Tallinnas käib üleminek eestikeelsele haridusele suure hooga. “Umbes 1200 lasteaedade ja koolide õpetajat peaksid järgmiseks sügiseks saavutama eesti keele C1 taseme,” lausus linna haridusameti juht Kaarel Rundu. Tallinn on kinnitanud, et ülemineku käigus ei hakata eestikeelseid lapsi suunama vene koolidesse, kuigi riigi seadus näeks nii ette.

Pealinna koolid ja lasteaiad, kus praegu on õpe osaliselt või suuremas mahus vene keeles, kasutavad igat võimalust, et kõik õpetajad saaksid eesti keele kõrgel tasemel selgeks hiljemalt järgmiseks sügiseks. Linn suunab täiendavaid ressursse õpetajatele C1 eesti keele taseme saavutamiseks. “Sel aastal soovime taotleda 126 000 eurot ja see programm läheb umbes maksma 3-3,5 miljonit eurot,” sõnas linnapea Mihhail Kõlvart.

Rundu sõnul toetab linn õpetajate ettevalmistamist, et nad vastaksid kõik järgmiseks sügiseks vajalikule kvalifikatsioonile. “Teame, et paraku kõik seda eri põhjustel ei saavuta, aga neid B2 tasemel õpetajaid, kes pingutavad selle nimel, et sooritada edukalt oma keeletaseme eksam, tahame võimalikult palju toetada,” kinnitas Rundu.

Suve alguses tõi riigikontrolör Janar Holm välja, et vene koolide üleminek eestikeelsele õppele on rutakas. Kõige suurem probleem on pedagoogilise ettevalmistusega eesti keelt C1 tasemel valdavate õpetajate leidmisega. “Kui on aastate jooksul tuvastatud, et õpetaja keelt ei oska, ei ole eriti midagi juhtunud,” leidis Holm. “Präänikuks on pakkuda paindlikke võimalusi eesti keelt õppida, tekitada konkurentsi ja meelitada eesti keelt oskavaid õpetajaid piirkondadesse, kus keeleoskust on rohkem vaja.”

Tallinna linna poolt 11. oktoobril heaks kiidetud eestikeelsele õppele ülemineku kava ja tegevusplaan näeb muu hulgas ette õppematerjalide ja keeleõppe toe loomist, uute õpetajate värbamistuge koolidele, keelekümblust ja palju muud. Oktoobrist alustati juba keelerände projektiga, mis võimaldab venekeelsete haridusasutuste õpetajatel arendada oma erialast keeleoskust, töötades ajutiselt mõnes eestikeelses koolis või lasteaias.

Keeleränne toob eesti keele suhu

“Osa lasteaedade puhul suundub ka eesti õpetaja vene õpekeelega lasteaiarühmadesse, kus lapsed sügisel kooli esimeses klassis alustavad, et neid ette valmistada ja keeleõpet pakkuda,” mainis Rundu.

Kihnu nime kandva lasteaia direktor Eve Kalimulina kinnitas, et olulisim ja esmane eesmärk on personali toetamine, et lasteaiaõpetajad, kes praegu ei ole veel C1 tasemel, selle 1. augustiks 2024 saavutaksid ning oma töökohtadel jätkata saaksid. “Ülemineku raames korraldasime töötukassa kaudu just nüüd töökohapõhise õppekoolituse personalile (12 töötajat), kel on juba C1 tase, aga nad on töötanud venekeelses õppekeskkonnas ning soovivad eesti keelt paremal tasemel omandada, ning neile õpetajatele, kellel on alles B1 tase,” rääkis Kalimulina.

Kihnu lasteaed osalebki praegu linna tegevuskavas olevas keelerände pilootprojektis, mille raames tehakse koostööd Padriku lasteaiaga – seal töötab kaks Kihnu lasteaia õpetajat. “Selliste meetodite ja võtete raames nagu me oma lasteaias rakendame, et laps õpib palju ümbritsevate esemete, õuesõppe ja eri projektide kaudu, ei tohiks õppe sisu ja kvaliteet väga kannatada,” mainis Kalimulina. “Raskem on lastel, kes on olnud seni osalise keelekümbluse rühmades, aga nüüd keegi nendega enam 50% ulatuses vene keeles ei suhtle.” Samuti tõdes Kalimulina, et riigi toetusmeetmed on praegu seotud ainult eesti keele lisaõppetegevustega lasteaedades.

Vene koolide õpetajad töövarjuks eesti koolides

Kui koolides toimub üleminek eestikeelsele haridusele järk-järgult, siis vene lasteaedade õpetajad peavad juba järgmiseks sügiseks oskama eesti keelt kõrgtasemel, mitte kesktasemel nagu seni.

Linna tegevuskava toetused valmistavad ette ka eesti koole, et neil oleks hea valmisolek pakkuda eestikeelset õpet vene kodukeelega lastele. “Linnal ja haridusametil on pooleli õpetajate keeletaseme tõstmise pilootprojekt, mille raames saavad vene koolide õpetajad olla töövarjuks eestikeelsetes koolides,” selgitas Tallinna saksa gümnaasiumi direktor Maive Merkulova. “Meie koolis ongi praegu üks Tallinna 53. keskkooli algklasside õpetaja, kes jääb töövarjuks seitsmeks nädalaks ühe 4. klassi õpetaja juurde.” Kõigepealt teeb õpetaja tunnivaatlusi: jälgib ja vajadusel paneb endale kirja väljendeid ning sõnu; kui midagi ebaselgeks jääb, küsib pärast õpetaja käest. Hiljem on tal võimalus ka endal eesti keeles tunde anda, et olla valmis järgmisel õppeaastal oma 53. keskkoolis vastu võtma 4. klassi, kes peaks eestikeelse õppega alustama. Omavaheline suhtlus toimub töövarjuks oleval õpetajal ja põhiõpetajal eesti keeles.

Antud õpetajal veel C1 keeletaset ei ole, kuid Merkulova sõnul ei ole sellest ka kuigi palju puudu ehk suure tõenäosusega suudab ta lähiajal sellegi saavutada. “On väga oluline, et inimene, kes töövarjuks läheb, oleks ka ise väga motiveeritud eesti keelt sellisel kombel õppima,” rõhutas Merkulova. “Sageli lähevad vene keelt emakeelena kõnelejad koju ja oma meediaruumi tagasi ning kaob võimalus keelt arendada. Seega on antud pilootprojekt õpetajatele tore võimalus.”

Projekti viiakse läbi neljas linna koolis, lisaks Tallinna saksa gümnaasiumile Pelgulinna gümnaasiumis, ühisgümnaasiumis ja Mustamäe gümnaasiumis. Praegu on ühes koolis kaks õpetajat, ülejäänud kolmes üks õpetaja. Teisel poolaastal plaanitakse suuremas mahus jätkata.

Enda kooli vaates Merkulova väga ei muretse. “Meil on küll mõned keeleõpetajad, kellel veel ei ole B2 keeletaset, aga nad teevad selle nimel tööd ning olen kindel, et sooritavad lähiajal keeleeksami edukalt,” rääkis direktor. “Väljakutseid on kahtlemata venekeelsetel koolidel.” Merkulova meelest vajaks eestikeelsele õppele üleminek pikemaajalist ettevalmistust. “Kuigi haridusameti pilootprojekt on hea mõte ja õpetajate vahetus sellisel moel toimib hästi, on murekohaks, kui paljud sellest tegelikult osa saavad,” lausus ta. “Meil osalevad pilootprojektis praegu algklassiõpetajad, aga see oleks lähiaastal iseäranis vajalik klassides, kus spetsiifiline sõnavara on veelgi suurem – näiteks füüsika ja keemia õpetajatele oleks selline toetus veel olulisem kui algklasside õpetajatele.”

Merkulova sõnul tuleks mõelda sellele, et kui lapsed hakkavad endises venekeelses koolis eesti keeles õppima, oleks kõrvale vaja ka tugevat tugisüsteemi. “Sageli võib juhtuda, et neil lastel ei olegi kodus inimest, kes nendega kodutöid teeks,” tõi direktor välja. “Sellisel juhul pakume meie oma koolis tugiteenust – meil töötab pärast tunde koduste tööde õpiabi rühm. See on lisateenus, mis võiks eestikeelsele õppele ülemineku juurde käia, aga küsimuseks saab muidugi koolide rahastus – kas me suudame seda võimaldada vajalikus mahus?”

Merkulova on kindel, et nagu Tallinna haridusamet on kinnitanud, võetakse lapsevanema koolisoovi arvesse. “Probleem on eelkõige nendel peredel, kes ise haridusameti kaudu esimese klassi kohaks avaldust ei esita,” lausus Merkulova, kelle sõnul ütleb ta kogemus, et neid peresid on pigem vähe. “See puudutab kooli kohta maksimaalset kümmet peret, keda selline olukord võib millegi tegemata jätmise tõttu tabada. Eestikeelsele haridusele üleminek peaks kulgema nõnda, et selle tõttu ei kannataks ühegi lapse ega noore hariduse kvaliteet – see on kõige olulisem osa nii vene kui eesti kodukeelega laste puhul. Lisaks keeleõppele peavad olema tagatud ka ainealased teadmised.”

Senine vene õppekeelega kool Pae gümnaasium tähistab sel aastal juba oma keelekümblusprogrammi 20. aastapäeva.

“Kui me 2003. aastal alustasime ühe hilise keelekümblusklassiga ning 2009. aastal varase keelekümblusega, siis tänaseks on üle poole meie põhikooli klassidest keelekümblusprogrammiga hõivatud,” rääkis direktor Izabella Riitsaar. “Kooli jaoks on see väga hea stardimoment eestikeelsele õppele üleminekuks – meil on see toimunud juba aastaid, õpetame lapsi eesti keeles. Iga aastaga kasvab eestikeelsete õppeainete protsent põhikooli klassides ning gümnaasiumis toimub meil eestikeelne õpe juba vahekorra 60/40. nagu riikliku õppekavaga ette on nähtud.”

Pae gümnaasium alustab eestikeelse ettevalmistusega juba eelkoolist. “Kui varasematel aastatel olid meil vaid mõned eesti keele tunnid, siis sellest õppeaastast on ühel päeval täiesti eestikeelne õpe ja teisel päeval säilitame ja arendame õpilaste emakeelt,” kirjeldas Riitsaar. “Nii on nüüd esimesse klassi minevad lapsed paremini ette valmistatud ja tänu keelekümbluse programmile saame kenasti hakkama.”

Lisaks sellele osaleb kool haridusministeeriumi projektis “Professionaalne eesti keele õpetaja põhikooli klassis”, millega on praegu hõivatud kolmandasse klassi jõudnud. Projektis osalevates klassides toimub õpe kahes keeles ning järk-järgult kasvab eesti keele kasutus tunnis. “Projekt on andnud meie koolis väga häid tulemusi, sest kõik tegevused olid väga hästi planeeritud ja juhitud,” tõdes direktor. “Kui me pärast esimest aastat nägime, et programm annab tulemusi, palkasime oma eelarvelistest vahenditest veel õpetajaid juurde, et kogu esimese kooliastme venekeelsed klassid oleksid kaasatud ja lapsed saaksid eestikeelset tuge.”

Pae gümnaasiumis ollakse siiski optimistlikud, sest esimese ja neljanda klassiga suudetakse edukalt üle minna. “Probleemid hakkavad tulema alates viiendast klassist ehk õppeaastal 2025/26, kui on vaja rohkem aineõpetajaid, näiteks loodusõpetuse, ajaloo ja matemaatika õpetajaid, keda ei ole kuskilt võtta,” jätkas direktor. “Meil küll paljud õpetajad õpivad praegu kes magistriõppes, kes ümberõppes, ja sellega me natuke neid auke täidame, aga täiel määral küll mitte. Kui õpetajaid kuskilt juurde ei tule, hakkab ülejärgmisel aastal probleeme ilmnema järjest.”

Sel õppeaastal sai Pae gümnaasium natuke leevendust tänu sellele, et kooli tuli programmist “Noored kooli” neli õpetajat: bioloogiaõpetaja, eesti keele õpetaja ning kaks inglise keele õpetajat.

Izabella Riitsaar möönis, et Pae gümnaasiumi klassid oma koosseisult erinevad ja kui ühes klassis sujub kakskeelne õpe väga ladusalt, siis teises paralleelklassis, kus on rohkem hariduslike erivajadustega lapsi, edenevad asjad vaevaliselt. Lihtsustatud õppekava Pae gümnaasiumis ei ole, küll aga pakutakse üldtuge, tõhustatud tuge ja erituge. “Õpetajad toetavad ja töötavad, aga probleemid on visad lahenema,” nentis direktor. “Siit tuleb kohe ka suur küsimärk: kas meil on kompetentsi ja oskust õpetada erivajadustega lapsi eesti keeles?”

Lastega, kellel on kõik näitajad normi piires, Riitsaare sõnul probleeme ei teki ja ka vanemad on igati selle poolt, et lapsed eesti keeles õpiksid. “Meie koolis töötab ministeeriumi rahastatud koolituskeskus, kust ka teiste koolide õpetajad saavad metoodilist toetust koolituste näol või tulevad nad lihtsalt infopäevadele,” rääkis direktor. “Seega, meil jagub pädevust, kuidas õpetada aineid eesti keeles, kitsaskohaks on aga HEV-laste juba praegu tekkinud raskused. Ma ei kujuta ette, kuidas need lapsed hakkavad õppima eesti keeles, kui nad oma emakeeleski ei suuda õppekavas ette nähtud mahtu omandada!”

Erivajadustega laste toetamiseks napib kompetentsi

Pae gümnaasiumis on umbes 85 haridusliku erivajadusega last, kes vajavad üld-, eri- ja tõhustatud tuge. “Väikeklasse ei ole loodud sellepärast, et meil on niivõrd ülerahvastatud koolimaja – väikeses majas õpib ligi 1300 õpilast ja puhtfüüsiliselt ei ole võimalik luua sellist keskkonda, kus HEV-lapsed saaksid õppida,” tõdes Izabella Riitsaar. “Töötame lausa kahes vahetuses. Vabu kabinette õnnestuks leida ainult teises vahetuses, aga pigem ei sobi õhtune teine vahetus erivajadustega lastele. Nad võiksid küll hiljem alustada, aga hommikuti on ju kõige produktiivsem õppimise aeg, lõunast on need lapsed juba väsinud.” Seega on erivajadusega lapsed integreeritud suurklassidesse ning vaid mõnes aines, näiteks matemaatikas või emakeeles on nad eraldi.

Mure on ka õppematerjalidega. “Eesti emakeelega spetsialist peab läbima keelekümblusmetoodika alase koolituse, sest see võib tekitada raskusi, kui eesti keele spetsialist tuleb mitte eesti keelt kõnelevate õpilaste klassi – pahatihti ta ei saa aru, millest õpilased aru ei saa,” nentis Riitsaar. “Siin peab olema väga selge arusaam, kuidas ja mille abil ma õpetan, millele lapsed saavad toetuda, kust nad saavad abi ja tuge ning millised on õppematerjalid, mille alusel ma õpetan, et täita õppekava eesmärke ja saavutada tulemusi. See on omaette väga põhjalik tegevus ja meie ei kasuta eestikeelseid õpikuid täiel määral.” Eestikeelsed õpikud on direktori kogemust mööda kohati keerulised. “Meie õpetajad koostavad ja jagavad enda koostatud õppematerjale ja erinevaid töölehti,” mainis Riitsaar.

Läbisegi klassid ei oleks hea lahendus

Kuigi Tallinnal ei ole plaani suunata eesti emakeelega lapsi senistesse vene õppekeelega koolidesse enne, kui kõik koolid on edukalt eestikeelsele õppele üle läinud, paljud vanemad siiski muretsevad. Ema-isad kardavad, et iseäranis keerukasse olukorda satuks eesti kodukeelega lapsed, kui neid suunataks endistesse vene koolidesse. “Mina ütlen, et see ei ole hea mõte,” nentis Riitsaar. “Emakeelt kõnelevaid lapsi me õpetame ühtmoodi, aga mitte emakeelt kõnelevaid lapsi teistmoodi. Kui need õpilased on klassis läbisegi, nõuab see ka õpetajalt väga suurt pingutust.”

Riitsaar selgitas, et kui näiteks Pae gümnaasiumis asuks õppima klassitäis eesti keelt emakeelena kõnelevaid õpilasi, saaks sinna õpetama panna eesti keelt emakeelena kõneleva õpetaja, aga vahetunnis ja üritustel on lapsed ühises keele- ja kultuuriruumis ning saavad vastastikku nii eesti kui vene keelt (ja muid keeli) õppida. Selles direktor probleemi ei näe. “Aga õpetus peab olema klassipõhine ja esialgu eraldi,” leidis Riitsaar. “Kui vene keelt kõnelevad lapsed saavutavad sellise taseme, et neid võib juba kokku panna, on see igati teretulnud, aga algetapis mitte.” Kindlasti on neid õpetajaid, kes saavad hästi hakkama erineva emakeele õpilastega klassis, kuid neid ei ole palju.

Kiirustada ei maksaks

Probleem on ka ajafaktor. “Kui eestikeelsele õppele üleminekut tehakse ruttu-ruttu ja ülepea, siis ettevalmistavat etappi paraku ei ole,” nentis Riitsaar. “2000ndate alguses öeldi, et 2007. aastal lähevad gümnaasiumid osas ainetes üle eestikeelsele õppele, ning mõned koolid – nagu ka meie kool – asusid selleks ettevalmistusi tegema,” meenutas direktor. “Seega 2003. aastal me alustasime keelekümblusklassiga. Kui need lapsed lõpetasid põhikooli, läksidki nad eestikeelsele õppele gümnaasiumiastmes üle ja ei olnud mingit probleemi. Meil olid õpetajad, kellega koos õnnestus seda teha. Mäletan, kuidas me siis koos Tartu ülikooliga analüüsisime kogu seda tegevust ning jagasime oma kogemust teistele koolidele ja õpetajatele. Meil see võttis aega 20 aastat. Kas teistel koolidel jagub aega, õpetajaid ja pädevust? Üleöö imesid ei sünni.”

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tuli välja jutuga, et eesti kodukeelega lapse suunamine endistesse vene koolidesse on väär, kuigi haridusministeeriumi varasem seisukoht oli teine.

Kantsler: vanema soov on teisejärguline

Sel suvel Tallinna haridusameti arupärimisele vastanud haridus- ja teadusministeeriumikantsleri kirjas seisis, et kuigi tõenäoliselt vanemad soovivad, et nende lapsed asuksid õppima koolis, kus õpe ühtib lapse emakeelega, on vanema soov siiski teisejärguline. Kantsleri kirjas seisis ka, et eestikeelsele õppele ülemineku raames ei ole plaanis seda seadust muuta.

Abilinnapea Andrei Kante kinnitas, et linn on püüdnud pakkuda parimat võimalikku lahenduse seaduse raames. Nimelt ütleb kehtiv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, et elukohajärgse kooli määramisel ei mängi rolli mitte lapse kodukeel, vaid õpilase elukoha lähedus koolile. “Linn on pakkunud lahendust, et lapsevanem võib avaldada soovi, kus koolis õpiks tema laps – kas eestikeelses koolis või eestikeelsele õppele üleminevas koolis,” sõnas Kante.

Haridus- ja teadusministeerium saatis 17. oktoobri pärastlõunal välja uue teate teate, et omavalitsus siiski peab suunama lapsi kooli, arvestades lapse kodukeelt.

Linnapea Mihhail Kõlvart kinnitas, et Tallinn ei kohusta eesti emakeelega lapsi vene õppekeelega koolidesse. Kuigi seaduse järgi on kooli määramisel aluseks eelkõige kodulähedus, soovib pealinn, et arvesse võetaks ka lapse kodukeelt. Kõlvart lükkas ümber väited, justkui tuleks Tallinnas eesti emakeelega lastel pärast vene koolide üleminekut eestikeelsele õppele alustada kooliteed eestikeelsele õppele üle minevas ehk senises vene õppekeelega koolis. “Need süüdistused on pehmelt öeldes kahetsusväärsed ja tekitavad asjatut hirmu, mis ei tohiks olla mitte kellegi eesmärk,” toonitas Kõlvart. “Meie eesmärk on selge: minna üle eestikeelsele õppele nii, et õppekvaliteet kannatab võimalikult vähe nii eesti kui ka vene emakeelega lastel.”

Linnapea selgitas, et kehtiv seadus näeb tõepoolest ette, et lapsele tuleb eelkõige pakkuda kodulähedast kooli, mis pärast üleminekut võib olla ka kool, kus õppetöö on toimunud suuremalt jaolt vene keeles, kuid see ei ole adekvaatne. “Tallinn on korduvalt juhtinud tähelepanu, et see ei ole loogiline ega mõistlik,” selgitas Kõlvart. “Haridus- ja teadusministeerium on meile paraku aga vastanud, et seadust tuleb just nii täita. Meie sellise lähenemisega ei nõustu ning otsime lahendust, mis võimaldaks lapsevanemal anda teada, kas ta soovib oma lapsele eesti kooli või eestikeelsele õppele üleminevat kooli.” Linnapea lisas, et loomulikult hakkab linn andma lapsevanematele ka igakülgset nõu, et leida lapsele just tema jaoks parim lahendus.

Ka lisaeelarves on oluline eestikeelsele õppele üleminek

Ühtlasi nentis Kõlvart, et Tallinn on eestikeelsele õppele üleminekuks teinud oma tegevuskava ning investeerimas keeleõppesse ja metoodikatesse. “Eestikeelsele haridusele üleminekul on murekohti, mis ei ole kellelegi saladuseks, kuid anname Tallinnas igal juhul omalt poolt parima, et kõik saaksid kvaliteetset eestikeelset haridust,” märkis linnapea.

Tallinna linnavalitsus esitas volikogule linna 2023. aasta teise lisaeelarve eelnõu, kus samuti on prioriteediks haridus, sealhulgas eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava elluviimine. Haridusega seotud kulude suurenemine on seotud nii Ukrainast saabunud sõjapõgenike lastele hariduse tagamise kui ka eestikeelsele õppele ülemineku toetamisega. Tegevuskava elluviimiseks soovitakse eraldada teise lisaeelarvega täiendavalt 140 000 eurot.

“Selle raames käivitatakse näiteks pilootprojektina vene õppekeelega lasteaedade ja koolide õpetajate keeleränne, soetatakse Opiqu litsentsid vene õppekeelega põhikoolide 5.-9. klasside õpilastele ning keeleäpid umbes 700 muu emakeelega õpetaja eesti keele taseme tõstmiseks,” loetles abilinnapea Andrei Kante. “Lisaks alustasime ja jätkame lapse vanemate teavitusega – näiteks on plaanis läbi viia vanemate uuring, kus me tahame kaardistada kõige tähtsamad ootused ja murekohad seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga.