeritud dokumendid saab ka saata Sotsiaalkindlustusameti e-postile info@sotsiaalkindlustusamet.ee, dokumendid postitada aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.

Teenindussaalides järgitakse põhjalikke nakkusohu vältimise reegleid:

• Kliente suunatakse kasutama saalis olevaid käte desinfitseerimise vahendeid.
• Klienditeenindajad kasutavad isikukaitsevahendeid.

Lisainfot Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste ja pakutavate teenuste kohta saab kodulehelt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/.

Mis saab siis, kui hooldekodus on nakkuskahtlus?

17.02.2021

Kui kellelgi hooldekodus tekivad koroonaviirusega sarnased sümptomid, isoleeritakse ta koheselt ning korraldatakse testimine. Haigestunu lähedastega võetakse ühendust.

Kõik, kes haigestunuga olid kokku puutunud isoleeritakse samuti 14 päevaks ning jälgitakse nende tervislikku seisundit teraselt. Kui haigestunuga puutus kokku töötaja, kes ei kasutanud isikukaitsevahendeid, siis saadetakse ta koju.

Sisuliselt jagatakse hooldekodu kaheks osaks:

• ühes osas on koroonaviiruse sümptomitega või positiivse testitulemusega inimesed;
• teises osas on ilma sümptomiteta või negatiivse testitulemusega inimesed

Ka personal nende osade vahel liikuda ei saa, samuti ei tohi keegi „tervete“ poolelt külastada isolatsioonis olevaid kaaslasi.

Võimalusel saab iga haige oma toa koos raadio ja televiisoriga, et isolatsioonis aega sisustada. Kui haigus kulgeb kergelt, saab selle läbi põdeda hooldekodus ka juhul, kui koroonatest on positiivne. Tervislikku seisundit jälgitakse pidevalt ning kui seisund peaks halvenema, kutsutakse kiirabi.

Ruumid, kus nakkuskahtlusega haigestunud viibis, desinfitseeritakse. Kõik töötajad kasutavad näomaski, kaitsekitlit ja kindaid.

Kas saan koroonakriisi ajal abi koduvägivalla puhul?

17.02.2021

Jah, eriolukorras jätkub ohvriabi töötajate ja naiste tugikeskuste töötajate tugi inimestele, kes on sattunud kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Just eriolukorrast tulenev sotsiaalne isolatsioon ning vähesed kontaktid sugulaste ja sõpradega panevad proovile inimsuhted ja on oht perevägivalla sagenemiseks.

• Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi töötajate poole saab pöörduda telefoni, Skype videokõnede ja e-mailide teel. Kontaktid leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
• Samuti võivad nii abivajajad kui ka abistajad helistada 24/7 ohvriabi kriisitelefonile 116006. Teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Helistaja võibhttps://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Ohvriabi kriisitelefonile võivad helistada ja psühhosotsiaalse kriisiabi nõu küsida ka kõik spetsialistid.
• Naiste tugikeskused on kõikides maakondades ja jätkavad vägivallas kannatanute abistamist ka eriolukorras. Naiste tugikeskused jälgivad töös Terviseameti nõudeid ja on valmis nõustamiseks ka telefoni teel. Naiste tugikeskuste kontaktid leiate Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt ja helistades ohvriabi kriisitelefonile 116006.

Kust saab lapsevanem koroonakriisi ajal nõu ja tuge?

17.02.2021

Kõigi lastega seotud küsimuste ja murede korral saab kiiret nõu ja abi lasteabi telefonilt 116111 või www.lasteabi.ee.

Kui Sinu pere või laps vajab abi või toetavaid teenuseid, võta ühendust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajaga, kelle kontaktid leiad oma linna või valla veebilehelt või üldinfotelefonilt. Eriolukorrast sõltumata jätkub lastekaitsetöö ning lastele ja peredele vajalike teenuste korraldamine.

Lastekaitsetöötajad saavad olla perele abiks juhul, kui:

• laps keeldub õppimast või koostööst vanematega;
• laps on murelik või depressiivne ja vanem ei oska aidata;
• peresuhted on läinud keeruliseks;
• suhted kooliga on keerulised;
• lapsevanem vajab tuge vanemlikes oskustes;
• lapsel on erivajadus;
• pere vajab majanduslikku tuge;
• pere vajab mis tahes muud nõu või abi.

Ka eriolukorra ajal võib lastekaitsetöötaja teha kodukülastusi, kui see on lapse heaolu tagamiseks vältimatult vajalik.

Kas kriisiolukord muudab vanemate ja laste vahelise suhtlemise korda?

18.02.2021

Suhtluskorra kokkulepped ja seda puudutavad kohtumäärused kehtivad ka kriisiolukorras.

Nende täitmisel tuleb lähtuda kriisiolukorra piirangute eesmärgist. Kui teine vanem või mõni tema pereliige on haige või haiguskahtlusega, siis tuleks vältida nendega kokku puutumist.

Igal juhul tuleb järgida kriisiolukorra reegleid ehk haiged ja haiguskahtlusega inimesed peavad olema eraldatud 10 päeva või kuni tervenemiseni ning vältima kokkupuudet teiste inimestega, sh oma lastega.

Äärmiselt oluline on säilitada kriisiolukorras mõistlik koostöö lapsevanemate vahel, paindlikkus ja lähtumine laste huvidest, samas seadmata ohtu lapse ja tema lähedaste tervist.

Lähemalt elatisest ja suhtluskorrast »

Millised reeglid kehtivad eneseabi gruppidele (nt anonüümsed narkomaanid, kaassõltlased jne)?

22.02.2021

Kuna tegemist ei ole avaliku üritusega ega ka huvihariduse alla mineva tegevusega, siis eneseabi gruppide tegevust reguleeritud ei ole. Siiski soovitame järgida usaldusmeetmeid: maski kandmine siseruumides, 2+2 reegli järgimine, desinfitseerimisvahendite olemasolu ning desinfitseerimisnõuete täitmine.

Kui suur on töötajale makstav hüvitis?

26.03.2021

Töötukassa maksab töötajale hüvitist ühes kuus 60% töötaja keskmisest ühe kuu töötasust, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot (bruto).

FIE hüvitise suurus on 584 eurot kuus.

Miis perioodi eest töötasu hüvitist makstakse ja kuidas seda taotleda?

26.03.2021

Töötasu hüvitist makstakse 2021. aasta märtsi ja aprilli eest.

Toetust saab taotleda ainult e-töötukassas. Taotlusi võetakse vastu 1. aprillist kuni 31. maini, st märtsi taotlused aprillikuus ja aprilli taotlused maikuus.

Lisainfot leiab töötukassa kodulehelt ja helistades infotelefonile 15501.

Millised on töötukassa toetuse saamise tingimused?

26.03.2021

Tööandja saab taotleda töötajatele töötasu hüvitist, kui:

• tema käive või tulu on kalendrikuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 50 protsendi võrra võrreldes
  • perioodi 2019. aasta detsember kuni 2020. aasta veebruar kuu keskmise käibe või tuluga või
  • perioodi 2020. aasta juuli kuni 2020. aasta detsember kuu keskmise käibe või tuluga;
• tal ei ole töötajatele kokkulepitud mahus tööd anda või ta on töötajate töötasu vähendanud; tema suhtes ei ole algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotlemise ajal puuduvad maksuvõlad või need on ajatatud.

Hüvitist saavad taotleda ka FIEd, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal vähemalt 50 protsendi võrra väiksem kui 2019. aastal.

Tööandja on enne hüvitise taotlemist kohustatud ise maksma töötajale töötasu vähemalt 200 eurot (bruto) kuu eest, mille eest ta töötajale hüvitist küsib. Ühtlasi ei tohi tööandja hüvitist saanud töötajaid koondada kalendrikuul, mille eest töötasu hüvitist taotletakse, ega ka sellele järgneval kahel kalendrikuul. KaFIE ei tohi sarnaselt tegevust peatada või lõpetada.

Täpsem info töötukassa infotelefonilt 15501.

Kes saab töötukassast taotleda töötasu hüvitist?

26.03.2021

Töötasu hüvitist makstakse töötajatele, kelle tööandja tegevus on COVID-19 haiguse tõkestamiseks kehtestatud piirangute tõttu märkimisväärselt häiritud. Vt täpsemalt töötukassa kodulehelt.

Kus ma saan end töötuks registreerida ning taotleda töötuskindlustushüvitist või töötutoetust?

26.06.2020

Töötuks registreerida ning töötuskindlustushüvitist või töötutoetust soovitame võimalusel taotleda e-töötukassa veebilehel https://www.tootukassa.ee/. Avaldusi võetakse vastu ka e-posti (digitaalselt allkirjastatult), tavaposti ja telefoni teel ning töötukassa esindustes kohapeal.

Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse taotluse saate esitada samuti e-töötukassas, e-posti (digitaalselt allkirjastatult) või tavaposti teel ning vajadusel töötukassa esindustes kohapeal. Soovi korral saadab töötukassa teile taotluse raamatu postiga.

NB! Kui esitatate avalduse või taotluse e-postiga, allkirjastage see enne digitaalselt.

Küsimuste korral

• helistada infotelefonile 669 6513 või 15501,
• kasutada kodulehte http://www.tootukassa.ee või
• saata e-kiri aadressile info@tootukassa.ee.

Kellelt saab abi töövõtulepinguga inimene, kellel on praegu töö peatunud ja sissetulekut ei ole?

14.04.2020

Kui töövõtulepinguga töötanud inimese töö on peatunud (leping ei ole lõpetatud, kuid sissetulek puudub), siis soovitame tal taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust.

Kui tema töövõtuleping on aga lõpetatud, on tal õigus taotleda Eesti Töötukassast töötutoetust ja töötuskindlustushüvitist juhul, kui ta on

1. viimase 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 12 kuud
2. võlaõigusliku lepinguga ja
3. nüüd kaotanud töö.

Kuhu pöörduda, kui perel hakkab raha otsa saama, sest tööd pole ja toetusskeemid pole tuttavad?

29.03.2020

Kui Su pere vajab abi, pöördu kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna või sotsiaalteenistuse poole.

Kas Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindused on avatud ja teenused toimivad?

17.03.2021

Sotsiaalkindlustusameti klienditeenindus töötab kuni 04.04.21 kontaktivabalt. Soovitatav on kasutada e-teenuseid Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses https://iseteenindus.sotsiaalkindlustusamet.ee/ ja riigiportaalis eesti.ee ning helistada infotelefonil 612 1360.

Taotlusi ja avaldusi saab kontaktivabalt esitada:

• Läbi iseteeninduse suhtluse
• Läbi eesti.ee
• Digitaalse allkirjaga aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee
• Tavapostiga aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

Oma küsimused ja skaneeritud dokumendid saab ka saata Sotsiaalkindlustusameti e-postile info@sotsiaalkindlustusamet.ee, dokumendid postitada aadressile Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn.

Teenindussaalides järgitakse põhjalikke nakkusohu vältimise reegleid:

• Kliente suunatakse kasutama saalis olevaid käte desinfitseerimise vahendeid.
• Klienditeenindajad kasutavad isikukaitsevahendeid.

Lisainfot Sotsiaalkindlustusameti klienditeeninduste ja pakutavate teenuste kohta saab kodulehelt https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/.

Millises määras ja milliste haiguspäevade eest saab töötaja hüvitist? Millised on hoolduslehe hüvitised?

30.12.2020

Haigushüvitis

Selleks, et vähendada inimeste haigena tööl käimise riski ja töötajate omavastutust ning seeläbi piirata COVID-19 haiguse levikut muutub ajutiselt haiguslehtede hüvitamise kord ajavahemikul 01.01.2021 – 30.04.2021. Töötaja omavastutus on esimene haiguspäev, tööandja maksab hüvitist teisest viienda päevani ning haigekassa maksab hüvitist alates kuuendast päevast.

Uus kord kehtib alates 01.01.2021 alanud esmastele haiguslehtedele. Hoolduslehtede hüvitamise kord ei muutu.

• Esimese haiguspäeva eest hüvitist ei maksta
• 2. päevast kuni 5. päevani maksab haigushüvitist tööandja töötaja keskmise töötasu alusel.
• Alates 6. päevast maksab haigushüvitist haigekassa töötaja päevatulu alusel. Arvestamise aluseks võetakse inimese haiguslehel märgitud töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu andmed, mis saadakse maksu- ja tolliametilt.
• Arvutamise aluseks oleva teabega saab tutvuda pärast hüvitise laekumist riigiportaalis eesti.ee.

Loe haigushüvitisest lähemalt

Hooldushüvitis

Hoolduslehe alusel maksab Eesti Haigekassa hooldushüvitist esimesed

• 14 haiguspäeva vanemale, kellel on haigestunud alla 12-aastane laps või alla 19-aastane puudega laps;
• 7 haiguspäeva teiste perekonnaliikmete põetajale.

Hüvitise suurus on 80% hoolduslehe võtja keskmisest töötasust. Hüvitiselt peetakse kinni tulumaks.

Raske haiguse (kasvajad jms) korral kehtivad teistsugused hooldushüvitise maksmise reeglid.

Loe hooldushüvitisest lähemalt.

Lisainfot saad Eesti Haigekassa telefonil 669 6630.

Eriolukorra ajal loodi inimestele võimalus anda patsiendiportaali digilugu.ee kaudu haigus- või hoolduslehtede avamise soovist teada. Pärast eriolukorra lõppu ehk 18. maist saab haiguslehte avada ainult arsti juures ehk haigestumise või haige lähedase hooldamise korral tuleb haigus- või hoolduslehe saamiseks ühendust võtta oma perearstiga.

Kellel on õigus haiguslehele?

09.09.2020

Töövõimetuslehe saab arst väljastada inimesele, kes on tööandja kaudu ravikindlustatud. Töövõimetuslehe väljastamise või väljastamata jätmise otsustab arst inimese terviseseisundi põhjal.

Töövõimetuslehe alusel maksavad tööandja ja haigekassa inimesele töövõimetushüvitist, mille eesmärk on osaliselt kompenseerida töötajale haigestumise ajal saamata jäänud töötasu.

Töövabastuse perioodi kohta vormistab arst elektroonilise töövõimetuslehe ja edastab selle haigekassasse elektrooniliselt. Arsti edastatud andmeid ja hüvitise väljamaksmisega seotud infot saab vaadata riigiportaalis www.eesti.ee teenuses „Isiku töövõimetushüvitised”.

Rohkem infot: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/toovoimetushuvitised

Kellel on õigus hoolduslehele?

09.09.2020

Hooldushüvitis on ajutise töövõimetuse hüvitis. Seda maksab haigekassa hoolduslehe alusel kindlustatud inimesele (st töötaja, teenistuja, võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saav inimene, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige, FIE, FIE ettevõtte tegevuses osalev abikaasa), kellel jääb haige lapse või pereliikme põetamise tõttu saamata sotsiaalmaksuga maksustatav tulu.

Hooldushüvitist saab:

• alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest;
• alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas;
• haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest;
• alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Neil juhtudel saab hooldushüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.

Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud.

Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/hooldushuvitis

Kas taastusravi osutatakse?

14.04.2021

Piirangud ei kehti tervishoiuteenuste, sh taastusraviteenuse osutamisele. Ühtlasi võib taastusraviks kasutada tervishoiuasutuses asuvaid basseine.

Kas apteegid töötavad ning mida tuleks apteeki minnes silmas pidada?

16.03.2021

Apteeki minnes on kohustuslik kanda kaitsemaski või katta nina ja suu ja täita 2+2 reeglit. Soovituslik on desinfitseerida käsi ja kasutada HOIA mobiilirakendust.

Haigena ei tohi minna poodi ega apteeki.

Kontaktivabalt saab ravimeid osta internetiapteegist. Täpsemat infot internetiapteekide ja neist tellimise kohta saab lugeda Ravimiameti kodulehelt: https://www.ravimiamet.ee/internetiapteek-2.

Kuidas saan arstiabi, kui mul ei ole ravikindlustust?

16.03.2021

Koroonaviiruse kahtluse ja ägeda haigestumise korral rahastab Eesti Haigekassa ka ravikindlustuseta inimese arstiabi.

Kui arvad, et oled nakatunud, võid telefoni teel võtta ühendust perearsti või lähima perearstikeskusega. Sealt suunatakse Sind vajaduse korral testimisele ja juhendatakse, kuidas tervisemurede korral toimida. Arve esitatakse Eesti Haigekassale ja Sa ise seda tasuma ei pea.

Ravikindlustuse saamise kohta leiad lisateavet Eesti Haigekassa veebilehelt.

Kust saab välismaalane tervisenõu inglise keeles, kui tal puudub Eestis perearst?

16.03.2021

Eestis viibiv välismaalane saab vajadusel nõu lihtsamate terviseprobleemide korral, juhiseid esmaabiks ning vajadusel ka infot tervishoiukorralduse kohta perearsti nõuandetelefonilt numbril +372 6346630 (tasuta, kui välismaalasel on leping kohaliku telefonioperaatoriga ja kõneminutite hulk mahub lepingusse) või Eestist helistades 1220 (kõneminuti hind Elisa võrgus 30 senti kõneminuti kohta, Tele2 võrgus 23 senti kõneminuti kohta ning Telia võrgus 22,78 senti kõneminuti kohta). Helistajad jäetakse kõneoote järjekorda kuni 45 minutiks.

Perearsti nõuandetelefonil nõustavad perearstid ja pereõed ööpäevaringselt nii eesti kui ka vene keeles. Ingliskeelset nõustamist osutatakse iga päev kella 15.00-st kuni 17.00-ni.

Koroonaviiruse sümptomite korral peavad Eestis viibivad välismaalased ja ravikindlustuseta isikud võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Juhul, kui on kahtlus ülemiste hingamisteede viirushaigustele (palavik, kuiv köha, hingamisraskused), teenindatakse patsiente sõltumata sellest, kas ta kuulub nimistusse või ei – tegemist on vältimatu abiga, mida peab andma iga perearst. Seejärel otsustab sealne perearst, kas koroonatest on vajalik või mitte.

Soovi korral on võimalik teha tasuline koroonatest ka ilma perearsti poole pöördumata. Tasulise testimise teenusepakkujaid on mitmeid: Confido https://broneerimine.confido.ee/ , Medicum https://www.medicum.ee/ , SYNLAB https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-maaramine , Qvalitas Arstikeskus https://qvalitas.ee/et/ – nimekiri ei ole lõplik.

Kuhu peaks koroonatesti tegemiseks pöörduma välismaalane, kellel pole Eestis perearsti?

16.03.2021

Eestis viibivad välismaalased ja ravikindlustuseta isikud peavad sümptomite korral võtma ühendust lähima perearstikeskusega. Perearsti kaudu suunatakse testimisele kõik ülemiste hingamisteede viirushaiguste sümptomitega patsiendid olenemata vanusest, kaasuvatest haigustest ja ravikindlustuse olemasolust, sh patsiendid, kes ei kuulu perearsti nimistusse.

Ülemiste hingamisteede viirushaiguse sümptomitega patsiendid (nii perearstiga kui perearstita) võivad pöörduda ka perearsti nõuandeliini 1220 poole (24/7, sh ka pühade ajal), kust neid suunatakse vajadusel arsti poolt COVID-19 testimisele (saatekirju väljastatakse E-P 8.00-22.00). Perearsti nõuandetelefonil nõustavad perearstid ja pereõed nii eesti kui ka vene keeles. Ingliskeelset nõustamist osutatakse iga päev kella 15.00-st kuni 17.00-ni.

Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 52 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale (jäädes vahemikku 58-75 eurot). Tasulist testimist osutavad:

• SYNLAB Eesti: https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-maaramine
• Medicum Tervishoiuteenused: https://www.medicum.ee/teated-et/tasuline-koroonaviiruse-test-ja-reisimiseks-vajalik-toend-eraisikule/
• Qvalitas Arstikeskus: https://qvalitas.ee/et/eraklient/protseduurid-anal%C3%BC%C3%BCsid-ja-uuringud
• Confido Meditsiinikeskus: https://broneerimine.confido.ee/service/COVID19_TEST
• Seoses testimise mahu suurenemisega olid veebruarikuus ootejärjekorrad veidi pikemad, ent nüüdseks peaks testimisele pääsema kuni kahe päevaga.

Täpsem info on leitav ka aadressilt www.koroonatestimine.ee.

Oluline info:

• Proovi andmisele tulles on kohustuslik kanda maski.
• Proovi andmisele tuleb tulla täpselt kokkulepitud ajal (mitte varem ega ka hiljem).
• Tulemused väljastatakse enamasti 24-48 tundi pärast proovi andmist testi teostanud asutuse poolt kokkulepitud viisil.
• Tulemused on nähtavad Eesti isikukoodiga inimestel ka digilugu.ee keskkonnas.
• Testitulemused raporteerib labor Terviseametile, kes positiivse tulemuse puhul võtab ühendust.
• Terviseamet soovitab tulemuse saabumiseni olla eneseisolatsioonis.

Kas ja kuidas toimuvad eriarsti vastuvõtud tervishoiuasutustes?

16.03.2021

Eriarsti vastuvõtud ja plaaniline ravi toimuvad, kuid haiglates ja tervishoiuasutustes on erinevad nõuded vastuvõtule pöördumise, uuringute ja protseduuride osas. Näiteks võib olla vajalik eelnevalt negatiivse koroonatesti andmine või maski kandmine.

Täpset infot raviasutuse nõuete kohta saab raviasutuse kodulehelt või infotelefonilt. Samuti saab pöörduda oma perearsti poole või helistada perearsti nõuandeliinile 1220.

Tervishoiuasutustes on soovitatav hoida distantsi, pesta või desinfitseerida käsi, kanda maski, kasutada HOIA mobiilirakendust.

Inimesed, kellel on diagnoositud koroonaviirus, samuti nende pereliikmed või teised nendega koos elavad inimesed, peavad jääma koju.

Kas hambaarstid võtavad vastu plaanilisi patsiente? Millised reeglid kehtivad hambaravi puhul?

16.03.2021

Plaaniline hambaravi on lubatud. Kehtivad reeglid nakkuse leviku vältimiseks.

Kliinikusse saabudes pead desinfitseerima käed ja laskma mõõta kehatemperatuuri (kontaktivabal meetodil), lisaks pead täitma COVID-19 tervisedeklaratsiooni.

Kui Sul on hingamisteede haiguse tunnuseid (köha, nohu) ja/või palavik, siis Sa plaanilisele ravile ei pääse.

Visiidile tule võimalusel üksinda ja täpselt õigeks ajaks. Alaealiste või saatjat vajavate patsientidega võib olla kaasas üks saatja. Kui saabud varem, võidakse Sind paluda oodata kliinikust väljas, et vahemaa teiste külastajatega oleks vähemalt 2 meetrit.

Hambaravikabinetis on äärmiselt oluline tarvitada kõiki ettevaatusabinõusid, sest protseduuride käigus tekib pidev aerosoolipilv, mis katab kõik esemed kuni viie meetri raadiuses. Sellises keskkonnas on oht nakkuse levikuks väga kõrge ja ohtusmeetmed selle võrra rangemad.

Ägeda hambavalu korral konsulteeri esmalt oma hambaarstiga, kes saab Sind nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid või osutada võimalusel vältimatut abi.

Sul on võimalus pöörduda tasuta vältimatu hambaravi saamiseks hambakliinikute poole, kellel on Haigekassaga leping – kontaktid leiad Haigekassa lehelt. Ohutuse tagamiseks on vajalik eelregistreerimine.

Kas kaugtöö on ikka turvaline valik?

17.04.2020

Õigesti ja teadlikult tehes on kaugtöö kindlasti turvaline.

Kuigi olukorras, kus paljud inimesed töötavad kodust, suureneb oht, et ettevõtted ja nende töötajad satuvad küberrünnaku või -pettuse ohvriks, saab need riskid elementaarseid küberhügieeninõudeid järgides miinimumini viia. Turvaliselt kaugtööle jäädes vähendad ka koroonaviirusega nakatumise võimalusi nii enda kui ka teiste jaoks.

Millised on soovitused paroolide kohta?

17.04.2020

Kaugtöö ja -õppe puhul tuleb pidevalt kuskile sisse logida ja paroole sisestada. See võib tekitada kiusatuse kasutada ühtainust (ja võimalikult lihtsat) parooli igal pool. Sellega sisenetaks nii tööle, kooli, e-poodi, sotsiaalmeediasse, jututubadesse kui ka mängukoobastesse. Kui aga see üks parool peaks lekkima (ja paroolid aeg-ajalt lekivad!), siis katsetavad häkkerid juba lekkinud paroolide ja kasutajanimedega, kas nendega saab sisse ka teistesse kohtadesse.

Üks võimalus kasutada erinevates kohtades eri paroole nii, et sa ei pea ise pikki paroole meeles pidama, on uurida paroolihaldurite võimalusi. Neid on mitu, neid saab kasutada tasuta (nt LastPass, Keepass, 1Password) ja nii on sul vaja meeles pidada vaid ühte pikka parooli oma paroolihalduri jaoks.

Kuna aga kodune töö, meiliaadressid ja kõiksugu kontod on praegu töö, õppimise ja suhtlemise jaoks üliolulised, siis on üks väga oluline abimees oma kontode kindlustamiseks mitmetasemeline autentimine. See tähendab, et isegi kui keegi saab kätte sinu parooli (õngitsuse, pahavara või varem lekkinud paroolide kaudu), ei saa ta sinu meilikontole sisse ilma sinu telefonis oleva koodita. Ei, Sul ei tule iga kord oma koodi sisestada, kui Sa Gmaili tahad sisse saada. Aga kui keegi soovib geograafiliselt kaugest kohast või uuest seadmest Sinu meilikontole ligi saada, siis see tal ei õnnestu.

Kas kaugtööks või -õppeks kasutatavaid seadmeid tuleb kuidagi ette valmistada?

17.04.2020

Tee kindlaks, et nii Sinu kui ka Su lapse arvutil või seadmel oleks kasutusel viimane saadaolev tarkvara. See on ülioluline! Näiteks võib aegunud tarkvara tõttu nakatuda Sinu arvuti ainuüksi mõnd kahtlast netilehekülge külastades. Kui oskad otsida üles oma nutika teleri, ruuteri ja internetti ühendatud veebikaamera seaded, siis ka nende tarkvara tuleks regulaarselt uuendada. Kõike seda selleks, et sinu kodus asuvate seadmete kaudu ei saaks kedagi teist rünnata. Sa ei taha ju olla ka küberviiruse edasikandja.

Lisaks on oluline üle vaadata, kas Su seadmete viirusetõrjetarkvara on saanud end regulaarselt uuendada. Viirusetõrje ei kaitse kunagi kõigi ohtude eest – pahavara loojad on alati sammu võrra viirusetõrjeprogrammidest ees. Kuid kui pahavara on juba mitu tiiru maailmale peale teinud, siis tunnevad ka viirusetõrjeprogrammid need ära ja takistavad neid enne, kui need jõuavad Sinu või Su lähedaste arvuti nakatada.

Kindlasti uuri, kas ka Su lähedastel on arvutites operatsioonisüsteemide ja viirusetõrjetarkvara viimased versioonid. Windowsi operatsioonisüsteemil tähendab see näiteks Windows Defenderi definitsioonide uuendamist.

Olen ettevõtte juht. Millele peaksin erilist tähelepanu pöörama?

17.04.2020

Riigi Infosüsteemi Amet tegi 8. aprillil eesti keeles kättesaadavaks rahvusvaheliselt tunnustatud küberturvalisuse meetmete kogumi „CIS 20 Controls“. See on tunnustatud küberturbeekspertide koostöös valminud tööriist, mida saavad kasutada IT-juhid ja kõik teised, kes vastutavad oma ettevõtte IT-valdkonna eest, et tagada oma asutuses küberturvalisus. CIS 20 meetmete viimane versioon eristab ka meetmeid, mis on mõeldud rakendamiseks nii suurtele kui ka väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Eestikeelne meetmekogum ning vastavad lühijuhendid ja õpivideod nii eesti kui ka vene keeles on leitavad siit.

Kuigi sul ei pruugi olla võimalik neid meetmeid enne eriolukorra lõppu rakendada, tasub seda järjekindlalt teha lähi- ja kaugemat tulevikku silmas pidades. Nõnda elad turvaliselt üle nii võimalikud tulevased ühekordsed küberrünnakud kui ka järgmised eriolukorrad. Vt ka: ITL soovitab ettevõtetel kaugtöö korraldus läbi mõelda.

Mis on viis kõige olulisemat soovitust turvaliseks veebis käitumiseks?

17.04.2020

• Ära ava tundmatutelt saatjatelt saadud manuseid ega linke.
• Ära usu ähvardavaid ja viivitamatut tegutsemist nõudvaid kirju tundmatutelt saatjatelt.
• Ära anna tundmatule helistajale ligipääsu oma arvutile.
• Veendu, et kasutad tarkvara värskeimat versiooni ning turvauuendused on paigaldatud.
• Tee nii arvutis kui ka telefonis olevatest failidest regulaarselt tagavarakoopiaid.

Vt ka Riigi Infosüsteemi Ameti blogi värskemaid sissekandeid.

Kuidas kindlustada andmete säilimine?

17.04.2020

Hea viis, kuidas praegusel ebatavalisel ajal oma töö ja õppimisega seotud ärevust vähendada, on andmete varundamine. Keegi ei taha ju tehtud tööd uuesti teha. Kuid me teame, et seadmed ütlevad aeg-ajalt üles, või veelgi hullem, nakatuvad pahavaraga, mis ei lase Sind enam oma andmetele ligi. Tehtud töö kaotamine lunavara või ootamatult üles öelnud seadme tõttu võib olla päris suur probleem.

Varundamiseks on olemas hulk kommerts-pilvelahendusi (Google Drive, Microsoft Onedrive, Amazon Drive, Dropbox), mis automaatselt interneti kaudu Su dokumente varundavad. Sinu ülesanne on salvestada oma failid vaid õigele kettale, ja kui seadmega midagi juhtub, otsida teisest seadmest oma dokumendid uuesti üles.

Soovitame kasutada ka välist kõvaketast või mälupulka, et enda kõige olulisemad andmed varundada. Suuremahuliste andmete korral võib see aidata ühelt poolt kiiremini oma andmeid taastada, teisalt aga on suurte andmemahtude hoidmine pilvelahendustes kallim kui välisel andmekandjal.

Uuri ka oma tööandjalt, milliste varunduslahendustega ta nõus on – kas näiteks töödokumente üldse tohib pilves hoida või on ettevõtte reeglid teistsugused.

Millist tarkvara peaks video- või telekonverentsi jaoks kasutama?

17.04.2020

Eelkõige on oluline leppida kolleegide ja lähedastega kokku, milliste suhtluskanalite kaudu eriolukorra-aegne kaugsuhtlus toimub. Samamoodi on näiteks ka Sinu lapsed kokku leppinud oma õpetajate ja sõpradega, millistes kanalites nemad suhtlevad. Alati on hea nende suhtluskanalite kohta lisainfot uurida, et teha kindlaks, millised on lisaks kasutusmugavusele ka sõnumisaladuse mõistes kõige turvalisemad – juhuks kui pead näiteks äripartneritega ärisaladustest rääkima. Loe läbi kasutustingimused! Samas hoia silm peal ka sellel, millised suhtluskanalid on Sinu lapse jaoks tema tervise ja heaolu mõistes kõige turvalisemad.

Kuna kaugtöö vajadus kestab nii Eestis kui ka mujal maailmas veel mõnda aega, on tõenäoliselt oodata kampaaniaid, kus kurjategijad püüavad erinevaid kaugtöörakendusi matkides levitada pahavara või varastada andmeid. Pahavara levitamiseks kasutatakse sageli ära mõne videokonverentsitarkvara populaarsust: ohvrile jäetakse mulje, et lingi on talle saatnud mõni selline programm või jagatakse mõne sellise programmiga seotud lehekülgi, kuid tegelikult õngitsetakse seeläbi kasutajaandmeid.

Ministeeriumides või nende allasutustes töötavatele inimestele rõhutab Riigi Infosüsteemi Amet, et asutusesiseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teabe edastamiseks on lubatud kasutada ainult sellist videokonverentsisüsteemi, mis on teabevaldaja kontrolli all (majutatakse teabevaldaja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristul). Kui sellist süsteemi ei ole võimalik kasutada, ei tohi AK-teavet videokoosoleku kaudu edastada.

Millised tingimused kehtivad välitingimustes asuvatele saunadele ja ujulatele?

22.04.2021

Välitingimustes asuvates saunades, spaades ja ujulates ei tohi viibida ajavahemikul 21-6.00.

Maksimaalselt võib seal olla 150 inimest, kes on kuni 10-liikmelistes rühmades.

Välitingimustes asuvaks saunaks, spaaks ja ujulaks loetakse välitingimustes asuvaid eraldiseisvaid rajatisi, näiteks kümblustünn, parvsaun, välibassein.

Kas paarismängud on lubatud?

22.04.2021

Paarismängud on lubatud ainult nendel spordialadel, mis lähevad individuaalspordiala mõiste alla. Nendeks on tennis, lauatennis, padel, sulgpall, rannavõrkpall ja rannatennis.

Millised piirangud kehtivad spordivõistlustele?

22.04.2021

Kuni 3. maini on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused lubatud ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Samuti on spordi- ja liikumisüritused lubatud puudega isikutele, sealhulgas on lubatud sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenusega seotud tegevuste raames toimuvad spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused.

Alates 3. maist on õues lubatud spordi- ja liikumisüritused maksimaalselt 150-le inimesele, kes peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades (kaasa arvatud juhendaja), rühmad omavahel kokku puutuda ei tohi. Üritus peab lõppema hiljemalt kell 21.

Ühtlasi leevendatakse 3. maist tippspordi, seal hulgas esiliiga võistlustele, kehtinud osavõtjate piirarve, mis tähendab, et sisetingimustes tohib võistlusest koos personaliga osa võtta kuni 100 ja välitingimustes kuni 200 inimest. Pealtvaatajad on kõikidel võistlustel keelatud. Tippspordi võistluste toimumise kellaajale piiranguid ei kehtestata.

Mis piirangud kehtivad treeningutele ja sportimisele?

22.04.2021

Kuni 3. maini on sportimine ja treenimine sisetingimustes keelatud. Alates 3. maist tohib siseruumis kõiki sportida 2+2 reeglit järgides, mis tähendab, et koos tohib treenida kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad. Muuhulgas tähendab see, et lubatud on ka paaristrennid, näiteks tennises paarismäng. Samadel tingimustel on lubatud treeningud ka ujulates. Tegevusi läbi viies tuleb arvestada kuni 25-protsendilise ruumitäitumuse piiranguga. Rühmatreeningud ei ole lubatud.

Välistingimustes tohib kuni 26. aprillini sporditegevuses osaleda kuni 2 inimest, sealhulgas juhendaja, kes peavad hoidma teiste isikutega vähemalt kahemeetrist vahemaad ning kokku ei tohi puutuda teiste inimestega.**

26. aprillist on lubatud välitingimustes treenida kuni 10-liikmelises rühmas. Kõikidesse rühmapiirangutesse on kaasa arvatud ka juhendaja ning kui rühmi on rohkem kui üks, ei tohi nad omavahel kokku puutuda. Piirang ei laiene professionaalsetele sportlastele, koondise liikmetele ja kandidaatidele, meistri- ja esiliiga sportlastele, riigi sõjalise kaitse ja siseturvalisusega seotud tegevustele.

Kuni 3. maini on spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused lubatud ainult siis, kui nendes osalevad spordialaliidu võistlussüsteemis võistlevad professionaalsed sportlased ning Eesti täiskasvanute ja noorte koondiste liikmed ja kandidaadid ja võistkondlike sportmängude meistriliigade sportlased. Samuti on spordi- ja liikumisüritused lubatud puudega isikutele, sealhulgas on lubatud sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni teenusega seotud tegevuste raames toimuvad spordivõistlused ning spordi- ja liikumisüritused.

Alates 3. maist on õues lubatud spordi- ja liikumisüritused maksimaalselt 150-le inimesele, kes peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades (kaasa arvatud juhendaja), rühmad omavahel kokku puutuda ei tohi. Üritus peab lõppema hiljemalt kell 21.

Samuti leevendatakse 3. maist tippspordi, seal hulgas esiliiga võistlustele kehtinud osavõtjate piirarve, mis tähendab, et sisetingimustes tohib võistlusest koos personaliga osa võtta kuni 100 ja välitingimustes kuni 200 inimest. Pealtvaatajad on kõikidel võistlustel keelatud. Tippspordi võistluste toimumise kellaajale piiranguid ei kehtestata.

Kas koolide ujulad ja saunad on erakasutajale avatud?

22.04.2021

Kuni 3. maini on avalikes ujalates ja saunades viibimine keelatud. Alates 3. maist tohib 2+2 reeglit silmas pidades ujulat kasutada treenimiseks. Saunad ja spad jäävad suletuks.

Kas eramajades või asutustes asuvad kinnised spordisaalid võivad jääda avatuks?

11.03.2021

Piirangutega reguleeritakse avalikus siseruumis ja mitteavalikus siseruumis, kus puututakse kokku isikutega, kellega igapäevaselt kokku ei puututa, sportimist ja treenimist. Korraldusega kehtestatud reeglid ei kehti seega inimeste kodudes. Küll aga on viiruse leviku seisukohast oluline, et nt eramajades või asutustes asuvates jõusaalides jmt treenijad järgiks samuti viiruse leviku tõkestamise nõudeid (hoiavad distantsi, desinfitseerivad pindu ja käsi, kannavad võimalusel maski, spordivad ja treenivad individuaalselt).

Kuidas ajateenijale väeossa pakki saata?

22.04.2021

Väeosadesse saab pakke saata posti teel. Pakile tuleb kirjutada ajateenija nimi ja allüksus (pataljon). Et pakkide kättetoimetamine võib aega võtta, ei tasu pakiga saata kiiresti riknevaid tooteid. Tallinnas paiknevatesse väeosadesse (merevägi, staabi- ja sidepataljon, vahipataljon) võib paki tuua ka väeosa pääslasse. Seal on loodud turvalised võimalused paki vastuvõtmiseks.

Aadressid, kuhu pakid saata

• Kuperjanovi jalaväepataljon: Kose tee 3a, 65603 Võru, Võru maakond
• Tapa sõjaväelinnak: Loode 35, 45106 Tapa, Lääne-Viru maakond
• Paldiski sõjaväelinnak: Rae põik 1, 76806 Paldiski, Harju maakond
• Jõhvi sõjaväelinnak: Pargi 55, 41537 Jõhvi, Ida-Viru maakond
• Staabi- ja sidepataljon: Filtri tee 12, 10132 Tallinn
• Miinisadam (merevägi ja vahipataljon): Tööstuse 54a, 10416 Tallinn

Kuidas mõjutab koroona välisoperatsioonidel teenivate Eesti kaitseväelaste tegevust ja ülesandeid? Kas sõdurid tuuakse tagasi koju?

22.04.2021

Praeguse plaani kohaselt jätkab kaitsevägi rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemist seni kehtivatel põhimõtetel. Muudatusi tehakse vastavalt sellele, kuidas olukord muutub, et tagada oma üksuste tervis ja turvalisus.

Seoses koroona levikuga on suur osa maailma riike seadnud sisse riiki sisenemise keelu või piirangud. Kuna lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad lende, välja- ega sisselende suures osas ei toimu, võib pikeneda välisoperatsioonidel teenivate kaitseväelaste teenistusaeg kuni kaks kuud või kuni taastub lennuliiklus.

Kuidas on tagatud välisoperatsioonidel teenivate kaitseväelaste turvalisus ja kaitse koroona eest?

22.04.2021

Sõjaliste operatsioonide juhtstaabid rakendavad mitmesuguseid muid piiranguid seoses üksuste tegevuste ja ülesannetega operatsioonil, et isikkoosseisu turvalisus oleks tagatud ja koroonasse nakatumine välistatud.

Lisaks üldtuntud hügieeninõuete rakendamisele piiratakse vajadusel täiendavalt inimeste liikumist, samuti kokkupuuteid tsiviilelanikega. Operatsioonipiirkonda liikujatele ning sealt naasjatele rakendatakse lisaks erinevate riikide kehtestatud karantiini- ja isolatsiooninõudeid.

Mis juhtub, kui välisoperatsioonil teeniv kaitseväelane haigestub koroonasse?

22.04.2021

Kõigile sõjalisel operatsioonil haigestunutele on tagatud igakülgne arstiabi vastavalt seni toiminud korraldusele. Kaitseväel on olemas võimekus kõik haigestunud või meditsiiniabi vajavad kaitseväelased erakorraliselt koju transportida.

Kas koroonaviiruse levik mõjutab kuidagi nende kaitseväelaste kojujõudmist välisoperatsioonilt, kelle teenistusaeg praegu lõppeb?

22.04.2021

Pandeemia ning sellega kaasnenud liikumispiirangute tõttu võib üksuste operatsioonipiirkonnas viibimise ajavahemik pikeneda. Muudatusi tehakse vastavalt vajadusele ja sellele, kuidas olukord muutub.

Miks kaitseväelased ei saa tulla ettenähtud ajal välisoperatsioonilt Eestisse puhkusele?

22.04.2021

Suur osa maailma riike on kehtestanud praegu riikidesse sisenemise keelu või piirangud. Samuti rakendatakse riiki saabumisel kohustuslikke karantiiniperioode. Lennujaamade sulgemise tõttu tühistavad tsiviillennufirmad oma lende. Praeguses olukorras on igasugune rahvusvaheline liikumine ning riigipiiride ületamine kahjuks raskendatud.

Piirangud ja keelud on kehtestanud enamik riike, kus Eesti kaitseväelased sõjalistel operatsioonidel osalevad või läbi mille kaitseväelasi operatsioonipiirkonda ja koju transporditakse. Seetõttu on inimeste operatsioonipiirkonda ja sealt tagasi toimetamine raskendatud. Kui me mõtleme veel lisaks välisoperatsioonidel teenivate sõdurite viirusesse nakatumise riski maandamisele, siis on mõistlik sõdurite rahvusvahelist liikumist vältida, kuni liikumine on ohutum.

Mis juhtub ajateenija või tegevväelasega, kes haigestub koroonasse või puutub kokku koroonahaigega?

22.04.2021

Haigestunud ajateenija isoleeritakse teistest kuni ravi lõpuni.

Ajateenijad ja tegevväelased, kes on potentsiaalselt koroonahaigega kokku puutunud, jäävad aktiivsest väljaõppe tegevusest kõrvale kaheks nädalaks. Sel ajal tuuakse sõdurile termosega väeosa sööklast toitu ja jäetakse talle ukse taha. Tühjad termosed desinfitseeritakse. Nii väljaõppelt eraldatud kui ka väeosades väljaloata sõduritega saad Sa ühendust, kui helistad talle mobiilile. Sul on võimalik talle ka linnakusse pakk saata, kas posti teel või jättes oma paki väeosa pääslasse.

Kuidas mõjutab koroonaviirus ajateenijate väljalubasid ja puhkuseid?

22.04.2021

Ajateenijatele väljalubade andmist või piiramist puhkuseni jäänud aja jooksul otsustab iga üksuse ülem. Otsustamisel lähtuvad ülemad viiruse leviku tõkestamise meetmetest konkreetses üksuses.

Milliseid meetmeid rakendab kaitsevägi viiruse leviku tõkestamiseks?

22.04.2021

On rakendatud distantsi hoidmine, maskide kandmine, isikukaitse- ja hügieenivahendite kasutamine. Ajateenijate väljaõppes on üksuste vahelised kontaktid viidud minimaalseks. Haigestunutega kokku puutunud ajateenijad jätkavad teenistust isolatsioonis. Tegevväelaste ja ametnike teenistuse korraldamiseks on ülemad saanud ülesande koostada kaugtööplaan, koosolekud toimuvad virtuaalselt.

Kuidas on korraldatud Kaitseressursside Ameti arstlike komisjonide töö?

22.04.2021

Arstlikku komisjoni kutsutakse kutsealused kindlaks kellaajaks ning ükshaaval. Kõikidele tagatakse isikukaitsevahendid ning pinnad puhastatakse pärast iga kutsealuse vastuvõttu.

Enne arstlikku komisjoni ava kindlasti oma e-terviseandmed patsiendiportaalis www.digilugu.ee ning sisesta kaitseväeteenistuse veebi www.kaitsevaeteenistus.ee enda kontonumber, soovi korral ka usuline veendumus.

Millised tegevusi on kaitsevägi ette võtnud, et takistada koroonaviiruse levimist kaitseväkke?

22.04.2021

Kaitsevägi on piiranud tegevväelaste liikumist välismaale ja on vaadanud väga kriitiliselt üle välislähetuste vajadused ja eesmärgid. Kõik välismaalt saabujad jäävad kontrollperioodiks võimalusel kodusele tööle. Samuti suunatakse võimalusel ennetava meetmena kodutööle kaitseväelased, kes on välismaal kokku puutunud inimestega, kes võivad olla potentsiaalsed viirusekandjad.

Struktuuriüksuste ülemad on kohustatud tegema iga Eesti-sisese ürituse asjus otsuse ürituse toimumise või ära jätmise kohta. Kui üritusele on kutsutud osalejaid väljastpoolt kaitseväge, on üksuse ülemal õigus need tühistada või kasutada kaugtöö vahendeid. Need üritused, mis muutuvad avalikeks üritusteks, kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega.

Haigusnähtudega teenistujatel tuleb jääda kaugtööle.

Kaitseväe juhatajal on sõltuvalt olukorrast õigus seada kaitseväelastele liikumispiiranguid ning väeosade ülemate pädevuses on väljaloale lubamine.

Kuidas kaitsevägi juba haigestunud või koroonakahtlusega inimesed teistest eraldab?

22.04.2021

Ettevaatusabinõuna rakendatakse kaitseväes karantiini ja isolatsiooni. Karantiini – teistest eraldatud ruumidesse – paigutatakse haigestunud teenistujad. Isolatsiooni rakendatakse teenistujatele, kel ei ole haigusnähte, kuid kelle puhul on kahtlus, et nad on võinud viirusekandjaga kokku puutuda.

Kuidas käib vaktsineerimine kaitseväes?

22.04.2021

Kaitseväes kehtivad vaktsineerimisele samad põhimõtted nagu ülejäänud Eestis: vaktsineerimist alustati meditsiinitöötajatest ning kaitseväe igapäevase toimimise seisukohast olulistest üksustest. Vaktsiinid on parim võimalus koroonaviiruse seljatamiseks ja tavapärase elukorralduse juurde naasmiseks ning me julgustame oma inimesi vaktsiini saamisel kindlasti ennast vaktsineerima. Kaitsevägi peab normaalseks, et lähtuvalt meie tegevuse eesmärgist – hoida riigi kaitsevõimet – on meie töötajad ja teenistujad läbi vaktsineerimise valmis ennast, oma kaaslasi ja oma lähedasi kaitsma.

Kuidas on reguleeritud õppused ja reservõppekogunemised erinevates väeosades?

22.04.2021

Käesoleva aasta alguses muudeti esimese poolaasta reservõppekogunemiste plaani, mille järgi korraldatakse vaid kriitilise tähtsusega õppekogunemisi. Sarnaselt möödunud aastaga toimub õppus Kevadtorm ka sel aastal vähendatud mahus, kuid rangemate piirangutega, vältimaks koroonaviiruse võimalikku levikut osaleva isikkoosseisu vahel.

Kevadtorm algab mais ja sellele kutsutakse ligikaudu 300 reservväelast. Kaitsevägi on vähendanud osalevate reservväelaste arvu miinimumini ning kutsutakse vaid need, kelle osalus on antud hetkel kaitsevõime tagamise harjutusel määrava tähtsusega. Reservväelased täidavad õppusele saabumisel tervisedeklaratsiooni ning tehakse ka kiirtest, et maksimaalselt tagada vaid tervete inimeste osalemine õppekogunemisel.

Kaitsevägi on kasutusele võtnud läbi mõeldud ja tõhusad meetmed viiruse leviku tõkestamiseks ning jälgib tähelepanelikult ajateenijate ja tegevväelaste tervislikku olukorda. Õppusel kehtivad ennekõike üldised isikliku ja kollektiivse hügieeni hoidmise reeglid, nagu käte pesu, distantsi hoidmine, vajadusel isikukaitsevahendite kasutamine. Staapides kasutatakse eelnevat kiirtestimist ja kaitsemaske, et vältida COVID-positiivsete sattumine kinnisele staabialale või hilisemat piisknakkuse levikut siseruumis. Samuti viiakse üksuste omavahelised kontaktid miinimumini – kasutatakse maksimaalselt kaitseväe enda harjutusalasid ja välditakse avalikku ruumi, et ei tekiks võimalust väljastpoolt nakkuse sisse kandmisele õppusele

Kas haiguse läbi põdenud inimene kannab viirust edasi?

06.04.2021

Selle poolt ega vastu ei ole tõendeid, sest neid on teaduskatsega väga keeruline koguda.

Kui neid andmeid koguda läbipõdenutelt juhuslikkuse alusel, ei saaks sellest midagi otseselt järeldada, sest erinevaid muutujaid on palju, nt kust nad viiruse said ja kui suur on viiruse kogus, millega nad kokku puutusid; mis tüvedega olid inimesed nakatunud; millised on tema enda individuaalsed omadused jmt.

Seepärast teadlased eeldavad, et haiguse läbi põdenud (või vaktsineeritud) inimesel on risk haigust edasi kanda.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Mida soovitate tööandjale seoses töötajatega, kel on olnud kokkupuude koroonaviirusega nakatunuga?

02.02.2021

Pärast lähikontakti koroonaviirusesse nakatunuga, tuleb töötajal jääda 10 päevaks koju ja jälgida oma terviseseisundit. Tervisemurede korral tuleb võtta ühendust oma perearstiga.

Arsti kaalutletud otsusel on võimalik saada haigusleht.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Millised liikumispiirangud on minul ja minuga koos elavatel inimestel, kui mul on diagnoositud koroonaviirus?

02.02.2021

Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 72 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja hingamisteede haiguse nähud on taandunud. Tervenemise üle otsustab arst.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis. Väldi kontakte teiste inimestega, järgi käte- ja hingamisteede hügieeni ning lase kõik eluks vajalik endale kontaktivabalt koju toimetada.

Töövõimetuslehe/hoolduslehe jaoks pöördu oma perearsti poole.

Kui vajad abi eluks hädavajaliku (toit, ravimid) koju toimetamiseks, pöördu abi saamiseks telefoni või e-kirja teel oma kohaliku omavalitsuse poole.

Kui Sa elad koos inimesega, kellel on diagnoositud koroonaviirus või viibid temaga püsivalt samas viibimiskohas, jää eneseisolatsiooni 10 päevaks alates lähikontaktist (10-kalendripäevast perioodi hakatakse arvestama haige sümptomite tekkest või haige sümptomite puudumisel haige SARS-CoV-2 positiivse testi tegemise päevast arvates). Jälgi oma tervislikku seisundit. Terviseseisundi halvenemisel teavita oma perearsti ning järgi edasisi perearsti juhiseid. Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Töövõimetuslehe/hoolduslehe jaoks pöördu oma perearsti poole.

Nõuete kohaselt tuleb isikul, kes teab, et ta on viimase 10 kalendripäeva jooksul kokku puutunud COVID-19 diagnoosi saanud isikuga, jääda koju või püsivasse viibimiskohta sõltumata sellest, kas Terviseamet on isikuga ühendust võtnud tema lähikontaktsuse otsustamiseks või mitte.

Eneseisolatsiooni määratud inimene ei tohiks minna tööle, kooli või avalikesse kohtadesse ega kasutada ühistransporti. Viibida tuleks kodus. Poe või apteegi külastamise asemel tuleks pöörduda oma tutavate poole või kasutada vajalike asjade tellimiseks e-kauplust. Kui tellid toidu ja esmatarbekaubad kulleriga väldi otsekontakti. Kodust võid väljuda vaid hädavajadusel, nt arsti juurde minekuks või esmatarbekaupade ja ravimite ostmiseks, kui neid kodust lahkumata kätte ei saa.

Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel. Kindlasti palume haigustunnuste ilmnemisel või tervisliku seisundi halvenemisel teavitada ka Terviseametit.

Kui üks pereliige on nakatunud, siis mida peavad tegema ülejäänud?

02.02.2021

Siin on Teile käitumisjuhised 10-päevaseks jälgimisperioodiks:

1. Kasutage kaugtöö ja -õppimise võimalust.

2. Ärge lahkuge oma kodust või viibimiskohast, välja arvatud

• kui olete saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks;
• kui lahkute oma elukohast või püsivast viibimiskohast tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral;
• kui olete tervishoiutöötaja, kes tööandja otsusel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid;
• kui olete, kes tööandja otsusel ja Terviseameti nõustamisel täidab edasilükkamatuid tööülesandeid ning kelleta ei oleks võimalik või oleks tõsiselt häiritud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ülesande täitmine. Kui Sa oled elutähtsa teenuse toimepidevuse tagaja, siis võib ta täita edasilükkamatuid tööülesandeid üksnes tööandja otsusel ja viimase kirjalikult põhjendatud ettepanekul ning hädaolukorra seaduse §-s 36 nimetatud asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse kooskõlastusel ja Terviseameti nõustamisel;
• kui hangite elukoha või viibimiskoha läheduses igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku põhjusel, et muul viisil ei ole see võimalik;
• kui on välistatud igasugune kontakt teiega samas elukohas elava või viibimiskohas viibiva COVID-19 haiguse diagnoosiga isikuga;
• kui viibite õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

3. Järgige terviseohutuse nõudeid:

• peske regulaarselt seebi ja sooja veega käsi ja vajadusel desinfitseerige, arvestades et viirus võib levida saastunud esemetelt;
• vältige kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist;
• tuulutage regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas, minimaalselt 15 minutit korraga);
• köhimisel/aevastamisel katke nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber visake kohe ära ja seejärel peske käed).

4. Kui olete sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas, peate kandma maski.

5. Juhul, kui teil või teiega koos elaval inimesel tekivad haigussümptomid, siis

• helistage esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220;
• öelge, et olete olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga;
• kirjeldage perearstile oma tervislikku seisundit ja järgige arsti juhiseid.

Töövõimetuslehe/hoolduslehe jaoks pöörduge oma perearsti poole.

Kui teie tervis järsult halveneb, siis helistage 112. NB! Helistamise ajal palume kindlasti teavitada eelnevast kontaktist COVID-19 juhtumiga. Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel.

Soovi korral on võimalik minna 10. päeval testima, info selleks saad kas robotkõnelt, Terviseameti poolt saadetud SMSi või e-kirja kaudu.

Millal võib inimese lugeda koroonaviirusest paranenuks ja kuidas seda kindlaks tehakse?

02.02.2021

Uuringud on näidanud, et haigestunud inimene on nakkusohtlik kuni 10 päeva pärast haigusnähtude tekkimist. Seetõttu tuleb isolatsioonis olla vähemalt 10 päeva.

Inimene tunnistatakse terveks ja ta võib Isolatsioonist väljuda, kui

• ta on vähemalt 72 tundi ilma palavikuta ja
• ägedate viirushaiguse nähud on taandunud.

Tervenemise üle otsustab arst.

SARS-CoV-2 infektsiooni läbipõdenud ja tervenenuks loetud patsientide puhul kordustestimist ei teostata.

Kui inimene on olnud haiglaravil, siis sõltub terveks tunnistamine tema seisundist. Haiglad soovitavad enamasti olla kodus veel kaks nädalat pärast haiglat. See ei kehti nende inimeste kohta, kel on kerged haigusnähud, aga kes on mingil põhjusel siiski haiglas ravil olnud.

Viirus võib olla laboratoorselt tuvastatav isegi kuni 37 päeva, kuid patsient ei ole enam nakkusohtlik.

10-päevases isolatsioonis tuleb püsida ka siis, kui kõik haigusnähud on mõne päevaga kadunud. See aitab ennetada haiguse levimist.

Nii kodusel ravil kui ka haiglas saab kõiki juhiseid perearsti või raviarsti käest. Arsti soovitusi tuleb järgida.

Kui kaua pärast koroonaviiruse põdemist võib test veel positiivne olla ning kas siis tohib tööle või kooli minna?

22.01.2021

Pärast koroonaviiruse läbipõdemist võib patsiendi SARS-CoV-2 PCR analüüsi tulemus olla positiivne veel mitmeid nädalaid. Seetõttu terveks saanud patsienti karantiini lõpetamiseks testida vaja pole. Isolatsiooni lõpetab arst. Kuigi patsient pole pärast tervenemist ka positiivse testitulemuse korral enam nakkusohtlik, tuleb tavaellu tagasi pöördumiseks, sealhulgas tööle või kooli minekuks küsida perearsti hinnangut. Perearst on meditsiinivaldkonna ekspert, kelle arvamust ja otsust peab aktsepteerima. Eesti Perearstide Seltsi suunistega perearstidele saate tutvuda siin.

Viiruse leviku vältimiseks töökeskkonnas peab tööandja hindama bioloogilise ohuteguri esinemise tõenäosust ning võtma vajadusel tarvitusele meetmed, mis aitaksid ohtu ennetada. Lisainfo Tööinspektsiooni kodulehelt: “Koroonaviirus kui bioloogiline ohutegur”

Kui ema ja isa pannakse haiglasse, kuhu jääb siis alaealine laps?

18.01.2021

Kui on tekkinud selline situatsioon, siis tuleb abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Mis saab loomaga jalutamisest, kui ma olen haiguse tõttu karantiinis?

20.01.2021

Juhul kui pole võimalik ise koeraga jalutada, siis selleks paluda tuttava või naabri abi. Vajadusel saab kasutada suukorvi. Kindlasti tuleks abistajal vältida kokkupuudet viirusehaigega kasutades vajadusel isikukaitsevahendeid ja järgides Terviseameti juhiseid. Koroonahaige, kes elab eramajas, võib oma aias koeraga jalutada.

Milliseid lisateenuseid pakub KredEx kriisist mõjutatud ettevõtetele?

10.03.2021

KredExi meetmete eesmärk on aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Valitsuse otsuse järgi saab KredEx 180 miljonit eurot erakorraliste laenukäenduste ja käibelaenude andmiseks, et aidata ettevõtetel likviidsusprobleeme ületada, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks. KredEx avab toetusmeetmed nii pea kui võimalik.

Rohkem infot leiad KredExi kodulehelt.

Millised ettevõtlussektorid on praegu kõige enam hädas?

10.03.2021

Koroonakriis puudutab kogu ettevõtlussektorit.

Kõige kriitilisem on olukord turismisektoris (reisiettevõtlus, majutus, toitlustus; konverentside, seminaride, ürituste korraldamine) ja teenindussektoris.

Järjest keerulisemaks läheb olukord ka transpordisektoris, seejärel jõuavad probleemid tööstusesse.

Ettevõtete peamised probleemid on

• likviidsusprobleemid (laenukohustused, arvelduskrediit);
• töötajate tasustamine;
• kuidas hoida ära töötajate koondamist (töökoormuse jaotamine, sundpuhkusele saatmine);
• paindumatud lahendused toetatud projektides tulenevalt Euroopa Liidu reeglitest;
• nõudluse vähenemine;
• ebaselgus, kuidas riik aitab ettevõtetel eriolukorras toime tulla.

Kust leiab infot koroonakriisi põhjustatud majanduskahjude leevendamiseks mõeldud toetuste kohta?

13.04.2021

Valitsus on otsustanud toetada COVID-19 piirangute tõttu kannatada saanud valdkondade inimesi ja ettevõtteid. Toetusmeetmetest abi saamiseks tuleb esitada taotlus vastavale asutusele. Koondinfo leiab siit: https://valitsus.ee/covid19-toetused

Kellele ja milliseid toetusi pakub Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus?

26.03.2021

Turismisektorit toetatakse täiendava 8 miljoni euroga, millele lisandub kevadise turismi kriisitoetuse jääk summas 1,9 miljonit eurot.

Majutusettevõtjatele ja Tallinna vanalinna toitlustusettevõtjatele on taotlemine avatud 29.märts kell 9.00 kuni 8. aprill kell 16.00.

Reisiettevõtjatele ja maismaatranspordiettevõtjatele ning käsitöö, suveniiri või Eesti disaini müüjatele on taotlemine avatud 30. märts kell 9.00 kuni 8. aprill kell 16.00.

Täpsem info selle kohta, kes toetuse saamiseks kvalifitseeruvad ja mismoodi toimub taotlemine, leiab EAS-i kodulehelt: https://www.eas.ee/covid-19-toetused/

Milliseid lisateenuseid pakub KredEx kriisist mõjutatud ettevõtetele?

10.03.2021

KredExi meetmete eesmärk on aidata ettevõtete likviidsusprobleeme kas ennetada või pehmendada.

Valitsuse otsuse järgi saab KredEx 180 miljonit eurot erakorraliste laenukäenduste ja käibelaenude andmiseks, et aidata ettevõtetel likviidsusprobleeme ületada, sh vajaduse korral pangalaenu maksete tasumiseks. KredEx avab toetusmeetmed nii pea kui võimalik.

Rohkem infot leiad KredExi kodulehelt.

Mida teha, kui ma ei suuda sissetulekute vähenemise tõttu praegu laenumakseid tasuda?

28.04.2020

Kui näed, et sissetulekute vähenemise tõttu võib Sul tekkida raskusi laenumaksete õigeaegse või täismahus tagastamisega, võta kohe ühendust laenuandjaga.

Kiire tegutsemine on tähtis kahel põhjusel:

• laenuandja poole pöördumine enne võla tekkimist loob hea eelduse kokkuleppele jõudmiseks;
• Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.

Mida teha, kui olen jäänud võlgu?

28.04.2020

Kui Sul on tekkinud näiteks laenu-, järelmaksu- või liisinguvõlg, tegele probleemiga kohe. Võta ühendust laenuandjaga või ettevõttega, kellele oled võlgu jäänud.

Pea meeles:

• mida kiiremini reageerid, seda suurem on võimalus saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe;
• Sul on kasulik hoida oma makseajalugu korrektne ja vältida märget maksehäireregistris.

Vaata lisa: https://minuraha.ee/et/kui-laenu-tagasimaksmine-kaib-ule-jou.

Mis on laenu- või maksepuhkus? Millal saan seda kasutada?

28.04.2020

Laenu- või maksepuhkus on kokkulepe pangaga lükata laenu põhiosa maksete tasumine teatavaks ajaks edasi (eluasemelaenude puhul üldjuhul 3–12 kuuks, liisingu ja tarbimislaenude puhul 3–6 kuuks). Sõltuvalt laenutüübist ja muudest asjaoludest (nt sissetulek on täiesti kadunud) võib laenuandja anda puhkust ka intresside maksmises.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Mõningatel juhtudel võib lisanduda lepingu muutmise tasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.

Laenu- või maksepuhkust saab kasutada kokkuleppel laenuandjaga. Üldjuhul sõlmitakse selline kokkulepe sissetulekute ajutise vähenemise tõttu. Et uurida oma võimalusi, palun pöördu laenuandja poole. Kui oled juba laenu tagasimaksmisega hilinenud ehk laenuandjaga sõlmitud lepingu tingimusi rikkunud, siis võib laenuandja maksepuhkuse andmisest keelduda.

Vaata lisa: https://www.minuraha.ee/et/pangandus/laenud/makseraskustes-kaitumine.

Mille eest sõlmitud kindlustusleping mind kaitseb?

28.04.2020

Kindlustuslepingus on kirjas, millistel juhtudel kindlustuskaitse kehtib. Täpsemate selgituste saamiseks võta ühendust kas kindlustusandja, -maakleri või -vahendajaga.

Lisateavet leiad ka siit: https://www.minuraha.ee/index.php/et/kindlustus/probleem-kindlustusega.

Milliseid leevendusi pakutakse väike- või kiirlaenu võtnutele?

28.04.2020

Klientidele, kelle maksevõime on vähenenud, võib laenuandja anda maksepuhkust. Tarbimis- ja väikelaenu ning liisingu puhul on maksepuhkuse pikkus üldjuhul 3–6 kuud.

Edasilükatud maksete summa jaotatakse ülejäänud laenuperioodile, vajaduse korral pikendatakse laenulepingu tähtaega. Laenulepingu muid tingimusi ei muudeta.

Maksepuhkuse vormistamisel ei võeta üldjuhul teenustasu või võetakse tavapärasest väiksemat teenustasu. Erijuhtumite korral võib laenuandja teha erandeid.

Millised on väikeettevõtjatele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud laenuleevendused?

28.04.2020

Väikeettevõtjad saavad maksepuhkust taotleda üldiselt lihtsustatud korras nagu eraisikudki.

Keskmise suurusega ettevõtjate puhul lähtutakse ettevõtja olukorrast ja vajadustest.

Mida teha, et kaitsta oma pere rahaasju sissetulekute vähenemise eest?

11.04.2020

Sissetulekute vähenemine, töökoha kaotus või ebakindlus tuleviku ees võivad ohustada pea igat peret. Seetõttu on oluline omada ülevaadet oma või pere sissetulekutest ja kulutustest, laenukohustustest ning tagasimaksetähtaegadest ning mõelda läbi, millised kulutused annaks keerulise perioodil üleelamise nimel edasi lükata või tühistada. Kui sissetulekud on alles ning olukord võimaldab, tuleks panna kehvemateks päevadeks raha kõrvale, et toime tulla kõikvõimalike ootamatute olukordadega. Hea oleks kui rahaline puhver või meelerahufond kataks vähemalt 3 kuu kulutused, aga iga kõrvalepandud summa pehmendab lööki, kui teha tuleb ootamatu väljaminek või kui kriisi tõttu tuleb leppida sissetulekute vähenemisega. Vaata lisaks siit: https://blogi.fin.ee/2020/03/3-lihtsat-sammu-mida-teha-rahaliste-raskuste-uletamiseks-ja-valtimiseks/.

Kas pandeemia ajal peaks poodides maksma üksnes kaardiga, et vältida viiruse levikut sularaha kaudu?

09.04.2020

Jah, tõepoolest soovitame maksta

• eelkõige viipemaksega (ajutiselt on selle limiit 50 eurot) või
• pangakaardiga tavalisel moel.

Kui võimalik, ära sularaha kasuta.

Kui oled siiski sunnitud sularahas tasuma, jälgi hoolega kätehügieeni.

Koroonaviirus võib säilida saastunud metall-, plast- ja roostevabal pinnal kuni 72 tundi, poorsel materjalil (paber, papp) kuni 24 tundi.

Kui täpsed on antigeenide kiirtestid?

06.04.2021

See sõltub kindlasti testist, kuid aasta jooksul on nad palju paremaks läinud. Antigeenide kiirtestidel märgitakse tavaliselt ära tundlikkus ja spetsiifilisus. Tundlikkus näitab, kui palju see test antigeenidega inimesi keskmiselt tuvastab. Kui test on 97% tundlikkusega, leiab see 33 inimese hulgast 32 haiget üles, kuid märgib ühe haigestunu ka libaterveks. Spetsiifilisus näitab, kui palju ta suudab keskmiselt tuvastada antigeenideta inimesi. Kui spetsiifilisus on 99%, leiab test iga 100 antigeenideta inimese kohta ühe libanakatunu.

Küll aga kehtivad need näitajad ainult juhul, kui viiruse tase on organismis kõrge. Kui antigeene on vähe (enne sümptomite teket või vahetult pärast haigust), ei pruugi testid näidata korrektset tulemust.

Mida teha koroonaviiruse testimisele pääsemiseks?

12.01.2021

• Testimise üheks eelduseks on sümptomite avaldumine. Reeglina avalduvad sümptomid 5-6 päeva pärast nakatumist. Mõningatel juhtudel on inimene nakkusohtlik 1-2 päeva enne sümptomite avaldumist.

• Kui Sul on avaldunud sümptomid, püsi kodus ja helista oma perearstile või perearsti nõuandeliinile +372 6346 630 või 1220 (24/7). Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.

• Peale perearsti saatekirja laekumist testimise süsteemi, saadetakse täisealisele (alates 18 eluaastat) testitavale saatekirjas märgitud telefoninumbrile lühisõnum (SMS), mis annab võimaluse broneerida proovi andmise aeg online-broneerimissüsteemi kaudu. Peale saatekirja laekumist laboriinfosüstemi tekib Sul koheselt võimalus ennast proovi andmisele registreerida ka veebilehel https://www.veebiregistratuur.ee/102/?service=-1_468. Broneerides aega on vajalik end identifitseerida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart ID abil. Teenus on vabatahtlik ning annab täiendava võimaluse endale kiiresti aeg broneerida ilma, et peaksite testimise kõnekeskuse kõne ootama.

• Kõikidele, kes veebibroneeringu teenust ei kasuta või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistatakse testimise kõnekeskusest saatekirjade laekumise järjekorras 1 päeva jooksul (kõnesid tehakse esmaspäevast laupäevani). Kui kõnekeskusest ei ole 48 tunni jooksul helistatud, soovitame ühendust võtta perearstiga, et kontrollida saatekirjal telefoninumbri õigust ning saatekirja edastamist. Kui telefoninumber saatekirjal on õige, pöördu testimise kõnekeskuse poole, mille kontaktid lahtiolekuaegadega on leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/klienditugi/.

• Kui oled saanud koroonaviiruse testile ninaneelu proovi andmise aja ning soovid täpsustada asukohta või teejuhiseid, on need leitavad veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/.

• Testima minnes võta kaasa isikut tõendav dokument ja mine õigeks ajaks kokkulepitud kohta.

• Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal ja kohas isikut tõendava dokumendi alusel. Ilma nendeta ei ole mõtet kohale tulla. Testima tasub tulla üksi.

• Oota vastust. Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kahe tööpäeva jooksul, vastused kantakse ka digilugu.ee keskkonda. Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta.

• Kui Sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus ja järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi. Tervise halvenemise korral võta uuesti ühendust perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

• COVID-19 kinnitatud haige peab püsima arsti otsusel eneseisolatsioonis, mille puhul kehtivad inimesele Vabariigi Valituse 29.10.2020 korralduse nr 336 nõuded. Inimene võib lahkuda eneseisolatsioonist vaid erandjuhtudel (kui isik on saanud tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse elukohast või püsivast viibimiskohast lahkumiseks, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral).

• Testimispunktide asukohad on välja toodud veebilehel https://koroonatestimine.ee/testimispunktid/, info tasulise testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/patsiendile/tasuline-testimine/, rohkem infot testimise kohta saab ka Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus/testimine ja telefoninumbrilt 1247.

Mida teha haigestumise korral?

22.01.2021

• Kui oled haigestunud, helista oma perearstile. Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui testimine on vajalik, saadab perearst tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
• Veendu, et perearstil oleks Sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik Sinuga ühendust võtta.
• Kõik inimesed, kellele laekub perearsti saatekiri, saavad endale ka ise panna koroonaviiruse proovi võtmise aja. Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga. Sõnumi saavad inimesed vanuses 18 ja enam eluaastat. Patsiendil on vajalik end e-registratuuri keskkonnas ID-kaardiga või mobiil-IDga identifitseerida. Nii saavad inimesed endale kiiresti aja broneerida ja ei pea ootama testimiskeskuse kõnet. Teenus on vabatahtlik ja täiendav võimalus. Kõikidele, kes e-registratuuri teenust ei soovi kasutada või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistab testimiskeskus saatekirjade laekumise järjekorras.
• Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saad anda isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti digitaalse saatekirjaga ja eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ära võta pereliikmeid kaasa. Lisainfo: [https://synlab.ee/algab-perearsti-saatekirjaga-koroonaviiruse-laiendatud-testimine/].
• Kui Sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab Sulle koju tulla.
• Pärast proovi andmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saad kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral võetakse Sinuga telefoni teel ühendust. Vastused lähevad ka digilukku.
• Kui Sinu proov on positiivne, siis püsi endiselt kodus ja järgi perearsti soovitusi!
• Tervise halvenemise korral võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Kui haigusnähte pole ilmnenud, lõpetatakse isolatsioon 10 päeva möödumisel alates positiivsest testist. Testi tegemise päeva loetakse päevaks 0. Isolatsiooni võib lõpetada ainult siis, kui sümptomeid ei ole tekkinud. Isolatsiooni lõpetab arst. Kui isolatsiooni ajal tekivad sümptomid, algab isolatsioon sümptomite tekke hetkest algusest peale ning patsient on sümptomaatiline SARS-CoV2 positiivne.

Kas koroonahaiguse läbipõdemine annab selle haiguse vastu immuunsuse ja kui kaua see võib kesta?

06.10.2020

Praegu aktuaalne koroonaviiruse tüüp tekkis alles 2019. aasta detsembris. Niisiis on see veel liiga uus, et immuunsuse tekkimise kohta veel midagi kindlat öelda.

Kus saan teha tasulist koroonaviiruse testi?

08.09.2020

Tasulise testimise teenusepakkujaid on mitmeid: Confido https://broneerimine.confido.ee/ , Medicum https://www.medicum.ee/ , SYNLAB https://minu.synlab.ee/toode/koroonaviiruse-maaramine , Qvalitas Arstikeskus https://qvalitas.ee/et/ – nimekiri ei ole lõplik.

Testimine on põhjendatud eelkõige haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimeste puhul. llma haigusnähtudeta inimeste testimist ei peeta otstarbekaks, kuna testitulemus näitab olukorda vaid testimise hetkel ja negatiivne tulemus võib luua petliku turvatunde, mis ei välista nakatumist lähitulevikus.

Kui kaua läheb Terviseametil aega koroonaviiruse testitulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul, kui vastus on positiivne või igal juhul?

26.11.2020

Positiivse proovi andnud inimestele helistatakse kindlasti. Tulenevalt suurest töökoormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega, kuid enamasti on tulemused teada kahe tööpäeva jooksul.

Negatiivse proovi korral sisestatakse analüüsi vastus inimese digilugu.ee lehele, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Digilugu.ee lehele saab siseneda kasutades ID-kaarti või Mobiil-IDd.

Kus saan lasta end koroonaviiruse suhtes testida riskiriigist reisilt tulles ning kas see maksab?

15.01.2021

Testi saab teha Tallinna sadama A- ja D-terminalis jalgsi saabujate alal Confido meedikute abil ning Tallinna lennujaamas Qvalitase ajutises testimispunktis saatekirja alusel. Saatekiri vormistatakse inimesele kohapeal. Saatekirja vormistamine ja proovi võtmine võtab aega umbes 5 minutit. Sadamas ja lennujaamas testitakse inimesi elavas järjekorras. Testimispunktid on avatud viimaste laeva- ja lennureisijate saabumiseni.

Reisijad, kes saabuvad riskiriigist muu sadama või lennujaama kaudu, rongiga või maismaad pidi, saavad testimise aja kokku leppida SYNLABi ja Medicumi testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000 (E-R 9-17). Eelisjärjekorras testitakse haigussümptomitega inimesi, seetõttu on järjekorrad 1-2 päeva. Kui teate oma Eestisse saabumise aega, on soovituslik aeg testimisele ette broneerida. Testida saab üle Eesti avalikes testimiskohtades Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Kuressaares, Võrus, Kärdlas, Sillamäel, Haapsalus, Raplas, Valgas ja Põlvas. Lisainfo testimise kohta on leitav https://koroonatestimine.ee/.

EV isikukoodiga on testimine tasuta, välismaalased saavad kohapeal tasuda kaardimaksega.

Eestisse kõrge nakkusriskiga riigist saabujatel, kes soovivad lõpetada isolatsiooni varem kui kümnendal päeval, tuleb mitte varem kui 72 tundi enne Eestisse saabumist teha test. Seejärel võib teha teise testi Eestis mitte varem kui kuuendal päeval pärast esimest testi. 6-päevast perioodi hakatakse arvutama esimese testi tegemisele järgnevast päevast. Isolatsiooni saab lõpetada ennetähtaegselt kui mõlemate testide tulemused on negatiivsed.

Tasuta testimiseks (EV isikukoodiga) tuleb broneerida aeg telefonil 678 0000 (E-R 9-17). Tasulist testi võib teha kõikide teenuseosutajate juures, kes seda võimalust pakuvad.

Tulen autoga Venemaalt, kus saan koroonatesti teha?

29.10.2020

Avaliku koroonaviiruse testimispunkte on hetkel 15, kuhu saab minna isikut tõendava dokumendiga eelnevalt broneeritud ajal ja anda ninaneelu proov koroonaviiruse testiks. Aja broneerimiseks tuleb helistada testimiskeskuse broneerimise telefoninumbril 678 0000. Kõnesid võetakse vastu E-R 9.00-17.00.

Testimiskohad asuvad:

• Tallinn, Haabersti – Paldiski mnt 104b, Saku Suurhalli kõrval (SYNLABi telk)
• Tallinn, Mustamägi – Ehitajate tee 27, Mustamäe Tervisekeskuse parkla (Medicumi telk)
• Tallinn, Lasnamägi – Narva mnt 95, Tallinna Lauluväljaku Mäe värav (Medicumi telk)
• Tartu – Laulupeo puiestee 25, laululava juures (Qvalitase telk)
• Viljandi – Viljandi turuplats (SYNLABi buss)
• Pärnu – Rannapark P1 Naisteranna parkla (Qvalitase telk)
• Rakvere – Tuleviku 1, Rakvere Polikliinik (SYNLABi kabinet)
• Paide – Tallinna mnt 47, parkla (SYNLABi buss)
• Kuressaare – Aia 25, Kuressaare haigla peaukse ees
• Narva – Joala 20, Narva Gate (Corrigo kabinet)
• Kohtla-Järve – Ilmajaama 14, G-korpuse autoparklas (Ida-Viru Keskhaigla telk)
• Hiiumaa – Proovi andmise koht lepitakse Hiiumaa Haiglaga kokku
• Võru – Kooli tn 4, Kagukeskuse parklas autopesula juures (Qvalitase telk)
• Sillamäe – Kesk 28, ujula juures (Ida-Viru keskhaigla telk)
• Haapsalu – Posti tn 3, Kultuurikeskuse kõrval, Rahu ja Vaba nurgal (SYNLABi telk)

Värskeim info testimispunktide kohta on leitav siit.

Kas lähikontaktse eneseisolatsiooniaega saab vähendada testimisega?

17.03.2021

COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 10 päevaks.

10-kalendripäevast eneseisolatsiooni testiga lühendada ei saa. Küll aga soovitab Terviseameti lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine. Test on tasuta nii Eesti kodanikele kui mittekodanikele.

Lähikontaktse 10. päeva testimisele saab registreerida Synlabi telefonil +372 6464848. Teste tehakse E – R 8 – 18; L – P 10 – 16.

Mul on saatekiri COVID-19 testimisele. Miks ei ole veel testimiskeskusest helistatud?

02.11.2020

Seoses testimise mahu suurenemisega on ootejärjekorrad veidi pikemad. Kui andsite saatekirja vormistamisel õige telefoninumbri, võetakse Teiega kindlasti ühendust.

Perearsti saatekirja laekumisel saab ka endale ise koroonaviiruse SARS-CoV-2 proovi aja panna. Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga.

Miks võetakse Eestis koroonaproove ninaneelust, kui mõnes riigis võetakse proov hoopis kurgust?

06.10.2020

Proovivõtu puhul on kõige olulisem, et kasutatav proovivõtumaterjal sisaldaks piisaval hulgal viirust. Praegu Eestis, Euroopas ja valdaval enamusel maailmast kasutusel oleva meetodi kasuks räägib võimalus avastada viiruse olemasolu juba varajases staadiumis, mis aitab vajadusel koheselt karantiini rakendada.

Teine eelis on usaldusväärne tulemus.

Süljeproov alternatiivina ninaneelule on küll lihtsamini võetav, kuid siin tuleks standardiseerida proovi kogus (milline on piisav süljekogus, mida patsient peab purki sülitama). Arvestada tuleb ka ajaga kui kiiresti saab süljeproovi koguda massilise proovivõtu tingimustes. Purki sülitamisel on ka oht proovinõud väljastpoolt nakkusohtliku materjaliga saastada – seega tekib täiendav turvarisk viiruse levikuks. Ka on süljeproovi tundlikkuse kohta vaid üksikuid uuringuid ning rahvusvahelised organisatsioonid seda üheselt ei soovita.

Kuidas pääseb kordustestile?

14.01.2021

Kordustesti pääsevad andma reisijad, kes on tulnud Eestisse COVID-19 riskiriigist või läbinud teekonnal mõnd riskiriiki. Riskiriikide kohta leiab infot välisministeeriumi kodulehel.

Eesti isikukoodiga isikut tõendava dokumendi olemasolul:

• Kordustesti tegemine on vabatahtlik, kahe testi tegemisega saab reisija lühendada 10-päevast liikumisvabaduse piirangut, juhul kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.
• Kordustesti saab teha alates 6. päevast pärast Eestisse saabumisel tehtud esimese testi tulemuste kättesaamist.
• Kordustesti tegemine on tasuta reisijale, kes on tulnud Eestisse COVID-19 riskiriigist või läbis teekonnal mõnd riskiriiki.
• Teist proovi saab anda ainult eelbroneeritud ajal avalike testimise punktides Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Võrus, Kuressaares, Kärdlas, Haapsalus, Raplas, Sillamäel, Valgas ja Põlvas.
• Kordustesti tegemise jaoks võtab kõnekeskus ise aja pakkumiseks ühendust.

Kõik need, kes on esimese testi teinud muudes riikides (st mitte piiril), peavad teisele testimisele saamiseks ise helistama ja aja panema kõnekeskuse piiriületajate numbril 678 0000 (E-R 9-17).

Välismaalased, kellel ei ole Eesti isikukoodiga isikut tõendavat dokumenti, aga kes on Euroopa Liidu ühtsesse nimekirja kuuluvate riikide kodanikud:

• Kordustesti tegemine on vabatahtlik; kahe testi tegemisega saab reisija lühendada 10-päevast liikumisvabaduse piirangut, juhul kui mõlema testi tulemused on negatiivsed.
• Kordustesti saab teha alates 6. päevast pärast Eestisse saabumisel tehtud esimese testi tulemuste kättesaamist.
• Kordustesti tegemine on tasuline.
• Teist proovi saab anda ainult eelbroneeritud ajal avalike testimise punktides Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Võrus, Kuressaares ja Kärdlas.
• Kordustesti tegemise jaoks tuleb ise aeg kokku leppida tasulise testimise teenusepakkuja juures.

Välismaalased, kellel ei ole Eesti isikukoodiga isikut tõendavat dokumenti ning kes on Euroopa Liidu ühtse nimekirja välistest kolmandate riikide (sealhulgas näiteks Vene Föderatsiooni ja Ukraina) kodanikud ning saabuvad Eestisse tööle või õppima:

• Kordustesti tegemine on kohustuslik. Isolatsiooni lühendamise võimalust ei ole.
• Kordustesti saab teha alates 10. päevast pärast Eestisse saabumisest.
• Kordustesti tegemine on tasuline.
• Teist proovi saab anda ainult eelbroneeritud ajal avalike testimise punktides Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel, Viljandis, Paides, Rakveres, Võrus, Kuressaares ja Kärdlas.
• Kordustesti tegemise jaoks tuleb ise aeg kokku leppida tasulise testimise teenusepakkuja juures.

Välismaalased saavad tasulist testi teha kõikide teenuseosutajate juures, kes seda võimalust pakuvad, näiteks: Confido, Medicum, SYNLAB, Qvalitas Arstikeskus.

Kuidas pääseb lähikontaktne testima?

02.02.2021

COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 10 päevaks alates viimasest kontaktist nakatunuga.

Kui eneseisolatsiooni ajal tekivad haigussümptomid, tuleb pöörduda oma perearsti poole. Sel juhul annab saatekirja testimisele perearst.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine. Juhised testimisaja broneerimiseks saab Terviseametilt või riigiinfo telefonilt 1247.

Lähikontaktne, kes on oma kokkupuutest nakatunuga saanud teada HOIA äpi teavituse kaudu, peaks ühendust võtma Terviseametiga.

Lähikontaktsetele on test tasuta.

Kui test tuleb teha kuni 72 tundi enne riiki saabumist, siis kas testi eest välisriigis maksab inimene ise? Kas hiljem saab raha tagasi või ei saa?

14.01.2021

Kui testimine välisriigis on tasuline, siis hiljem Eestisse saabudes riigilt raha tagasi ei saa. Eestis testimise maksustamine ei ole muutunud. Sadamas ja lennujaamas on võimalik kohe riiki saabudes testida ning EV isikukoodiga on testimine tasuta.

Kuidas Covidi läbipõdenu saab Venemaale sõita, kui mingeid sümptome pole, kuid test näitab endiselt positiivset?

20.01.2021

Soovitame Teil pöörduda Terviseameti poole. Terviseamet saab inimese karantiinikohustusest vabastada juhul, kui haige on pikalt terveks tunnistamata nt ta on pikalt positiivset testi tulemust andev isik. Siin saab Terviseamet öelda, et jääkpositiivne isik ei ole enam nakkusohtlik.

Kui palju maksab testimine piiril välismaalasele?

08.02.2021

Välismaalastele on testimine tasuline, lennujaamas ja sadamas maksab see 52 eurot, mujal vastavalt teenuseosutaja hinnakirjale. Testida saab näiteks järgmiste teenuseosutajate juures:

• SYNLAB Eesti OÜ (https://synlab.ee/);
• AS Medicum Tervishoiuteenused (https://www.medicum.ee/);
• AS Fertilitas (https://www.fertilitas.ee/);
• OÜ Corrigo (https://www.corrigo.ee/);
• Rakvere Haigla – registreerida testile saab registratuuris EN, RU, EE +372 3229099;
• Qvalitas Arstikeskus AS (https://qvalitas.ee/et/);
• Arstikeskus Confido OÜ (https://www.confido.ee/).

Kes saavad anda kurguloputusvedeliku proove COVID-19 viiruse testimiseks?

16.02.2021

Kurguloputusvedeliku proove saavad anda kuni 18-aastased lapsed avaliku testimise ja SYNLABi tasulistes koroonatestimise punktides. Testimisele saabudes antakse lapsele valida, kas ta soovib proovi anda tavapäraselt ninaneelust või kurguloputusvedelikust. Kurguloputusvedeliku proovi ei saa anda piiripunktides, sest protseduur võtab veidi kauem aega ja see pikendaks ooteaega kõigile prooviandjatele.

Enne prooviandmisele tulekut soovitatakse laste ettevalmistamiseks vanematel lastega kuristamise eelnevalt kodus kraaniveega läbi proovida. Nii teavad lapsed paremini, mis neid ees ootab.

Et kurguloputusvedeliku proov oleks korrektselt kogutud, saab proovi anda vaid testimispunktis meediku juhendamisel. Proovi andmiseks saab patsient 10 milliliitrit füsioloogilist soolalahust (naatriumkloriid), mida peab kurgus kuristama (oluline on vahet teha, et see ei ole suuloputusvedelik). Meedik tõmbab topsist osa kurguloputusvedelikust spetsiaalsesse vaakumkatsutisse, markeerib selle patsiendi andmetega ja saadab laborisse samal, PCR meetodil analüüsimiseks. Analüüsi tulemused saabuvad nii nagu ninaneelutesti puhul 24-48 tunni jooksul digilugu.ee keskkonda. Kurguloputusvedelikuga antud proovi alusel saab samuti välja anda reisimiseks vajaliku sertifikaadi.

Testimiseks aja saamine on ninaneelu- ja kurguloputusvedeliku proovi korral sama. Saatekirja saamiseks tuleb pöörduda kas oma perearsti poole või helistada perearsti nõuandeliinile 1220. Tasulisele testimisele minekuks tuleb panna aeg SYNLABi tasulisse testimispunkti helistades 17123 või klienditugi@synlab.ee kaudu.

Testimispunktid, kus alla 18-aastased lapsed saavad kurguloputusvedelikust proove anda on:

• Tallinnas Lauluväljaku ja Mustamäe Tervisekeskuse kõrval Medicumi telkides, Saku Suurhalli kõrval SYNLABi telgis ja Töökoja 1 tasulises punktis;
• Tartus Lauluväljaku kõrval Qvalitase telgis ja SYNLABis Teguri 37b;
• Pärnus rannaparklas Qvalitase telgis ja Suur-Sepa tn SYNLABi punktis;
• Narva Gate Corrigo punktis ja SYNLABi ruumides Kangelaste prospektil;
• Viljandis, Valgas ja Võrus Qvalitase telgis;
• Rakvere polikliinikus ja Jõhvis SYNLABi ruumides ning Haapsalus ja Paides SYNLABi punktis;
• Kohtla-Järvel ja Sillamäe Ida-Viru keskhaigla telkides;
• Võru, Põlva, Kuressaare, Kärdla ja Rapla haigla punktides.

Millal peaks andma PCR proovi, kui olen olnud lähikontaktne ja sümptomeid ei ole?

05.03.2021

Lähikontaktsetel ei ole mõtet proovi andmisega kiirustada, sest liiga vara antud PCR test ei anna inimese võimalikust nakatumisest tõest ülevaadet.

Lähikontaktsel tuleb veeta 10 päeva karantiinis ning alles haigussümptomite tekkimisel proovile tulla. Selleks, et PCR proov viirust näitaks, kulub vähemalt 7-10 päeva. Seni, kuni lähikontaktsel haigussümptomeid ei ole, ei kehti ka tema pereliikmetele mingeid piiranguid.

Kui aga ilmnevad haigussümptomid, tuleks end võimalusel ülejäänud pereliikmetest teise tuppa isoleerida ning isegi toas võimalusel maski kanda. Sellel hetkel loetakse ka pereliikmed lähikontaktseteks ning nad peavad koju jääma.

Kas lapsele peab tegema iga nohu korral proovi, et COVID välistada?

05.03.2021

Haige laps peab igal juhul olema kodus, kuid testile ei peaks temaga kohe kindlasti kiirustama, eriti kui tegu on alla 10-aastase lapsega. Lapsed põevad enamasti siiski tavalisi viirushaigusi ning kuigi ka nende seas võib olla väike protsent koroonasse nakatunuid, ei ole lapsed kindlasti hetkel peamised nakkuse levitajad.

Mida on kõige olulisem teada maskidest?

04.01.2021

• Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.

• Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.

• Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.

• Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib maski kandmise nõude täitmiseks piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata). Oluline on seejuures, et maski kasutatakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile

• Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.

NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.

Mida teha, kui mul ei ole meditsiinilist maski?

25.01.2021

Alates 24. novembrist on maski kandmine avalikes siseruumides üle Eesti kohustuslik. Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib nõude täitmiseks piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks kasutatav materjal ja eseme tegumood võimaldab inimesel käsi kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada (näiteks kaelussallid, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata). Oluline on seejuures, et maski kasutatakse ja hooldatakse vastavalt kasutusjuhendile

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et see ei ole samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist. Juhised “Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele & Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele” on kättesaadavad TTJA kodulehel.

NB! Inimene, kel on tuvastatud koroona või kel on viirushaiguse nähud, peab püsima kodus ja vältima kontakte teistega sõltumata sellest, kas tal on mask või mitte.

Kui palju kaitseb isetehtud mask?

25.01.2021

Isetehtud maski puhul on kõige olulisem materjal. Sõltuvalt kasutatud materjalist võib mask kinni pidada 30–50% peentest osakestest. Isetehtud maski kandes tuleb lisaks täita kõiki teisi ennetavaid meetmeid: pesta käsi, hoida teiste inimestega distantsi. Oluline on meeles pidada, et igakordne maski puudutamine kätega suurendab maski saastumist ja seeläbi haigestumise ohtu. Oluline on pöörata tähelepanu ka silmade kaitsele ja mitte hõõruda neid kätega, sest avatud limaskesta kaudu võib viirus samuti leida tee organismi.

Juhised “Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele & Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele” on kättesaadavad TTJA kodulehel.

Mida on oluline silmas pidada isetehtud maski puhul?

25.01.2021

Isetehtud maski materjal niiskub väga kiirelt. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2–3 tunni järel. Üks inimene vajab päevas umbes 4–5 maski, kui on vaja näiteks tööl käia.

Juhised “Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele & Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele” on kättesaadavad TTJA kodulehel.

Kuidas teha ise mask ja milliste nõuetega peaksin arvestama?

16.04.2020

Isetehtud maski puhul tuleb silmas pidada, et kuigi suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides on alati abiks, ei ole isetehtud mask samaväärne meditsiinilise maskiga ega takista samaväärselt viiruse levikut, küll aga võib sellise maski kandmine koos teiste ennetavate meetmetega vähendada sissehingamise kaudu nakkuse saamise ohtu ning teiste nakatamist.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab järgmised soovitused isetehtud maski valmistamiseks:

• Riidemask peab olema õmmeldud mitmekordsest riidest, mis kannatab 60 kraadist pesu ja kuumutamist.
• Maskiks sobivad muuhulgas näiteks puhastuslappide ja mikrokiududega rätikutes kasutatavad materjalid, tihedam nõude kuivatusrätiku kangas, antimikroobsete omadustega padjapüür.
• Materjal peab olema selline, millest saab mugavalt läbi hingata.
• Maski materjal ei tohiks olla liiga jäik, vaid naha vastas mugav. Tuleb arvestada, et maski pidev kohendamine vähendab oluliselt maskikandmise efektiivsust.
• Mask tuleb kinnitada kõrvade taha ning kinnitamiseks saab kasutada kummipaela. Kummipaela asemel võib kasutada ka riidest igasse nurka kinnitatud paelu, aga sellisel moel on maski keerulisem kinnitada.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juhendi kaitsemaski tegemiseks leiad siit. Põhjalikumad soovitused maski tegemiseks eraisikutele ning meditsiinilise maski tegemiseks ettevõtjatele leiad siit.

Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

13.04.2020

Maski kandmisel tuleb silmas pidada järgmist.

• Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
• Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
• Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
• Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
• Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

Kaitsemaski õiget paigaldamist vaata siit videost.

Kas isetehtud maski saab korduvalt kasutada?

25.01.2021

Jah, kuid riidemaskid peavad olema õmmeldud mitmekordsest riidest ja neid peab saama pesta kõrgel temperatuuril. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. NB! Kasutatud maskid tuleb koguda kinnisesse plastkotti või karpi. Kindlasti ei tohi jätta kasutatud maski vedelema.

Juhised “Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele & Meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele” on kättesaadavad TTJA kodulehel.

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

06.04.2020

Meditsiiniline ehk kirurgimask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud eelkõige patsiendi kaitsmiseks meditsiinilise protseduuri ajal, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei satuks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks sedasi lisatüsistusi ja -haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda ka nakatanud inimestel, et vältida köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade levimist. Meditsiiniline mask võib mingil määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendavad nakatumise riski mitu korda.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask korra juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks ning seda tohib kasutada vaid üks inimene. Ka siis, kui mask vaid korraks lõua alla tõmmatakse või eest ära võetakse, tuleks see ära visata ja kasutada uut.

Pärast maski eemaldamist peab pesema hoolega käsi, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

Kus tohib maske müüa ja mis info peab maskiga kaasas olema?

24.05.2020

Maske võib müüa igal pool – apteekides, ehituspoodides, tervisepoodides, toidupoodides, e-poes. Oluline, et inimesele antakse õiget infot – inimene peab teadma, mida ta ostab, mille eest see kaitseb ja kuidas maski kasutada.

Seepärast peab tootega olema kaasas toote info (nimetus, vastavus standardile ja info kaitseomaduste kohta), eestikeelne kasutusjuhend ja importija andmed.

Kui kaitseomaduste kohta info puudub, võib seda reklaamida ainult kui näomaski.

Kas pean kaubanduskeskuses käies kandma maski?

04.01.2021

Jah, avalikes siseruumides viibijatel on kohustus kanda maski. Maskina on käsitatavad nii isikukaitsevahendid (sh visiirid), meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted (sh poest ostetavad korduskasutatavad maskid või ise valmistatud maskid), nende puudumisel võib näokattena kasutada ka nt kaelussalle, mis püsivad nina ja suu ees, kui need ette tõmmata.

Maski kandmise kohustus ei kehti alla 12-aastaste lastele ning kui maski kandmine ei ole võimalik tervislikel põhjustel (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate tõttu). erivajaduse või puude tõttu.

Maski ei pea kandma erivajadustega inimesed. Maski ei pea kandma ka vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist. Isikud ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust, mh seda, et maski ei ole võimalik kanda, tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse isikute ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Kas valesti valitud materjalist tehtud maski kandmine võib olla kahjulik?

21.11.2020

Kui kanda pikemat aega nina ja suu ees näomaskiks sobimatust materjalist näokatet, siis võivad mikrokiud, tolm või muud osakesed sattuda hingamisteedesse ja neid kahjustada.

TTJA hinnangul on kandmiseks sobimatud materjalid järgmised:

• Materjal, millest ei ole võimalik läbi hingata – näiteks teksariie, nahk, kiletaoline materjal vmt;
• Materjal, mis on väga hõre, vastu valgust vaadates paistavad augud, selline materjal ei filtreeri inimese sisse- ega väljahingatavat õhku;
• Materjal, mis on immutatud/värvitud nahale sobimatute kemikaalidega.

Mask on täiendav abinõu viiruse leviku tõkestamiseks, aga see ei asenda teisi olulisi nakatumist vähendavaid abinõusid nagu käte pesemine, pindade puhastamine ning ka teiste inimestega vahe hoidmine.

Mis tingimustel võib tööandja kohustada töötajaid kasutama isikukaitsevahendeid?

09.09.2020

Otsusele isikukaitsevahendite kasutamise kohta eelneb riskianalüüs. See tähendab, et tööandja viib läbi riskianalüüsi, mille käigus teeb ta kindlaks, millised ohutegurid töökeskkonnas esinevad. Sealhulgas hinnatakse bioloogilisi ohutegureid ja nende hulgas võimalikku koroonaviirusesse nakatumist. Seejärel saab otsustada, millised meetmed ohtude vältimiseks või vähendamiseks kasutusele võetakse. Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13 lõige 2 – Tööandjal on õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Isikukaitsevahendeid tuleb kasutada, kui riskianalüüsi tulemusel leitakse, et haigestumise ohtu ei saa vältida ega vähendada ühiskaitsevahendite kasutamisega (näiteks paigaldada viiruse leviku tõkestamiseks kaitseklaasid) või töökorralduslike abinõudega (distantsi hoidmine, desinfitseerimisvahendite kättesaadavus).

Tööandjal on kohustus töötajaid töökeskkonna riskide hindamise tulemustest teavitada, sealhulgas terviseriskidest ja tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest. Tööandja selgitab töötajatele, millised on riskianalüüsiga tuvastatud võimalikud ohukohad (nakkusoht konkreetses ettevõttes, konkreetset tööd tehes) ning millised on meetmed, mida rakendatakse. Kuna isikukaitsevahendite kasutamisele tuleb eelistada ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke abinõusid, tuleb töötajatele selgitada, miks otsustati isikukaitsevahendite kasutamise kasuks.

Tööandja peab töötajale selgitama, miks on vajalik isikukaitsevahendeid kasutada ning seejärel kasutamist ka nõudma. Nõuete selgitamine töötajatele on oluline, et töötaja mõistaks, miks nõuded on kehtestud. Kui nõuete kehtestamise tagamaid töötajale ei selgitata, võib olla vastusseis nõuete täitmisele suurem.

Kui töötaja ei allu tööandja korraldustele, saab tööandja töötajat hoiatada, et temaga lõpetatakse töösuhe, kui töötaja ei järgi kehtestatud reegleid. Kui töötaja ka peale hoiatamist reeglitest kinni pidama ei hakka, on tööandjal võimalik töösuhe lõpetada.

Kes peab kandma maski ja millised on erandid? Kus tuleb maski kanda?

05.02.2021

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

• alla 12-aastased lapsed;
• juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
• juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
• erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
• vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev isik selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Kes ei pea maski kandma? Kas selleks peab olema tõend?

05.02.2021

Alates 24. novembrist kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus.

Maski ei pea kandma või nina ja suud katma:

• alla 12-aastased lapsed;
• juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik;
• juhtudel, kui see ei ole töö või tegevuse (nt restoranis süües) iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik;
• erivajadustega inimesed, nt arenguhäirega inimesed, kes ei ole võimelised nõuete kohaselt maski kandma või ole võimelised endale ise maski ette panema ja eest ära võtma;
• vaegkuuljast inimese saatja või isik, kes suhtleb inimesega, kellel on suhtlemiseks vajalik lugeda huultelt, lugeda näoilmeid, kes vajab selget kõnet jmt, kui maski kandmine raskendab huultelt lugemist.

Korralduse järgi ei pea meditsiinilist näidustust või muud erivajadust (muuhulgas seda, et maski ei ole võimalik kanda) tõendama eraldiseisva tõendiga. Piisavaks loetakse inimeste ütlusi selle kohta, et neil esinevad vastunäidustused maskikandmisele.

Võib esineda olukordi, kus võib olla oluline, et maski kandev inimene selle eest ära võtaks, nt pangas või tervishoiuteenuse saamisel, või apteegis või poes, kui on vajalik tuvastada isiku nägu või vanus, samuti vanusepiiranguga toodete, nt alkoholi, ostmisel.

Milliseid maske eelistada külmaga?

28.12.2020

Niisked ja märgunud maskid meid enam ei ei kaitse, sest viiruseosakesed jäävad niiske materjali külge hästi kinni. Kuid – õues ei olegi vajalik maski kanda. Juhul kui see on vajalik näiteks tööülesande tõttu, siis tuleb maski vahetada tihedamini või iga kord kui see hakkab muutuma niiskeks või märjaks (ei ole vahet, millisest materjalist mask tehtud on).

Milline info peab olema lisatud korduvkasutatava maski juurde?

08.02.2021

TTJA sõnul peab korduvkasutatava maski pakendil või kaasasoleval infolehel kirjas olema alljärgnev info:

1. filtreerimistõhusus ja osakeste suurus, millega seda on katsetatud;
2. viide, kas tegu on korduvkasutatava või ühekordse näomaskiga;
3. korduvkasutatava maski puhul lisaks teave, et „maski tuleb puhastada vastavalt tootja juhistele pärast iga kasutamist“ ning lisatud peavad olema juhised toote puhastamiseks/pesemiseks. PS! Viirusosakesed hävinevad alates 60-kraadise pesu puhul. Näiteks, kui juhisel on viidatud 40-kraadisele pesule ja puuduvad viited teistele puhastusjuhistele, mis tagaks viirusosakeste hävinemise, ei saa sellist toodet pidada korduval kasutamisel kasutajale ohutuks;
4. kasutusjuhised (kuidas näokate/mask peab olema paigaldatud jms – võib olla piktogrammidena);
5. lisatud peab olema muu hulgas järgmine teave: „Kontrollige alati, et näokate oleks õigesti sätitud ja kataks teie nina, suu ja lõua; habe võib vähendada filtreerimistõhusust.“ Samuti peab olema lisatud järgmine info: „Näokatte kasutamine ei asenda teisi kaitsemeetmeid nagu regulaarne kätepesu, vajalik distantsihoidmine jms.“;
6. lisatud peab olema hoiatus: „Hoiatus/tähelepanu! Tegu ei ole meditsiinilise maski ega isikukaitsevahendiga. Näokate/mask piirab kasutaja hingamisteedest piisakeste lendumist keskkonda.“ (vastav hoiatus peab olema kergesti märgatav);
7. tootja ja/või importija nimi ja kontaktandmed;
8. toote identifitseerimisvahend (mudeli-, partiinumber vms).

Sama märgistus peab olema ka e-poes toote kirjelduse juures.

Selline mask, millel ei ole üldse mingisugust infot kaasas või e-poes ei ole vastavat kirjeldust toote juures, soovitab TTJA pigem ostmata jätta.

Kas riidest maske peab peale igat kandmise korda pesema?

08.02.2021

Jah, riidemaski peab peale kandmist panema otse pesumasinasse või kinnisesse plastkotti või karpi. Maski tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema. Riiulile seisma jäetud kasutatud mask võib levitada viirust tolmnakkusena ja on seega ohtlik ruumis viibijatele.

Mis materjalist mask kaitseb kõige paremini viiruse vastu?

08.02.2021

Ükski mask ei ole imerohi viiruse vastu. Mask (ükskõik milline, ka meditsiiniline) on ainult üks vahend, millega koos tuleb täita ka kõiki teisi ennetusmeetmeid – eelkõige tuleb kehva enesetunde korral või haigena koju jääda, kindlasti aitavad kaasa ka kätepesu ja distantsihoidmine. Haigega lähedalt kokku puutudes tuleks eelistada isikukaitsevahendi nõuetele vastavat respiraatormaski. Muudel juhtudel sobivad ka teistsugused maskid. Kõik muud tüüpi maskid on mõeldud viiruse leviku vähendamiseks. Mida kõrgem on maski filtreerimisvõime ning mida väiksemaid osakesi ta on võimeline filtreerima, seda efektiivsem on mask. Eelistada võiks kas sisseõmmeldud või lisatava filtriga maske.

Kas riidest maskil või sallil on üleüldse mingi mõte või ainus mõttekas näokate viiruse kaitseks on meditsiiniline mask?

05.03.2021

Me saame öelda vaid seda, mida me teame. Ja teame me seda, et meditsiinilise maski toimet on testitud ning selle toime on tõestatud. Mis puudutab riidest maske, varrukaid ja salle, siis igasugune nina ja suu katmine on parem kui mitte midagi.

Mis puudutab seda, et maski peaksid kandma vaid viiruse tunnustega inimesed, siis hetkel oleme olukorras, kus keegi meist ei tea, kes on asümptomaatiline nakkuse levitaja. Selles ei ole kahtlust, et haigustunnustega inimese puhul aitab mask vältida nakkuse levimist teistele inimestele, ent kindluse mõttes võiksid kanda hetkel maski kõik kodanikud, sest me lihtsalt ei tea, kes meist on nakkusohtlik.

Kas kaupluse turvamehel on õigus mind kauplusesse mitte lubada kui ma ei kanna maski?

08.03.2021

Eraettevõtjatel on täielik õigus kehtestada oma territooriumil enda ja teiste turvalisuse tagamiseks vajalikke käitumisnorme. Kui kehtestatud reegleid ei järgita, on kaubanduskeskuse turvatöötajatel õigus reeglite rikkujate liikumist keskuses piirata ning reegleid rikkuvad inimesed keskusest välja saata. Vajadusel on turvatöötajatel võimalik kaasata ka politsei.

Eestis kehtib avalikes siseruumides maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Maski ei pea kandma või nina ja suud katma alla 12-aastased lapsed ja inimesed, kelle tervis seda ei võimalda.

Kui COVID-19 läbi põdenud inimesel on antikehad, siis miks ta peab kandma maski?

09.03.2021

COVID-19 haiguse läbipõdemine ei kindlusta nakatumise ja sümptomaatilise ning asümptomaatilise haiguse eest. Ka COVID-19 läbipõdenud inimene võib korduvalt nakatuda ja viirust edasi kanda. Maskikandmine, sotsiaalne distantseerumine jm nakkusohutuse meetmed peavad jätkuma ka lähitulevikus, niikaua kui COVID-19 haiguse epideemia saab kuulutatud lõppenuks.

Lisaks käesolevale COVID-19 haiguse epideemiale peame vaatama ka kaugemale tulevikku. Selleks, et olla ka edaspidi valmis epidemioloogilisteks väljakutseteks, peavad nakkushaiguste levikut ennetavad käitumismustrid (sh maskide kandmine, käte- ja respiratoorne hügieen jm) muutuma ühiskonnas pigem iseenesest mõistetavaks heaks tavaks kui ajutiseks ebamugavuseks, millest ihkame esimesel võimalusel vabaneda.

Millal tuleb käsi pesta?

07.04.2020

Käsi tuleb pesta:

• enne töö alustamist;
• enne kuumtöödeldud või valmistoidu käitlemist;
• pärast kuumtöötlemata toidu käitlemist või valmistamist;
• pärast jäätmete käitlemist;
• pärast koristamist;
• pärast tualeti kasutamist;
• pärast nina nuuskamist, aevastamist või köhimist;
• pärast söömist, joomist või suitsetamist;
• pärast raha käsitsemist.

Kuidas vähendada kodus võimalikku toidust tulenevat ohtu nakatuda koroonaviirusega?

04.05.2020

Väga oluline on pesta käsi põhjalikult seebi ja sooja veega nii enne kui pärast poes käimist, kuna see kaitseb nii Sind kui ka teisi. Samuti pese käsi enne ja pärast toidu valmistamist.

• Hoiusta oma toiduaineid korralikult (vältida tuleks igasugust kontakti toorelt tarbitavate toiduainete ja kuumtöötlemist vajavate toiduainete vahel).
• Viska pakendid minema enne hoiustamist (näiteks papist välispakend, kui on olemas ka plastmassist sisepakend).
• Pane tähele toiduainete säilivusaega.
• Pese puu- ja juurvilju põhjalikult, eriti kui Sa neid ei kuumtöötle (koroonaviirus hävineb kuumtöötlemisel).
• Väldi toiduainete saastumist köögiriistade kaudu (noad, taldrikud jne), pestes neid hoolikalt pesuvahendiga erinevate toiduainetega kokkupuutumiste vahel.
• Järgi kuumtöötlemise juhiseid (aeg, temperatuur jm).
• Külmkappi ja köögipindu puhasta tavapärasest sagedamini.

Kas korteriühistud peaksid ühiskasutatavaid pindu, näiteks trepikodade käsipuid ja liftinuppe desinfitseerima?

29.04.2020

Terviseamet soovitab kortermajades uksekäepidemeid, trepikäepidemeid, liftinuppe jne desinfitseerida vähemalt kord päevas. Viirused hävitab selline desinfitseerimisvahend, mille etanoolisisaldus on üle 70%.

Trepikodasid tuleks koristada puhta vee ja niiskust imava lapiga, sest tolmu pühkimine kuiva harjaga viirust ei hävita. Koristamisel kasutada ühekordseid kindaid ning kergesti puhastatavaid tööriideid ja jalanõusid, et kaitsta ennast kasutatavate kemikaalide ja pindadel oleva saastuse eest.

Kui vähegi võimalik, võiksid korteriühistud paigaldada sissekäikude ja liftide juurde vahendid käte desinfitseerimiseks. Kindlasti ei tohi aga unustada pärast koju saabumist käsi hoolikalt pesta. Rohkem soovitusi leiate Terviseameti juhistest.

Viiruse leviku ennetamiseks on soovitatud kontoriruume ka õhutada. Kuidas õhku puhastada, kui kontoris on üldventilatsioon ja aknaid ei saa avada?

01.04.2020

Kui ruume ei ole võimalik tuulutada, tuleks desinfitseerimisvahendiga regulaarselt pindu puhastada.

Pindadel oleva koroonaviiruse hävitamiseks on tõhus kasutada mikroorganismide vastaseid lahuseid (biotsiide). Üks levinuim neist on etanool. 70% etanooli sisaldusega lahus on piisav, et puhastada pinnad koroonaviiruse saastusest.

Koroonaviirus ei levi mitte ventilatsioonisüsteemi kaudu, vaid peamiselt lähikontakti kaudu nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud (eelkõige köha). Viirus levib lähikontakti kaudu haige inimese kehavedelikega (verega, roojaga, uriiniga, süljega, spermaga).

Kui koroonasse nakatunud inimene köhib, aevastab või räägib, satuvad õhku viirust sisaldavad piisakesed. Need on üpris rasked ja seetõttu ei kandu õhus kuigi kaugele. Seni teadaolevalt võivad viiruspiisakesed kanduda kuni 2 meetri kaugusele. Piiskade raskuse tõttu ei ole ka tõenäoline, et need kanduksid pindadelt õhuvooluga edasi.

See, kui kaua viiruspiisakesed pindadel säilivad, sõltub ümbritseva keskkonna õhutemperatuurist ja keskmisest niiskusest. Toatemperatuuril (22–25 kraadi) ja 40% suhtelise niiskuse juures säilib viirus kuni neli-viis päeva. Mida kõrgem on temperatuur ja suurem suhteline niiskus, seda kiiremini viirus hävib.

Kas käte desinfitseerimiseks võib täitepudelis kasutada 80% viina?

04.04.2020

Ei, seda ei tasu teha.

Registreerimata ja kontrollimata desinfitseerimisvahendil ei pruugi olla tegelikke desinfitseerivaid omadusi. Seetõttu pole kindel, et alkohol Sind haiguse eest kaitseb.

Asi on selles, et peale alkoholi muudavad desinfitseerimisvahendi tõhusaks veel mitu koostisosa. Need aeglustavad vahendi aurustumist pinnalt või parandavad pinna märgumist, et tagada üheminutiline kontaktaeg. See aeg on viirusevastaseks toimeks hädavajalik.

80% viin üksi ei pruugi bakterit või viirust tappa, sest aurustub liiga kiiresti.

Kui kasutad desinfitseerimiseks kanget alkoholi, võid haigustekitajat küll (ajutiselt) nõrgestada, kuid see võib muutuda alkoholi suhtes vastupanuvõimeliseks. See tähendab, et alkohol võib kaotada desinfitseeriva mõju.

Millise seadistusega peab hoone ventilatsioonisüsteem praegu töötama?

12.05.2020

Mitteeluruumides ja hoolekandeasutustes ei tohi ventilatsioonisüsteemi välja lülitada isegi siis, kui hoone pole kasutuses.

Ventilatsioonisüsteem peab ka õhtul ja nädalavahetusel töötama kas projekteeritud tootlikkusega ehk tavapärasel päevarežiimil (100%) või vähendatud tootlikkusega (vähemalt 40%). Vähendatud tootlikkusega töötav ventilatsioonisüsteem tuleb projekteeritud tootlikkuse režiimile lülitada vähemalt kaks tundi enne hoone või hoone osa kasutamise algust.

Kauplusladudes ja ostukeskustes on kasutusel ringlusega ventilatsioonisüsteemid. Need tuleb lülitada täielikult välisõhu peale, et vältida võimalikku viiruste ringlemist ventilatsioonisüsteemi kaudu.

Ka muudes ventilatsioonisüsteemides tuleb üle vaadata õhu sissepuhke ja väljatõmbe seadistused, et süsteem tõmbaks õhku välja ilma seda tagasi suunamata.

Kui hoones pole sisekliimat tagavaid ventilatsioonisüsteeme, tuleb ruume tugevalt tuulutada. Seda tuleks teha vähemalt kord tunnis ja 15 minuti jooksul enne mitme inimese koosviibimist.

Ruumipõhine ringlusõhuga jahutus- või kütteseade (näiteks puhurkonvektor, fan-coil, split-seade) tuleb välja lülitada, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik ruumis kindla temperatuuri tagamiseks või kui seadet pole võimalik välja lülitada.

Sel juhul tuleb tagada pidev õhuvool läbi seadme. Kui fan-coil (ventilaatoriga kütteseade) töötab, siis tuleb see seadistada nii, et ventilaator vahepeal välja ei lülituks. Nii ei kogune viirus filtrisse.

Mida peaksid seoses koroonaviirusega silmas pidama toidutootjad?

05.01.2021

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks tuleb

1. vältida lähikontakti,
2. järgida ohutu toidukäitlemise praktikaid,
3. puhastada ja desinfitseerida pindu,
4. tagada hügieenivõimalused ning
5. järgida tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.

Enda töötajate kaitsmiseks jälgi nende terviseseisundit.

• Võimaluse korral soovita töötajatel hoida üksteisega vähemalt 2 meetrit vahet.
• Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate kokkupuudet teiste töötajatega.
• Nakkusohu korral tee ettevõttes puhastus ja desinfektsioon, et vältida haiguse levikut töötajate hulgas.

Loo töötajatele rohkesti võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

• Käsi tuleks pesta sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit ja vähemalt iga 2 tunni järel.
• Käsi tuleb pesta ja desinfitseerida ka enne ja pärast kummikinnaste kasutamist.
• Desinfitseerimisvahendid peavad olema töötajate liikumisteedel nähtavas kohas.

Tööriideid (sh tekstiilkindaid) peske võimaluse korral peale igat vahetust.

• Peske rõivaid kangale lubatud kõrgemail temperatuuril.
• Puhastage peale igat vahetust ka jalanõud.
• Võimaluse korral kasutage ühekordseid tööriideid.

Lisateavet saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks).

Mida peavad loomapidajad teadma koroonaviirusest?

05.01.2021

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad

• nakatuksid koroonasse või
• oleksid inimestele nakkusallikad.

Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).

Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.

Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:

• kandma tööriietust ja -kindaid;
• regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
• pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Lisainfot saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks).

Kus kehtib 2+2 reegel?

10.03.2021

2+2 reegel tähendab, et üheskoos tohib liikuda kuni kaks inimest ning teistega tuleb hoida vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Alates 11. märtsist 2021. a kehtib 2+2 reegel kõigis avalikes siseruumides ja välistingimuses avalikus kohas viibimisele ja liikumisele. Avalik siseruum on avalikuks kasutamiseks mõeldud ruum, kuhu on võimalik siseneda igal soovijal, sõltumata näiteks eelregistreerimisnõudest; see on koht, kus liigub palju inimesi, kes üksteisega igapäevaselt kokku ei puutu. Avalik siseruum on muuhulgas ka näiteks kauplus, kaubanduskeskus, ühistransport, meelelahutusasutus, pangakontor, muuseum, näitus, ilu- ja juuksurisalong jne.

2+2 reegel ei kehti:

• koos liikuvatele või viibivatele perekondadele;
• poe või kaubanduskeskuse töötajatele;
• kui tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada.

Distantsi hoidmine võimaldab kaitsta inimestel ennast ja oma lähikondseid nakkuse eest ning piirata haiguse levikut Eestis.

Mida teeb valitsuskomisjoni juurde moodustatud teadusnõukoda?

08.04.2021

Eriolukorra valitsuskomisjon kutsus 20. märtsil kokku teadusnõukoja, mis kogub ja analüüsib valitsuse jaoks eksperdiinfot.

Teadusnõukoda:

• Hindab epidemioloogilist olukorda Eestis ja maailmas;
• Hoiab valitsust kursis viimaste teadusuuringutega;
• Hindab võimalikke piiranguid ja leevendusi epidemioloogilisest ja kliinilisest aspektist lähtudes ning teeb valitsusele soovitusi võimalikeks otsusteks. Piirangute ja meetmete otsused võtab vastu valitsus;
• Esindab Eestit Euroopa Liidu viroloogiaekspertide regulaarsetel kohtumisel.

Teadusnõukoja soovitused valitsusele tuginevad järgnevatel andmetel:

• Rahvusvahelised uuringud ja teadustööd;
• Terviseameti statistika haigestumiste ja haiglaravi vajajate kohta ning nendele andmetele tuginevad prognoosimudelid;
• Tartu Ülikooli uuring „Koroonaviiruse seire reovees“, mille tulemused avaldatakse iganädalaselt. Reovee-uuringu ja selle tulemustega on võimalik tutvuda Tartu Ülikooli kodulehel https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-seire-reovees
• Tartu Ülikooli uuring „Koroonaviiruse levimus“, mis hindab läbilõikeuuringuna koroonaviiruse tegelikku levikut ja epideemia kulgu Eestis. Uuringu ja selle tulemustega on võimalik tutvuda Tartu Ülikooli kodulehel https://www.ut.ee/et/teadus/koroonaviiruse-levimuse-uuring-covid-19-aktiivne-seire.
• Riigikantselei ja Sotsiaalministeeriumi koostöös tellitav regulaarne uuring, mis kaardistab elanike hoiakuid ja käitumist COVID-19 epideemiaga seoses. Regulaarse uuringu tulemustega on võimalik tutvuda Riigikantselei koduleheküljel https://riigikantselei.ee/uuringud.

Tõenduspõhine info ja viited rahvusvahelistele uuringutele COVID-19 kohta on kättesaadavad Tartu Ülikooli meditsiiniteaduse valdkonna kodulehel https://meditsiiniteadused.ut.ee/et/covid19. Eesti teadlaste poolt läbiviidavad COVID-19 uuringud on leitavad Kliiniliste uuringute keskuse kodulehelt https://www.ctm.ee/et/covid-19/.

Teadusnõukoja omavahelise arutelu tulemusena esitab prof Irja Lutsar teadusnõukoja seisukohad valitsusele kabinetinõupidamisel. Teadusnõukoja roll on konsultatiivne ja piirangute osas teeb otsuseid valitsus.

COVID-19 tõrje teadusnõukoja juht on Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor Irja Lutsar.

Nõukoja liikmed on:

• Tartu Ülikooli matemaatilise statistika professor Krista Fischer,
• Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg,
• Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja Tartu Ülikooli kirurgiliste haiguste professor Peep Talving,
• Tartu Ülikooli Kliinikumi infektsioonhaiguste arst Pilleriin Soodla,
• Tartu Ülikooli rakendusviroloogia uurija-professor Andres Merits.

Kuni 2020. aasta lõpuni oli teadusnõukoja liikmeks ka Tervise Arengu Instituudi teadussekretär Kristi Rüütel, kelle vahetas välja Andero Uusberg.

Teadusnõukoja tööd koordineerib Riigikantselei ning detailsema info saamiseks palume pöörduda otse Riigikantselei poole.

**Teadusnõukoja ettepanekud saab alla laadida Riigikantselei pilvest.

Teadusnõukoja soovituste põhjal on kokku lepitud riskitasemete mõõdikud ning nende näiduvahemikud iga riskitaseme kohta. Täpsemat infot koroonaleviku riskitasemete kohta saab lugeda siit: https://www.kriis.ee/et/riskitasemed

Käitumissuunised koroonaviiruse leviku piiramiseks vastavalt riskitasemele leiab siit: https://www.valitsus.ee/riskimaatriks

Kuidas aidatakse põllumajandustootjaid?

19.04.2021

Alates 19.04 võtab maaelu edendamise sihtasutus (MES) vastu käibelaenu ja laenukäenduste taotlusi.

Käibelaenude väikese mahu tõttu piirdub laenu sihtgrupp põllumajandustootjate ja toiduainete töötlemise sektoriga. Lisaks on käibelaenude mahud ning eelarve jagatud ettevõtte suuruse alusel kaheks: (1) mikroettevõtjatele on ette nähtud 5000 – 25 000 euro suurused käibelaenud kogumahus 750 000 eurot ning (2) väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele on ette nähtud 5000 – 200 000 euro suurused käibelaenud kogumahus 1 250 000 eurot.

Laenukäendust pakub MES nii põllumajandustootjatele, toiduainetööstustele kui ka maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtjatele. Käendusreservi suurendamine annab võimaluse kaasata panku sektori rahastamisse senisest enam, pakkudes MESi kaudu pangalaenudele tagatisi.

Infot MES meetmete kohta leiad sihtasutuse kodulehelt.

Mida teha, kui vajan põllumajandusettevõttesse kiiresti hooajalist abitööjõudu?

29.04.2020

Esmajoones tasub võtta ühendust Eesti Töötukassaga, sealhulgas tutvuda hooajatööde keskkonnaga OnlineExpo.

Olenevalt vajadusest tasub töötajate leidmiseks kaaluda ka teisi platvorme, sh

• GoWorkaBit,
• Share Force One,
• CV.ee,
• MaaleAppi.

Mida peavad loomapidajad teadma koroonaviirusest?

05.01.2021

Praegu ei ole tõendeid, et lemmikloomad või muud koduloomad

• nakatuksid koroonasse või
• oleksid inimestele nakkusallikad.

Nõuded, mida peaksid järgima kõik, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi

Kuigi koroonaviirus levib inimeselt inimesele, tuleb loomadega tegelemisel sellegipoolest järgida elementaarseid hügieeninõudeid. Sel moel kaitstakse end sellistegi bakterite eest, mis võivad kanduda loomalt inimesele (kolibakter, salmonella).

Pärast loomadega kokkupuutumist tuleb käed pesta vee ja seebiga.

Peale sagedase kätepesu peavad kõik need, kes töötavad elusloomadega või käitlevad loomseid saadusi:

• kandma tööriietust ja -kindaid;
• regulaarselt desinfitseerima kasutatavaid töövahendeid ja töökohta. Seda tuleks teha vähemalt kord päevas;
• pärast töö lõppu võtma kaitseriietuse seljast ja selle ära pesema. Soovitatav on kõik tööriided, töövahendid ja kaitseriided hoida töökohas ning pesta need kohapeal.

Lisainfot saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks).

Mida peaksid seoses koroonaviirusega silmas pidama toidutootjad?

05.01.2021

Koroonaviiruse leviku ennetamiseks tuleb

1. vältida lähikontakti,
2. järgida ohutu toidukäitlemise praktikaid,
3. puhastada ja desinfitseerida pindu,
4. tagada hügieenivõimalused ning
5. järgida tavapäraseid koristus- ja ventilatsiooninõudeid.

Enda töötajate kaitsmiseks jälgi nende terviseseisundit.

• Võimaluse korral soovita töötajatel hoida üksteisega vähemalt 2 meetrit vahet.
• Minimeeri riskirühmadesse kuuluvate töötajate kokkupuudet teiste töötajatega.
• Nakkusohu korral tee ettevõttes puhastus ja desinfektsioon, et vältida haiguse levikut töötajate hulgas.

Loo töötajatele rohkesti võimalusi käte desinfitseerimiseks ja pesuks.

• Käsi tuleks pesta sooja vee ja seebiga vähemalt 20 sekundit ja vähemalt iga 2 tunni järel.
• Käsi tuleb pesta ja desinfitseerida ka enne ja pärast kummikinnaste kasutamist.
• Desinfitseerimisvahendid peavad olema töötajate liikumisteedel nähtavas kohas.

Tööriideid (sh tekstiilkindaid) peske võimaluse korral peale igat vahetust.

• Peske rõivaid kangale lubatud kõrgemail temperatuuril.
• Puhastage peale igat vahetust ka jalanõud.
• Võimaluse korral kasutage ühekordseid tööriideid.

Lisateavet saab Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehelt (1. jaanuaril 2021 ühendati Veterinaar- ja Toiduamet ning Põllumajandusamet Põllumajandus- ja Toiduametiks).

Mis on HOIA mobiilirakendus?

09.09.2020

HOIA on mobiilirakendus, mis aitab rakenduse kasutajate kaasabil piirata COVID-19 viiruse levikut. Rakenduse eesmärk on teavitada koroonaviirusesse nakatunute lähikontaktseid ja anda neile sellega ka esmased suunised, kuidas edasi käituda. Niimoodi saab kasutaja kiiresti teada võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga, võimaldades tal astuda samme enda ja teiste tervise kaitseks.

Kuidas HOIA äpp töötab?

09.09.2020

Rakendust kasutavad telefonid registreerivad läheduses asuvate teiste telefonide Bluetooth signaalide olemasolu. Kui signaal on piisavalt lähedal ja selle kestvus piisavalt pikk, siis salvestub nende telefoni lähikontakti anonüümne kood. Kui nüüd inimene kinnitab oma nakkuse HOIA äpis, siis laetakse tema seadme anonüümsed koodid kesksesse serverisse, kust kõik kasutajad saavad need alla laadida. Anonüümse koodi põhjal ei ole inimest võimalik tuvastada. Kasutaja telefon võrdleb, kas haige anonüümne kood ühtib mõne koodiga, mis on tema telefoni varem talletunud. Kui jah, loetakse kasutaja lähikontaktseks ja ta saab vastava teavituse koos tegevusjuhistega. Kasutaja ei saa teada, kes oli see nakatunu, kellega ta kokku puutus, ega ka muud infot, mis võimaldaks nakatunut kaudselt tuvastada.

Kuidas aitab HOIA äpp mind viiruse vastu?

09.09.2020

Viirused nagu COVID-19 võivad levida enne sümptomite teket, mille tõttu nakatunu võib enesele ja teistele teadmata haigust edasi levitada. See tähendab, et haigustunnuste tekkimise ajaks võib viirus olla juba teistele edasi kandunud ning ainuüksi sümptomaatiliste inimeste kodus püsimisest ei piisa, et viiruse levik peatada. HOIA äpi kaudu on nakatunul võimalik kiiresti teavitada kõiki inimesi, kellega ta on nakkusohtlikul perioodil lähedalt kokku puutunud. Niimoodi saavad äpi kasutajad varakult teada võimalikust nakatumisest ja saavad astuda samme enese ja teiste tervise kaitseks. HOIA äppi kasutades panustad seega nakkuste arvu vähendamisele Eestis, sõltumata sellest, kas osutud nakatunuks või lähikontaktseks.

Kui palju kasutajaid peab olema, et HOIA äpist oleks kasu?

09.09.2020

Mõned uuringud on näidanud, et kui me kasutaksime ainult äppi, võiks 60% elanikkonna kaetusega olla võimalik epideemiat ohjata. Tegelikkuses ei ole nii suure kasutajate hulga saavutamine vajalik, sest äpp on ainult üks mitmest vahendist meie tööriistakastis selle viiruse leviku piiramiseks. See on lihtne ja turvaline kaitsevahend, mille kasutamise tulemusena muutuvad ka kõik teised meetmed tõhusamaks. Oleneb ka, kes on kasutajad – väga palju ringi liikuvad, potentsiaalselt haigestunutega ja üldse rohkemate inimestega igapäevaselt kokku puutuvad võiksid kindlasti äppi kasutada. Kuna üks inimene keskmiselt kannab COVID-19 üle kahele teisele inimesele, siis ei lähe kaua, et ühest nakatunust haigus väga paljudele leviks. Seega iga kasutaja loeb: kui me tänu äpi kasutamisele kasvõi ühe nakkusahela läbi lõikame, siis väldime viiruse suuremat levikut.

Kuidas muuta HOIA äpi keelevalikut?

09.09.2020

Rakendus toetab kolme keelt – eesti, inglise ja vene keelt. iOS rakenduse puhul toimub keelevaliku muutmine rakenduses sees. Android rakenduse esimeses versioonis rakenduse keel muutub vastavalt operatsioonisüsteemi keelele. Kui telefon on eesti keeles, siis on seda ka rakendus. Kui telefon on inglise keeles, on rakendus inglise keeles jne. Uuematel Androidi seadmetel saab keelt muuta, minnes Settings -> General management -> Language and input (“Seaded” -> “Üldine haldus” -> “Keel ja sisestus”). Täpsema juhise saab oma telefoni tootjalt. Järgnevates Androidi versioonides lisame rakendusepõhise keelevaliku toetamise.

Mis perioodi jooksul HOIA äppi kasutatakse? Kas seda kasutatakse ainult koroonaviiruse puhul?

09.09.2020

Äppi kasutatakse ainult Eesti koroonaviiruse leviku ohjamiseks. Peame olema valmis, et viiruse levikul on Eestis rohkem kui üks laine, seega võib ka äpp olla aktiivses kasutuses rohkem kui ühel perioodil. Esialgu me ei oska öelda, kas HOIA võiks sobida ka mõne teise viirushaiguse leviku piiramiseks, ent oleme sellele võimalusele avatud.

Sain HOIA äpilt teavituse, et olin COVID-19 nakatunuga lähikontaktis. Kas ma jään nüüd ka haigeks?

09.09.2020

Kui said äpilt teavituse, siis see tähendab ainult seda, et oled tõenäoliselt olnud lähikontaktis koroonaviirusesse nakatunuga. See ei tähenda, et jääd kindlasti haigeks. Oluline on nüüd püsida kodus ja jälgida oma sümptomeid. Kui sul tekib näiteks kuiv köha, palavik või tunned raskust hingamisel, siis võta ühendust oma perearstiga, kes korraldab sinu testimise ja ravi. Oluline on meeles pidada, et kui ka oled saanud nakkuse, ei tähenda see, et nakkus kulgeb raskekujuliselt: enamik juhte kulgeb rahulikult.

Sain HOIA äpilt teavituse, et olen olnud lähikontaktis ja peaksin nüüd 10 päeva kodus olema. Olen olnud kodus juba nädal aega, kas tõesti 10 päeva veel?

03.02.2021

Kui oled lähikontakti teavituse saabumiseks end juba isoleerinud ja oled kindel, et isolatsiooni käigus ei ole puutunud kokku kellegagi viisil, et nakkus võis üle kanduda, siis arvesta 10 päeva lugemist alates päevast, mil end isoleerisid. Kui isoleerisid end 7 päeva tagasi ja teavitus tuli täna, siis püsi kodus veel 3 päeva.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Kas kõik, kes saavad HOIA äpilt teavituse, et nad on olnud lähikontaktis koroonaviiruse kandjaga, saavad õiguse ka testida?

09.09.2020

Äpi kaudu teavituse saanud lähikontaktseid koheldakse samaväärselt nende lähikontaktsetega, keda tuvastatakse Terviseameti poolt nakatunu intervjuu käigus. Praeguste juhiste alusel tähendab see seda, et kui sul tekivad sümptomid, siis pääsed ka perearsti kaudu testima.

Kas minu suhtes võidakse kehtestada liikumispiirang, kui olin HOIA äpi teatel lähikontaktis viirusekandjaga?

02.02.2021

Kui HOIA tuvastab, et oled olnud lähikontaktis viirusekandjaga, siis soovitab ta sul end 10 päevaks teistest isoleerida ja oma tervist jälgida. Viiruse leviku piiramiseks on säärane ettevaatlikkus hädavajalik. Samuti pakutakse sulle telefoninumbrit, kuhu helistada lisainfo saamiseks. Äpi kaudu pole võimalik kellelgi peale sinu enda tuvastada, et olete olnud lähikontaktis viirusekandjaga, seetõttu ei saa ka keegi sulle kehtestada liikumispiirangut. Oma liikumise piiramine on iga äpi kasutaja enda südameasi, mida ükski teine inimene ega asutus kontrollida ei saa.

Terviseamet soovitab lähikontaktsetel 10-kalendripäevase karantiini lõppemisel teha test, et avastada võimalik asümptomaatiline haigestumine.

Erandina ei pea alates 02. veebruarist lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Kas HOIA äppi kasutades peab koguaeg telefoni kaasas kandma?

09.09.2020

HOIA äpp toimib läbi telefonide omavahelise privaatse suhtluse. Kui oled suundumas kusagile, kus võid puutuda kokku teiste inimestega, siis oleks parima tulemuse saavutamiseks tõesti hea rakendust omavat telefoni kaasas kanda. Samuti peab vaatama, et telefonil oleks Bluetooth sisse lülitatud.

Kas HOIA äpil on vanusepiirang?

09.09.2020

Ei. HOIA äppi on võimalik kasutada igas vanuses, ka alla 13-aastastel. Kuivõrd äpp ei töötle isikuandmeid, siis ei nõua äpi kasutamine alla 13-aastastelt eraldi vanema nõusolekut. Vanematel on siiski võimalik alati kontrollida, milliseid rakendusi nende laste telefonidesse võib tõmmata. Õiguslike piirangute tõttu pole alla 13-aastasel võimalik oma nakatumist ise äpile kinnitada, kuid nad saavad kasutada rakendust selleks, et ise saada teavitusi lähikontaktist. Tulevastes äpi versiooniuuendustes leiame võimaluse, kuidas ka alla 13-aastase nakatunu haiguse saaks äpile kinnitada.

Miks ma ei saa ID-kaardiga oma nakkust kinnitada?

11.09.2020

Kiiruse ja kasutajamugavuse huvides tegime esimese äpi väljalaske sellisena, et äpp toetab vaid mobiilseid autentimisvahendeid, milleks Eestis on mobiil-ID ja SmartID. Nii on võimalik äpi kasutajal otse telefonist Patsiendiportaalis oma nakkus kinnitada. Lisaks mobiil-ID ja SmartID põhisele nakkuse kinnitamisele, oleme loomas juurde võimalust oma nakkus kinnitada ka Terviseametiga peetud intervjuu käigus, mis tehakse iga nakatunuga ja mille käigus pole vaja ühtegi autentimisvahendit. Soovitame igal eestlasel teha endale mobiil-ID või SmartID, mis võimaldavad ka ilma kaardilugejata riigiteenuseid kasutada. Loe lähemalt mobiil-ID kohta siit ja SmartID kohta siit. SmartID on tasuta turvaline nutirakendus, mille laadimise ja seadistamise peale kulub vaid paar minutit.

Mida see tähendab, et HOIA rakenduse kaudu saadetud teavitused saabuvad viivitusega?

09.09.2020

Teavituste saabumine sõltub sellest, millal rakendus nakatunute koode küsib ja millal nakatunuga kokku puutusid. Kui puutusid nakatunuga kokku päeval, mil tema nakkus kinnitati, siis avalikustab süsteem nakatunu koodi sulle järgmisel päeval. Kui puutusid nakatunuga kokku enne päeva, mil tema nakkus kinnitati, siis avalikustab süsteem nakatunu koodi sulle nii pea, kui sinu rakendus koode küsib. Hetkel võimaldab Google ja Apple rakendusliides koode küsida kaks korda päevas.

Telefoni ekraanile tuli HOIA teavitus, panin selle kogemata kinni ja ei leia enam seda infot.

09.09.2020

Vastavalt telefoni mudelile ja operatsioonisüsteemile saadavad telefonid kasutajale iganädalaseid informatiivseid teavitusi, mis sisaldavad summaarset infot nakatumiste arvu kohta. Apple’i iOS-is on võimalik need sisse või välja lülitada valides telefonist Settings – Notifications – COVID-19 Exposure Notifications – Allow Notifications (lülitada kas sisse või välja). Androidi puhul tuleb valida Seaded – Google – COVID-19 kokkupuute märguanded (lülitada kas sisse või välja). Teavitused säilivad ainult teavituste paneelil kuniks kasutaja sellele vajutab või teavituse vasakule või paremale eest ära lükkab.

HOIA äpp saadab kasutajale teate teavituste paneelile sisuga “Uus märguanne. Ava rakendus, et vaadata märguannet”, millele vajutades avaneb HOIA äpp. Lähikontakti olemasolu korral kuvatakse äpi avalehel vastavasisuline info koos soovitusega teatud ajani kodus püsida “Sul on olnud 1 lähikontakt COVID-19 haigega. Viiruse leviku riski vähendamiseks püsi kodus kuni xx.xx.xx”. See info on äpis nähtav järgmised 10 päeva. Kui kasutaja kustutab HOIA äpist oma andmed kaob ka nakkuse teavitus. Kui kasutaja lükkab teavituse teavituste paneelilt ära, siis on nakkuse teavituse info HOIA äpis ikka nähtav.

Kui usaldusväärne on HOIA äpi info?

09.09.2020

Äpi peamine funktsioon on sind teavitada ja juhendada, kui võisid olla lähikontaktis COVID-19 nakatunuga. Seega kasutab äpp kolme sorti teavet: teave lähikontakti kohta, teave nakatumise kohta ning teave tegevusjuhiste kohta.

1. Lähikontaktiks loetakse seda, kui oled olnud nakatunuga päeva jooksul koos vähemalt 15 minutit ja üksteisest vähem kui 2 meetri kaugusel. Telefonid koguvad infot lähikontakti kohta automaatselt läbi Bluetooth raadiosignaalide ning signaali tõlgendamine kauguseks põhineb põhjalikel rahvusvahelistel uuringutel, mida on muuhulgas läbi viinud ka sinu telefoni operatsioonisüsteemi loonud Google ja Apple.
2. Inimeste nakatumine kinnitatakse välise tõeallika vastu, milleks Eestis on Terviseamet ja Tervise Infosüsteem. See tähendab, et ükski kasutaja ei saa end märkida nakatunuks, kui ta päriselt haige ei ole. Kui telefon teavitab sind lähikontaktist nakatunuga, võid kindel olla, et teavituse väljasaatnud inimene on ka päriselt nakatunud.
3. Kui osutud lähikontaktseks, siis sulle kuvatud tegevusjuhised on Terviseameti poolt kinnitatud. Lisaks kuvatakse sulle Terviseameti telefoninumber, kuhu saad lisainfo küsimiseks helistada.

Kuidas jäävad nakatunud teistele HOIA äpi kasutajatele anonüümseks? Kui ma saan teada, et puutusin eile kokku nakatunuga, kas ma siis ei või kaudselt välja selgitada, kes see nakatunu oli?

09.09.2020

HOIA saadab välja teavituse kui oled olnud lähikontaktis nakatunuga. See teavitus ei ütle sulle kes see nakatunu oli, kus ja kui kaua sa temaga kokku puutusid või millal sa temaga kokku puutusid. Seega ei ole teavituse põhjal võimalik nakatunu isikut tuvastada.

Kas HOIA rakendus saab minu andmetele ligipääsu?

09.09.2020

Rakendus ei pääse ligi telefonis olevale teabele (kontaktid, asukoht jms). Kui asud rakenduse kaudu kinnitama oma nakkust, siis suunab rakendus sind edasi riiklikku Patsiendiportaali, ent Patsiendiportaal ei saada rakendusesse tagasi sinu terviseinfot, vaid ainult kinnitab nakatumise fakti rakenduse serverile mitteisikustatud kujul.

Milliseid andmeid HOIA rakendus kogub?

09.09.2020

Iga rakenduse kasutaja kohta genereeritakse lühiajaline anonüümne kood, mis regulaarselt vahetub. Kui oled teise kasutajaga piisavas läheduses, vahetavad teie telefonid teineteise anonüümseid koode. Lisaks koodile endale salvestab telefon kui kaua ta seda koodi nägi ja mis kaugusel selle koodi omanik võis teist selle aja jooksul olla (Bluetooth signaali tugevuse alusel). Kui osutud nakatunuks, siis on sul võimalus oma anonüümsed koodid laadida rakenduse serverisse, kust teised kasutajad saavad need alla laadida, et võrrelda, kas nende telefon on juba sinu koodi näinud või mitte. Muud infot rakendus sinu ega sinu lähikontaktsete kohta ei kogu.

Kuidas välditakse infoleket HOIA rakendusest?

09.09.2020

Esimene ja kõige olulisem samm infolekke piiramiseks on kogutava info hulga minimeerimine. Rakenduse kogutavad andmed ei ole isikuga seostatavad. Info nakatunute kohta, mis on vajalik nakkushaiguse kinnitamiseks, on hoitud Tervise Infosüsteemis, nagu seda on tänaseks tehtud juba üle kümne aasta. Äpi tarbeks ei looda uut andmebaasi, seega ei looda ka uut infolekkeriski. Rakenduse server kuhu laekuvad nakatunute anonüümsed koodid, paikneb Riigipilves, kus ta on rünnakute eest kaitstud. Isegi siis, kui keegi suudaks serverile ligi pääseda, näeks ta seal ainult hunnikut anonüümseid koode, mis iseeneses mingit infot edasi ei kanna. Rakendus on loodud hajusal põhimõttel, mille tulemusena tekib rakenduse kaudu vahetatavatest andmetest kasulik teave alles rakenduse eri komponentide koostöö tulemusena ja see teave kuvatakse ainult sulle sinu telefonis. Infot, kuidas oma telefoni võimalike infolekete eest paremini kaitsta, loe lähemalt siit.

Milliste nutitelefonide peal saab HOIA rakendust kasutada?

09.09.2020

Rakenduse kasutamiseks on vaja Android või iOS operatsioonisüsteemil põhinevat telefoni. HOIA parimaks toimimiseks on vaja kasutada Google & Apple poolt pakutavat lähikontakti teavitamise rakendusliidest. Seetõttu on kasutatavus piiratud viimase 5 aasta jooksul toodetud telefonidega. Android telefonidest sobivad seega kõik telefonid, mis toetavad Android 6.0 operatsioonisüsteemi. Apple’i telefonidest sobivad kõik, mis toetavad iOS 13.5 operatsioonisüsteemi (alates iPhone 6S).

Kas HOIA rakendus telefoni akut väga ei koorma?

09.09.2020

HOIA rakendus töötab telefonis taustal ja vajab oma tööks Bluetooth ühendust. Sellega kaasneb ka mõnevõrra suurem akukasutus. Bluetoothi ühenduseks kasutab rakendus Google ja Apple poolt arendatud ametlikku rakendusliidest. See liides püüab võimalikult palju minimeerida rakenduse kasutamisest tulenevat aku tühjenemist ja maksimeerida seadme tööaega.

Millal ja kui palju kasutab HOIA äpp internetiühendust? Mis siis, kui mul ei ole andmesidepaketti? Kui suureks võib mu interneti kasutamise arve sellega seoses minna?

09.09.2020

Äpp vajab regulaarseks toimimiseks ainult Bluetoothi. Vähemalt korra päevas võiks telefon olla ühendatud internetivõrku, et kontrollida, kas on olnud lähikontakte. Selle kontrollimise käigus laetakse alla väike kogus infot, mis ei tohiks ületada 200 kb. Seega kasutab äpp internetiühendust vähe ja mobiilne internet ei ole ilmtingimata vajalik − teavituste jaoks vajaliku info allalaadimine toimib ka üle wifi.

Kas HOIA äpp töötab ka aku säästureziimis?

09.09.2020

Kui seadmel on asukohateenused välja lülitatud, kasutaja valikul või automaatselt akusäästmise eesmärgil, siis kuvab Hoia rakendus sellekohase teavituse. Hoia rakenduse tööks on vajalik asukohateenused uuesti lubada. Need saab üle kontrollida seadme seadete alt “Seaded -> Asukoht -> Kasuta asukohta”. Kui asukoht on lubatud, aga HOIA kuvab jätkuvalt teavituse, siis on võimalik, et asukoht pole rakendusele lubatud aku säästmise eesmärgil. Sel juhul tuleb üle vaadata, et seadmel ei oleks aku säästureziimi reziimi sisse lülitatud. Viimase kohta saab rohkem infomatsiooni tootja kodulehelt või https://dontkillmyapp.com/

Kas abielluda saab? Millised eritingimused kehtivad?

22.04.2021

Abielu registreerimisel asutuses kehtivate nõuete teadasaamiseks tuleb ühendust võtta selle kohaliku omavalitsuse, vaimuliku või notariga, kes abielu sõlmib.

Isikliku koosviibimise korraldamisel on eriti oluline kaitsta just vanemaealisi ja nõrga immuunsüsteemiga inimesi, sest neid ohustab koroonaviirus kõige rängemalt. Perekondliku koosviibimise korraldaja vastutustundlik suhtumine aitab tõkestada viiruse levikut ja ära hoida uusi ohvreid.

Pulmakülaliste arvu kavandamisel veenduge, et kõigil oleks piisavalt ruumi, et soovi korral hoida teineteisega ohutut distantsi. Enne tavapärast embamist või kätlemist mõelge, et see võib soodustada viiruse levikut.

Täpsemat infot selle kohta, kuidas koroonaviirusest hoiduda, leiate lehelt: https://kkk.kriis.ee/et/kkk/koroonaviirus-tervis/ettevaatusabinoud-pindade-puhastamine-desinfitseerimisvahendid. Soovitame kõikidel inimestel selle infoga enne üritusel osalemist tutvuda.

Kas matuseid tohib endisel moel korraldada? Millised eritingimused kehtivad?

08.03.2021

Matuseid tohib korraldada, kuid oluline on:

• hoida pere- ja sõpradering nii väike kui võimalik,
• lähtuda mõistlikkusest;
• rakendada tuleb nakkusohu vähendamiseks muu hulgas 2+2 põhimõtet ning kanda maski.

Lisaks soovitame vältida siseruume ja pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Välismaalastel on matustele tulekuks võimalik erandkorras Eesti viisat taotleda:

• Eesti välisesindustest,
• piiripunktis (põhjendatud juhul, kui polnud viisat võimalik saatkonnast taotleda).

Kas koroonaviiruse tõttu surnuga tegelemisel on vajalikud mingisugused erimeetmed?

25.01.2021

Koroonaviiruse tõttu surnu lähedased ja leinajad ei tohi surnukeha puudutada. Lubatud on nii matmine kui ka tuhastamine. Nakkusohutuse seisukohast on eelistatum tuhastamine, kuid kindlasti ei ole see kohustuslik ja sõltub lähedaste soovist.

Avatud kirstuga matus on lubatud tingimusel, et leinajad surnukehaga kokku ei puutu. Matusetalitusel leinajate ohutuse tagamine on matusekorraldaja kohustus.

Ärasaatmisel oleks soovitav lähtuda inimeste hulga puhul minimaalsuse põhimõttest, et vähendada nakkusohtu. Lisaks tuleb hoiduda kogunemisest siseruumides ja võimalusel pidada matusetseremoonia otse kalmistul.

Terviseamet on andnud välja juhised COVID-19 nakkusega või nakkuskahtlusega surnute käitlemiseks nii haiglates kui matusebüroodes (juhised matusebüroodele).

Erimeetmed puudutavad surnukeha säilitamist, kremeerimist ja matmiseks ettevalmistamist. Võimalusel tuleb minimeerida surnukehaga otsest kontakti nõudvaid protseduure ja järgida ettevaatusabinõusid, kasutades spetsiaalseid isikukaitsevahendeid.

Kas kirikud on avatud ning kas jumalateenistused ja kiriklikud talitused toimuvad?

22.04.2021

Kuni 3. maini ei ole siseruumides avalikke jumalateenistusi ja teisi usulisi talitusi lubatud korraldada.Välitingimustes tohib jumalateenistusi korraldada kui on tagatud osalejate arv kuni 10 inimest ning kokku ei puututa teiste inimestega. Öiseid üritusi lubatud ei ole, tegevused on keelatud kell 21.00 kuni 6.00.

Samas ei ole keelatud inimestel kirikus viibida individuaalseks palvetamiseks või muid usulisi talitusi läbi viia. Näiteks on lubatud matusetalituste läbiviimine koos lähedastega, kuid sellisel juhul tuleks rakendada nakkusohu vähendamiseks muu hulgas 2+2 põhimõtet ning kanda maski.

Alates 3. maist tohib siseruumides korraldada jumalateenistusi ja teisi avalikke usulisi talitusi arvestades 2+2 liikumispiirangut ja 25-protsendilise ruumitäitumust. Välistingimustes on avalikud jumalateenistused lubatud maksimaalselt 150-le inimesele. Inimesed peavad olema kuni 10-liikmelistes rühmades, kes omavahel kokku ei puutu. Kõik üritused peavad lõppema õhtul kell 21.

Isik põeb hetkel COVID-19 haigust, samal ajal suri tema lähedane. Kes lähedase maha matab?

18.01.2021

Covid-19 positiivsele kehtib eneseisolatsiooni aeg 10 päeva. Loodetavasti saab lähedase surnukeha hoida kas haigla või matusebüroo külmakambris kuni COVID-19 haige patsiendi isolatsiooniaja lõpuni. Siiski, kui tekivad probleemid, soovitame abi saamiseks pöörduda kohaliku omavalitsuse poole.

Mu lend tühistati, millised on mu õigused?

28.08.2020

Kui lennuettevõtja lennu tühistab, on Sul õigus lennupileti raha tagasi saada (kui reis sai alguse EList või kolmandast riigist, aga lendu teostas EL-i vedaja).

Lisaks on Sul õigus lennuettevõtja abile ja hoolitsusele, näiteks saada toitlustust või majutust, kui Sa ootad esimesel võimalusel tehtavat asenduslendu. Kuid palun arvesta, et asendusteekonna pakkumine esimesel võimalusel ei pruugi lennuvedajal olla praegu objektiivselt võimalik.

Kui Sa valid

• piletiraha tagastamise või
• lepid kokku asenduslennu mõnel hilisemal kuupäeval,

ei ole lennuvedajal enam kohustust Sinu eest hoolitseda.

Lennuettevõtjad paluvad Sul arvestada, et neil võib päringutele või nõuetele vastamine praegu veidi enam aega võtta. Nad loodavad Sinu mõistvale suhtumisele ja kannatlikkusele.

Lisateavet, missugused on lennureisija õigused praeguses olukorras, saad soovi korral lugeda Euroopa Komisjoni avaldatud ülevaatest.

Kas reisikindlustus hüvitab koroonaviirusest tekitatud kulud?

28.08.2020

See, millised reisikindlustuse tingimused sulle kehtivad, sõltub konkreetsest sõlmitud lepingust, nt millisesse piirkonda reisid, kui kaua reis kestab ja kas oled sõlminud reisitõrkekindlustuse. Kui oled sõlminud reisikindlustuse, uuri kindlustusandjalt täpselt järele kindlustuskaitse ulatus ja selle tingimused.

Kas olukorras, kus viibin välismaal reisil ja mul on kehtiv reisikindlustus, hüvitab kindlustusandja seoses koroonaviirusega tekkinud kulud?

28.08.2020

See sõltub konkreetsest kindlustusandjast ja kindlustuslepingu tingimustest. Loe oma kindlustuslepingu tingimused veel kord läbi. Üldjuhul aga kindlustusandjad ei hüvita kahju olukorras, kus inimene on juba reisil piirkonnas, kus kehtestatakse karantiin, ning inimene ei pääse kehtestatud karantiini tõttu õigel ajal reisilt koju ja seepärast tekib reisijale lisakulu.

Haigestusin reisil olles, kas kindlustus katab ravikulud?

28.08.2020

Selleks, et kindlustusandja hüvitaks ootamatu haigestumisega seotud kulud, peab enne reisi olema sõlmitud tervisekindlustus, mis üldjuhul on reisikindlustuslepingu sõlmimise kohustuslik eeldus, st kui inimene ei soovi tervisekindlustust sõlmida, ei sõlmita temaga ka reisikindlustust.

Kindlustused katavad tervisekindlustuse alusel mistahes viirushaigestumisega seotud ravikulud, kuivõrd taoline haigestumine on alati ootamatu. Seega loetakse kindlustusjuhtumiks ka koroonaviirusesse haigestumine. Tervisekindlustuse alusel on koroonaviirusesse haigestumisega seotud kulud kaetud üksnes hetkeni, mil piirkonnas, kuhu reisiti, kuulutati välja epideemia.

Kui inimene siiski otsustab reisida epideemia piirkonda ja haigestub seal koroonaviirusesse, ei ole tema ravikulud enam tervisekindlustuse alusel kaetud, sest inimene on end teadlikult ohtu asetanud.

Reisikorraldaja ei tühista pakettreisi, kuid ma ei taha reisida. Mida teha?

28.08.2020

Paljud reisikorraldajad on lähiajal toimuma pidanud pakettreisid juba tühistanud. Kuna olukord muutub kiiresti võivad reisid, mis on plaanitud toimuma mõne kuu või poole aasta pärast, toimuda nii, nagu on kavandatud. Seepärast ei maksa kaugemas tulevikus toimuvate reiside tühistamisega kiirustada. Tasub võtta mõtlemisaega ja rahulikult hinnata, kas reisi tühistamine on vältimatu.

Kui reisikorraldaja ei ole lähitulevikus toimuvat reisi tühistanud, on ka reisijal õigus lõpetada pakettreisileping lõpetamistasu maksmata enne pakettreisi algust, kui sihtkohas või selle vahetus läheduses esinevad vältimatud ja erakorralised asjaolud, mis mõjutavad olulisel määral pakettreisi teenuste osutamist või reisijate vedu sihtkohta.

Vältimatud ja erakorralised asjaolud võivad tähendada näiteks sõjategevust, muid tõsiseid julgeolekuprobleeme (nt terrorism), märkimisväärseid ohte inimese tervisele (nt raske haiguspuhang reisisihtkohas), või loodusõnnetusi (üleujutus, maavärin või ilmastikutingimused, mis muudavad võimatuks reisida sihtkohta turvaliselt pakettreisilepingus ette nähtud viisil).

Taganemisavaldus tuleb reisikorraldajale esitada enne pakettreisi algust.

Ärgitame reisijaid reisikorraldajatega kokku leppima paindlikke lahendusi. Näiteks, ettemaksu tagastamise asemel võib reisikuupäevad muuta hilisemaks või pakkuda kinkekaarte, mida reisija saab oma äranägemisel kasutada talle sobival ajal hiljem.

Üritus jäetakse ära koroonaviiruse leviku pärast. Mis saab piletirahast?

28.08.2020

Tarbija saab lepingust taganeda ja küsida tagasi kogu makstud raha. Kokkuleppel võib tagasimakse asendada ürituse toimumisega hilisemal kuupäeval või anda võimaluse külastada mõnd teist toimuvat üritust, kuhu tarbija saab siseneda juba lunastatud pääsmega või hüvitada kulu kinkekaardiga.

Mida teha, kui kinkekaart või pilet aegus ajal, mil seda ei olnud võimalik piirangute tõttu kasutada?

28.08.2020

Kui kinkekaart või -pilet aegus ajal, mil teenust ei olnud võimalik riikliku eriolukorra tõttu kasutada, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ja saada tagasi kinkekaardi või -pileti eest tasutud summa. Palume esmalt pöörduda kaupleja poole, kelle poolt on kinkekaart väljastatud. Tasub uurida kaupleja kodulehel olevat teavet, sest mitmed kauplejad on ise kõik vajaliku info üles pannud.

Kas teenuseid saab ka hiljem tarbida, kasutades sama kinkekaarti (mis sest et hilisemaks ajaks on see kaart aegunud)?

28.08.2020

See on kokkuleppe küsimus kinkekaardi väljastajaga, paljud kauplejad pakuvad seda võimalust ise. Palun võtke ühendust kinkekaardi väljastanud kauplejaga. Vaidluse korral saab tarbija tugineda õiguskaitsevahenditele (nõuda kohustuste täitmist, nõuda kahju hüvitamist jts). Kindlasti tuleb sellised kokkulepped sõlmida kirjalikult.

Kas ma pean maksma laenu ja/või liisingu kuumakseid, kui olen palgata sundpuhkusel?

28.08.2020

Jah, peab küll. Tarbijakrediidilepingutes ei ole vääramatu jõud takistav asjaolu rahaliste kohustuste täitmisel. Kui on näha, et sissetulek väheneb, palun võtke esimesel võimalusel kindlasti ühendust teenusepakkujaga. Näiteks, osa pankasid pakub maksepuhkust.

Kas kaupluses peab kauba eest olema võimalik tasuda tavakassas või võib kaupleja teha praeguse olukorra ajal nii, et tasutakse üksnes nutikassas?

28.08.2020

Tarbijal peab olema võimalus tasuda ka sularahas. Üldiselt viibib nutikassade alal ka kaupluse teenindaja, kes abistab ostjat ja vajaduse korral õpetab, kuidas iseteeninduskassas kaupa osta.

Kas toidukäitleja võib tarnijatelt küsida garantiisid seoses koroonaviirusega?

02.05.2020

Ei. Justkui toote viirusevaba olekut kinnitav sertifikaat ei ole õigustatud, kuna puuduvad tõendid, et toiduained võiks ohustada inimeste tervist seoses koroonaviirusega. Igasugused nõudmised sellist sertifikaati tagada on seega ebaproportsionaalsed ega ole seetõttu vastuvõetavad.

Kuidas on korraldatud õpe hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste koolides?

17.03.2021

Distantsõppe perioodil jäävad koolid, kus enamus õpilasi on tõhustatud või eritoel, avatuks. Samuti võivad kontaktõppel jätkata HEV õpilaste klassid.

• Samuti võib viia läbi kontakttegevusi, kui õppija vajab hariduslikke tugiteenuseid, õpetaja hinnangul konsultatsioone õpitulemuste saavutamiseks, on tarvis sooritada praktilist õpet, eksameid, teste või osaleda olümpiaadil.

Kui õpetaja hindab, et laps suudab ka distantsõppega õpitulemused saavutada ja vanem on sellega nõus, ei pea õpe ilmtingimata täielikult koolimajas toimuma. Kui lapse erivajadus tingib vajaduse ka pidevaks järelevalveks ja ta iseseisvalt distantsõppel ilma vanema olulise abita hakkama ei saa, peab õppe korraldama koolis.

Distantsõppe korraldamisel parima lahenduse leidmiseks saab abi Rajaleidja keskustest

Mis haigus on lindude gripp?

05.03.2021

Lindude gripp on väga nakkav, ägedalt kulgev lindude viirushaigus. Lindude gripp kuulub eriti ohtlike loomataudide hulka kuna põhjustab lindude massilist haigestumist, suurt suremust ning ulatuslikku majanduslikku kahju. Lindude gripile on vastuvõtlikud kõik kodu- ja uluklinnud.

Kas lindude grippi on tuvastatud ka metslindudel?

09.03.2021

Jah.

Kuidas ma ära tunnen, et mu linnud on nakatunud, millised on sümptomid?

05.03.2021

Linnugripi peamised sümptomid:

• harja, lokutite ja näopiirkonna turse;
• isutus, uimasus kõhulahtisus;
• linnud hingeldavad ja hari ning lokuti muutuvad siniseks;
• munatoodangu järsk langus.

Juhul, kui märkate lindudel haigustunnuseid, teavitage sellest oma veterinaararsti. Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis palume sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767. Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid ise kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada.

Kas lindude gripi vastu on võimalik vaktsineerida?

05.03.2021

Hetkel ei ole saadaval lindude gripi viiruse tüve H5N8 vastast vaktsiini.

Kas lindude gripp nakkab inimesele?

09.03.2021

Teatud tüved (nt H5N1) võivad olla ohtlikud ka inimesele. Eestis on lindude gripi levimise tõenäosus inimeselt inimesele väga väike.

Kui ma leian surnud linnu veest või jää pealt?

09.03.2021

Lindude kokku korjamisel ei saa ametnikud ohtu seada oma tervist. Põllumajandus- ja Toiduamet korjab kokku ainult maismaal asuvad surnud linnud.

Kui kiiresti korjatakse kokku surnud linnud?

09.03.2021

Esimesel võimalusel. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab surnuna leitud vee- ja röövlindude kokku kogumise ning nõuetekohase hävitamise. Palun olla mõistvad ning varuda kannatust, kuna samas piirkonnas võib olla mitmete hukkunud lindude teateid, mille kokku korjamisega tegeletakse.

Mida teha, kui leian surnud metslinnu?

09.03.2021

Juhul, kui leiate hukkunud veelinde (haned, luiged), hulganisti surnud metslinde või surnud röövlinnu (kullid, kotkad) korjuse, siis tuleb sellest teavitada helistades infotelefonil +372 605 4767.

Miks ei tohi ise surnud linde kokku korjata?

09.03.2021

Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega võite viiruse levikut suurendada ning viia nakkuse kodulindude sekka.

Kas lindude rändeperioodil lindude gripi levik suureneb?

09.03.2021

Rändlinnud võivad kanda lindude gripi viirust. Seoses sellega võib suureneda oht gripi levikuks kodulindudele.

Kui kaua kehtib siseruumides pidamise nõue?

09.03.2021

Nii kaua, kuni lindude gripi oht on möödunud. Piirangute osalisest või täielikust lõpetamisest teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet.

Miks peaks laskma ennast vaktsineerida?

21.04.2021

Sellest on kasu nii sulle kui ka ülekoormatud meditsiinisüsteemile. Vaktsineerides saab vältida rasket haigestumist ja surma. Vaktsineerituna on väiksem risk ka kergelt haigestuda (vaktsiiniga saadav immuunsus on 70–95% sõltuvalt vaktsiinist ja individuaalsetest näitajatest).

Kui sa oled vaktsineeritud ja juhtud haigestuma, on sul juba Covid-19-vastased antikehad ja keha on viiruse vastu paremini kaitstud. Viiruse tase sinu organismis on madalam, su keha eritab vähem viiruseosakesi ning šanss lähedasi nakatada väiksem kui vaktsineerimata haigel.

Mis on mRNA ja DNA vaktsiin?

26.12.2020

Nende vaktsiinide puhul viiakse organismi haigustekitaja geneetiline materjal kas DNA või RNA kujul ning selles oleva info põhjal sünteesib organism ise immuunsuse tekkeks vajaliku haigustekitaja osa ehk antigeeni. Reeglina on selleks mõni haigustekitaja valk, koroonaviiruse puhul tema pinnal asuv ogavalk. Olukorda võib piltlikult ette kujutada nii, et kui igapäevaselt vajab organism toitu ja ühe vaktsiini puhul on tegu valmistoidu, siis teise vaktsiini puhul edastatakse organismile retsept ja organism ise suudab retsepti abil toidu valmis teha.

Võrreldes valguga on mRNA lihtsam molekul ja seetõttu on mRNA tootmine üldistatult võttes kiirem kui seni kasutusel olevate vaktsiinide tootmine. Idee mRNA põhistest vaktsiinidest on tegelikult juba aastakümneid vana ning seda tüüpi vaktsiine on ka erinevate nakkushaiguste puhul kliinilistes uuringutes testitud. Inimkasutusse pole neist erinevatel põhjustel siiski siiani ühtegi jõudnud. Võib loota, et praeguseks on tehnoloogia areng seda võimaldamas.

Loe täpsemalt ka siit: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

Mis on erinevate COVID-19 vaktsiinide vahe?

26.12.2020

Loe ka sotsiaalministeerium ajaveebi postitust: https://somblogi.wordpress.com/2020/12/22/triin-suvi-ja-pille-saalik-ravimiametist-selgitavad-kuidas-toimivad-meie-kehas-koroonavaktsiini-erinvad-tuubid/

• Inaktiveeritud vaktsiinid sisaldavad surmatud viirusosakest.
• Komponentvaktsiin sisaldab laboris valmistatud viiruse antigeeni. See ei sisalda viirust ennast.
• Viiruslaadne osake – laboris sünteesitakse valmis viiruse erinevad osad, need omakorda pannakse kokku üheks viiruselaadseks osakeseks. Sellel puudub viiruse geneetiline materjal ja see ise ennast ei paljunda.
• mRNA-vaktsiin sisaldab mRNAd rasvamullikeses, mille järgi meie keha rakud valmistavad viiruse antigeeni.
• Viirusvektoril põhinev vaktsiin, kus viirusvektor viib DNA rakku, kus valmistatakse DNA põhjal viiruse antigeen.

Kas kõik heakskiidu saanud COVID-19 vaktsiinid sobivad kõigile?

22.04.2021

Kuna arendamisel ja turule tulemas on mitu erinevat vaktsiini, siis nende omadused kindlasti mõnevõrra erinevad.

Vaktsiinide sobivus või mittesobivus kellelegi on kirjas vaktsiini infolehes.

Keda ja kuidas vaktsineerida, teab kõige paremini meditsiinitöötaja, kes vaktsineerimise läbi viib.

Vaktsiinide kohta saab lähemalt lugeda siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/

Kas heakskiidu saanud COVID-19 vaktsiinid on ohutud?

06.04.2021

Vaktsiinide eesmärk on imiteerida viirust. Me peame vaktsiiniga organismi ära petma, jätma talle mulje, nagu teda ründaks SARS-CoV-2. Immuunsüsteem õpib vaktsiini abiga viiruse ogavalke tundma ja viiruse vastu tõhusamini võitlema.

Ükski ravim ega vaktsiin ei ole 100% ohutu. Küll aga saab täie kindlusega öelda, et oht saada vaktsiinist raskeid kõrvaltoimeid on sadu, kui mitte isegi tuhandeid kordi väiksem kui oht jääda koroonasse ja seda raskelt põdeda.

Vaktsiinide kõrvaltoimed on ajutised ja siiani ei ole tuvastatud pikaajalisi kõrvaltoimeid. Covid-19 põhjustab aga tihti pikaajalisi kahjustusi. Seega on uute vaktsiinide kasutamine kaalutletud risk, mis on väga selgelt vaktsiinide kasuks.

Loe lähemalt siit: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Kas COVID-19 vaktsiin kaitseb vaktsineeritut, kui viirus muteerub?

24.12.2020

Viiruste muteeerumine on tavaline protsess. Kõik mutatsioonid ei põhjusta seda, et välja töötatud vaktsiinidel väheneb tõhusus, aga samas jälgitakse pingsalt viiruse tüvede geneetilisi muutuseid, et hinnata nende mõju välja töötatud või arenduses olevatele vaktsiinidele.

Mida tähendab, et pean ennast kaks korda vaktsineerima? Kas juba ühest korrast on midagi kasu?

12.03.2021

Kuigi teatud immuunkaitse tekib juba pärast esimest doosi, ei ole see siiski piisav ning seetõttu on kahedoosilise kuuri puhul oluline teha ära mõlemad süstid.

Miks Euroopa Liit vaktsiine keskselt hangib? Miks ei või liikmesriigid vaktsiinitootjatega eraldi lepinguid sõlmida?

22.04.2021

Olukorras, kus enamik maailma riike on COVID-19 vaktsiine hankimas ning nõudlus ületab pakkumist, ei oleks Eestil üksinda turujõudu, et olla tootjatega läbirääkimistes edukas.

Euroopa Liidus on aga 27 liikmesriiki pea 450 miljoni elanikuga. Riikidel on küll võimalik ka iseseisvalt vaktsiinitootjatega läbirääkimisi pidada, kuid isegi suuremad EL liikmesriigid on otsustanud ühiste läbirääkimiste ja eelostulepingute sõlmimise kasuks.

Euroopa Komisjon on seetõttu volitatud hankima kõikidele liikmesriikidele COVID-19 vaktsiine ning Eesti elanikele COVID-19 vaktsiini kättesaadavuse tagamiseks oli Eesti huvides selle ühishankega ühineda.

Kas vaktsiinides on tundmatuid koostisosi, elavhõbedat, kiipe või muid kahtlaseid või mürgiseid ühendeid?

22.04.2021

Nendes vaktsiinides, mis on Euroopa Ravimiameti müügiloa saamise protseduurides ja ülevaatamises, ei ole elavhõbeda osakesi ega muid tundmatuid ühendeid kasutatud. Kiipide jm säärase leidmine vaktsiinides kuulub konspiratsiooniteooriate valdkonda. Kõik Euroopa Liidus müügiloa saanud ravimid on kontrollitud, ohutud, kvaliteetsed ja tõhusad. Kõik vaktsiini koostisosad lähevad kirja vaktsiini infolehte.

Vaktsiinide kohta saab täpsemat infot lugeda siit: https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/

Millised erinevad vaktsiinid on tulemas?

21.04.2021

Eestis ja Euroopas on hetkel kasutamiseks loa saanud neli vaktsiini – Pfizer/BioNTech Comirnaty, Moderna, Vaxzevria (AstraZeneca) ning Janssen Pharmaceutica (Johnson & Johnson).

Euroopa ravimiametis on hindamisel kaks vaktsiini – Curevac ja Novavax. Kliinilised uuringud käivad kahe vaktsiini osas – Sanofi ja Valneva.

Täpsemat infot saab lugeda vaktsineeri.ee veebilehelt: https://vaktsineeri.ee/covid-19/covid-19-vaktsiinid/

Milliste vaktsiinivalmistajatega on Euroopa Liit tänaseks eelostulepingud sõlminud?

24.12.2020

Euroopa Komisjon on sõlminud 23. detsembri 2020.a seisuga eelostulepingud kuue vaktsiinitootjaga: AstraZeneca, Sanofi, Jannsen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna.

Eesti on ühinenud sealt viie eelostulepinguga ning Sanofi eelostulepinguga ühinemine otsustatakse 2021. aasta algul.

EL liikmesriikideni ja sealhulgas Eestini ei ole veel jõudnud vaktsiinitootja Novavax eelostuleping.

Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootja Valnevaga.

Milline on Eestis kasutavate vaktsiinide tõhusus?

21.04.2021

COVID-19 vaktsiinide üks olulisemaid eesmärke on raske (haiglaravi vajava) ja surmaga lõppeva haigestumise ära hoidmine. Seda eesmärki täidavad kõik kasutusel olevad vaktsiinid äärmiselt tõhusalt, kaitse raske haiguse eest jääb kõikidel vaktsiinidel praktiliselt saja protsendi lähedusse.

Vaktsineerimine suudab ära hoida ka suurema osa kergeid ja keskmise raskusega COVID-19 juhtusid: Pfizeri vaktsiin 95% ja Moderna vaktsiin 94%.

AstraZeneca vaktsiini tõhusus sümptomaatilise haiguse ärahoidmisel on keskmiselt 60% (kuigi erinevate annustamisskeemide kasutamisel on võimalik tõhusust suurendada kuni üle 80%).

Kuidas käib vaktsineerimine kaitseväes?

22.04.2021

Kaitseväes kehtivad vaktsineerimisele samad põhimõtted nagu ülejäänud Eestis: vaktsineerimist alustati meditsiinitöötajatest ning kaitseväe igapäevase toimimise seisukohast olulistest üksustest. Vaktsiinid on parim võimalus koroonaviiruse seljatamiseks ja tavapärase elukorralduse juurde naasmiseks ning me julgustame oma inimesi vaktsiini saamisel kindlasti ennast vaktsineerima. Kaitsevägi peab normaalseks, et lähtuvalt meie tegevuse eesmärgist – hoida riigi kaitsevõimet – on meie töötajad ja teenistujad läbi vaktsineerimise valmis ennast, oma kaaslasi ja oma lähedasi kaitsma.

Kuidas saavad Eestis elavad või töötavad välismaalased end vaktsineerida lasta?

21.04.2021

Eestis elavad ja/või töötavad välismaalased (sama kehtib ravikindlustamata inimeste kohta) saavad samuti tasuta COVID-19 haiguse vastu vaktsineerida. Vaktsineerimine toimub samadel alustel kohalike elanikega ehk vaktsineerimisele kutsutud sihtrühmade kaupa vastavalt COVID-19 vaktsineerimisplaanile.

Välismaalaste vaktsineerimisega tegeleb Tallinnas Ülemiste Perekliinik OÜ. Nendega saab ühendust telefonil 5883 4417.

Mujal Eestis tuleks sel juhul, kui inimesel perearsti pole, pöörduda viibimiskoha perearsti poole.

Kui suur peaks olema vaktsineeritute kriitiline mass, et riigis kahaneks nakatumine umbes 10 inimeseni 100 000 kohta?

06.04.2021

Karjaimmuunsust arvutatakse üldjuhul nakkuskordaja R alusel (kui mitut inimest nakatab üks haigestunu). Kui R on madal, võib ka vaktsineeritute protsent madal olla. Koroona puhul peaks kriitiline mass olema hinnanguliselt 70% ühiskonnast. Kui tulevad karmimad tüved, mis nakatavad kiiremini (Briti tüvi) või mis suudavad ka vaktsineerituid nakatada (Brasiilia tüvi), siis see protsent tõuseb. Leetrite puhul on R umbes 15, seega on leetrite karjaimmuunsuseks vaja 95% vaktsineerituid.

Kuna lapsi niipea ei vaktsineerita, jääb karjaimmuunsuse saavutamisel põhirõhk vastutustundlikele täiskasvanutele.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Kuidas seletada seda, et vaktsineerimise järel on saadud positiivne koroonaproov?

06.04.2021

Vaktsiinis endas pole kindlasti midagi sellist, mis saaks põhjustada koroonasse haigestumist,. Vaktsiin sisaldab ainult väga konkreetseid viiruseosakesi, mitte tervet viirust.

Seega ei saa kahjuks öelda, kust vaktsineeritud inimene selle haiguse sai. Viiruse peiteaeg on 2–12 päeva, seega ei ole välistatud, et inimesel oli viirusega kokkupuude koguni nädal enne esimese vaktsiinisüsti saamist või ka vaktsineerimise päeval. See võis toimuda haiglas või muus kohas, kuhu inimene sattus (ühissõiduk, pood, lift, avalik WC ja muud avalikud kohad).

Kahjuks on viis päeva liiga lühike aeg, et vaktsiin annaks juba kaitse. Pfizeri kolmanda faasi katseandmed näitavad, et vaktsineeritute hulgas hakkas nakatumine märgatavalt vähenema alles 12 päeva pärast esimest süsti. Maksimaalne kaitse tekib alles nädal pärast teist doosi.

Kuidas broneerida digitaalselt aeg COVID-19 vaktsineerimisele?

25.03.2021

Logi sisse üleriigilisse digiregistratuuri (www.digiregistratuur.ee või www.digilugu.ee).

Autendi end kas Smart-ID, Mobiil-ID või ID-kaardiga.

Kui oled hetkel vaktsineeritavate inimeste sihtrühmas, siis ilmub sisse logimisel avalehele sellekohane teavitus.

Liigud automaatselt edasi vabade aegade otsinguvaatesse, kui tervishoiuteenuse osutaja on oma ajad avalikuks teinud.

Pärast endale sobiva vaba aja leidmist, saad selle läbi üleriigilise digiregistratuuri broneerida.

Mine kindlasti vaktsineerimisele õigeks ajaks kohale või teavita vaktsineerivat asutust esimesel võimalusel, kui mingil põhjusel ei õnnestu vaktsineerimisele kokku lepitud ajal kohale minna.

Kas võin Astra Zeneca teise vaktsiinidoosi süstimise lükata edasi esialgselt planeeritud 8 nädala asemel 12 nädala pärast?

22.03.2021

Alates 15.03.2021 on riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus teha AstraZeneca vaktsiini teine doos 12 nädalat pärast esimest. Kokkuleppel vaktsineerija või vaktsineeriva asutusega on võimalik varem kokku lepitud teise doosi ajad edasi lükata 12 nädalale.

Mind vaktsineeriti Venemaa vaktsiiniga Sputnik V, kas ma saan vaktsineerimise fakti Eestis kusagil registreerida?

15.03.2021

Eesti tunnustab neid vaktsineerimisi, mida tunnustab inimese lähtekohariik. Välisriigis tehtud vaktsineerimisi kusagil eraldi registreerida ei saa, kuid piiri ületades tuleb oma vaktsineerimisstaatust tõendada.

Kuidas Eesti vaktsiine hangib? Kui paljudele inimestele Eesti vaktsiine tellinud on?

17.03.2021

Eesti osaleb COVID-19 vaktsiinide ostmiseks Euroopa Liidu ühishankes. See tagab meile vaktsiinide kättesaadavuse, sest enamik maailma riike on neid vaktsiine hankimas ja üksi oleksime väga väike tellija. Suurem tellimiskogus aga annab praeguses keerulises olukorras ja suure nõudluse juures suurema hoova ja tagab kättesaadavuse.

EL ühises vaktsiiniportfellis on seitsme vaktsiinitootja vaktsiinid ja vaktsiinikandidaadid. Euroopa Komisjon on sõlminud eelostulepingud järgmiste vaktsiinitootjatega – AstraZeneca, Sanofi, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna. Eesti on praeguseks liitunud viie vaktsiinitootja – AstraZeneca, Janssen Pharmaceutica NV, Pfizer/BioNTech, Curevac ja Moderna eelostulepingutega. Sanofi eelostulepinguga on Eesti võimalik ühineda hiljem. Lisaks on Euroopa Komisjonil käimas läbirääkimised vaktsiinitootjaga Novavax. Mitmete liikmesriikide soovil on alustatud läbirääkimisi ka vaktsiinitootjaga Valneva.

Pfizer/BioNTech lepinguga soetab Eesti COVID-19 vaktsiini ca 325 000 inimesele, AstraZeneca lepinguga ca 665 000 inimesele, Jannsen Pharmaceutica NV lepinguga ca 300 000 inimesele. Vaktsiinitootjate Curevac ja Moderna vaktsiinikoguste jaotus liikmesriikide vahel on veel täpsustamisel, kuid Eesti taotleb pro rata (elanikkonna protsendi alusel kogu EL elanikkonnast) koguseid (Moderna 234 467; Curevac 659 383). Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa.

Lisaks on maailmas on arendamisel veel üle 200 vaktsiinikandidaadi ning Euroopa Liit teeb kõik selleks, et vaktsiinid saavad kõikidele Euroopa Liidu kodanikele kättesaadavaks esimesel võimalusel.

Lepingute kohaselt hakatakse vaktsiine liikmesriikidesse tarnima pärast seda, kui vaktsiin saab Euroopa Liidus müügiloa. Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik.

Täpsem info: https://www.vaktsineeri.ee/et/covid19

Kuidas vaktsineerimine Eestis korraldatakse? Kes ja kus hakkavad vaktsineerimist läbi viima?

20.04.2021

Vaktsineerida saavad need arstid, õed ja ämmaemandad, kes on läbinud immuniseerimise-alase baaskoolituse ja täiendkoolituse viimase viie aasta jooksul.

Eestil on vaktsiinitootjatega kokkulepe, et vaktsiinid tarnitakse terviseametisse, kus tagatakse vaktsiinide hoiustamiseks vajalikud tingimused (sh eriti madalad temperatuurid ning külmahela nõuete järgmine). Terviseamet korraldab riigisisese vaktsiinide laialiveo vaktsineerimiskohtadesse vastavalt koostamisel olevale vaktsiinide jaotuskavale. Transport tagatakse selliselt, et vaktsineerimiskohtades ei ole vaja luua tavapärasest erinevaid hoiutingimusi. Ka kõige pretensioonikamad vaktsiinid säilivad viis päeva tavatingimustel.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_1904.pdf).

Kust saab infot enda vaktsineerimise kohta? Kust saan infot, kui pole perearsti?

29.12.2020

Infot saab oma perearstilt ja eesti.ee kaudu. Samuti Terviseameti lehelt www.vaktsineeri.ee.

Kui perearsti pole, saab võtta ühendust Terviseametis Margit Toobiga (Telefon: 650 9843, Margit.Toop@terviseamet.ee), inglise või venekeelse perearsti vahetamisega seotud küsimustes Andrei Petuhhoviga (telefon: 794 3572, Andrei.Petuhhov@terviseamet.ee)

Täpsem info: https://www.terviseamet.ee/et/tervishoid/inimesele/perearsti-valimine-ja-vahetamine ja https://www.haigekassa.ee/perearstile-registreerumine-ja-perearsti-vahetamine

Kuidas toimub vaktsineerimisele registreerimine?

22.03.2021

Vaktsineerimise võimalusest teavitab teid perearst (juhul, kui kuulute riskirühma) või asutus (juhul, kui olete nt tervishoiu või hoolekandeasutuse töötaja, eesliinitöötaja või elutähtsa teenuse osutaja). Samuti teavitatakse inimesi vaktsineerimise võimalusest üldiste teavituskanalite kaudu. Kui kuulute riskirühma, keda kutsutakse vaktsineerima läbi avalike teavituskanalite, on teie jaoks avatud võimalus registreerida vaktsineerimisele läbi patsiendiportaali www.digilugu.ee või teavitusinfos edastatud telefoninumbri kaudu.

Kas inimene saab valida, millise tootja vaktsiiniga end vaktsineerida?

24.12.2020

Valikuid saab erinevate tootjate vaktsiinide vahel hakata tegema siis, kui Eestisse on jõudnud piisavas koguses vaktsiine, mille vahel valida.

Lisaks võivad näidustused või vastunäidustused erinevate vaktsiinitootjate vaktsiinide puhul mõnevõrra erineda ning sel juhul valib vaktsineerija sobiva vaktsiini.

Kas enne vaktsineerimist peab tegema koroonatesti?

24.12.2020

Enne vaktsineerimist ei ole vaja teha SARS-CoV-2 testi. Vaktsineerimine ei raskenda patsiendi terviseseisundit ja COVID-19 positiivsus ei vähenda vaktsiini mõju.

Kui suur osakaal elanikkonnast peab olema vaktsineeritud, et pöörduda tagasi tavalise elukorralduse juurde?

29.12.2020

Viiruse leviku tõkestamisel on oluline iga vaktsineeritud inimene. Karjaimmuunsuse saavutamiseks vajalikku protsenti ei osata maailmas üheselt veel öelda, sest paljud vaktsiinikandidaadid on alles müügiloani jõudmas ning uuringud alles käivad.

Samuti pole hetkel teada, kui kauaks vaktsineerimine immuunkaitse annab – ka selles osas on uuringud käimas.

Lisaks kuna näiteks laste seas pole kliinilisi uuringuid tehtud, siis vähendab see samuti protsenti elanikkonnast, keda esialgu oleks võimalik vaktsineerida.

Kui kauaks vaktsineerimine kaitse annab?

12.03.2021

Eksperdid on olemasolevate andmete põhjal seisukohal, et vaktsineerimisjärgne immuunsus kestab vähemalt 6 kuud. Uuringud siiski käivad ning andmeid laekub juurde ja võib eeldada, et tegelik immuunsus kestab kauem. Korduvvaktsineerimise vajaduse osas hetkel piisavalt andmeid ei ole, ka selles osas uuringud käivad.

Kas mittevaktsineerimise eest võidakse tulevikus kohaldada sanktsioone või piiranguid inimesele?

24.12.2020

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik ning sama jääb kehtima ka COVID-19 vaktsineerimise puhul.

Samas on COVID-19 vastane vaktsineerimine soovitatav, sest iga vaktsineerimine annab panuse praeguse olukorra normaliseerumisse ning sarnaselt teistele vaktsineerimistele võimaldab kaitsta ka neid, kes ise vaktsineerida ei saa.

Hetkel ei saa me veel rääkida vaktsineerimise tõendamisest reisimisel või teiste piirangute mittekohaldamisest, need arutelud on alles algfaasis, sh rahvusvahelisel ja EL tasemel.

Millal ja kas on plaanis soodustused vaktsineeritutele ja/või viiruse läbipõdenutele? Nt reisipiirangute tühistamine, maskivabastus jms.

12.03.2021

Täna kehtib vaktsineerimiskuuri läbinutele ja viiruse läbipõdenutele eneseisolatsiooni vabastus COVID-19 positiivse juhuga kokkupuutel ehk lähikontaktsena, küll aga tuleb lähikontaktsuse perioodi jooksul kanda maski. Samuti ei pea läbipõdenud ega vaktsineerimiskuuri läbinud tegema riigipiiri ületades teste ega teise riiki sisenedes või koju tagasi tulles jääma karantiini.

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja vallandada töötaja (nt toitlustusettevõttes), kes keeldub vaktsineerimisest?

17.03.2021

Eestis on vaktsineerimine vabatahtlik. Vaktsineerimise võimaldamine töökohal on üks tööandja võimalikest meetmetest töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid vaktsineerimine ei saa olla ainus võimalus bioloogiliste ohuteguritega nakatumise vältimiseks.

Kui töötaja keeldub vaktsineerimisest, siis saab tööandja:

• ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada – näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks klienditeenindja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
• vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud sektorites või tegevusalade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine.

Ainuüksi vaktsineerimisest ei pruugi töötajate ohutuse tagamiseks olla abi ning tihtipeale tuleb meetmeid riskide maandamiseks kohaldada üheaegselt.

Kas ja millistel tingimustel võib tööandja nõuda töötaja terviseandmeid (sh vaktsineerimise kohta)? Kas ma pean tööandjale tõendama oma vaktsineerimist?

30.12.2020

Töötaja ei ole üldjuhul kohustatud jagama tööandjale oma terviseandmeid, sh informatsiooni vaktsineerimise kohta. Tööandjal on õigus küsida töötaja kinnitust, et töötaja terviseseisund ei takista tööülesannete täitmist ega ole ohuks teistele töötajatele või klientidele. Sealhulgas on tööandjal õigus põhjendatud juhul küsida töötaja vaktsineerimise kohta, kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on üks võimalik meede antud ametikohal viirusesse nakatumise vältimiseks ning tööülesannete edaspidiseks ohutuks täitmiseks. Kuigi tööandjal on õigus teatud juhtudel vaktsineerimise kohta küsida, on töötajal seejuures õigus keelduda vastava informatsiooni jagamisest tööandjale.

Viiruse leviku tõkestamiseks on oluline töötaja ja tööandja vaheline koostöö. Tööandja peab riskide hindamise ja kasutatavate meetmete rakendamisel arvestama, et vaktsineerimine võib olla üks võimalik meelde töökeskkonna ohutuse ja töötaja tervise säilimise tagamiseks, kuid tööandja ei saa töötajat kohustada esitama vaktsineerimisega seotud andmeid või kohustada minema vaktsineerima. Kui töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest nähtub, et vaktsineerimine on teatud ametikohtade puhul eriliselt oluline (näiteks tervishoid, hooldekodud) ning teised meetmed ei ole piisavalt tõhusad töötajate või klientide/patsientide tervise kaitseks, võib olla põhjendatud vaktsineerimine. Seejuures on oluline, et tööandja teavitab töötajat riskianalüüsi tulemustest ning põhjendab, miks on just sellel ametikohal vaktsineerimine oluline.

Olukorras, kus tööandja, tuginedes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustele, küsib töötajalt informatsiooni tema vaktsineerimiste kohta või võimaldab töötajale vaktsineerimise, kuid töötaja keeldub vaktsineerimisega seotud informatsiooni esitamisest või keeldub vaktsineerimast, siis saab tööandja:

• ette näha ja võtta tarvitusele teised meetmed, millega on võimalik riske maandada – näiteks täiendavad isikukaitsevahendid, ühiskaitsevahendid jm. Tööandjal lasub seega eelkõige kohustus hinnata, kas näiteks töötaja ja klientide tervist on võimalik kaitsta ka teiste meetmetega, näiteks maski kandmise kohustuslikkuse, käte desinfitseerimise, pleksiklaasi, otsese kontakti vähendamise, pindade tihedama puhastamise ja muude abinõudega;
• vajadusel korraldada töö konkreetses töölõigus või töötaja osas ümber. Kui pooled saavutavad kokkuleppe töö ümberkorraldamise osas, siis töölepingu tingimusi (näiteks tööülesannete muutmine) saab muuta vaid poolte kokkuleppel töölepingu seaduse § 12 alusel.

Kui tööandjal ei ole mõistlikult võimalik tööd ümber korraldada või võtta kasutusele teisi meetmeid riskide tõhusaks maandamiseks, võib tööandjal olla õigus põhjendatud juhtudel vaktsineerimisega seotud informatsiooni või vaktsineerimisest keeldumise järel töötajaga töösuhe erakorraliselt üles öelda töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 2 kohaselt töökohale sobimatuse tõttu. Sama paragrahvi lõige 3 kohustab töötajat ka veel eelnevalt hoiatama ehk seeläbi andma töötajale võimaluse kaaluda veelkord vaktsineerimist konkreetse tähtpäevani ning alles siis, kui on lõplikult selge, et töötaja vaktsineerimist ei soovi, alles siis antakse töötajale ülesütlemisavaldus TLS § 88 lg 1 punkti 2 alusel. Tööandja peab seejuures kaaluma kõiki asjaolusid, sealhulgas hindama nakatumise ohtu ka muutunud oludes (näiteks koroonaviiruse leviku taandumisel).

Miks Eesti nii vähe vaktsiine praegu saab (võrreldes ülejäänud Euroopa Liiduga)? Mis on vaktsiini jaotamise põhimõtted?

30.12.2020

EL ühishanke eelostulepingutega on Euroopa Liidu liikmesriikidele määratud fikseeritud kogus vaktsiinidoose, mis jaotatakse liikmeriikide vahel pro rata (elanikkonna protsent kogu EL elanikkonnast) alusel, kui ei lepita kokku teisiti. Eesti pro rata kogus EL elanikkonnast on 0,3%. Vaktsiinidoosid tarnitakse tootja poolt liikmesriikidesse järk järgult väiksemate tarnetena, tarnete kogumaht on EL üleselt fikseeritud. Tarnekogused on liikmesriikide vahel samuti jaotatud võrdsetel alustel proportsionaalselt.

Kui inimene on covidi vastu vaksineeritud kaks korda, kas ta peab siis eneseisolatsioonis olema?

01.02.2021

Alates 02. veebruarist ei pea lähikontaktsena karantiini ega ka piiriületuse järel isolatsiooni jääma viimase kuue kuu jooksul koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud inimesed, kelle arst on tunnistanud terveks. Samas peab haiguse läbi põdenud või COVID-19 vastu vaktsineeritud inimene lähikontakti korral kandma 10 päeva jooksul siseruumides kaitsemaski või katma nina ja suu. Maskikandmise nõue ei kehti alla 12-aastastele lastele ega ka siis, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, töö või tegevuse iseloomu tõttu või muudel olulistel põhjustel võimalik. Lisaks peab haiguse läbi põdenud või vaktsineeritud ning haigussümptomiteta lähikontaktne 10 päeva jooksul jälgima tähelepanelikult oma tervist ning järgima valitsuse ja terviseameti kehtestatud meetmeid, et haiguse levikut tõkestada. Meetmete järgimine on vajalik, sest läbipõdenute ja vaktsineeritute haigestumise tõenäosuse ja COVID-19 haiguse edasikandluse kohta on veel vähe teaduslikku informatsiooni.

Milliseid dokumente on vaja, et saaksin piiri ületades tõestada oma vaktisneeritust COVID-19 suhtes?

04.02.2021

Tervishoiuteenuse osutajal on kohustus vaktsineerimine nõuetekohaselt dokumenteerida ja edastada andmed tervise infosüsteemi. Kui olete Eestis vaktsineeritud, siis on võimalik ise oma immuniseerimise andmetega tutvuda ja need vajaduse korral välja printida digilugu.ee portaalis (immuniseerimisteatis, epikriis). Samuti on võimalik vaktsineeritust tõendada immuniseerimispassiga, mille tervishoiuteenuse osutaja saab välja anda paberkandjal.

Inimesed, kes on vaktsineeritud välismaal olles, saavad vaktsineeritust tõestada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava sertifikaadi, millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles immuniseeritud isiku isikuandmed, nt haigus, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number, manustatud annus, mitu annust on isikule manustatud ning immuniseerija nimi jm andmed. Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

Kas vaksineerimispassi saab perearstilt, kui minnakse perearsti kaudu vaktsineerima? Kas see on tasuline?

10.02.2021

Kui vaktsineerimine viiakse läbi perearsti juures, siis annab perearst vaktsineeritule soovi korral ka paberkandjal immuniseerimispassi. Immuniseerimispass antakse tasuta.

Paljudel inimestel on immuniseerimispassid juba eelnevalt olemas. Nendel palume see kindlasti vaktsineerimisele kaasa võtta.

Kui COVID-19 läbi põdenud inimesel on antikehad, siis miks ta peab kandma maski?

09.03.2021

COVID-19 haiguse läbipõdemine ei kindlusta nakatumise ja sümptomaatilise ning asümptomaatilise haiguse eest. Ka COVID-19 läbipõdenud inimene võib korduvalt nakatuda ja viirust edasi kanda. Maskikandmine, sotsiaalne distantseerumine jm nakkusohutuse meetmed peavad jätkuma ka lähitulevikus, niikaua kui COVID-19 haiguse epideemia saab kuulutatud lõppenuks.

Lisaks käesolevale COVID-19 haiguse epideemiale peame vaatama ka kaugemale tulevikku. Selleks, et olla ka edaspidi valmis epidemioloogilisteks väljakutseteks, peavad nakkushaiguste levikut ennetavad käitumismustrid (sh maskide kandmine, käte- ja respiratoorne hügieen jm) muutuma ühiskonnas pigem iseenesest mõistetavaks heaks tavaks kui ajutiseks ebamugavuseks, millest ihkame esimesel võimalusel vabaneda.

Kas vaktsineeritu peab kandma maski? Kui jah, siis miks?

09.03.2021

Vaktsineeritud inimene peab kandma maski alljärgnevatel põhjustel:

1. Ükski kasutavatest COVID-19 vaktsiinidest ei ole sada protsenti efektiivne nakatumise ja sümptomaatilise ning asümptomaatilise haiguse ennetamisel. Ka vaktsineeritud inimene võib nakatuda ja viirust edasi kanda, kuigi vähemal määral kui vaktsineerimata inimene.
2. Vaktsiinid ei taga kohest kaitset. Ka teise süsti saamise järel kulub veel teatud aeg maksimaalse kaitse väljakujunemiseni.
3. Inimestel, kel mõne haiguse tõttu on immuunsus alla viidud, võib vaktsiini tõhusus olla lubatust väiksem ja mask on oluline täiendav kaitseviis.
4. Viirus muutub pidevalt. Mida rohkem inimesi haigust põeb, seda kiiremini see ka areneb. Väljatöötatud vaktsiinid ei pruugi ära hoida uute muteerunud viirusetüvede laastavat mõju. Senised uuringud on küll näidanud, et vaktsiinid töötavad praeguseks tuvastatud enam nakkavate variantide puhul, kuid maskid kaitsevad koroonaviiruse mistahes tüve eest, samuti ka teiste õhu kaudu levivate haiguste eest.
5. Eestis on hetkel väga kõrge COVID-19 haigestumise tase ja järelikult ka väga suur viirusesse nakatumise risk.

Vaktsineeritud isik võib ka olla ka viirusekandja. Miks ei pea siis vaktsineeritud lähikontaktne olema isolatsioonis vaid võib ringi käia ja viirust levitada?

09.03.2021

Hetkel on andmed selle kohta, kas vaktsineerimine ka viiruse edasikandlust takistab, veel piiratud. Samas on teada, et vaktsineeritud inimesed kannavad viirust edasi tunduvalt vähem kui vaktsineerimata inimesed.

Vt lisaks viimased artiklid sel teemal:

https://www.thelancet.com/journals/lancet/article/PIIS0140-6736(20)32623-4/fulltext https://www.medrxiv.org/content/10.1101/2021.02.08.21251329v1?ref=theprepping-com

Vaktsineeritud lähikontaktne ei pea küll isolatsiooni jääma, kuid peab kandma maski lähikontaktsuse perioodi jooksul ning järgima teisi nakkusohutuse meetmeid.

Kuidas aitab vaktsineeritud inimese edasi kantav viirus pandeemiat lõpetada paremini mitte-vaktsineeritud inimese omast?

09.03.2021

Andmeid selle kohta, kuidas vaktsineerimine kaitseb asümptomaatilise nakkuse ja viiruse edasikandluse eest laekub järjest enam juurde. Iisraeli andmed näitavad, et kuigi vaktsineeritud inimesed võivad viirust edasi kanda (kuivõrd vaktsiinide efektiivsus ei ole alati 100%), siis sellegipoolest on vaktsineeritud inimestel tõenäosus viirust edasi kanda tunduvalt väiksem kui vaktsineerimata inimestel.

Vt näiteks https://www.sahmri.org/m/uploads/2021/02/24/covid-19-evidence-update-do-more-severe-symptoms-mean-youre-more-highly-infections.pdf. (Petter E et al., Initial real world evidence for lower viral load of individuals who have been vaccinated by BNT162b2 GitHub Feb 7th, 2021 medRxiv preprint)

Kas ja kui kaua olen nakkusohtlik, kui pärast vaktsineerimist haigestun?

09.03.2021

Kui pärast 1. või 2. vaktsiinidoosi saamist haigestub inimene COVID-19 haigusesse, siis võib ta olla nakkusohtlik enamikel juhtudel kuni 10 päeva ja peab viibima isolatsioonis.

Kuidas toimub nende inimeste vaktsineerimine, kes Eestis ajutiselt ja kellel lisaks ravikindlustuse puudumisele polegi Eesti isikukoodi?

12.03.2021

Välismaalased ja ka kindlustamata patsiendid saavad samuti tasuta vaktsineeritud. Vaktsineerimine toimub samadel alustel kohalike elanikega, st COVID-19 vaktsineerimise plaani alusel. Kui välismaalasel ei ole perearsti, siis tuleb pöörduda viibimiskoha piirkonda teenindava perearsti juurde. Lisaks selgitame, et COVID-19 vaktsiinid saabuvad Eestisse järk- järgult piiratud kogustes. Seetõttu ei ole võimalik koheselt kõigile soovijatele vaktsineerimist võimaldada. Kui vaktsineerimise järjekord on jõudnud inimeseni, kutsub perearst patsiendi vaktsineerimisele.

Kui on saadud vaktsiini esimene doos ning vaktsiinitarnetega esineb raskusi, kas siis võib jääda teine süst saamata? Kas teise vaktsineerimise peab tegema sama tootja vaktsiiniga?

12.03.2021

Kuigi teatud immuunkaitse tekib juba pärast esimest doosi, ei ole see siiski piisav ning seetõttu on kahedoosilise kuuri puhul oluline teha ära mõlemad süstid. Hetkel ei ole piisavalt teavet uuringutest selle kohta, kas teist doosi võiks manustada mõne teise tootja vaktsiiniga ning seetõttu tuleks manustada teine doos ikka sama tootja vaktsiiniga. Kuna tootmis- või tarneraskuseid võib ette tulla, siis hoitakse Terviseameti laos vajalikku 2. doosi varu, et tagada vaktsineerimine teise doosiga varem kokkulepitud ajal.

Millised võivad olla vaktsiini kõrvaltoimed?

06.04.2021

Covid-19 vastu vaktsineerimise järel võib esineda ajutisi kergeid kõrvaltoimeid (palavik, peavalu jms). Need on kõikide vaktsiinide puhul ootuspärased ja näitavad, et immuunsüsteem reageerib vaktsiinile. Võrreldes Covid-19 sümptomitega on kõrvaltoimed enamasti kergemad.

On ka ehmatavaid näidustusi (näiteks tuimus näos), kuid need äärmiselt haruldased, mööduvad ühe-kahe päeva jooksul ega ole püsivad. See on ka üks põhjusi, miks palutakse pärast vaktsineerimist jääda arstide lähedusse 15 minutiks – nii saab veenduda, et esmaseid ja kõige raskemaid kõrvaltoimeid ei esine. Kui need peaksid tekkima, saavad arstid kohe abistada. Praeguseks on maailmas süstitud üle 300 miljoni Covid-19 vaktsiini ning laiaulatuslikest ohtlikest kõrvaltoimetest pole kuskil teada antud.

Loe lähemalt: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Miks tekivad vaktsineerimisel kõrvaltoimed?

06.04.2021

Ühe või mitme gripilaadse sümptomi esinemine (väsimus, peavalu, lihasvalu, palavikulisus jne) pärast vaktsineerimist näitab keha immuunvastust viirusele, mida tegelikult kehas ei ole. See ongi vaktsiinide võlu – nad võimaldavad haigust läbi põdeda (ja immuunmälu luua) valdavalt väga kergel viisil, ilma tegelikku viirust kohtamata.

Liigub väide, et teatud vaktsiinidega jäävad kehasse haigusetekitajad, mis jäävadki organismi kahjustama. Kas selline võimalus on olemas?

15.03.2021

Tegemist on pahatahtliku kuulujutuga, sest vaktsiinid ei jäta kehasse haigustekitajaid.

Uut tüüpi vaktsiinid (mRNA ja viirusvektori põhised) ei sisalda haigustekitajat, vaid ainult viiruse pinnal oleva antigeeni tegemiseks vajalikku informatsiooni DNA või mRNA kujul. DNA on vaktsiinis pakitud mõne teise viiruse (tavaliselt adenoviiruse) sisse, kuid tegemist on viirustega, mis on muudetud paljunemisvõimetuks. Samas on oluline teada, et ei mRNA või adenoviirusvektorisse pakitud DNA ei integreeru meie genoomi. Mõned viirused võivad seda küll teha, kuid adenoviirused ei lülita oma DNA-d meie rakkude genoomi.

Miks pärast AstraZeneca saamist terved inimesed haigeks jäävad?

15.03.2021

Vaktsineerimise järgselt võivad tekkida kõrvaltoimed. Seda ei ole õige nimetada haigestumiseks, vaid pigem keha reaktsiooniks vaktsiinile. Süstekoha reaktsioonid, peavalu, palavik, halb enesetunne, lihas ja liigesvalu ning teised sarnased reaktsioonid näitavad, et immuunsüsteem hakkas antikehi tootma (see on immuunsüsteemi vastus vaktsiini komponendile). Üldiselt kõrvaltoimed mööduvad paari päevaga ja neid saab leevendada käsimüügist saadavate valuvaigistitega.

Miks ja millal tekivad vaktsiinide kõrvalmõjud? Kuhu neist teatada ja kuidas neid ära tunda?

17.03.2021

Vaktsiinid on nii ohutuse kui ka efektiivsuse poolest ühed enam uuritud ravimid, kuid nagu kõigil ravimitel, võib ka COVID-19 vaktsiinidel esineda kõrvaltoimeid. Kõrvaltoimeid ei esine siiski kõigil inimestel. Kui kõrvaltoimed esinevad võivad need olla häirivad ja põhjustada ajutist ebamugavust, kuid enamasti on need kerged ja iseparanevad.

Immuunsüsteemi aktiveerumise nähtudena tekivad sagedasemad kõrvaltoimed, nt palavik, liigesvalu, halb enesetunne kuni 1-3 päeva pärast vaktsineerimist. Tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva. Tõsiseks kõrvaltoimeks loetakse allergilisi (ülitundlikkus) reaktsioone, mis tekivad väga harva. Selleks puhuks on vaktsineerijal alati olemas vajalikud esmaabivahendid. Allergiline või anfülaktiline reaktsioon tekib üldjuhul lühikese aja jooksul pärast vaktsineerimist. Seetõttu tuleb jääda pärast vaktsiinisüsti saamist veel vähemalt 15 minutiks tervishoiutöötaja jälgimise alla. Kõik teadaolevad vaktsiiniga seostatavad kõrvaltoimed on kirjas vaktsiini pakendi infolehes.

Arvestada tuleb sellega, et COVID-19 vaktsiinid võivad sõltuvalt vaktsiinist kas pärast esimest või teist doosi tekitada immuunsüsteemi vastusena vaktsiinile üldnähte ja süstekoha reaktsioone, mis näitavad, et vaktsiin toimib, aga neid ei teki kõigil ja see ei tähenda, et neil vaktsiin ei toimi.

Kui inimesel tekib pärast vaktsineerimist tervisliku seisundi muutus või ükskõik milline uus kaebus, siis tuleb võtta ühendust oma perearstiga, kes hindab, kas reaktsioon võib olla tingitud vaktsiinist, muust haigusest või uuest vaktsiinist sõltumatust haigusest. Olenemata põhjusest võib uus kaebus vajada ravi. Tekkinud reaktsioone ravitakse parimal moel sõltumata sellest kas need on vaktsineerimisega seotud või mitte.

Kui meditsiinitöötaja hinnangul ei ole reaktsioon seotud vaktsiiniga, kuid patsiendi arvates on, võib patsient ise võimalikust kõrvaltoimest Ravimiametile teada anda. Ravimiametis hinnatakse teatises kirjeldatud võimalikke kõrvaltoimeid tõsiduse ja põhjusliku seose osas ning kontrollitakse, kas tegemist on teadaoleva või seniteadmata kõrvaltoimega.

Ravimiamet avaldab info laekunud kõrvaltoime teatiste kohta kord nädalas esmaspäeviti.

Kas on uuritud, kuidas mõjub vaktsiin rasestumisele? Kas see mõjutab naise viljakust?

06.04.2021

Viljatuseteemalistel juttudel puudub igasugune alus. Vastupidi – koroonaviirusvaktsiinide kliiniliste uuringusse võtmise üheks tingimuseks oli, et uuritaval poleks uuringu ajal plaani rasestuda, ehkki rasedaks jäämisi on olnud ka üksjagu.

Loe lähemalt siit: https://www.ut.ee/et/teadus/teadlaste-vastused-koroonakusimustele

Kas endokrinoloogiliste haigustega inimesed, näiteks kilpnääre on kasvaja tõttu eemaldatud, on covid-19 vatsineerimiseks ebasobivad, kas neil võib tekkida vastunäidustusi?

26.01.2021

Vaktsineerimise vastunäidustuste osas peaks konsulteerima enda perearstiga või teise tervishoiutöötajaga, kes vaktsineerimist läbi hakkab viima. Konkreetse vaktsiini näidustused ja vastunäidustused on leitavad ka vaktsiiniomaduste kokkuvõttest, mis on avaldatud Ravimiameti kodulehel. Moderna vaktsiiniomaduste kokkuvõte: https://ec.europa.eu/health/documents/community-register/2021/20210106150575/anx_150575_et.pdf. Pfizer/BioNTechi vaktsiiniomaduste kokkuvõte: https://www.ema.europa.eu/en/documents/product-information/comirnaty-epar-product-information_et.pdf.

Milline on tootjafirma ja Eesti vastutus, kui selgub, et vaktsiin tekitab mulle tervisekahjustuse, mida tootja oleks pidanud ette nägema?

12.03.2021

Vaktsiinide, sh COVID-19 vaktsiinide puhul on vastutus jaotunud sarnaselt teistele ravimitele. Vaktsineerija vastutab juhul, kui vaktsineerija on rikkunud enda kohustusi tervishoiuteenuse osutamisel, antud juhul vaktsineerimise läbiviimisel. Müügiloa hoidja vastutab juhul, kui tegemist on tootmisest tingitud kvaliteedidefektiga, st on rikutud hea tootmistava (GMP) reegleid või on müügiloa hoidja teadlikult andmeid varjanud. Vastutuse kohaldamise eelduseks on olemas tekkinud kahju põhjuslik seos vaktsiini või vaktsineerimisega. Põhjusliku seose kindlakstegemine on oluline, sest kõik tervisenähud, mis esinevad vaktsineerimise järgselt, ei pruugi olla seotud vaktsineerimisega, vaid tegu võib olla ajalise kokkulangevusega.

Kõrvaltoimete teatiseid kogub ja hindab Eestis Ravimiamet. Tekkinud tervisenähte ravitakse parimal moel sõltumata sellest, kas need on või ei ole seotud vaktsiini või vaktsineerimisega. Patsiendikindlustuse süsteem, mille kaudu saaks taotleda tervishoiuteenuse osutamise tagajärjel tekkinud välditava kahju hüvitamist, on Eestis alles loomisel. Eraldi vaktsiinide või vaktsineerimisega seotud kahjude hüvitamise süsteemi ei ole plaanis riigil luua. Igal inimesel on õigus oma huvide kaitseks või tekkinud kahju hüvitamise taotlemiseks pöörduda kohtusse. Võimalik on praegu pöörduda ka tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni poole ekspertarvamuse saamiseks, kas tervisekahju tekitanud tervishoiuteenuse osutamisel järgiti head kliinilist tava või asjakohaseid juhendeid.

Millal saan end vaktsineerida?

20.04.2021

Vaktsineerimise plaan näeb ette, et maikuu jooksul avatakse vaktsineerimise võimalus järk-järgult kogu elanikkonnale: esmalt inimesed vanuses 60–69, kellest on tänaseks juba üle 40% vaktsineeritud ning inimesed vanuses 50–59; seejärel kõik soovijad vanuses 16 kuni 49 eluaastat.

Eesti eesmärgid on võimaldada tänavu mai lõpuks kõigile riskirühmadesse kuuluvatele inimestele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist. Lisaks võimaldada juuni lõpuks kõigile soovijatele vähemalt ühe doosiga vaktsineerimist ning saavutada sügiseks 70% hõlmatus täiskasvanud elanikkonnas.

Kas vaktsiin päästab mind, kui olen juba haige ja raskes seisundis?

15.03.2021

COVID-19 ägeda haiguse korral lükatakse vaktsineerimine edasi.

COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus ei ole vaktsineerimisele vastunäidustus:

• COVID-19 haiguse läbipõdenuid tuleb vaktsineerida 1 doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist. Läbipõdenuid ja 1 doosiga vaktsineerituid loetakse vaktsineerituteks järgmise 6 kuu jooksul.
• Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning inimene loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Millises järjekorras inimesi vaktsineeritakse?

20.04.2021

Vaktsineerimine on Eestis vabatahtlik. Iga vaktsineerimine annab panuse viiruse leviku peatamiseks ja harjumuspärase elu juurde tagasi pöördumiseks ning võimaldab kaitsta ka neid, kes erinevatel põhjustel end vaktsineerida ei saa.

Aprilli- ja maikuus on eesmärk pakkuda vaktsineerimise võimalust kõikidele riskirühma kuuluvatele inimestele ning avada maikuu jooksul järk-järgult vaktsineerimise võimalus kõigile soovijatele.

Täpsem info vaktsineerimise plaanist (https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related-files/covid-19_vaktsineerimise_plaan_1904.pdf)

Kas saabuvate vaktsiinidega lapsi tohib vaktsineerida?

27.12.2020

Lapsi on COVID-19 haiguse vastu võimalik vaktsineerida siis, kui leidub lastele sobiv vaktsiin.

Pizeri ja BioNTechi vaktsiini Comirnaty kohta saab täpsemalt lugeda siit infolehest: https://www.ravimiregister.ee/publichomepage.aspx?pv=PublicMedDetail&vid=982df82a-b18a-4218-84fb-093ad8386b69

Kas ma saan end soovi korral raha eest eelisjärjekorras vaktsineerida lasta?

17.03.2021

COVID-19 vaktsiinid on riiklikult hangitud ning ei ole hetkel Eestis tasu eest kättesaadavad. Kuni 2021. aasta lõpuni on COVID-19 vastane vaktsineerimine kõigile Eesti inimestele tasuta, sh ravikindlustamata inimestele. Juhul, kui mingil hetkel peaksid COVID-19 vaktsiinid jõudma eraturule, oleks võimalik end ka tasu eest vaktsineerida lasta, kuid arvestades ülisuurt nõudlust terves maailmas, on see lähiajal vähetõenäoline.

Kas COVID-19 vaktsiine jagub kõigile soovijatele?

24.12.2020

Esimesena võimaldatakse vaktsineerimist riskirühmadele, st tervishoiutöötajatele, tervishoiuasutuste töötajatele, hoolekandeasutuste töötajatele ja elanikele, vanemaealistele (70+) ja teatud diagnoosidega inimestele.

Seejärel võimaldatakse vaktsineerimist elutähtsa teenuse osutajatele ja kõrgema nakkusriskiga eesliinitöötajatele.

Uute vaktsiinide turule tulemisel ning nende tarnete mahtude suurenemisel kasvab ka inimeste hulk, kes saavad ennast vaktsineerida. Sõltuvalt Eestisse jõudvatest vaktsiinikogustest on eesmärk jõuda 2021. aasta II kvartalis selleni, et kõigil soovijail oleks võimalus end vaktsineerida COVID-19 haiguse vastu.

Laste vaktsineerimist alustatakse siis, kui on olemas lastele sobiv vaktsiin.

Kui vanainimene on kodus voodihaige, kas tuleb ka mobiilne vaktsineerimine nendele inimestele?

10.02.2021

Hetkel kasutusel olevate vaktsiinidega eakate kodudes vaktsineerimist teha ei saa, sest vaktsiinid ei võimalda lahustamist st ühes ampullis on mitu doosi. Peame ootama, kui tuleb kasutusele vaktsiin, mida saab muretumalt transportida, et hakata vaktsineerimist läbi viima mobiilselt.

Keda ei vaktsineerita? Kellele on vaktsiin vastunäidustatud?

09.03.2021

Vaktsiini vastunäidustuseks on ülitundlikkus vaktsiini toimeaine või abiainete suhtes.

• COVID-19 haiguse läbipõdemine või seropositiivsus ei ole vaktsineerimise vastunäidustus, COVID-19 haiguse läbipõdenuid vaktsineeritakse 1 doosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul. Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.
• Raske haprussündroomiga, väga halvas üldseisundis või elu lõpule lähenevatel inimestel võivad ka üldiselt kergekujulised kõrvaltoimed (nt palavik, iiveldus ja oksendamine) mõjuda halvasti ja kiirendada surma saabumist. Kui inimese oodatav eluiga on lühem kui vaktsiinist kaitse saamise aeg, siis ei ole otstarbekas teda vaktsineerida. Selliste inimeste vaktsineerimise kasu ja kahju suhet tuleb hoolikalt individuaalselt hinnata.
• Lähikontaktseid võib vaktsineerida COVID-19 vastu pärast karantiini lõpetamist.
• Rasedus. COVID-19 vaktsiinide kasutamise kogemus rasedatel on piiratud. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet rasedusele, embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule. COVID-19 vaktsiini manustamist raseduse ajal tuleb kaaluda ainult olukorras, kus võimalik kasu kaalub üles võimaliku riski emale ja lootele.
• Imetamine. Ei ole teada, kas COVID-19 vaktsiinid erituvad rinnapiima.
• Fertiilsus. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele.
• Ülitundlikkus ja anafülaksia. Isikutele, kellel pärast COVID-19 vaktsiiniesimese annuse manustamist tekkis anafülaksia, ei tohi teist annust manustada.
• Ärevusega seotud reaktsioonid. Vaktsineerimisega seoses võivad psühhogeense reaktsioonina nõelatorkele tekkida ärevusega seotud seisundid, sealhulgas vasovagaalsed reaktsioonid (minestus), hüperventilatsioon või stressiga seotud reaktsioonid. Minestamisest tingitud vigastuste vältimiseks on tähtis tagada vajalikud ettevaatusabinõud (tuleb manustada vaktsiini istuvas või lamavas asendis).
• Samaaegne haigus. Vaktsineerimine tuleb lükata edasi kõikidel kõrge palavikuga raske haiguse või ägeda infektsiooniga isikutel. Kerge infektsiooniga ja/või väikese palavikuga isikute vaktsineerimise edasilükkamine ei ole vajalik.
• Trombotsütopeenia ja hüübimishäired. Nagu ka teisi intramuskulaarselt süstitavaid ravimeid, tuleb COVID-19 vaktsiini manustada ettevaatusega isikutele, kes saavad antikoagulantravi või kellel on trombotsütopeenia või muud hüübimishäired (näiteks hemofiilia), sest lihasesisese manustamise järel võib neil tekkida verejooks või verevalum.
• Immuunpuudulikkusega isikud. Immuunpuudulikkusega isikutel, sh immuunsupressante saavatel patsientidel ei ole vaktsiini efektiivsust, ohutust ja immunogeensust hinnatud. COVID-19 vaktsiini efektiivsus võib immuunpuudulikkusega isikutel olla väiksem.
• Autojuhtimise ja masinate käsitsemise võime. COVID-19 vaktsiinid ei mõjuta või mõjutab ebaoluliselt autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimet. Siiski võivad mõned vaktsiini kõrvaltoimed autojuhtimise või masinate käsitsemise võimet ajutiselt mõjutada.

Kui paljudel Eesti inimestel on loomulik immuunsuskaite Covid-19 vastu? Kas sellisel olemasolul ei pea vaktsineerima?

09.03.2021

COVID-19 haiguse läbipõdenuid tuleb vaktsineerida vaid ühe vaktsiinidoosiga nädal kuni kuus kuud pärast tervenemist, ta loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul pärast vaktsineerimist. Inimestele, kes pärast esimese vaktsiinidoosi manustamist COVID-19 haigusesse haigestuvad, teist doosi ei manustata ning ta loetakse vaktsineerituks järgmise 6 kuu jooksul.

Kas vähki põdev ja keemia või kiiritusravi saav inimene võib vaktsineerida ja kui siis milline vaktsiinidest sobiks?

17.03.2021

Onkoloogilised haigused ei ole vaktsineerimise vastunäidustuseks. Vaktsineerimine on onkoloogilistele patsientidele eriti näidustatud, kuna neil on väga kõrge risk COVID-19 infektsiooni raskeks kuluks. Onkoloogiliste patsientide vaktsineerimiseks sobivad kõik Eestis kasutusel olevad vaktsiinid.

Ainult healoomulise kasvajaga inimene riskirühma ei kuulu, selleks peaksid olema ka muud näitajad nagu näiteks vanus. Lõplik otsus jääb muidugi perearstile, kes saab arvestada ka inimese tervise hetkeseisu, sest see võib muutuda.

Kas II tüüpi diabeetikule on AstraZeneca sobiv, immuunsuse saavutab AstraZenecaga ju alles 2,5 kuu pärast?

23.03.2021

Immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovituse kohaselt kasutatakse AstraZeneca vaktsiini COVID-19 haiguse vastaseks immuniseerimiseks olenemata kaasuvatest haigustest.

Kliiniliste uuringute andmed AstaZeneca osas näitasid, et esimese ja teise doosi vahel tuleb eelistada pikemat intervalli kui 6 nädalat, kuna vaktsiini efektiivsus on sel juhul tõenäoliselt kõrgem. Alates 15.03.2021 on riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus teha AstraZeneca vaktsiini teine doos 12 nädalat pärast esimest. Kokkuleppel vaktsineerija või vaktsineeriva asutusega on võimalik varem kokku lepitud teise doosi ajad edasi lükata 12 nädalale.

Ühendkuningriigi andmetel on AstraZeneca vaktsiin ka esimese doosi järgselt efektiivne sümptomaatilise COVID-19 haiguse ennetamiseks ja väga efektiivne raskete haigusvormide ennetamiseks. https://www.gov.uk/government/publications/prioritising-the-first-covid-19-vaccine-dose-jcvi-statement/optimising-the-covid-19-vaccination-programme-for-maximum-short-term-impact

Miks peaks noor, terve, aktiivne inimene ennast vaktsineerima haiguse vastu, mille suremusprotsent temavanuste seas 0-0.1% ning mille vaktsiini pikemaajalisemad toimed on teadmata?

09.03.2021

COVID-19 haiguse vastane vaktsineerimine on tõenäoliselt ainus jätkusuutlik lahendus COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks ning normaalse elukorralduse juurde tagasi pöördumiseks. Iga inimese panus on oluline, et COVID-19 pandeemiat peatada.

Kõik Eestis saadavalolevad COVID-19 vaktsiinid on väga efektiivsed raske haigestumise vältimiseks. Isegi kui mõni vaktsineeritud inimestest haigestub, põeb ta haiguse läbi kergemalt haiglasse sattumata.

COVID-19 vastase vaktsineerimise esimesed tulemused on näha ka Eestis – tervishoiutöötajate seas on COVID-19 haigusesse haigestumine langenud. Sama kinnitab teiste riikide kogemus – nii Ühendkuningriigis kui Iisraelis on juba praeguseks raske haigestumine ja hospitaliseerimised vähenenud enam kui 80%.

Vaktsineerimine on kordades ohutum kui COVID-19 haiguse läbipõdemine. COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ja patsienditi erinev – teiste kaasuvate haiguste või kõrge ea tõttu võib haigus kulgeda väga raskelt. Samuti ei ole hetkeseisuga teada COVID-19 haiguse läbipõdemisega kaasneda võivad pikemaajalised mõjud.

Praeguseks teadaolevate andmete ja varasemate teadmiste põhjal võime eeldada, et COVID-19 vaktsiinid kaitsevad ka viiruse edasikandumise eest suhteliselt hästi – täpselt kui hästi ja efektiivselt, saame teada aja jooksul, sest uuringud käivad.

Ennast vaktsineerides kaitseme ka neid, kes ise end kaitsta ei saa. Meie hulgas on inimesi, kes oma terviseseisundi tõttu ennast vaktsineerida ei saa.

Millal ja kuidas saavad vaktsineeritud välisriigis töötavad Eesti kodanikud, sh riigiametnikud?

12.03.2021

Juhul, kui välisriik võimaldab Eesti kodanikele seal vaktsineerimist, on välisriigis töötaval Eesti kodanikul võimalus end seal vaktsineerida. Vaktsineerimine on võimalik ka Eestis koos kõigi soovijatega juhul, kui inimene ei kuulu elutähtsa teenuse osutajate või eesliinitöötajate gruppi või riskirühma hulka.

Mida teha siis, kui ise ei ole riskirühmas, kuid pead riskigrupi inimest hooldama?

12.03.2021

Perearstidele on selles osas antud suunis, et kui riskigruppi kuuluvat inimest ei ole võimalik vaktsineerida, siis võib kaaluda tema vahetu hooldaja vaktsineerimist.

Kas ravikindlustuseta riskirühma kuuluvad isikud, keda ei ole haigekassa nimekirjas, jäävad praegu vaktsineerimata?

12.03.2021

Riskirühma nimekirjas on ka need inimesed, kes hetkel ravikindlustust ei oma. Eesmärk on vaktsineerida kõik riigis elavad inimesed ja vaktsineerimise vaates pole ravikindlustus oluline. Riskirühma nimekirjas on teatud haigustega patsiendid või patsiendid, kel on selleks teatud haigus.

Mis on COVID-19 vaktsineerimistõend?

21.04.2021

COVID-19 vaktsineerimistõend võimaldab Eestis COVID-19 vastu vaktsineeritutel tõendada oma vaktsineeritust. Tervishoiuteenuse osutajad lisavad vaktsineerimise kohta info patsiendiportaali www.digilugu.ee, kus inimene saab sellega tutvuda ning ise endale vaktsineerimistõendi luua.

Kuidas COVID-19 vaktsineerimistõend toimib?

20.04.2021

COVID-19 vaktsineerimistõend võimaldab tõendada tervishoiutöötaja poolt tervise infosüsteemi edastatud info tõesust. Vaktsineerimise tõendi aluseks on tervishoiutöötajate edastav immuniseerimise teatis, mille põhjal luuakse Euroopa Liidu nõuetele vastav tõend. Inimene saab tõendit luua ja kasutada patsiendiportaali kaudu kas vaate, väljaprindi või digitaalse failina (tegemist on PDF formaadis failiga) seadmes näitamiseks. Kuna Euroopa rohelise digitõendi algatusega luuakse raamistik tõendite piiriüleseks verifitseerimiseks, siis on võimalik meie loodav lahendus (mis kasutajale kättesaadav patsiendiportaalist) ühendada selle raamistikuga ning hakata tõendeid ka väljaspool Eestit kasutama.

Mille poolest erineb COVID-19 vaktsineerimistõend praegu patsiendiportaalist kättesaadavatest dokumentidest?

20.04.2021

Peale vaktsineerimist, edastab tervishoiuteenuse osutaja tervise infosüsteemi immuniseerimise teatise, mille alusel ning vaktsineeritud isiku algatusel ja soovil loob tervise infosüsteem tõendi (PDF kuva sisaldab nii andmestikku kui ka QR koodi), millega on võimalik kinnitada, et tõendil olevad andmed pärinevad riiklikust andmekogust ja on usaldusväärsed. Selleks kasutab tervise infosüsteem riigis keskset e-ajatempli teenust, mida vahendab Riigi Infosüsteemi Amet.

Milliseid andmeid sisaldab COVID-19 vaktsineerimistõend?

20.04.2021

Lisaks isikuandmetele on tõendi number; info, mille vastu vaktsineeriti; toimeaine; immuunpreparaat; vaktsiini müügiloa hoidja; manustamise kordus; immuniseerimise seis; immuniseerimise kuupäev ja riik, kus immuniseeriti. Samuti ka tõendi väljaandja andmed.

Kas COVID-19 vaktsineerimistõend kinnitab, et ma olen COVID-19 vastu immuunne?

21.04.2021

Ei kinnita. Vaktsineerimistõend kinnitab, et vaktsineerimine on tehtud.

Kas saan COVID-19 vaktsineerimistõendi tellida ka kellelegi teisele?

20.04.2021

Jah, seaduslik esindaja saab vaktsineerimistõendi luua esindatavale ning patsiendiportaali täieõiguslikud esindajad saavad luua vaktsineerimistõendi eestkostetavale.

Logides sisse patsiendiportaali (www.digilugu.ee) saate vasakul üleval halli kuva taustal vahetada rolle, valides sealt sobiva rolli saab esindatavale vaktsineerimistõendi luua.

Mis on COVID-19 vaktsineerimistõendi eesmärk?

20.04.2021

COVID-19 vaktsineerimistõendi eesmärk on pakkuda kasutajale võimalust kolmes keeles (eesti, inglise, vene) kinnitada COVID-19 vaktsineerimist puudutava infot ja selle tõesust.

Kui kiiresti pärast vaktsineerimist saan endale COVID-19 vaktsineerimistõendi patsiendiportaalist alla laadida?

20.04.2021

Vaktsineerimistõendi saate luua ja alla laadida koheselt pärast seda kui vaktsineerija on vastava informatsiooni kandnud tervise infosüsteemi. Andmed vaktsineerimise kohta peab tervishoiuteenuse osutaja edastama tervise infosüsteemi ühe tööpäeva jooksul pärast seda, kui ta on immuniseerimise teatise enda infosüsteemis kinnitanud.

Kas ma saan COVID-19 vaktsineerimistõendi ka pärast esimest vaktsiinidoosi?

20.04.2021

Jah.

Millistesse riikidesse sisenemiseks saan oma COVID-19 vaktsineerimistõendit kasutada pärast esimese vaktsiinidoosi saamist?

20.04.2021

Vaktsineerimistõend ei ole aluseks riiki sisenemisel, see võib olla aluseks riikide poolt teatud piirangutest nt eneseisolatsioonist vabastamiseks. Reisides tuleb arvestada võimalike reisipiirangutega sihtriigis. Lisaks tuleb arvestada, et riigid võivad nõuda, et vaktsiinikuur oleks lõpetatud. Enne reisimist tuleb tutvuda sihtriigi nõuetega.

Kui palju COVID-19 vaktsineerimistõend maksab?

20.04.2021

Patsiendiportaalist saadav vaktsineerimistõend on tasuta.

Milleks ma saan COVID-19 vaktsineerimistõendit kasutada?

20.04.2021

COVID-19 vaktsineerimistõendit saab kasutada patsiendiportaalis oleva vaktsineerimisalase info õigsuse tõestamiseks ning see võib olla aluseks teatud riikide poolt kehtestatud piirangutest vabanemiseks.

Mul ei ole veel olnud võimalust COVID-19 vastu vaktsineerida või COVID-19 vaktsiin on mulle vastunäidustatud, kas ma nüüd enam ei saagi väliriikidesse minna?

20.04.2021

Vaktsineerimistõend ei ole aluseks välisriiki reisimiseks, vaid võib tulenevalt sihtriigi nõuetest anda vabastuse teatud piirangutest, mis riik on kehtestanud (nt eneseisolatsioon). Reisides tuleb arvestada sihtriigi nõuetega sisenemisel/isolatsioonikohustuste määramisel.

Kas ma saan COVID-19 vaktsineerimistõendiga riiki X?

21.04.2021

Vaktsineerimistõend ei ole aluseks välisriiki reisimiseks, vaid võib tulenevalt sihtriigi nõuetest anda vabastuse teatud piirangutest, mis riik on kehtestanud (nt eneseisolatsioon). Reisides tuleb arvestada sihtriigi nõuetega sisenemisel/isolatsioonikohustuste määramisel. Lisaks tuleb arvestada piirangutega, mida seavad transpordiettevõtted oma transiitreisijatele. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt (https://reisitargalt.vm.ee/).

Kas ma saan COVID-19 vaktsineerimistõendiga riiki X siseneda ilma isolatsiooni jäämata?

21.04.2021

Vaktsineerimistõend ei garanteeri eneseisolatsioonivabastust. Reisides tuleb arvestada võimalike piirangutega sihtriigis. Info teistesse riikidesse sisenemise tingimuste kohta leiad Reisi Targalt veebilehelt (https://reisitargalt.vm.ee/).

Kas COVID-19 vaktsineerimistõend on kohustuslik?

20.04.2021

Ei ole kohustuslik. COVID-19 vaktsineerimistõendi eesmärgiks on pakkuda vaktsineeritutele võimalust kiirelt ja kasutajasõbralikult pakkuda lahendust oma vaktsineerituse tõendamiseks.

Kas COVID-19 vaktsineerimistõendi kasutuselevõtt tähendab, et vaktsineerimine muutub kohustuslikuks?

20.04.2021

Ei, vaktsineerimine on vabatahtlik.

Ma olen COVID-19 vastu vaktsineeritud, kuid ei soovi endale vaktsineerimistõendit. Kuidas saan sellest loobuda?

20.04.2021

Vaktsineerimistõendi saamiseks tuleb vaktsineeritul patsiendiportaalis luua vaktsineerimistõend. Olukorras kus vaktsineerimistõendit ei soovita, ei tule midagi teha.

Millal saan hakata COVID-19 vaktsineerimistõendit teistes Euroopa riikides kasutama?

20.04.2021

Euroopa Liit on loomas rohelise digitõendi (Digital Green Certificate) raamistikku, mille eesmärk on luua piiriülene raamistik koostöövõimeliste vaktsineerimiste, testimise ja läbipõdemise tõendite väljastamiseks, verifitseerimiseks ja tunnustamiseks. Eelnõu läbirääkimised on käimas ja töö sellega Euroopa Liidu nõukogus on väga intensiivne, et oleks võimalik aprillis saavutada riikide vahel kokkulepe ja alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Eesmärgiks on määrus vastu võtta juuni keskpaigas. Tegelik ajakava sõltub sellest kui edukalt läbirääkimised kulgevad. Kuna määruse rakendamine eeldab liikmesriikidelt ka tehnilist valmisolekut, mis ei pruugi olla kõikides riikides saavutatav nii lühikeses ajaperspektiivis. Seega tuleb arvestada võimalusega, et määruse tegelik rakendumine võib võtta kauem aega.

Kas Euroopa Liit on loomas üle-Euroopalist COVID-19 vaktsineerimissertifikaati?

20.04.2021

Ei ole. Euroopa Liidu algatusega luuakse raamistik tõendite piiriüleseks verifitseerimiseks ning mitte eraldi tõendilahendus. Samuti luuakse ühtne andmekoosseis, mis tõendil peab olema.

Mis see tähendab, et ollakse loomas üle-Euroopalist COVID-19 verifitseerimisraamistikku?

20.04.2021

Lihtsustatuna tähendab see võimalust üle-Euroopa tõendada erinevates Euroopa riikides välja antud vaktsineerimistõendite (hiljem ka COVID-19 testitõendite ja läbipõdemise tõendite) õigsust. Nii saab iga riigi kodanik kasutada just tema kodumaal välja antud tõendit, kuid selle õigsust saab kinnitada üle-Euroopa. Ehk siis Euroopas tekib riikidel kohustus anda välja tõendeid neile, kes on selles riigis vaktsineeritud.

Kas ma saan oma COVID-19 vaktsineerimistõendit kasutada piiriületuseks Euroopas?

20.04.2021

Töö käib selle nimel, et ühineda Euroopa Liidu rohelise digitõendi raamistikuga, et saaksite patsiendiportaalist saadavat vaktsineerimistõendit kasutada piiriületuse hõlbustamiseks üle-Euroopa.

Kuidas hakkab COVID-19 vaktsineerimistõendi kontroll piiriületusel toimuma?

20.04.2021

Esitatud vaktsineerimistõendil kuvatava info kontrollimine vajadusel läbi QR-koodi sisse skaneerimise saab vastuse, et esitatud info on õige ning kehtiv. Kontrollija peab ise hindama, vastavalt sihtriigi nõuetele, kas esitatud info täidab kontrollijale antud tingimusi (näiteks: immuniseerimise kuupäev on toodud, kuid kas see vastab etteantud sihtriigi tingimustele, on kontrollija hinnata).

Kas tulevikus on planeeritud luua sarnaseid tõendeid ka teisteks kasutusjuhutudeks, nt COVID-19 testitulemuste või läbipõdemise tõendamiseks?

20.04.2021

Jah, töötame selle nime, et pärast COVID-19 vaktsineerimistõendi kasutuselevõttu, saaksite lisaks tõendada ka COVID-19 negatiivset testitulemust ja läbipõdemist positiivse COVID-19 testitulemuse alusel.

Millal valmivad COVID-19 testitulemuste ja läbipõdemise tõendamiseks loodavad tõendid?

20.04.2021

Töötame selle nimel, et COVID-19 testitulemuse ja läbipõdemise tõendid oleksid kättesaadavad patsiendiportaalis võimalikult ruttu.

Kas tulevikus on planeeritud tõendada COVID-19 läbipõdemist ka antikehade testi abil?

20.04.2021

Hetkel ei ole planeeritud luua lahendust COVID-19 läbipõdemist antikehade testi alusel, sest sellised testid ei võimalda täpsustada, millal COVID-19 on läbi põetud.

Millistes keeltes on vaktsineerimistõendil kuvatav info?

20.04.2021

Info on vaktsineerimistõendil kolmes keeles – eesti, inglise ja vene.

Sain oma COVID-19 vaktsiini välisriigis, kas ka mina saan patsiendiportaalist vaktsineerimistõendi?

20.04.2021

Ei saa. Vaktsineerimistõend kinnitab Eesti tervise infosüsteemis oleva info tõesust, välisriigis tehtud vaktsineerimisi me tõendada ei saa ning vaktsineerimistõendi kohta info saamiseks tasub pöörduda asutuse poole, kus vaktsineerimine teostati.