Tehnikaülikooli uuringust selgus, et 84 protsendil buumiajal valminud elamutest esines ehituspraaki, mille parandamine läheb kalliks maksma. Pealinn uuris spetsialistidelt, kas põllu peale kerkinud pappmajad võivad peagi kaela kukkuda ja millised on vastajate enda kogemused selliste elamutega.
Ehitusfirmad ei vastuta millegi eest
Heido Vitsur, majandusekspert
Usuti, et turg reguleerib kõik, et asjad sujuvad iseenesest, ja see osutus järjekordselt valeks. Selle 84 protsendi hulka käivad ju ka väga kavalad ehitusvead, mis isegi siis, kui tellija iga päev objekti vaatamas käib, pole tavatellijale tuvastatavad. Ja ega tavatarbija saagi olla ehitusekspert, kes nii materjale kui ka protsesse põhjalikult tunneb. Minu arvates on meil ehitusvaldkonna regulatiivses keskkonnas ikka midagi väga viltu, kui sellised numbrid võimalikuks osutuvad. Praegune ehitusjärelevalve institutsioon on liiga nõrk, aga siin on oma süü ka tellijatel, sest selle eest ei taheta maksta. Ehitusjärelevalve peaks olema palju põhjalikum.
Halva ehituskvaliteedi põhjustas kinnisvarabuum
Margit Sild, aasta maakler 2010
Kinnisvarabuumile nii Eestis kui ka mujal on halb ehituskvaliteet omane, sest suur nõudlus, ehitajate ja materjalide defitsiit ning ülikiire ehitustempo tingib ka vead. Et praegu on kinnisvara- ja ehitusturul konkurents suur, siis on näha, et ehitajad on hakanud kvaliteedile suuremat rõhku panema. Eks sellest sõltub suuresti ka objekti müügiedu ja arendaja-ehitaja hea nimi ning jätkusuutlikkus. Tõsi, et suur osa ehitajaid on läinud tööle Soome, praegu on Eestis tööl ka palju võõrehitustöölisi, näiteks isegi Poolast. Ehitus-kvaliteediga on olnud probleeme pea igal ajastul. Nii näiteks kiruti nõukogude ajal Lasnamäe majade ehituskvaliteeti, kuid loomulikult ei kõneldud tol ajal sellest nii palju ja avalikult kui nüüd.
Meie uues majas kukuvad juba plaadid seinast
Voldemar Kuslap, laulja ning hobiehitaja
Isikliku kogemuse põhjal võin öelda, et inimestele müüdi aastaid sisuliselt prahti – odavatest materjalidest ehitatud, võimalikult kalli hinna eest. Ise elan kaheksandat aastat Mustamäel suhteliselt uues majas, mille asukoht mulle väga meeldib. Nüüdseks on aga ilmnenud tõsised probleemid. Juba maja projekt on osutunud probleemseks, aga kõige rohkem oleme hädas ventilatsioonisüsteemiga, seda sissekolimisest alates. Kuulsime oma korterisse mitte ainult naabri juttu, vaid isegi tema ajalehe lugemise krabinat. Kutsusime ehitusfirma esindaja kohale, tema ajas muidugi sõrad vastu, et see pole võimalik. Aga selgus, et laepaneeli ülemine vahe oli jäänud täiesti toppimata, oli vaid üle värvitud. Nüüd kukuvad vannitoas juba plaadid seinast.
Lausa üllatav, et 20 protsendil hoonetest ei esinenud puudusi
TTÜ ehitusteaduskonna professor Karl Õiger
Halba ehituskvaliteeti on põhjustanud nii oskustööjõu nappus, kiirustamine kui ka kokkuhoid. Tahetakse maksimaalset kvaliteeti minimaalse raha eest. Meil on palju unikaalseid projekte, mille ehitamise käigus ilmneb vigu, mida ehitaja ei suutnudki ette näha. Tunda tuleb ka materjalide omavahelist sobivust. See, et vastvalminud ehitustel vaegtöid esineb, pole sugugi üllatav. Kui ehitaja suudab kokkulepitud aja jooksul kõik puudused kõrvaldada, peaks kõik korras olema. Lubamatuks tuleb aga lugeda olukorda, kus ehitaja oma puuduseid ei likvideerigi.
Raha on eriti valus küsimus riigihangete puhul. Ehitaja tahab uut objekti kätte saada ja pakub alla. Äsja just puutusin kokku ühe objektiga, mille odavaim pakkumine oli 60 miljonit ja kalleim 90 miljonit eurot. Arvata võib, et see 60 miljonit oli alapakutud. Kui aga töö on võidetud, tahab ehitaja raha tagasi saada ja hakkab otsima odavamaid lahendusi materjali või tehnoloogia osas.
