“Mind häirib, et enamik lugusid “Eesti laulul” on inglise keeles. Elementaarne lugupidamine oma emakeele vastu võiks ikka olla!”

Voldemar Kuslap, laulja
TÄHETARGAD NÕMMELT Teleskoobiga saab vaadata nii tähesadu kui ka planeetide paraadi (0)
24. jaanuar 2022
Albert Truuväärt

“20-30-meetriseid meteoriiditükke kukub kümnendis Maale kolm tükki – sellisega pähe saada ei tahaks, kuna üks tükk teeb maapinda endast nelikümmend korda suurema augu,” ütleb Tähetorni Seltsi eestvedaja Mario Mars, kelle sõnul näeb Tallinna tähetornist Kuud väga lähedalt. “Kui Kuu peal oleksid suured majad ja linnad, siis me näeks neid. Kõik edukad kosmosetehnoloogia arendajad on alustanud lihtsalt tähistaeva vaatlemisest.”

“Meil on kõigil oma aadress. Me teame, mis linnas ja riigis elame, mis maailmajaos see asub ja mis planeedil. Aga meie kosmiline aadress on tegelikult palju pikem,” lausub tehnikaülikooli programmijuht-astronoom Mario Mars, kes koguneb koos tähehuvilistega Nõmmel asuvasse observatooriumisse vaat et igal selgemal õhtul.

“Elame päikesesüsteemis ühel Linnutee galaktika harul ning Linnutee ise asub galaktikagrupis, mis on Virgo superparves,” lisab astronoomile sobiva nimega Mars, kes ise on tähtede vastu huvi tundnud juba lapsepõlvest.

Glehni lossi tähetornis sirutub taeva poole 50 cm peapeegliga sinakashall teleskoop, millega näeb pilvitul ööl ära nii Kuu, Marsi kui ka lähemad tähed. 1966. aastal toonase Leningradi tehases valmistatud teleskoobiga on üles kasvanud aastakümnete jagu tähehuvilisi, kaasa arvatud Mars ise.

“Tallinna tähetornis töötav astronoom Peep Kalv, kes oli nõukogude ajal Eestis kõige suurem astronoomia populariseerija, andis mulle 8. klassis füüsikat,” meenutab mees. “Selle raames kutsus ta meid ka tähetorni ekskursioonile ja sealt sai mu astronoomiahuvi alguse.”

Mars suudab iga vana ja noore tähtedest huvituma panna. “Möödunud suvel tegime näiteks kosmoseinseneride suvekooli, mis oli mõeldud 10-15-aastastele,” mainib ta.

Teleskoobist paistab kauge minevik

Lisaks on tähetorn osalenud muuseumiööl, teadlaste ööl, kosmonautikapäeval, sputnikupäeval ja Galileo Galilei sünnipäeval. “Meie ühe õhtu rekord on üle tuhande inimese, kes käisid siit läbi mitme tunni jooksul,” ütleb Mars. “Ukse taga oli kahe-kolmetunnine järjekord, inimeste huvi tähtede vaatlemise vastu on nii suur.”

Marsi sõnul on kõik, mis meile taevast paistab, tegelikult universumi lähem või kaugem minevik. Valgus toob selle lihtsalt ajalise nihkega tohutu vahemaa tagant siia. Huvitav tähevaatluste aeg saabub siis, kui ilmuvad meteoorid, langevad tähed. Mars näitab kaht raudmeteoriidi tükki, mis on Siberis suurimatest meteoriitidest rebenenud ja eraldi maha potsatanud. Suurem neist kaalub 74 kg.

“Umbes kümnendik kõigist Maale langenud meteooridest on rauast, ülejäänud kivist,” räägib ta. “Nende kiirus Maa atmosfääris langedes on umbes 30 kilomeetrit sekundis, pähe sellisega saada ei tahaks. Neist suuremad tükid jõuavad ka Maale ja võivad pahandust teha. Arvatakse, et 20-30-meetriseid kukub maale kümne aastaga kuni kolm tükki, üks selline teeb maapinda endast nelikümmend korda suurema augu. Seda juhtub aga väga harva, sest maakera pindala on päris suur ja asustust siiski suhteliselt väiksel pindalal. Enamik kukub ookeani või Siberi asustamata laantesse. Selle tõttu me neist ka eriti palju ei kuule. Aga mõned siiski kukuvad majade ja autode pihta. 2013. aastal toimus viimase aja suurim selline sündmus, kui meteoriit kukkus Tšeljabinski linna lähedale ja purustas oma lööklainega üle 7000 aknaklaasi. Tükid ise aga kukkusid Tšeljabinski järve, nii et inimesed pihta ei saanud.”

Kõiki ohte võimatu avastada

Kõiki ohtlikke kosmoserändureid on praegu võimatu avastada. “See on arvestatav astronoomiasuund, et ennetada kõiki taevast tulevaid ohte ja kaardistada kõik suuremad Maa poole liikuvad ohtlikud asteroidid, komeedid,” selgitab Mars. “Suuremaid neist on võimalik näha, sest nad peegeldavad ju päikesevalgust ja muutuvad meile nähtavaks. Aga taevakehad võivad olla kaetud väga tumeda tolmuga ja seetõttu näeme neid halvasti. Selleks, et rohkem ohte avastada, oleks vaja väga suuri kosmose sõeluuringuid. Kahjuks ei jätku niisuguseks asjaks inimkonnal raha. Võime lohutada end sellega, et nii suured asteroidid, mis põhjustasid dinosauruste väljasuremise, oleme võimelised piisavalt vara avastama. Dinosaurused elasid Maal 200 miljonit aastat – kui kaua on elanud inimene? Heal juhul seitse miljonit. Vara on veel rääkida inimkonna väljasuremisest! Aga niisuguseid väiksemaid meteoore, mis tekitavad lokaalseid purustusi, me praegu ei avastagi. Peame alati arvestama võimalusega, et neid võib tulla.”

Samas on väikseid meteoriite ilus vaadata. Kihutavad nad ju meie taevalaotuses ringi langevate tähtedena. Detsembris sai taevas jälgida mitut aktiivset meteoorivoolu. Väikese Vankri tähtkujus ilmusid Ursaiidid, Kaksikute tähtkujust tulid Geminiidid. Enamasti on need komeetidest jäetud tolmupilved, mille osakesed Maa atmosfääris ära põlevad. “Seal sees võib olla ka suuremaid tükke kui tolmukübemed või isegi suuremaid tükke kui rusikas,” selgitab Mars. “Need pähe ei kuku. Kõik, mis on väiksemad kui sõiduauto, maapinnale ei jõua. Kolme-neljameetrised kamakad põlevad atmosfääris ära.”

Hiljuti oli planeetide rivistus, mil sai korraga vaadelda Veenust, Saturni, Jupiteri, Neptuni ja Uraani, meenutab Mars aasta lõpu vaatlusi. “Seda nimetatakse ka planeetide paraadiks, kui nad kõik korraga nähtaval on,” selgitab Mars. “Nii nad olidki kõik taevas järjest vaadeldavad. See oli 10. detsembri paiku. Veenus muudab kõige kiiremini oma asukohta, aga suurem rivi on veel alles. Meil õnnestus seda paraadi siin tähetornis vaadata.”

Veebruaris tasub vaadata Marssi

Planeedid muutuvad eredamaks siis, kui nad on nii-öelda vastasseisus ehk Maaga samal pool Päikest. Nende kaugus Maast on sel ajal minimaalne. Selle tõttu näivad nad taevas heledamad, sest on ka suuremad, aga suurust me ju ei taju, näeme ainult heledust.

“Suvel olid nii Jupiter kui ka Saturn vastasseisus ja heledad,” märgib Mars. “Nüüd on Maa nendest kaugemale nihkunud ja praegu nad enam nii heledad ei ole. Natuke vähem kui iga kahe aasta tagant on Marss vastasseisus, sest Marss liigub ligikaudu kaheaastase perioodiga ümber Päikese. Et nad samale poole Päikest satuksid, võtab umbes kaks aastat aega. Siis muutub teleskoobiga nähtavaks ka Marsi poolus. Tänavu tuleb Marss juba veebruaris paremini nähtavale. Seal me näeme aga ainult väga suuri asju – 500-1000-kilomeetrise läbimõõduga objekte. Seal me paraku oma teleskoobiga linnu ei näeks.”

Veenus on oma heleduse maksimumi ajal planeetidest kõige eredam, kuna ta on Päikesele lähedal ja tema atmosfäär võimaldab paremini valgust peegeldada. Veenus vahetab tihti oma asukohta, kord on ta nähtav õhtul, kord hommikul. See tuleb sellest, et tema liigub Maa ja Päikese suhtes rohkem, ta on Päikesele lähemal.

Algajale astronoomiahuvilisele on aga teleskoobiga kõige põnevam jälgida noort Kuud. “Algajatele jätab see kahtlemata väga kustumatu elamuse. Kuu on siis lähedal ja seal näeb kõige rohkem pinnadetaile,” lausub Mars. “Kuu on küll tavaline, aga teleskoobis ikka müstiliselt huvitav vaatepilt. Kõige väiksemad detailid, mida siit Tallinna tähetornist Kuu peal ära näeb, on paari kilomeetri suurused. Kuu peale saadetud kosmoseaparaate me küll ei näe, kuid nende päikesepeegeldusi on hea õnne korral siiski võimalik kinni püüda. Kui Kuu peal oleksid suured majad ja linnad, siis neid me näeksime. Aga kui seal oleksid väikesed individuaalelamud, mis paikneks hajali, me oma teleskoobiga neid ei näeks.”

Siirius meile kõige lähem võõras täht

Kes aga tahab päriselt kaugeid tähti vaadata, sel avaneb praegu hea võimalus jälgida Siirust. See on Päikese järel Maale kõige lähem täht. “See asub madalal lõunataevas ja vilgub värviliselt. Inimestes tekib ikka huvi, et miks ta vilgub niimoodi. Aga vilgub selle pärast, et seal on tegelikult kõrvuti kaks eri värvi tähte. Sellest tulevad eri toonid,” selgitab Mars. “Peamine põhjus on siiski selles, et ta paistab väga madalalt, ja kui me Maa atmosfääri vaatame madalalt, siis seal on ta paksem ja valgus muutub rohkem. Siiriusest paremale ülespoole jääb Orion. Selle alumises osas on võimalik näha ka Orioni udukogu, mida näeb muide ka palja silmaga. Parem on seda siiski vaadata binokliga, kui teleskoopi pole. Orioni udukogu on ürgne gaasipilv, mis ei ole veel moodustanud tähti. Tema läheduses olevad tähed panevadki selle pilve helenduma. See on maakeralt üks paremini nähtav huvitav objekt.”

Mars ütleb, et kõik edukad kosmoseteadlased on kord alustanud lihtsalt tähistaeva vaatlemisega, ja niimoodi see huvi kosmose mõõtmatuse vastu tavaliselt aina kasvab.

“Tähetorni Selts saigi asutatud selleks, et igaüks, kes tunneb astronoomia vastu tõsist huvi, võiks sellega sügavamalt tegeleda,” kinnitab Mars. “Kosmosetööstus ongi inimkonna tulevik. Me peame kunagi tulevikus selle planeedi hülgama ja otsima kosmoses teisi sobivaid elupaiku. Mida kiiremini me arendame välja võimekuse võtta kasutusele kosmost, seda valutumalt see kõik õnnestub. Seda suurem on tõenäosus, et ka inimkond jääb ellu. Pole kaugel aeg, mil inimesed jõuavad lisaks Kuule ka järgmistele taevakehadele, millest esimene on meie naaberplaneet Marss. Meil on vaja taibukaid ja tegusaid noori, kes kosmose teemaga tegelema hakkaksid.”

Tähed aitavad muresid unustada

“Loodame, et Covidi piirangute aeg ükskord möödub ja meile on jälle võimalik külla tulla,” lausub Mars, meenutades toredaid üritusi, mida selts on astronoomiahuvilistele korraldanud. “Mõtleme hetkeks tähistaeva peale ja juba olemegi argimuredest välja tulnud. Ka sel on astronoomias oluline osa. Nagu seegi, et inimeste silmaring laieneb. Kui tähetorni tuleb 80-aastane tädike, võtab küünarnukist kinni ja ütleb, et see on tema elu unistus olnud – näha läbi teleskoobi Jupiteri, siis see teeb südame soojaks küll. Või siis lasteaialapsed, kes vaatavad rõõmsalt Kuud… Tunnen end siis hästi!”
Hea tahtmise ja oskuste korral saab Jupiteri vaadata ka Tallinna kesklinnas oma väikse teleskoobiga. Korrusmaja viienda korruse rõdult on võimalik ka keset linna tähti vaadelda. “Kui on ideaalsed tingimused, siis võib ka Tallinna-suguses linnas täiesti häid taevakaadreid leida. Selleks peab olema väga selge öö,” ütleb Mars. “Jupiteri vaatlusi oleme kesklinnas teinud, kuid see pole mõeldav kõigi taevakehade puhul.”


Üldiselt peaks Marsi sõnul taevast vaatlema ikka asustusest kaugemal. “Glehni pargis on muidugi parem taevast vaadelda kui kusagil keset Mustamäed või Lasnamäed, rääkimata päris kesklinnast,” on Mars veendunud. “Nõmme ongi Tallinnas vaatlusteks parim koht. Siin pole suurt tööstust, selle asemel on palju puid, mis varjavad üles minevat valgust. Linna lääneosast viivad meretuuled isegi õhusaaste eemale.”

Eesti satelliidi idee tuli seltsilt

Selts unistab ka taevalaotuse vaatlemise igaühele kättesaadavaks tegemisest. “Näiteks tahaksime panna internetti teleskoobipildi tähistaevast, nii saaksid kõik huvilised kogu aeg vaadata, mida huvitavat parajasti taevalaotuses näha on. Istud kodus arvuti taga ja vaatad taevasse, muud polegi vaja.”

Piduriks on teadagi soetamisraskused, mis omakorda taanduvad lihtsalt raha puudumisele. “Algatasime ka teleskoobi korjanduskampaania, aga sellega pole väga edukalt läinud. Kuid nii lihtsalt me ka alla ei anna,” märgib astronoom.

Tähetorni külastajad saavad oma panuse anda ka seal asuvasse kogumiskarpi raha pannes, aga kuna praegu on kõik üritused pausil, siis seisab see karp nukras üksinduses ega ole tükil ajal täiendust saanud.

Samas tegi just Tähetorni Selts Tehnikaülikoolile ettepaneku ehitada Eesti esimene Maa satelliit. “Mis tehnikaülikool see on, kus ei tegelda kosmoseteadustega?” küsib Mars. “Huvilised, kes tahavad tehnikaülikoolis kosmosega tegeleda, saavad seda teha kahe satelliidiprojekti raames. Klassikalist astronoomia suunda küll tehnikaülikoolis ei ole, aga meie projektides saavad osaleda mitmete erialade esindajad. Meil on elektroonikud, IT-asjatundjad, raadiotehnikud, füüsikud jne. See pole enam taevakehade vaatlus, vaid kosmosetehnoloogia arendus. Kõik see on aga kord alanud huvist tähistaeva vastu ja tähtede vaatlusest. Seepärast on ka tehnikaülikoolil oma tähetorn, sest need, kes mõtlevad välja kosmoseaparatuuri ja on seda ka võimelised ehitama, peavad tundma tähistaevast ja meie universumit ning oskama seal orienteeruda.”

Elukutseliseks astronoomiks saab õppida Tartu ülikoolis. “Tartu on kujunenud astronoomidele omamoodi piirkondlikuks tõmbekeskuseks ja Tartu lähedal Tõraveres on kogu regiooni astronoomiateaduse keskus,” lausub Mars.

Tähetornis ootavad suvekoolid ja ühised tähistaeva vaatamised

Tähetorni Seltsiga liitudes saab vaadelda tähistaevast Tallinna tähetornis pea igal õhtul, kui on selge taevas.
Kosmost saab observatooriumis vaadata ainult selge ilmaga. Samas on iga ilmaga võimalik imetleda palja silma või binokliga pealinna panoraami ühest kõrgeimast kohast, uudistada Glehni kappi, kuulda torni legende, näha ainulaadset hoonet seestpoolt, tuletada meelde teadmisi astronoomiast ja arutleda igasugustel teemadel langevatest tähtedest tulnukateni.

Selts on korraldanud astronoomiahuvilistele mitmeid üritusi. Möödunud suvel näiteks kosmoseinseneride suvekooli, mis oli mõeldud 10-15-aastastele lastele.

Tähetorn on osalenud muuseumiööl, teadlaste ööl, kosmonautikapäeval, sputnikupäeval ja Galileo Galilei sünnipäeval. “Nende sündmustega seoses käis siit tähetornist ühe õhtupooliku jooksul läbi ikka sadu inimesi,” kinnitab seltsi eestvedaja Mario Mars. “Meie ühe õhtu rekord on üle tuhande inimese, kes käisid siit läbi mitme tunni jooksul. Ukse taga oli kahe-kolmetunnine järjekord, inimeste huvi tähtede vaatlemise vastu on nii suur.”

Kuna kitsukeses tähetornis on pandeemia ajal suurte ürituste korraldamine välistatud, saab oma huvi taevavaatluste vastu realiseerida seltsiga liitudes. “Meil on siin tähetornis peetud ka astronoomahuvilistest laste sünnipäevi. Kingiks on olnud uhke teleskoop,” lausub Mars. “Aga nendele entusiastidele on ju vaja juhendamist ja muud abi. Oleme aidanud inimestel oma teleskoobi tööle panna ja andnud juhiseid, mida põnevat parajasti taevas näha võib.”
Kõigil tõsistel tähevaatluste huvilistel soovitab Mars võtta kontakti kodulehekülje https://tahetorn.ee kaudu. Samas asub ürituste kava, kui neid millalgi jälle pidada saab. “Tahame uuesti avada ka tähetorni astronoomiaringi,” lausus Mars.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.