„Inimesed hetkel ei tee suuri muutusi ja töökohta vahetama ei kiirustata. Töötuna arvele tulevad inimesed, kes on eelmisest töökohast koondatud. Vähenenud on nende hulk, kes omal soovil töölt lahkunud. Praegu töötus kasvab. Hüpet ei ole olnud, aga vaiksel kasvuteel on töötus kõigis Eesti maakondades, nii ka Harjumaal,“ rääkis töötukassa esindaja Annika Koppel.

Kui tavapäraselt suveks töötus väheneb, siis sel aastal on töötuse määr suve jooksul tõusnud 7,6 protsendini, mis teeb enam kui 51 000 töötut. Kevadel prognoositi, et suvel töötus väheneb, kuid seda pole juhtunud.

„Sel suvel on töötus kogu aeg vaikses kasvus olnud, nii ka juulis. Tavapäraselt kevad-suvel töötus väheneb (hooajatööd jmt), aga sel suvel on see tööpakkumiste vähesuse tõttu pigem paigal püsinud või kasvanud,“ täheldas Koppel.

Ka tööpakkumisi lisati juulis oluliselt vähem kui varasematel aastatel (2022 ja 2021), mil kuu jooksul tuli juurde enam 6000 vaba töökohta. Selle aasta juulis lisati vaid 4300. Alates maikuust on tööpakkumisi olnud märgatavalt vähem kui varasematel aastatel.

Üldiselt on tööle liikumine suve kohta olnud Koppeli sõnul päris hea. „Tihti mõtlevad inimesed, et suvel puhkan, eks sügisel vaatab. See pole just parim mõte, sest töö leidmine ja kandideerimine võtab aega ning tihti rohkem, kui inimene alguses arvab. Kuna ka tööpakkumiste arv on sel aastal vähenenud, siis võiks inimesed aktiivselt ka suvel tööd otsida. Mida rohkem suvel töötus väheneb, seda paremas seisus saame minna vastu sügisele. Teada on, et sügisel hakkab töötus kasvama,“ prognoosis töötukassa esindaja.

Koondamisi rohkem

Tavapärasest rohkem on sel aastal olnud ka koondamisi. Juulis saatis 10 ettevõtet ja asutust töötukassale esmase koondamisteate, mille kohaselt on plaanis koondada 118 ametikohta.

Tänavu esimese seitsme kuuga on töötukassale esitatud 76 kollektiivse koondamise teadet ja koondada on plaanis ca 2400 töökohta. Koroonaaja tipp on veel kaugel, aga võrreldes tavaliste aastatega on kollektiivseid koondamisi veidi rohkem.

Lisaks kollektiivsele koondamisele saab vaadata, kuidas on muutunud nende inimeste hulk, kes on koondatud viimasest töökohast.

„Kui enne koroonat oli nende hulk, kes arvele tulid ja olid koondatud umbes 12–14% kuus, siis koroona tipus oli see 33% (2020 kevad). Sel aastal on see olnud 15% uutest töötutest. Ehk siis kasvu on näha, aga see ei ole suur. Samas, eelmise aasta kevadel oli see number vaid 8–9 %. Kokkuvõttes ongi koondamisi rohkem,“ märkis Koppel. 

Koroona ajal oli väga selgelt näha, et koondatakse teeninduses, aga sel aastal on töö kaotanute seas tehnikud, seadmete operaatorid jne ehk siis töötleva tööstuse ametikohad. Kõige enam ongi koondanud töötleva tööstuse ettevõtted, aga ka veonduse ja laonduse ettevõtted.

Tööportaali rekordkülastatavus

CV keskus värbamisosakonna juht Grete Adler tõi esile, et töötuse kasv on tõenäoliselt seotud Eesti majanduse käekäiguga. „Kui 2020. aastal tervisekriisi tõttu värbamisprojektid ajutiselt peatusid, siis aasta hiljem asendus see kiire nõudlusega ning hoogne personaliotsing kestis läbi erinevate sektorite eelmise aastani. Kiire kasvutrend peatus tänavu ja majanduse jahtumine tekitas osadel tööandjatel vajaduse koondada,“ lausus ta.

Samas on konkurents töökoha nimel kasvanud, sest tööpakkumisi on lisandunud tööturule keskmiselt olenevalt sektorist umbes 20% vähem. Kandideerimisaktiivsus on tänavu püsinud rekordiliselt kõrgel tasemel läbi kõikide kuude ehk töövõtjad on uutest töökohtadest väga huvitatud.

Seda näitas ka hiljutine suur tööturu-uuring, kus enam kui 10 000 töötajast koguni 80% tõid välja, et nad on sobiva tööpakkumise korral valmis tööd vahetama. Ka Eesti suurima tööportaali cvkeskus.ee külastatavus on tänavu rekordiline.

„Töötute arv sügisel sõltub sellest, kuidas Eesti tööandjatel läheb ehk kas majandus pöörab kasvule, mis tekitab ettevõtetes taaskord vajaduse kiiremalt värbama hakata,“ pakkus Adler.

Sügisel uus laine

Töötukassa 20 aastane kogemus kinnitab väidet, et töötus hakkab sügisest kasvama. Koppeli sõnul kasvab see tõenäoliselt ka sel sügisel. Kui palju, on hetkel veel keeruline öelda. Neil ettevõtetel, kes plaanivad laieneda ja seda praeguses olukorras teha saavad, on selge eelis. Tööturul on leida häid töötajaid, kellega äri kasvatada.

Tuleviku mõttes on murekoht inimeste hakkamasaamine – kodulaenud, toiduhinnad jne. „Seni on tööturg olnud heas seisus, pidanud vastu, aga kindlasti ootame meiegi majanduses positiivsemaid sõnumeid, et tööturg endiselt püsiks ja inimeste ostuvõime säiliks. Inimestel, kel on mitu erinevat ametit või oskust, on tulevikule vastu minna kindlasti kindlam. Praegu võiks mõelda ka need inimesed, kes tööl on, selle peale, et äkki sügisel minna midagi uut juurde õppida,“ pakkus Koppel.

Majanduse mõju

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi esindaja Laura Laaster kinnitas, et töötuse kasv on peamiselt tingitud majandusolukorra halvenemisest. „Samas on MKM-i analüütikute hinnangul vaatamata sellele tööturg püsinud veel üsna tugevana (kõrge tööhõive määr, suhteliselt madal tööpuudus). Kuigi on märke, et ka siin on olukord halvenemas,“ sõnas ta.

Juunis oli töösuhteid vähem kui eelmisel aastal samas kuus. Töötlevas tööstuses vähenes töösuhete arv tugevasti juba eelmise aasta sügisel-talvel, nüüd on languses ka ehitus ja sellega seotud valdkonnad. „Registreeritud töötute arv pole aastaga oluliselt muutunud, samas vabu töökohti on vähem pakkuda. Vabade töökohtade arv on siiski veel n-ö tavapärasel tasemel,“ lohutas Laaster tööotsijaid.