"Viimastel aegadel on hea tendents, et me pole vägivaldsed taimede vastu. Need haigused, kus sul oli õhtul vaja Roosimäele minna ja pruudile sülem roose murda – see on läinud."

Ain Järve, Kadrioru pargi juhataja
Koolipoisid hoidsid Tallinnas sõja ajal korda ja võitlesid vabadussõja esimesel ja viimastel lahingutel (0)
23. juuni 2021
Scanpix/Pilt on illustratiivne

Võidupüha tähistatakse teatavasti 23. juunil, mil 1919. aastal said Eesti väed võidu Landeswehri üle Võnnu lahingus. Lahingus mängis olulist rolli Kalevlaste Malev, kuhu kuulus ka hulk Tallinna Reaalkooli õpilasi.

Õpilasüksuse loomine

Veebruarirevolutsiooni järel moodustas Anton Õunapuu 1917. aastal 340-liikmelise õpilasüksuse, kuhu kuulus ka 82 reaalkooli poissi. Relvad saadi üksusele demoraliseeruvailt vene sõdureilt, mis enamlaste võimuletuleku järel Reaalkooli hoolikalt ära peideti. Sõjalist väljaõpet andis Õunapuu nii kehalise kasvatuse tundides, nädalavahetuseti kui ka koolivaheaegadel, kooskäimise kohaks oli enamasti Reaalkool. Rood tegutses tihedas koostöös 1. oktoobril 1917 loodud Omakaitsega.

Kui 23. veebruaril 1918 Saksa väed Tallinna alla jõudsid, valitses Tallinnas kaos. Korra loojaks sai seesama Õppiva Noorsoo Rood (ÕNR). Koos Omakaitse üksusega suudeti 24. veebruaril linna julgeolek kindlustada: reaalkooli poisid turvasid iseseisvusmanifesti trükkimist Päevalehe trükikojas Dunkri tänaval, kleepisid neid tänavatele, kaitsesid Päästekomitee liikmeid Aadlipanga hoones ja osalesid enamlaste väljatõrjumisel sadamapiirkonnas. Tänu õpilaste hoolsale tööle sai Päästekomitee 24. veebruaril 1918 välja kuulutada Eesti iseseisvus, kuigi seda jätkus vaid üheks päevaks: juba järgmise päeva lõunal algas Saksa okupatsioon.

Reaali poisid vabadussõjas

ÕNR oli sunnitud taas põranda alla minema, kuid reaalkoolis oli tekkinud uus okupatsioonivõimu vastane organisatsioon, mis vabadussõjas Eesti rindel pühendunult võitles. 28. novembril 1918 oli Narva rindel 80 kooliõpilast Narvast ja 120 õpilast Tallinnast, kes olid sinna vabatahtlikult läinud.

Enim sõdis Reaali õpilasi soomusrongidel – eriti just laiarööpmelisel Soomusrongil nr. 2. Samuti leidus õpilasi Kalevlaste Malevas, mille üks juhtidest oli Anton Õunapuu. Lisaks kuulus õpilasi Reaalkoolist veel Mere-dessantpataljoni, 1.ratsapolku ja teistesse üksustesse.

Kalevlaste Malevale pandi alus Tallinna Reaalkoolis. Maleva asutasid hulk Tallinna Spordiseltsi “Kalev” liikmeid, väeosa ülemaks sai tolleaegne seltsi esimees Leopold Tõnson. Üheks väeosa organiseerijaks oli ka Anton Õunapuu, mis seletab meie õpilaste rohket osavõttu just selles väeüksuses. Kalevlased osalesid kokku 38 lahingus, millest kuulsaim oli Skangali lahing Landeswehri vastu. 1992. aastal Kalevi Malev taastati ning hetkel tegeleb see kaitseväelaste välismissioonideks ettevalmistamisega.

Reaali Poiss

Reaalkoolist läks vabadussõtta sadakond inimest, sealhulgas kümme tolleaegset või tulevast õpetajat. Kodumaa eest võideldes langes neli õpilast: Harald Triegel, Gunnar Dobka, Artur Sisask ja Eugen Seeberg. Vabadussõjas langes ka koolipoiste suur eeskuju ja juhendaja Anton Õunapuu.

1923. aastal pandi Reaalkooli aulasse vabadussõjas langenud õpetaja ja õpilaste auks marmortahvel ning 13. novembril 1927. aastal avati Reaali ees Reaali Poisi kuju ehk mälestusmärk vabadussõjas langenud Tallinna õpetajatele ja õpilastele, mis enne Vabadusristi ehitamist oli Eesti olulisim Vabadussõja ausammas. Avamise päeval oli kohal nii tähtsaid riigimehi, välisriikide saadikuid kui ka koolid lippudega ning tuhanded linnaelanikud.

1940. aastal võeti Nõukogude võimu korraldusel ausammas maha, püstitati uuesti järgmisel aastal Saksa okupatsiooni ajal ja hävitati Nõukogude võimude poolt 1948. Kuju taastati 1993. aastal algsete kavandite järgi. Reaalipoiss on tänase päevani üks olulisemaid vabaduse sümboleid.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.