“Eestis ei ole kunagi olnud alaealiste poolt toime pandud kuritegevus nii madalal tasemel kui täna. Kümne aastaga on teismeliste poolt sooritatud kuritegude arv vähenenud kaks ja pool korda. See näitab, et see viis, kuidas Eesti tegeleb noortega, on efektiivne ja toimiv,” kinnitas Põhja prefektuuri Ida-Tallinna piirkonnagrupi juht Teili Piiskoppel.

Muutuse põhjuseks on tema hinnangul pikaajaline protsess, mille tulemusena on ka noortega tehtav ennetustöö jõudnud väga heale tasemele.

“Kaasatud on noore inimesega probleemide korral nendega tegelema kõik tema ümber olevad inimesed. Me rakendame taastavat õigust ehk paneme rõhku nii kannatanule ja tema vajadustele kui üritame suunata ka toimepanijad aru saama, millist kahju nad oma tegudega on tekitanud ning keda see on mõjutanud,” lisas Piiskoppel.

Oluliseks tuleb politseiniku hinnangul pidada ka seda, et huviringides osalemise võimalused on tänases Eestis paremad, kui kunagi varem ning soovi korral on oma vaba aega võimalik sisustada kõikvõimalikke harivate, mõistlike ja kasulike tegevustega.

Internetis levivad videod ei näita üldist tendentsi

“Igasugune füüsiline väärkohtlemine on suur probleem, eriti alaealiste puhul ja sellisel puhul, kus kambakesi rünnatakse endast nõrgemaid või mitmekesi üht ohvrit – see torkab selgelt silma,” tõdes Teili Piiskoppel.

“Tegelikkuses on aga küsimus selles, et need juhtumid jäävad silma sellepärast, et need jõuavad nii laia kõlapinnani. Neid tõesti ei juhtu kuigi tihti, selles mõttes me ei saa kindlasti öelda, et meil Eestis oleks olukord kuidagi ebaturvaliseks muutunud,” märkis ta.

Halvaks teeb olukorra Piiskoppeli arvates asjaolu, et noorte vägivallategude videod jõuavad esmalt meediasse ja alles mõni aeg hiljem politseini. Sellel vägivallateo hetke ja video levitamise vahele jääb aeg, mis on ohvri vaates samuti keeruline ja raske periood, sest seal vahemikus on ta tõenäoliselt täiesti üksi.

“Nagu me täna näeme, siis sellest tegelikult kellelegi väga abi ei ole – kannatanu elab seda uuesti ja uuesti üle ja mõlemas suunas ihutakse nii-öelda hammast,” sõnas Piiskoppel, kes soovitas videote sotsiaalmeedias levitamise asemel taoliste olukordade puhul koheselt politsei või ka veebipolitseinike poole pöörduda.

Iga neljas Eesti laps kannatab koolikiusamise all

„Kui vaadata 10 ja rohkem aasta tagust aega, siis Eestit hõlmavad suured rahvusvahelised uuringud keskmiselt iga neljas laps on selle õppeaasta või viimase paari kuu jooksul kannatanud kiusamise all,“ kinnitas SA Kiusamisvaba Kool juhatuse liige ja uuringujuht Kristiina Treial, kelle sõnul eraldi regionaalseid eripärasid Eestis uuritud ei ole.

„Kuni COVIDi aastateni oli tegelikult näha väikest vähenemise tendentsi – kiusamise all kannatavate õpilaste protsendid olid veidi langemas. Kui COVIDi tõttu tuli distantsõpe, siis vähemalt meie enda kiusamisvaba kooli uuringutes osalevate koolide puhu oli vahetult pärast distantsõpet näha, et kiusamise näitajad olid väga alla tulnud,“ kirjeldas Treial, kelle hinnangul oli peamiseks põhjuseks asjaolu, et lapsed ei sattunud lihtsalt distantsõppe tõttu omavahel tavapärases mahus kokku ja kriisiolukord ehmatas noori ka piisavalt palju ära.

Aasta pärast esimest distantsõpet oli paraku juba taas näha, et kiusamise näitajad on tõusmas tagasi COVIDi-eelsele tasemele ning praeguseks on see taas „tavapärasel“ tasemel.

„Kindlasti on paranenud kiusamise-alane teadlikkus nii õpetajate kui ka laste ja lapsevanemate hulgas. Ka paljuski tänu meediapoolsele kajastusele peetakse kiusamist järjest tõsisemaks probleemiks ja ka meieni jõuab tõendeid selle kohta, milliseid lühi- ja pikaajalisi kahjusid kiusamine kaasa toob,“ sõnas Kristiina Treial.

Õpetajad ei jaksa suure töökoormuse tõttu ennetustööga tegeleda

Suureks murekohaks on aga asjaolu, et õpetajad on viimastel aastatel kriisiolukorra tõttu olnud tavapärasest veelgi enam ülekoormatud ning see takistab oluliselt kiusamise süstemaatilist vähendamist koolides.

„Kui õpetaja koormus kriisidega seoses on väga-väga suur ja toimetulek keeruline, siis kahjuks jäetakse lisakohustusena tunduvad ennetustegevused ära, mida tegelikult väga vaja oleks. 2022. aastal Praxise poolt tehtud uuringu kohaselt tajub suurem osa õpetajaid kiusamise vähendamist koolis lisakohustusena, mis kriisi ajal pigem kõrvale jäetakse. See on ohtlik,“ arvas Treial.

„Kiusamine on üks hästi oluline noorte vaimse tervise kahjustaja ja teiselt poolt jääb seeläbi tegemata ka vägivalla ennetus,“ lisas ta.

Koolipidajad peaksid praeguses raskes olukorras Treiali hinnangul väga hoolega hindama, kuhu ja millistesse ennetustegevustesse õpetajate nappe ressursse suunata.

„Tasub eelistada tegevusi, millel on mõju, sest vahel tehakse asju, mida tunduvad toredad, aga tegelikult väga suurt kasu ei too. Lapsevanemad saavad hästi palju ka praeguses olukorras ära teha sellega, et julgustavad oma lapsi rääkima ja kuulavad avatud meelega ja hoolivalt, millised on tema kogemused seoses kiusamisega ja millised muresid või hirme see talle kaasa toob ja kuidas olukorraga tegeleda,“ märkis Kristiina Treial.

Kiusuennetusprogramm KiVa ootab liituma uusi koole

SA Kiusamisvaba Kool kutsub kõiki Eesti koole üles liituma KiVa kiusuennetusprogrammiga. Et 2023/24. õppeaastast programmi rakendama asuda, tuleks oma sooviavaldus teele panna hiljemalt 14. veebruaril 2023.

KiVa on koolidele suunatud kiusamise ennetamise ja vähendamise programm, mida rakendatakse ligi veerandis Eesti koolidest. Tuleva aasta sügisest KiVa-koolide kogukonnaga liitumiseks saab sooviavalduse teele panna juba praegu.

„See teadus- ja tõenduspõhine programm on üks süstemaatilisemaid maailmas, sisaldades palju praktilisi tegevusi ja materjale nii kiusamise ennetamiseks kui ka kiusamisjuhtumite lahendamiseks. Eriline on seegi, et see programm on kooliülene, kogu kooliperele – seega on väga oluline, et kool on KiVa programmiga liitumise motivatsiooni enda jaoks mõtestanud,“ sõnas SA Kiusamisvaba Kool KiVa programmi juht Jane Alas.

Sel aastal asus KiVa programmi rakendama Kadrina Keskkool, kooli KiVa-tiimi juhi Kai Tamme sõnul valisid nad just selle kiusuennetusprogrammi selle süsteemse lähenemise tõttu.

“Hakkasime märkama, et senine töö kiusamiskäitumise ennetamiseks ning lahendamiseks ei osutunud enam piisavalt tõhusaks. Puudus süsteemne lähenemine ning kogu kooli haarav tasand,” sõnas ta, lisades, et KiVa programm äratas neis huvi just oma teadus- ja tõenduspõhisuse pärast. “Innustav on hakata rakendama midagi, mis juba suurepäraselt toimib ja millel on kindel eesmärk ja tõendatud positiivne mõju,” märkis Tamme.

Koolide nõustamine KiVa programmiga liitumisel toimub liitumisprotsessis. „Tulevast õppeaastast KiVaga liitumise soovist tasub teada anda varakult, sel korral võtame uusi liitujaid vastu 14. veebruarini,“ märkis Alas.

Programmi tutvustamiseks toimuvad novembrist jaanuarini KiVa tutvustuseminarid, seda nii Tallinnas (vene keeles 10.11, eesti keeles 17.11), Tartus (eesti keeles 22.11), Narvas (vene keeles 15.11), Kohtla-Järvel (vene keeles 11.01) kui ka üleriigiliselt veebiseminarina (eesti keeles 8.12, 16.01, vene keeles 19.01). Lisa- ja registreerimisinfo on leitav siit lingilt.