Visioon kaua oodatud ja vaieldud Tallinna ringraudteest sai täna tuule tiibadesse. Tallinna linn koostöös ettevõtjate ja Harju omavalitsustega rahastavad nimelt eriplaneeringut, et trassikoridor vabaks teha ja seda tulevase raudtee jaoks vabana hoida. Otsus on seega ajalooline ja ühest tuleviku tähtsama raudteeosa ehitamisest, enam ei taganeta.
Kokku panustavad nii Tallinna linn, mitmed ettevõtted kui mitmed Harjumaa omavalitsused eriplaneeringusse 1,3 mln eurot, et nii linlaste kui harjumaalaste jaoks hakkaks toimima mugav rongiliiklus ja raudtee kaubaveod enam linna ei läbiks.
Inimesed rongidesse, kaubarongid linnast välja
Harjumaa Omavalitsuste Liit leiab, et Tallinna ringraudteega saaks lahendada hulga muresid. Kaubaveo saaks viia Tallinna kesklinnast välja, ja samas ka luua uued arenguvõimalused kasvava ettevõtlusega Paldiskile. Tallinna linnakodanike huvi on samuti üsna ilmne. Inimesed istuvad autodest rohkem rongidesse ning ummikud jäävad väiksemaks. Üldse avaks ringraudtee uued võimalused reisirongidele. Balti jaam töötab üsna vastuvõtu võime ammendumise piiril.
Hiinalikust arenduskiirusest on see väga vajalik projekt asunud muidugi kaugel. Ringraudteest on kõneldud pikalt ja see oli kirjas juba Harjumaa 1999. a kehtima hakanud ja 20 aastaks loodud maakonnaplaneeringus. Lisaks on ta igasugustes uuemates nii Harju arengustrateegiates ja planeeringutes. Aga ka Tallinna arengustrateegiates. Tekiks uus (ühis)transpordiühendus Lagedi-Ülemiste-Paldiski liinil.
Kaua olid omavalitsusjuhtide pilgud suunatud riigi ministeeriumite suunas, et need jämeda otsa haaraksid ja eriplaneeringuga edasi läheksid. Nende tähelepanu oli aga tõmmanud endale teised suurprojektid nagu Rail Baltica. Ja muidugi – ikka see küsimus raha leidmisest. Samas viidati ka, et omavalitsused võiksid ka ise vähemalt eriplaneeringusse rahaliselt panustada. Nüüd on see siis sündinud ja kaasa on haaratud mitmed mõjukad ettevõttedki.
Trassikoridori garanteeritud vabadus
Selleks, et unistus ringraudteest kunagi ikkagi ellu saaks viidud, ongi vaja seda sama riigi eriplaneeringut. Nõnda hoitakse trassikoridor täis ehitamisest vabana, et omavalitsused saaksid oma üldplaneeringutes raudtee maavajadusega arvestada. Riigi ülesandeks on siis vajaliku maa reserveerimine ning omandamine. Teisalt saavad omavalitsused vabaks maa reservis hoidmise painest. Teatud kohti ei julgeta kasutusele võtta kartuses, et ehitused jääksid trassile ette.
Kokku panustavadki linn, mitmed Harjumaa omavalitsused eriplaneeringusse 1,3 mln eurot. Projekteerimine läheb maksma veel rohkem. Ilmselt tasub selle riik.
„Kindlasti on planeeringu tekitamine mõistlik samm, sest sellega me paneme n-ö ruumi kinni tuleviku tarbeks, et keegi sinna midagi ette ei saaks ehitada,“ märkis Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Dago Antov. „Seda on juhtunud küll, et mõeldakse, et ega siia midagi niipea ei tule ja ehitatakse mõnele teekoridorile maja ette.“
Kui aga trassikoridor täis ehitatakse, ei tule seda raudteed ilmselt kunagi.
Antovi sõnul seisneb ringraudtee väärtus põhiliselt kahes aspektis, kusjuures autostumise vähenemine on vaid üks neist. Kõiki rongireisijaid pole siis enam vaja sõidutada Balti jaama.
Täna hargneb raudtee alles pärast kesklinna lõuna ja ida suunas. Seega läbivad kesklinna ka rongid, mis ei peaks, ja nii on kasvõi Tehnika tänava viadukti läbilaskevõime – lisaks Balti jaamale – üsna ammendumas. Veel ei jõua ringraudtee valmimisel enam kaubad vagunites kesklinna. Sealhulgas pääseme ohtlikest veostest Vanalinna külje all.
Peale Tallinna linna, Lääne-Harju valla, Keila linna ja teistele Harjumaa omavalitsuste osalevad ringraudtee eriplaneeringu koostamise rahastamises ettevõtted nagu Mainor Ülemiste AS, AS Tallinna Sadam, AS Alexela Logistics jt. „Tegemist on hea näitega sellest, kuidas riik, omavalitsused ja eraettevõtted teevad koostööd,“ sõnas linnapea Mihhail Kõlvart ringraudtee eriplaneeringu koostamiskava tutvustamisel.
Ta ütles ka, et loomulikult ei suurenda transpordi pudelikaelad arengut mitte kuidagi. Linnas moodustavad umbes 30% liiklusest lähivaldadest pärit sõidukid. Seega aitaks ringraudtee kasutamine kaasa pendelrände vähendamisele autodega.
Ühiskonna ja ärihuvide kattumine
„Siin kattuvad meie ühiskondlik missioon ja ettevõtte huvid,“ rääkis Mainor Ülemiste ASi nõukogu liige Andrus Kaldalu. „Oleme kaasa aidanud paljudele ühiskonna jaoks olulistele ettevõtmistele, alates juba Rahvarindest ja kui veel näide tuua, siis Ülemiste trammiliini toomisele lennujaamani. Sellest võidame meie kui ettevõte, ja võidab terve Eesti.“
Loomulikult oleks arenevale Ülemiste piirkonnale, kus Mainor toimetab, ringraudteest palju abi.
Eriplaneering, kui see nüüd Tallinna linna, Harju omavalitsuste ja ettevõtjate toel nelja-viie aasta jooksul valmis tehakse, kehtib viis aastat. Seega peaks enne selle lõppu juba kindlasti ehitamisega pihta hakkama. Projekteerimine ise võib kesta umbes kolm aastat. Nõnda tuleks juba praegu hakata rahastamise järele ringi vaatama. Võimalik, et õla on nõus siingi alla panema mõned ettevõtted – kelle kaubavedu ringraudtee valmimise kaudu oluliselt efektiivistuks.
Ideaalis võiks ringraudtee valmimisest hakata rääkima kusagil 10 aasta pärast. Selle maksumust ei osata praegustes inflatsioonilistes tingimustes aga isegi ennustada.
madis vainola
20. jaan. 2023 19:53