Mustamäe juubeli puhul mängivad Mait Malmstein ja Raivo E Tamm uues Mustamäe teemalises komöödias. Senise Mustamäe valsi kõrvale lisandus aga uus ja soliidne linnaosa ajaloost rääkiv Olav Ehala lugu, mida esitles Voldemar Kuslap koos lastekooriga.
Mustamäe linnaosa vanem Lauri Laats rõhutas, et ühe linnaosa jaoks on 60 aastat ikka väga noor iga, kasvõi kogu Tallinna mitmesaja aastase ajalooga võrreldes. Mustamäel on tekkinud oma traditsioonid ning tegu pole ammu ainult tallinlaste magalalinnakuga. «Inimese puhul tähendaks 60 juba mitte enam nooruslikku iga. Meil on juba loodud oma tugevad traditsioonid, kuid samas on tegemist ikka ka noore ja areneva linnaosaga,» ütles linnaosa vanem. „Meie linnaosa on erakordne, sest meil elab väga palju inimesi, kes on Mustamäed ise ehitanud. Samuti on paljud andnud või annavad jätkuvalt oma panuse läbi meie ülikooli või meditsiinilinnaku. Need inimesed on meie kuldvara ja traditsioonide hoidjad. Meie noortel on erakordne ja hea võimalus nendelt õppida ning viia Mustamäe traditsioone edasi.»
Juubeliga käivad kaasas ka kingitused. Ja seekord on need kingid sündinud koos mustamäelaste endi abiga. «Aga need ei ole ainult mustamäelastelt mustamäelastele – need on kingitused, mis jäävad ajalukku, need on kingitused kogu Eestimaa rahvale,» jätkas Laats.
Mustamäe sai uue hümni
«Uus laul Mustamäest on Olav Ehalale omase rütmiga nõudlik ja ülev lugu, millel väga õnnestunud ja suupärane Leelo Tungla tekst,» tutvustas lugu seda esitlenud laulja Voldemar Kuslap.
Uut mustamäele pühendatud laulu tutvustas üks staažikamaid Mustamäe elanikke Voldemar Kuslap. See polnud juhus, on ta ju rahva südamesse laulnud tuntud Mustamäe valsi. Kuslap ise kolis Mustamäe esimeste majade piirkonnas uhiuude korterisse 1968. aastal – kuus aastat pärast linnaosa ametlikku sündi. Kõige esimesed majad olid juba selle aja peale kerkinud ja laulja oli õnnelike kodusaajate seas.
Uus laul paneb ka uue pilguga vaatama Mustamäe peale. «Eks seda senist Mustamäe valssi on lauldud juba aastakümneid,» muheles Kuslap, heites koduaknast pilgu Männi pargile. «Kas ma unistasin päeval ja ööl, kodus ja tööl Mustamäest, nagu laulus seisab? No mitte päris nii, aga kujutage ette, kui sa ikka kitsast ühiselamutoast saad nelja toaga kõigi mugavustega korterisse, siis on suur vahe küll.»
Mustamäe 60. aastapäeva eel telliti uus laul Olav Ehalalt. Kuslapi sõnul on see hümni-laadne. «Olen sellega palju vaeva näinud ja mõelnud, rohkem kui paljude teiste lugudega,» lausus Kuslap. «Ei ole nii, et hüppad voodist ja hakkad kohe seda lõõritama. Ei, see on ülev ja nõudlik lugu, mitte mingi tilu-lilu. Reedel kandsime siis seda aastapäeva tähistamisel raadio lastekooriga esmakordselt ette. Olin ikka tõelises esietenduse ootusärevuses enne seda. Ja sellel laulul on väga õnnestunud Leelo Tungla tekst, nagu sel luuletajal ikka nad on. Sõnad on sellel väga lauldavad, väga suupärased. Võiks öelda, et need on ülevaade Mustamäe ajaloost.
Uus raamat räägib Mustamäe ja selle elanike lugu
Alguses oli mustamäe ala mõeldud elamumaa reserviks kaugema tuleviku tarvis. Kerkiv linnaosa oli plaanitud seetõttu palju väiksemana ning sinna pidid kerkima kahe-kolmekorruselised tellismajad. Seda kõike võibki uuest raamtust lugeda.
Paljud mustamäelased järgnesid linnaosa üleskutsele saata oma mälestusi Mustamäe juubelile pühendatud raamatu kokku seadmiseks. «Sellest sündis uus raamat,» ütles Laats. «Oleme ühiselt hakkama saanud teosega, mille kaante vahele kogusime tagasivaade meie linnaosa viimase kuuekümne aasta kohta. Need on nopped olulisematest daatumitest, meeldejäävatest sündmustest, kuid ennekõike vahetud lood eriilmelistest eludest.»
Raamatust saame näiteks teada, et algul planeeriti Mustamäed palju väiksemalt. Liivasel pinnal asuv maa-ala oli mõeldud jätta seisma elamumaa reservina kaugema tuleviku tarvis.
Mustamäele ette nähtud kahe-kolmekorruselised tellismajad. Kuid peagi mõeldi ümber. Selleks oli mitu põhjust. Tallinn kaotas sõja-aastail suure osa elanikkonnast, enne sõda elas siin 160 tuhat, sõja järel oli alles 127 tuhat inimest. Sõjaga purustati 42% linna hoonestusest ja 53% elamispinnast. Sõja järel algas tohutu tööstuse areng, mis oli ebamõistlik, kuid nii kohalike kui Moskva ülemuste auahne soov. 1985. aastal toodeti Tallinnas 50 korda rohkem tööstustoodangut
kui enne sõda. Arvestades algelist ja mahajäänud tehnoloogiat, vajasid tehased nüüd palju tööjõudu. Rahvast kutsuti Tallinna elama ja värvati kõikjalt Nõukogude Liidust, lausa paluti. Tallinn paisus 7000 inimese võrra aastas, loomulik
iive, mis tänapäeval peaaegu puudub, oli vaid 2500. Kui enne sõda oli inimese kohta 13,8 m² elamispinda, siis 1955. aastaks oli see number kukkunud 9,1-le. Seega oli vaja ehitada kiiresti, kvaliteedile mõtlemata.
Männi park sai uue kuue
Kui kunagi asus Männi pargi kohal tuiskliiv ja ehitusmaterjalide hoiukoht, siis nüüd on seal moodsa välimusega paik välilava, mänguväljakute, 9000 m2 lilleniidu ja 4000 uue põõsaga.
Juubeliaasta algusega said mustamäelased ehitajate ja haljastajate käest tagasi ka oma armsa Männi pargi – seda juba täielikult uuenenud kujul.
Varem oli parki korduvalt korrastatud, lisatud valgustust, inventari ning atraktsioone, kuid sedaevõrd mahukaid töid polnud ette võetud. OÜ Lootusprojekti ideekavand «Männiöölane» nägi ette pargi muutmise puhkealaks, kus on ühendatud ehe loodus ja kaasaegsed võimalused ajaveetmiseks. Uuendustööde käigus rajati 9000 m2 lilleniitu ja istutati 4000 põõsast. Kui esialgu planeeriti uuendustöödega valmis saada 2021. aasta jooksul, siis tegelikult – mõnevõrra sümboolselt – said linlased parki taas nautima asuda just Mustamäe juubeliaastal.
19. novembril kolis uuenenud Männi parki ka varem Vilde Spordipargis kaks aastat tegutsenud Mustamäe uisupark.
Kaunis Männi park rõõmustab Mustamäe elanikust Voldemar Kuslapit eriti. «Pikki aastaid oli see ümbritsetud jubeda rohelise planguga, seal asusid ehitusmaterjali ladustamise kohad,» meenutas ta. «Varem oli siin ümberringi suisa tuiskliiv, nii et ära tuulega välja mine. Nüüd on murupinnas ja istutatud kõikvõimalikke ilutaimi. Pargis on lastele mängimiseks atraktsioonid, aga mõeldud on ka täiskasvanutele ja eakatele. Ka õhtusel ajal on seal mõnus jalutada, sest kõik on valgustatud. Tore on see, et parki on viidud hulk pinke, nende seas ka nimelisi pinke väärikamatele meie seast.»
Töömesilased ja nutitarud
Juubeliaasta kaunil suvel paigaldati Kaja Kultuurikeskuse katusele koostöös Tehnopoliga nutitarud. Ühelt poolt on tegemist teadusprojektiga, mis uurib ümbritsevat keskkonda ning mesilaste elukäiku linnatingimustes, teisalt aitab tuua rohkem loodust linna ja populariseerida mesindust. Nutimesilaste korjatud meest on saanud väärikas ja eriline juubeliaasta kingitus.
Kolm nurgakivi haridusele
Akadeemia teele on kerkimas Mustamäe riigigümnaasium, Vilde teel ehitati uus hoone Mustamäe Huvikoolile ning Tammsaare teele kerkis Rõõmupesa lasteaiale kauaoodatud uus maja.
Erakordselt heldeks kujunes juubeliaasta Mustamäe linnaosa haridusele, sest asetada oli võimalik koguni kolme väga tähtsa uue hoone nurgakivi. Akadeemia teele on kerkimas Mustamäe riigigümnaasium, selles tehnikasuunaga koolis on kohti 1080 õpilasele; Vilde teel ehitati uus hoone Mustamäe Huvikoolile, mis pakub huvitegevust 800 õpilasele ning Tammsaare teele kerkis Rõõmupesa lasteaiale kauaoodatud uus maja, mis mahutab 10 rühma.
Kati
17. dets. 2022 21:33