Koolipoisid hoidsid Tallinnas sõja ajal korda ja võitlesid vabadussõja esimesel ja viimastel lahingutel

Koolipoisid hoidsid Tallinnas sõja ajal korda ja võitlesid vabadussõja esimesel ja viimastel lahingutel (0)

Lisa Gabriela Metsala

23. juuni 2021

Võidupüha tähistatakse teatavasti 23. juunil, mil 1919. aastal said Eesti väed võidu Landeswehri üle Võnnu lahingus. Lahingus mängis olulist rolli Kalevlaste Malev, kuhu kuulus ka hulk Tallinna Reaalkooli õpilasi.

Õpilasüksuse loomine

Veebruarirevolutsiooni järel moodustas Anton Õunapuu 1917. aastal 340-liikmelise õpilasüksuse, kuhu kuulus ka 82 reaalkooli poissi. Relvad saadi üksusele demoraliseeruvailt vene sõdureilt, mis enamlaste võimuletuleku järel Reaalkooli hoolikalt ära peideti. Sõjalist väljaõpet andis Õunapuu nii kehalise kasvatuse tundides, nädalavahetuseti kui ka koolivaheaegadel, kooskäimise kohaks oli enamasti Reaalkool. Rood tegutses tihedas koostöös 1. oktoobril 1917 loodud Omakaitsega.

Kui 23. veebruaril 1918 Saksa väed Tallinna alla jõudsid, valitses Tallinnas kaos. Korra loojaks sai seesama Õppiva Noorsoo Rood (ÕNR). Koos Omakaitse üksusega suudeti 24. veebruaril linna julgeolek kindlustada: reaalkooli poisid turvasid iseseisvusmanifesti trükkimist Päevalehe trükikojas Dunkri tänaval, kleepisid neid tänavatele, kaitsesid Päästekomitee liikmeid Aadlipanga hoones ja osalesid enamlaste väljatõrjumisel sadamapiirkonnas. Tänu õpilaste hoolsale tööle sai Päästekomitee 24. veebruaril 1918 välja kuulutada Eesti iseseisvus, kuigi seda jätkus vaid üheks päevaks: juba järgmise päeva lõunal algas Saksa okupatsioon.

Reaali poisid vabadussõjas

ÕNR oli sunnitud taas põranda alla minema, kuid reaalkoolis oli tekkinud uus okupatsioonivõimu vastane organisatsioon, mis vabadussõjas Eesti rindel pühendunult võitles. 28. novembril 1918 oli Narva rindel 80 kooliõpilast Narvast ja 120 õpilast Tallinnast, kes olid sinna vabatahtlikult läinud.

Enim sõdis Reaali õpilasi soomusrongidel – eriti just laiarööpmelisel Soomusrongil nr. 2. Samuti leidus õpilasi Kalevlaste Malevas, mille üks juhtidest oli Anton Õunapuu. Lisaks kuulus õpilasi Reaalkoolist veel Mere-dessantpataljoni, 1.ratsapolku ja teistesse üksustesse.

Kalevlaste Malevale pandi alus Tallinna Reaalkoolis. Maleva asutasid hulk Tallinna Spordiseltsi “Kalev” liikmeid, väeosa ülemaks sai tolleaegne seltsi esimees Leopold Tõnson. Üheks väeosa organiseerijaks oli ka Anton Õunapuu, mis seletab meie õpilaste rohket osavõttu just selles väeüksuses. Kalevlased osalesid kokku 38 lahingus, millest kuulsaim oli Skangali lahing Landeswehri vastu. 1992. aastal Kalevi Malev taastati ning hetkel tegeleb see kaitseväelaste välismissioonideks ettevalmistamisega.

Reaali Poiss

Reaalkoolist läks vabadussõtta sadakond inimest, sealhulgas kümme tolleaegset või tulevast õpetajat. Kodumaa eest võideldes langes neli õpilast: Harald Triegel, Gunnar Dobka, Artur Sisask ja Eugen Seeberg. Vabadussõjas langes ka koolipoiste suur eeskuju ja juhendaja Anton Õunapuu.

1923. aastal pandi Reaalkooli aulasse vabadussõjas langenud õpetaja ja õpilaste auks marmortahvel ning 13. novembril 1927. aastal avati Reaali ees Reaali Poisi kuju ehk mälestusmärk vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele, mis enne Vabadusristi ehitamist oli Eesti olulisim Vabadussõja ausammas. Avamise päeval oli kohal nii tähtsaid riigimehi, välisriikide saadikuid kui ka koolid lippudega ning tuhanded linnaelanikud.

1940. aastal võeti Nõukogude võimu korraldusel ausammas maha, püstitati uuesti järgmisel aastal Saksa okupatsiooni ajal ja hävitati Nõukogude võimude poolt 1948. Kuju taastati 1993. aastal algsete kavandite järgi. Reaalipoiss on tänase päevani üks olulisemaid vabaduse sümboleid.

Kommentaarid (0)

1. Kommentaaride avaldamine ja vastutus.

Pealinna kommentaarikeskus on tehniline vahend, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma kommentaare. Pealinn ei toimeta kommentaare. Kommentaari autor vastutab kommentaari sisu ning avaldamise eest. Tasub teadvustada, et Eesti kohtupraktikas on lahendeid, mille kohaselt kommentaari autor on saanud kommentaari sisu eest karistada.

2. Mis on halvad kommentaarid?

Pealinn keelab kirjutada kommentaare, mis ei vasta sisult hea tava reeglitele.
Need on kommentaarid, mis:

sisaldavad ähvardusi;
sisaldavad solvanguid;
õhutavad vaenule ja vägivallale;
sisaldavad üleskutseid ebaseaduslikele tegevustele;
sisaldavad isikuandmeid (isikukood, info isiku tervisliku seisundi kohta, kodune aadress, telefoninumber);
on kirjutatud teise isiku nime all;
sisaldavad teemaväliseid linke, spämmi ja reklaami;
on sisutud ja/või teemavälised;
sisaldavad ebatsensuursed väljendusi ja labasusi;
kutsuvad üles narkootikumide või relvade kasutamisele;
on kirjutatud võõrkeelsena või mitte ladina tähestikus.

Sellise sisuga kommentaarid eksivad hea tava reeglite vastu. Pealinnal on õigus sellised kommentaarid kustutada ja piirata nende autorite ligipääsu kommentaaride kirjutamisele. Inimestelt, kes rikuvad sihiteadlikult reegleid, võidakse võtta kommenteerimise võimalus.

3. Milline on hea kommentaar?
Hea kommentaar:

sisaldab lisainfot vastaval teemal
avaldab isiklikku arvamust koos põhjendusega
arvustab inimeste mõtteid, mitte isikuid endid
kommenteerib artikli tugevaid ja nõrku külgi
austab kommentaaride kirjutajaid ja lugejaid
on teravmeelne või huumorikas

4. Teata sobimatust kommentaarist. Notice-and-take-down.
Sobimatu kommentaari avastamisel palume sellest teavitada. Selleks on iga kommentaari küljes nupp “Teata sobimatust kommentaarist”. Pealinn lähtub kommentaaride jälgimisel notice-and-take-down printsiibist – kasutajat kutsutakse üles halvast kommentaarist teatama (notice), toimetus vaatab laekunud teateid ja reageerib vastavalt kommentaari kustutades (take-down) või heaks kiites. Toimetus jälgib laekuvaid teateid regulaarselt ja kõrvaldab reegleid eiravad kommentaarid esimesel võimalusel. Esmajärjekorras tegeletakse kasutajaid isiklikult puudutanud kommentaaridega.