„Meie kõige suurem uuendus on see, et Niguliste torn on täies mahus avatud publikule. Saalist saab alguse lift, mis läheb läbi nende vanade iidsete müüride ja võlvi ning viib inimese üles torni, kus avaneb panoraamvaade,“ selgitas Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret.
„Mulle väga meeldis, et tõesti nii ootamatult see vaade, iga päev ei näe sellist,“ ütles Maia.
„1960. aastatel ma arvan, siis kui seda torni veel peal ei olnud, siis seda hakati renoveerima. See oli mu lapsepõlve mängumaa ja ma jooksin üleval selle neljakandilise torni otsas. Ma praegu vaatan ja mõtlen ning hirmujudinad tulevad peale,“ meenutas Maia.
Rekonstrueerimistööd tõid muutusi ka muuseumi püsiekspositsioonis. Külastajatele avatakse ka vanad trepikäigud, mida mööda ülespoole tõustes saab vaadata keskaegse torni arhitektuuri ja kirikukelladele pühendatud väljapanekut.
„Püsiekspositsiooni niiöelda tuumikuks on ju uhked suured Põhja- ja Madalmaade altarirentaablid ja „Surmatants“. Aga meil on palju muudki, just väiksemad puuskulptuurid, väiksemad altarikaunistused, keskaegse pärandi sellised väiksemad fragmentaarsed osad. Ja paljutki me hoidsime hoidlates või nad olid meil väljas lühiajaliselt,“ rääkis näituse kuraator Merike Kurisoo.
Uuendusena avati väikese kabeli teisel korrusel uus näitusepind ehk galerii. Galeriis eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi keskaegsete puuskulptuuride ja retaablite kogu. Ajalooliselt paiknesid väikeses kabelis koguduserõdud, mis hävisid Teises maailmasõjas.
