„Rohefaktor valmis detsembri alguseks koostöös TalTechi teadlastega ja me hakkame järgmise aasta jooksul seda oma igapäevases töös juurutama,“ rääkis Tallinna abilinnapea Madle Lippus. „See aitab suunata meie enda tegevust igapäevase elukeskkonna kujundajatena, aga ka viia koostöö planeerijatega rohelisemaks, et meil säiliks rohkem looduslikku pinnast ja tekiks rohkem elurikkust.“

Linna strateegilise planeerimise teenistuse rohepöörde kompetentsikeskuse analüütik Tuuli Veersalu sõnul on alates 2022. aasta aprilli keskpaigast Tallinna Tehnikaülikool koostöös SPINUNIT OÜ-ga analüüsinud eeskujusid mujalt maailmast ja töötanud välja Tallinna jaoks sobivat metoodilist lahendust. „Metoodika väljatöötamisel kasutati võrdluslinnadena Berliini, Malmöt, Stockholmi ja Helsingit,“ loetles ta. „Planeeringu rohefaktor on planeerimise abivahend, mille eesmärgiks on toetada kinnistu tasemel kõrgekvaliteedilise rohetaristu kavandamist.“

Lippuse sõnul on tegemist planeerimistööriista ja abivahendiga, millega saab linnas teadlikumalt kavandada ja rajada mitmekesisema roheluse ja looduspõhise lähenemisega linnakeskkonda. „See on väga vajalik kliimamuutustega paremini kohanemiseks,“ rääkis ta. „Palju on tähelepanu saanud näiteks kuumasaared ja tõusvate temperatuuridega on see ka Tallinnas kuumadel suvekuudel muutunud väga aktuaalseks. Kuumast põhjustatud liigsurmade arv on kasvamas.“

Suurem rohelus on Lippuse kinnitusel väga oluline selleks, et kliimamuutusi leevendada. „Mida rohkem on meil mitmekesist haljastust, sealhulgas kõrghaljastust, seda rohkem seob see haljastus ka süsinikku,“ märkis ta. „Mida rohkem haljastust, seda kliimaneutraalsemalt saame me siin ka toimetada.“

Rohkem looduslikku pinnast ja elurikkust

Rohefaktori metoodika on välja töötatud detailplaneeringute ja ehitusprojektide koostamise hõlbustamiseks. „See aitab planeeringu kui ka projekti koostajal läbi kaaluda just neid erinevaid roheluse aspekte, mis konkreetsel alal on võimalikud ja toetada antud kohas elurikka haljastuse kavandamist,“ lausus Lippus. „Tehniliselt näeb see täna selline välja, et sa saad tabelisse sisestada erineva kaaluga rohekomponendid ja kui need annavad ettenähtud rohefaktori taotlusväärtuse täis, siis ongi tagatud, et meil säilib rohkem looduslikku pinnast ja haljastus on elurikkam.“

Veersalu lisas, et Tallinna jaoks väljatöötatud metoodikal põhinev rohefaktor aitab ellu viia „Tallinna säästva energiamajanduse ja kliimamuutustega kohanemise kava 2030“ seatud eesmärke. „Metoodika väljatöötamine on maakasutuse ja planeerimisega seotud kliimamuutustega kohanemise meetme rakendamise üks tegevustest,“ selgitas ta. „Rohefaktor on oluline, et vastavalt „Arengustrateegia Tallinn 2035“ seatud eesmärgile säiliks aastaks 2035 looduslikku pinnast Tallinna pindalast vähemalt 65 protsenti.“

Esialgu toimib rohefaktor Excelis tabelina, aga Lippuse sõnul on plaan sellest arendada hiljem ka lihtsama kasutajaliidesega veebirakendus. „Rohefaktorisse saab näiteks muu hulgas sisestada detailplaneeringusse planeeritava kõrghaljastuse hulga, haljastatud maa osakaalu või ka veesilma (sinivõrgustiku osa), kuhu saaks tulvavett või vihmavett koguda ja aidata sel ära imenduda,“ loetles abilinnapea. „Seal on neid väärtusi mitmeid. Tegelikult on planeeringutes sellised asjad niigi kajastatud, selles mõttes ei ole see midagi uut ja keegi ei pea täiesti uut infot looma hakkama, aga ta on selle olemasoleva info paremaks sisustamiseks ja hindamiseks loodud tööriist.“

Määratud on kohustuslik haljastuse protsent

Lippus selgitas, et igas planeeringus on hoonestusaladel oma kindel protsent, mille ulatuses peab olema haljastust. „Sihttase sõltub sellest kus objekt asub, sest sõltuvalt linnaosast ja krundi asukohast, aga ka maakasutuse sihtotstarbest, on ette nähtud erinevad haljastuse protsendid,“ selgitas ta. „Rohefaktor arvutab kokku, kas kavandatud haljastus on piisavalt mitmekesine ja arendaja saab kohe teada, kas planeering või projekt vastab nõuetele. Rohefaktor loob sinna juurde mängulisuse. Ütleme, et sul on seda roheala hästi palju, aga näiteks vähem puid – sa saad ikkagi selle sihtväärtuse kokku. Või sul on vähem roheala aga rohkem puid – sa saad ikka sihtväärtuse kokku. See aitab paremini neid võimalusi kombineerida. Meile ei ole oluline ju tegelikult roheala väga suur hulk, vaid see, et ta oleks väärtuslik ja väärtuslikus muutub ta siis kui ta on mitmekesine.“

Jaanuarist alustatakse rohefaktori tööriista piloteerimisega, kuigi esimesed katsetused on Lippuse kinnitusel juba tehtud. „Esimesed katsetused oleme me tegelikult planeerijatega koostöös juba teinud ja nüüd hakkame vaatama, kuidas see reaalses elus soovitud muutustele kaasa aitab,“ ütles ta. „Vajadusel teeme sinna siis parandusi ja järgmise aasta lõpuks tahakski juba selle igapäevase tööriistana kasutusele võtta.“

Hetkel ja lähemas tulevikus on rohefaktori kasutamine arendajatele veel vaid soovituslik. „Kõigepealt alustame piloteerimist nendega, kes seda on juba testinud ja kes seetõttu on ka natukene paremini kursis,“ ütles Lippus. „Vaatame kuidas ta praktilises elus töötab. Kohustuslikuks seda kohe ei ole plaanis teha, aga perspektiiv on küll see, et rohefaktor saaks osaks meie igapäevasest planeerimisprotsessist.“

Arendajate elu muutub lihtsamaks

Lippuse hinnangul on rohefaktorist arendajatele kasu eelkõige seeläbi, et nõuetele vastavust saab edaspidi väga mugavalt kontrollida. „Kindlasti motiveerib kasutamist nõuete selgus,“ lausus ta. „Me mitte lihtsalt ei ütle, et meile tundub, et vajalik taotlusväärtus ei ole täis. Rohefaktor aitab kohe näha, et mis ta täpselt plaanib ja kas see annab selle sihtväärtuse kokku. Pilt on siis selge ja selle üle rohkem diskuteerima ei pea.“

Analoogseid tööriistu kasutatakse ka teistes Euroopa linnades, kuid igal linnal on oma kontekst ja eripärad. Arvestama peab ikkagi kohaliku spetsiifikaga. Veersalu sõnul varieeruvad linnade rohefaktori metoodikad oma keerukuselt ja peamistelt rõhuasetustelt. „Seadusega või üldplaneeringus kehtestatud tingimustega on kohustuslikuks seatud pigem lihtsad mudelid, mida kasutavad Berliin ja Malmö,“ tõi ta näiteks. „Keerukamad mudelid, mida kasutavad näiteks Stockholm ja Helsingi, on senini vabatahtlikud ja seetõttu ka mitte kuigi laia rakendust saanud.“

Eesmärk on hoida uus tööriist võimalikult lihtne

„Meie oleme proovinud hoida seda tööriista võimalikult lihtsana, et mitte liiga palju elemente sisse tuua. Meil on seal paarkümmend komponenti, aga võiks olla kasvõi sada. Me soovime, et see tööriist oleks ikkagi hoomatav ja selle kasutamine ei nõuaks liiga suurt tööd,“ selgitas Lippus.

Veersalu märkis, et ka Tartu linn on oma rohefaktorit välja töötamas. „Nemad proovisid võtta üle teise linna varianti ja tänaseks on selgunud, et läheb veel aega, et see Tartu jaoks nii-öelda ära kodustada,“ rääkis ta. „Tallinna eesmärk oli korjata kokku parimad praktikad, mis on teada ja noppida neist välja osad, mis Tallinnale sobisid.“

Lippus rõhutas, et kui linn on looduslikult mitmekesine ja ökosüsteem elurikas, muutub ta ka inimestele palju mugavamaks ja meeldivamaks. „Kasvõi haljastuse mõju inimeste heaolule ja enesetundele, seda on isegi teaduslikult mõõdetud,“ lausus ta. „On teada, et kui sa näed oma aknast puud, oled ka rohkem vaimselt tasakaalus. Sul on meeldivam linnas jalutada ja jala käia. Läbi selle tööriista me arendame ka elukeskkonna meeldivuse aspekti.“