Kelle jaoks töötab IT-ministri haldusalas ja e-hääletust läbipaistvamaks muutev asjatundjate komisjon enesele teadvustamata rohkem – kas suurima rahvusvahelise e- valimisi korraldava firma Smartmatic huvides või ikkagi Eesti riigi ja valijate hüvanguks?
E-valimiste läbipaistvamaks muutmise komisjoni liige Heldur-Valdek Seeder möönab, et tuleb hakata analüüsima, millised lepingud seovad Eesti riiki rahvusvahelise e-valimiste rakenduste kontserniga Smartmatic. Venetsueela taustaga suurettevõttel on teatavasti kandev roll Eesti e-valimiste väljatöötamisel meie riigi valimisteenistuse otsesemal või kaudsemal tellimusel.
Smartmaticut nimetatakse ametlikult meie valimislahenduste väljatöötamise alltöövõtjaks. Samas ei ole maailma suurima valimislahenduse pakkuja esindajaid peetud vajalikuks kutsuda e-valimiste läbipaistvamaks muutmise töörühma, mis tegutseb IT-ministri haldusalas.”Kindlasti jääb üles ka küsimus, mida saab Eesti riik vastu, kui annab Smartmaticule oma e-hääletamise alase know-how ja e-riigi kuvandi kasutada,” mainis Seeder.
Küsimus on seda olulisem, et e-valimised on olnud üks kõige enam kirgi kütnud aruteluteemasid Eestis. Samal ajal kui süsteemi administraatorid vabariigi valimiskomisjonist on väitnud, et tegemist on igati turvalise lahendusega, on mitmed kodanikuaktivistidest kriitikud alati pärast valimisi turmtuld andnud ja seadnud paljud asjaolud selles protsessis kahtluse alla.
Peamiselt on ette heidetud, et hääle liikumine pole otsast lõpuni jälgitav ning et kettad valimistulemustega hävitatakse peatselt valimiste järel, mitte ei arhiveerita.
Punkt, et e-valimisi tahetakse muuta läbipaistvamaks, jõudis teatavasti valitsuse koalitsioonilepingusse. Seega jätkab väliskaubandus- ja IT-ministri haldusalas tegutsev komisjon tööd ka pärast seda, kui minister Kert Kingo on teatanud valitsusele tagasiastumisest. Teatavasti moodustas nüüd juba endine IT- ja väliskaubandusminister töögrupi 21. juunil – avastamaks elektroonilise valimissüsteemi ja elektroonilise hääletamise võimalikke puudusi.
Rühma kuuluvad praegu nii IT-tundjatest aktivistid ja valimiste vaatlejad kui ka praeguse süsteemi administraatorid – väljatöötajad ja käitlejad – näiteks valimislahendustega tegelevast ASist Cybernetica. Ent enne, kui asuda lahkama Eesti riigi olulise partnerfirma Cybernetica seoseid Venetsueela päritolu valimislahenduste pakkujaga, tasub korraks meenutada, milleni IT-valimiste töörühm praeguseks on jõudnud.
Kokku kaardistas komisjon oktoobri alguseks 28 võimalikku murekohta. Osa hääletati komisjonis protokollist välja ning lõpuks jäi neid järele 24.
Komisjoni protokollist selgub, et liikmed leidsid e-valimiste süsteemil üsna põhimõttelisi puudujääke. Nii sõnastasid IT-asjatundja Epp Maaten ja AS Cybernetica projektijuht Tanel Tammet murekoha, et “süsteem ei ole arusaadav vaatlejatele ja avalikkusele”.
E-riigi akadeemia vanemekspert Liia Hänni tõstis komisjoni koosolekul aga esile, et e-valimised olevat politiseeritud. Riigikogu erakonnad on nimelt allkirjastanud leppe, et päevapoliitilistel kaalutlustel valimistulemusi kahtluse alla ei seata, ent tegelikkus on Hänni arvates kujunenud teistsuguseks. Komisjon ei suuda siiski päevapoliitikat mõjutada, ja nii jäi see teema kõrvale.
Suures osas jäid e-valimiste murekohtade loetellu ühiskondlike vaatlejate ja IT-asjatundjate Heldur-Valdek Seederi ja Märt Põderi esile tõstetud valupunktid. “Töötabelisse jõudnud 24 murekohast osutus 13 minu tõstatatuks,” ütles Seeder.
Sõltumatud eksperdid Seeder ja Põder sõnastasid murekohtadena, et e-hääle liikumine ei ole 100% vaadeldav ja et e-hääletuse tõendusmaterjale ei säilitata, vaid kettad purustatakse. Samuti heitsid nad muuhulgas ette, et e-häälte töötlemisel ei rakendata protokollimist. Lisandub veel palju muid tehnilisi üksikasju, mis aitaksid nende arvates valimisi läbipaistvamaks muuta.
Erahuvid e- või i-hääletusel
“Tabeli läbitöötamise tulemustest saame rääkida ikkagi alles 12. detsembril ehk lõpptähtajal,” ütles Seeder. “Praegu on näha, et aega jääb väheks. Ka (nüüdseks ametist lahkunud – toim) minister Kert Kingo on selgelt öelnud, et mitte ühtegi murekohta ei tohi läbi arutamata ja põhjendatud seisukohta kujundamata kõrvale jätta.”
Seederi sõnul valitseb Eesti e-hääletuse ajaloos praegu unikaalne olukord – kõige kõrgemal tasemel esineb selge toetus tulemuseni jõudmiseks. “E-hääletuse süsteem on võimalik muuta läbipaistvaks ja täielikult kontrollitavaks,” väitis Seeder. “Kuid selleks tuleb loobuda põhjendamatutest dogmadest mõtlemises või erahuvidest süsteemi ümberkujundamise vastu seismisel.”
Tegelikult on viidatud erahuvi e-valimiste rakenduste juures ilmselgelt olemas: seesama maailma suurim e-valimislahenduste ettevõte Smartmatic, kes teise samalaadse ettevõtte, Eestis tegutseva AS Cybernetica kaudu on Eesti riigi ehk valimisteenistuse partner. Ainult et tänaseni pole see erahuvi ehk Smartmatic väljendanud avalikkusele ainsatki mõtet, mida seal kui meie partneris ja juhtivas kübervalimisettevõttes arvatakse meie e-valimiste läbipaistvamaks muutmisest.
Suur osa, et mitte öelda peaaegu kõik tavakodanikud-valijad seostavad valimisrakendust Eesti IT-teadlaste ja valimiskomisjoniga. Ühed on autorid ja teised administraatorid. Osaliselt vastab selline ettekujutus tõele. E-valimiste n-ö tehnilist poolt on kindlustanud 2004. a loodud AS Cybernetica teadlased. Tasub meenutada, et Cybernetica näol on tegemist riikliku tähtsusega või julgeoleku seisukohalt ääretult olulise ettevõttega, kes muuhulgas seotud riigikaitse jpm olulisega. 2014. a lõi Cybernetica koostööettevõtte rahvusvahelisi e-valimislahendusi pakkuva ettevõttega Smartmatic.
Taustaks niipalju, et praegu on Smartmaticu näol tegemist suurima ja rahvusvahelise, e-hääletussüsteeme tootva ja levitava kontserniga. Mõned noored programmeerijad olid sellele ettevõttele pannud 1997. a aluse Venetsueelas. Hiljem laieneti Ühendriikidesse ja juurutati seal elektroonilise hääletamise süsteeme.
Kui Smartmaticust on juttu maailma meedias, siis vahel meenutatakse mõnda skandaali.
Nii kirjutas The New York Times 2006. a, et föderaalvõimud uurivad Smartmaticu liitumist tarkvarakompaniiga, mille juurest olevat viinud niidid omakorda Venetsueela toonase vasakspoolse valitseja Hugo Chavezeni. Mõlemad, nii Chaveze administratsioon kui Smartmatic, mõistagi eitasid vastastikuseid sidemeid.
Skandaali tagamaa seisnes asjaolus, et Smartmatic oli ostnud Venetsueela valitsusega sõlmitud lepingute alusel teenitud 120 mln dollariga Ladina-Ameerikas hääletussüsteeme levitava ettevõtte Sequoia Voting Systems. Eesmärgiks oli luua maailma juhtiv e-hääletuste lahenduste ettevõte, mis nüüdseks on ka õnnestunud. Nüüd aga tekkis Ühendriikide rahvaesindajatel kahtlus või hirm, kas pole mitte tegemist riikliku julgeoleku küsimusega, kui kardetud Chaveze seostega ettevõte nende valimisi organiseerib.
Skandaal Ühendriikides vaibus, ent Smartmaticu tähelend jätkus. Paljudest riikidest, kus nad on aidanud oma tehnoloogiatega e-valimisi korraldada, leidub ülevaade ettevõtte kodulehel www.smartmatic.com
Suur Peeter ja väike Peeter
Smartmaticu eduloo taustal tasub vääriti mõistmise vältimiseks toonitada, et väide, nagu oleks Eesti maailmas ainuke e-hääletamist kasutav riik, kuulub tegelikult müütide hulka.
Hääletused jagatakse maailmas üldiselt valimisjaoskonnas toimuvateks, milleks on paberhääletus, ja valimismasinate abil toimuvateks e-hääletusteks – mis toimuvad samuti valimisjaoskondades. Eesti kasutab ainulaadsena maailmas siiski hoopis i-hääletust, mille käigus saab valida suvalisel ajal ja suvalises kohas suvalise nutiseadme või arvutiga. See põhjendab ka Smartmaticu huvi Eesti vastu, sest kuigi siinset i-hääletussüsteemi pole maailmas omaks võetud, pole jäetud ilmselt lootust seda ikkagi müüa – ehk levitada.
2014. a loodi seega Eestis rahvusvahelise Smartmaticu ja Eesti AS Cybernetica ühine kompetentsikeskus (Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting OÜ). Enamusosalus (60%) kuulub Hollandi kaudu Smartmaticule. Tolle Tartu väikeettevõtte põhikapital on 10 002 eurot ja ametis 14 töötajat – ilmselt IT-asjatundjad.
Keskuse vajadust põhjendati omal ajal pressiteates nõnda, et “välisinvesteeringuga Eesti kõrgtehnoloogiasektorisse aitab maailma suurim valimissüsteeme ja -teenuseid pakkuv ettevõte eestlaste kodumaist internetihääletamise süsteemi veelgi edasi arendada ning neid lahendusi globaalselt eksportida”.
Investeering tähendab üldiselt väga selget ärihuvi ehk soovi raha teenida. Milles seisneb aga Smartmaticu ärihuvi Eestis? Kuidas see täpsemalt seostub meie e-valimiste korraldusega?
Smartmaticu partneri Cybernetica kõneisiku sõnul ei ole ettevõte siiski Eestisse otseselt investeerinud. Jääb üle järeldada, et Eesti (kaudselt riigi ehk valimisteenistuse kaudu) investeerib hoopis Smartmaticusse – näiteks ühisettevõtte programmeerijate töötasu kaudu. Riigi ääretult olulise partnerina on Smartmaticu partneri Cybernetica näol ju tegemist sisuliselt riigiettevõttega. Kui räägime meie internetihääletuse süsteemi globaalsest ekspordist, võib ainult oletada, kuidas jaguneb või jaguneks ekspordist tekkiv tulu, mis vähemalt osaliselt tekkinud meie teaduspagasi kasutamisest.
“Kindlasti jääb üles ka küsimus, mida saab Eesti riik vastu, kui annab Smartmaticule oma e-hääletamise alase know-how ja e-riigi kuvandi kasutada,” märkis e-hääletuse ekspertkomisjoni liige Heldur-Valdek Seeder.
Vestlustest e-hääletuse ümberkujundamise komisjoni liikmetega selgub, et Smartmaticu esindajat nad nõupidamiste laua taga kohanud ei ole – ehkki tegemist on süsteemi ühtede põhiautoritega. “Erapooletuse tagamiseks arendaja antud töörühma töös ei osale,” kinnitas Eesti riigi olulise koostööettevõtte Cybernetica – ehk Smartmaticu partneri – kõneisik Sirje Schutting.
Jääb üle järeldada, et e-valimiste läbipaistvamaks muutmise komisjon töötab – seejuures tasuta ja lepinguta – ühtlasi Smartmaticule.
IT-ekspert: Eesti “tiiger” peesitab mugavustsoonis
“Mina arvan, et on tõsi, et Smartmatic loodab Eesti e-hääletust eelkõige müüa ega ole sisuliselt panustanud selle väljatöötamisse ega arendamisse,” avaldas IT-ekspert ja IT-ministri halduses tegutseva ekspertkomisjoni liige, sõltumatu asjatundja Märt Põder.
“Mulle tundub, et riik on teinud vea, et on jätnud e-hääletuse arhitektuuri väljatöötamise ning tarkvara arendamise aegade algusest praeguseni de facto Cybernetica vastutada,” lausus Põder “Juba see, et üks ettevõte ise koostab enda jaoks tarkvara arhitektuurinõuded ning seejärel kandideerib tellimuse täimiseks sisuliselt iseenda koostatud riigihankel — see ei tohiks nii olla.” Põderi sõnul on e-lahenduste hankel kandideerimisel muidu seatud rahvusvaheliste ettevõtete jaoks piiranguid. Rääkimata, et hanketeade jm dokumentatsioon oli esitatud eesti keeles, mis piiras osalejate ringi. “Salajane, kontrollitav ning turvaline e-hääletus on jätkuvalt selline asi, millega pole maailmas veel keegi päriselt hakkama saanud,” nentis Põder. “Selle valmis tegemine oleks Eestile kui startupi-riigile ja Cyberneticale tohutu võimalus. Kui selline lollikindel krüptograafiline hääletussüsteem välja arendataks ning seda kuskil piloteeritaks, siis leviks see kulutulena üle kogu maailma — nagu on levinud krüptoraha Bitcoin.”
Selle usaldusväärsust ei peaks teavitusega vm täiendavalt tagama, sest süsteemi levik ja kasutajate hulk räägiks iseenda eest. “Ses mõttes on rahvusvaheline osalus e-hääletamise arenduses, kriitikas ja testimises ülimalt soovitatav, aga Cybernetica taandumine vähemusosalusega partneriks ebaselge taustaga rahvusvahelises kontsernis annab märku, et ollakse mugavustsoonis ja mängitakse hankevõitudele kohalikus konnatiigis – ega olda valmis kirjutama maailma muutvat e-hääletuse tarkvara.”
Cybernetica kõneisik: Internetivalimiste arenduse koostöö viljad kuuluvad Eesti riigile
Riigi olulise partnerettevõtte, AS-i Cybernetica kõneisik Sirje Schutting märkis lühiintervjuus Pealinnale, et Eesti e-valimissüsteemi üks põhiautoreid Smartmatic jäeti e-valimiste analüüsi komisjoni tööst kõrvale erapooletuse tagamiseks.
Smartmaticu ja Eesti Cybernetica ühise kompetentsikeskuse loomist põhjendati 2014. a nii, et “välisinvesteeringuga Eesti kõrgtehnoloogiasektorisse aitab maailma suurim valimissüsteeme ja -teenuseid pakkuv ettevõte eestlaste kodumaist internetihääletamise süsteemi veelgi edasi arendada ning neid lahendusi globaalselt eksportida”. Kas ja kuhu on möödunud ligi viie aasta jooksul neid lahendusi eksporditud? Kui on viidatud investeeringule, on jutt ilmselt rahalisest investeeringust. Millistest summadest käib jutt? Teisisõnu, kui suur ja millest tuleneb Smartmaticu puhul meie hääletussüsteemi investeerimiselt saadav tulu?
Muudes riikides kasutamiseks on Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting OÜ (Eesti ja Smartmaticu koostööettevõte – toim) välja töötanud TIVI (uudse e-hääletussüsteemi – toim), mille turunduse ja müügiga tegeleb Smartmatic. Toode võtab arvesse eri riikide ökosüsteemist tulenevaid eripärasid, näiteks valimiste korraldust, digitaalset identiteeti jne. Muuhulgas on seda piloteeritud Ühendriikides ja Norras.
2014. aastal oli eesmärk täpselt see, mis teie küsimuses välja toodud – luua internetivalimiste kompetentsikeskus. Loodud keskusel on kaks omanikku: Smartmatic rahvusvahelise müügikompetentsiga ning Cybernetica inseneride ja arendajate kompetentsiga. Cybernetica jaoks oli see võimalus rakendada ülemaailmset müügivõrgustikku. Smartmaticu puhul aga võimalus lisada oma portfelli uus toode, millel Eesti kvaliteedimärk.
Investeeringud Eesti Vabariigi internetivalimiste arendamisse Smartmaticul puuduvad.
Cybernetica partnerettevõtte Smartmatic koduleheküljel viidatakse, et Smartmaticu enamusosalusega ettevõte (60/40) on töötanud välja Eesti valimisrakenduse. Kas see lahendus on siis mingi lepinguga täielikult riigi valimisteenistuse ja Cybernetica omanduseks tunnistatud või omab Smartmatic Cybernetica partnerina ikkagi mingeid õigusi selle rakenduse näiteks teistes riikides kasutuse vms asjus? Eeldatavasti kaasneb IT-ministri haldusalas tegutseva komisjoniga seoses e-valimiste süsteemi suurem või väiksem muutmine – kas Smartmaticult tuleb selles osas küsida mingit laadi kooskõlastusi?
Internetivalimiste arendus toimub riigihanke korras ning tulemid kuuluvad Eesti Vabariigile. Internetivalimiste arendaja on Cybernetica AS, kes kasutab allhankijana Smartmatic-Cybernetica Centre of Excellence for Internet Voting OÜ-d riigi valimisteenistuse kooskõlastusega.
Milles seisneb Smartmaticu või tolle Eestiga loodud ühisettevõtte kui süsteemi ühe põhiautori osalemine e-valimisi analüüsivas töörühmas?
Viidatud ettevõte on riigi valimisteenistuse kooskõlastusel Cybernetica allhankija. Erapooletuse tagamiseks arendaja antud töörühma töös ei osale.
