“Võtame näiteks parkimissüsteemid. Kui ehitada digitaalne parkimissüsteem kahes linnas välja ilma, et omavahel koostööd tehtaks, siis võib nende kahe süsteemi omavaheline ühendamine hiljem võimatuks osutuda. Erinevate digitaalsete lahenduste ühendamine teeks meie elu aga märgatavalt lihtsamaks,” rääkis Ralf-Martin Soe FinEst Centre´ist.
Õpetajate majas tutvustati uuemaid tehnoloogilisi saavutusi FenEst Centeri juhitud Tallinna ja Helsinki koostööprojektiks, mille suuremaks eesmärgiks on kahe linna digitaalne ühendamine ja nutikas arenemine.
“Soomel ja Eestil on mitmed ühised huvid nii igapäevaelus kui keskkonna kujundamises,” leidis Marko Nieminen Aalto ülikoolist. “Näiteks sellises küsimuses, nagu missuguseid lahendusi uute majade ehitamisel küttesüsteemides kasutusele võtta, et liikuda süsinikuneutraalse majanduse suunas. Sama kehtib logistiliste lahenduste osas.”
Nieminen rõhutas, et mõlemad linnad on ennast juba nn nutikateks linnadeks nimetanud ning tegelevad palju digitaalsete lahenduste kasutusele võtmisega. Nii näib ka koostöö selles vallas igati loomulik.
Et ka tavaline linnakodanik mõistaks, miks kahe linna digitaalse koostöö edendamist juhtivate ülikoolide poolt sedavõrd oluliseks peetakse, tõi FinEst Centre´is nutikate linnade küsimusega tegelev Ralf-Martin Soe mitmeid praktilisi näiteid.
“Võtame näiteks parkimissüsteemid,” rääkis Soe. “Kui ehitada digitaalne parkimissüsteem kahes linnas välja ilma, et omavahel koostööd tehtaks, siis võib nende kahe süsteemi omavaheline ühendamine hiljem võimatuks osutuda. Erinevate digitaalsete lahenduste ühendamine teeks meie elu aga märgatavalt lihtsamaks.”
Raskem äri ajada
Soe selgitas, et nii Tallinnas kui Helsingis on tugev ökosüsteem digitaalsete ja süsinikuneutraalsete lahenduste kasutusele võtmiseks, kuid kui puudub ühendatud koostöö, siis võivad omasoodu arenedes tekkida hoopis digitaalsed saarekesed, mis omavahel enam ühendust ei saa.
“Kõik süsteemid ei pea olema üks-ühele samad, aga omavaheliste ühenduste uurimine ja võimalikkus tuleks kahtlemata kasuks,” lausus ta. Erinevad digitaalsed lahendused ning koguni innovatsioon nendes valdkondades võib samuti nutikat linna teistest lahutada, kui mujal samade uuendustega kaasas ei käida.
“See teeb ka äri tegemise raskemaks,” rääkis Soe. “Võtame näiteks ID-kaardi, mis baseerub digitaalsel konteineril. Kui me läheme teistesse riikidesse ja räägime, kui tore digitaalne konteiner meie inimestel on, siis ei saada lihtsalt aru, mida me mõtleme ja mis selle fenomeni tegelik tähendus on. Pole ühisosa vanamoodsamate süsteemidega.”
See kõik omakorda tähendab, et Eesti on juba teatavale digitaalsele saarele jõudnud, ning nüüd tuleb mõelda, mis on sellise olukorra kasu- ja kahjutegurid.
“FinEst Center´i puhul olemegi algusest peale mõelnud, et see peab olema nii Eesti kui Soome põhine. See on täiesti piirideülene projekt ja meie meeskonnad on väga harmoonilised,” kinnitas Soe.
Hetkel alustavad Tallinn ja Helsingi ka nutikate linnade ühendamise raamis teostatava pilootprojektiga “Green Twins” ehk rohelised kaksikud. Niimoodi arendatakse ka linnade vahelist akadeemilist koostööd Eesti poolt Taltechi ja Soome poolt Aalto ülikooli eestvedamisel.
Taimede raamatukogu ennustab tulevikku
“On palju segadust selles osas, miks on vaja nutikaid lahendusi linnakeskkonna rohelisemaks kujundamisel,” rääkis üks pilootprojekti eestvedajatest Aija Staffans. “Vastus on lihtne: nutikatel linnadel on olemas väga palju digitaalset informatsiooni, mis meid uute tehnoloogiliste võtete kasutamisel sellele eesmärgile lähemale aitab.”
Näitena tõi projekti kaastööline Fabian Dembski näiteks nn taimede raamatukogu.
“Me kogume taimede kohta informatsiooni ja oleme kaardistanud kindlad taimed nii Tallinnas kui Helsingis,” rääkis Dembski. “Praeguseks ajaks teame digitaalses mõttes nende vanust, erinevaid liike ja toimuvaid muutusi läbi aja ja aastaaegadega. See kõik annab meile võimaluse teha dünaamilisi, 3d-na projekteeritavaid mudeleid ja ennustada näiteks seda, kuidas puud näevad välja neljakümne aasta pärast või mis nendega erinevate aastaaegade vahetudes juhtub jne. See kõik annab omakorda võimaluse ennustada, kuidas näiteks praegu istutatavad puud tulevikus linnakeskkonda mõjutavad, milliseks kasvavad jne.”
Kuna info kui selline on suures osas nähtamatu, siis ongi oluline roll selles osas, kuidas kogutud teadmisi inimestele nö nähtavaks ja seeläbi ka kergemini kasutatavateks teha.
“Kui taimede raamatukogu on väga põhjalik ja üldine tööriist, siis näiteks “virtuaalne roheplaneerimine” on märksa lihtsamini kasutatav,” lisas Ajja Staffans. “Selle abil saab kiiresti ja lihtsate vahenditega uurida, mis on erinevates linnakeskkondades erinevate rohealade funktsioon ning mis juhtub siis, kui asjakorraldust ümber planeerida.
Staffansi sõnul on oluline ka see, et arendatavad tööriistad oleksid kätte saadavad ka nii-öelda tavalistele kodanikele. “Kui inimesed otse tänavalt saavad vaadata, kuidas linna juhitakse ning tulevikuks planeeritakse, siis on sellel väga hea ja kaasa tõmbav mõju kõigile, selgitas ta.
Roheliste kaksikute projektis keskendutakse teadlaste sõnul interaktsioonile nii öelda seemnest kasvanud ja inimese ehitatud keskkonna vahel. Kõik selleks, et parandada inimeste heaolu linnades ja uurida, kuidas rohelus nii globaalsel kui kohalikul tasandil kliimamuutuste pidurdamisesse kaasa aitab.
