"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Saabuv kevad jääb poolesajale Vorbuse daatšale viimaseks (0)
06. veebruar 2019
Scanpix/ Foto on illustreeriv

Ehitustööde käigus rajatakse üle Emajõe uus raudteesild ning õgvendatakse raudteetrassi, et reisirongide kiirust oleks võimalik suurendada kuni 135 kilomeetrini tunnis.

Järgmise aasta kevadel alustab Eesti Raudtee Tartu külje all Vorbusel ligi kaks aastat vältavaid ehitustöid, mille käigus likvideeritakse poolsada ehitusloata rajatud suvilat, vahendas BNS Tartu Postimeest. 

Ehitustööde käigus rajatakse üle Emajõe uus raudteesild ning õgvendatakse raudteetrassi, et reisirongide kiirust oleks võimalik suurendada kuni 135 kilomeetrini tunnis. Trassi ümberehitus tähendab ka seda, et pooled ligi viiekümnest kunagi raudtee äärde rajatud niinimetatud daatšast tuleb lammutada. 

Putkadest paarisaja meetri kaugusel elava Valter Jakovski sõnul on suvel putkade juures näha liikumas suuremaid seltskondi. “Aasta ringi elatakse sees ehk kahes-kolmes majas,” lisas mees.

Ta täpsustas, et mingit elektriliini putkade juurde ei lähe, ja kes tahab televiisorit vaadata, peab elektri ise generaatoriga tootma. Jakovski rääkis, et raudtee äärde tekkis elu nõukogude ajal, kui peamiselt vene keelt kõnelenud raudteetöölised hakkasid sinna rajama oma aiamaid. Hiljem ehitati aiamaade juurde ka majakesed ning uusasunikud olevat pidanud plaani teha sinna lausa ametlik aianduskooperatiiv, kuid raudtee-ettevõttelt selleks luba ei saadud. Üheksakümnendatel aastatel hakkas putkade elanikkond vahetuma ning üha enam kuuldus sealt ka eesti keelt. 

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Lilles tõdes, et mõistagi võib olukord raudtee ääres askeldavate inimeste jaoks olla keeruline, kuid sellised raudtee transpordimaal asuvad suvilad on ikkagi ebaseaduslik nõukogude aja pärand. “Meie ülesanne on aga selles raudteekoridoris taristut arendada ning sellega peame ka edasi liikuma,” nentis Lilles.

Ta lisas, et eelmise aasta lõpus pöördus Eesti Raudtee ka Tartu linnavalitsuse poole, et uurida, kas maa-alal on keegi registreerinud oma elukoha, kuid linna andmetel selliseid inimesi pole. Nii ei ole Eesti Raudtee inimestega lammutamise teemal veel suhelnud, kuid peagi pannakse piirkonda üles ametlikud teavitused, et elanikud teaksid võimalikult varakult arvestada, et 2020. aasta kevadel läheb seal töö lahti. 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.