“Siin saab sõbralikku ja heatahtlikku juhendamist, siin on võimalik saada ka materjalid, sest palju asju läheb taaskasutuseks ja siin on käepärased töökorras töövahendid,” kinnitas Põhja-Tallinna linnaosa vanem Peeter Järvelaid. “Sügisel soovime alustada selle omaaegse kultuurikeskuse ja rahvamaja taastamisega.”
Kopli 93 ei ole tänasest enam lihtsalt Tallinna aadress, vaid ka kogukonna ühistegevuse sümbol. Nimelt alustas eile õhtul sellel aadressil tegevust Kopli kogukonnaaed, ent veelgi tähtsam ootab ees – anda nii sealsele õuele kui ka kunagisele rahvamaja hoonele uus ühine sisu. Kolmapäeva õhtul oli Kopli 93 hoovi tulnud inimesi küll autoga, jalgsi, küll rattaga. Keskel käis lauajuppide parajaks saagimine ja neist kasti tegemine. Mis tõi need inimesed siia?
Kaheksanda klassi õilane Kätlin tunnistas, et teda tõi siia klassi loovtöö. “Ema kutsus ja pakkus seda varianti,” sõnas Kätlin.
Mari-Liis tunnistas: “Ma tahan olla nagu aktiivne oma kogukonna jaoks ja ma arvan, et see on selline väga hea projekt, milles osaleda.”
Nii said alguse Kopli 93 kogukonnaaia kolmapäevakud. Nende taga on aga nii Põhja-Tallinna linnaosa kui Taltechi ühine projekt.
“Projekt ongi siis selleks, et muuta vanad tööstusalad kestlikeks loovklastriteks ja kogukonnakeskusteks, et muuta majandust rohkem kohalikumaks ja muuta linnad rohkem isemajandavaks,” selgitas TTÜ Ragnar Nurkse Instituudi projektijuht Karin Kruup.
Kopli 93 hakkab muutuma sammhaaval. Esmalt luuakse siia kogukonnaaed, seejärel töökojad.
“Kui õnnestub, siis ka luua parandustöökoda kogukonnale, kus saab restaureerida mööblit, parandada jalgrattaid, ühel hetkel printida välja ka telefonikorpusi, mida ei peaks siis enam Hiinast tellima,” kõneles Kopli 93 kogukonna koordinaator Ave Timberg.
Kogukonnaaia rajamisel järgitakse permakultuuri põhimõtteid. Tulevases aias kasvatatakse maitse- ja söögitaimi ning korraldatakse temaatilisi õppepäevi ja üritusi.
