Tallinna ülikooli (TLÜ) juhtkond kohtus eeslmise nädala lõpus Ida-Virumaa ühiskonna-, kultuuri- ja hariduselu esindajatega, et edendada koostöösuhteid ülikooli ja Ida-Virumaa erinevate organisatsioonide vahel.
Ida-Virumaa visiidi esimesel päeval tutvustasid Ida-Virumaa omavalitsuste liidu juht Eve East ja TalTechi Virumaa kolledži direktor Mare Roosileht TLÜ esindajatele kolledži tegemisi ja väljakutseid. Lisaks tuli juttu Ida-Virumaa arengusuundadest ning piirkonna plaanidest õiglase ülemineku teemadel, vahendab BNS.
Muret teeb õpetajate puudus
Peamise murekohana tõid East ja Roosileht välja Ida-Virumaa õpetajate järelkasvu ja kvalifikatsiooniga õpetajate puuduse. Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi direktori Ruth Shimmo sõnul soovib ülikool võimalusi leida, kuidas kohalikku õpetajaharidust edendamist toetada.
„Kõige suurem õpetajate puudus on Ida-Virumaal loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Selle valdkonna õpetajate koolitamise kompetents on Tallinna Ülikoolis olemas ning praegu leppisime kokku, et kohtume tulevikus eraldi, et mõelda võimaliku pilootprojekti arendamise peale,“ ütles Shimmo.
Tallinna Ülikooli ja meie tulevikusuundi tutvustasid rektor Tõnu Viik, ettevõtluskoostöö ja teadmussiirde juht Aija Sakova ning avatud akadeemia juht Katrin Männik. Ülikooli esindajad rääkisid nii TLÜ ettevõtluskoostöö plaanidest kui ka mikrokraadidest.
Rohkem tuleks tähelepanu pöörata venekeelsete ajakirjanike koolitamisele
Visiidi teisel päeval kohtusid ülikooli esindajad Narva linnavalitsuses linnapea Katri Raigiga, kes rääkis Narva linnast, kohalikust haridusstrateegiast ja sellest, kuidas mõjutab kohalikke sõda Ukrainas. Raik selgitas, et praegusel ajal tasub olla uudiste suhtes ülimalt tähelepanelik, sest valeinfot levib palju.
Ülikoolil palus Raik muu hulgas mõelda sellele, kuidas pöörata senisest rohkem tähelepanu venekeelsete ajakirjanike järelkasvule.
Ka tutvustas linnavalitsuse haridusteenistuse juhataja Larissa Degel linnaelanike peamisi täiendusõppe vajadusi. Ta tõi välja, et kuna riigigümnaasiumide loomise tõttu on Narva linna haridusvõrk muutumas, siis on linna ootus teha senisest sisulisemat koostööd TLÜ haridusinnovatsiooni keskusega, et toetada kohalikke õpetajaid reformi üleminekul.
Narva Vaba Lava hoonet ning Ida-Virumaa loomemajandusklastrit tutvustasid Ida-Virumaa kultuurelu edendaja Piia Tamm ning ettevõtja ja Vaba Lava edendaja Allan Kaldoja. Piia Tamm tõi välja, et näiteks kohalik Viru Filmifond teeb väga aktiivset koostööd just Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudiga (BFM). Sellegipoolest nõustusid nii Tamm kui ka BFM-i direktor Birgit Vilgats, et loomevaldkonnas võiks regiooni koostöö ülikooliga veelgi tihedamaks ja sisulisemaks muutuda.
Samuti kohtus Tallinna Ülikooli delegatsioon Integratsiooni Sihtasutuse eesti keele maja võimalustega. Rõõm oli tõdeda, et eesti keele maja pakub kohalikele tasuta eesti keele õpet. Veelgi rõõmsamaks teeb tõsiasi, et need õppegrupid täituvad kohalike õppijatega väga kiiresti.
Visiidi lõppedes külastasid ülikooli esindajad Tartu Ülikooli Narva Kolledžit, kus kohtuti direktor Marek Sammuli ja Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskuse koordinaatori Anne Kivimäega, et pidada ühiseid plaane, kuidas ühiselt akadeemilisuse teel edendada elu Ida-Virumaal.
