“Mul on hea uudis – tulevik on juba kohal. Ja mul on ka halb uudis – see tulevik ei pruugi meile väga meeldida,” ütles Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere Läänemere päeva raames peetud ettekandes.
“Ülitugevad põhjatuuled on juba meieni jõudnud, tormiajad on pikenenud. Need tormid tõstavad meie merevee taset või tulevad täiesti ebatavalistest suundadest,” lisas Soomere.
Miks see kõik juhtub just siin? “Me oleme lihtsalt eriti kõva tegija kliimamuutuste maailmas,” kinnitas Soomere. “Ekstreemsed veetasemed kasvavad siin mitte just maailmarekordini, aga neist mõned on siiski päris maailma tipus.”
Murdlainete vöönd on Soomere sõnul kõige energiarikkam paik Maal, jäädes alla ainult vulkaanipursetele, maavärinatele ja asteroidilöökidele. “Meie rannad on aga väga ebatavalised, väikesed ja õrnad, isegi väga väikesed tormid võivad neid lõhkuda,” rääkis ta.
Soomere sõnul on õhutemperatuur maakeral tõusnud praeguseks ametlikult 0,81 kraadi võrreldes 1950. aastatega, aga temperatuuri tõus on olnud eri maailma osades väga ebaühtlane. “Kui aastal 2019 oli mõni kuu soojem, mõni külmem, siis Donald Trumpil võib täitsa õigus olla, et Põhja-Ameerikas on mitme kuu tulemused palju külmemad kui pikaajaline keskmine,” selgitas ta.
Kaitsvat jääd üha vähem
Kliimamuutused ei toimu Soomere sõnul ühtemoodi ja üheaegselt kogu planeedil. “Umbes viis või kuus korda viimase miljoni aasta jooksul on Maa temperatuur olnud umbes sama soe kui praegu ja paar korda märksa kõrgem kui praegu,” rääkis teadlane. “Aga meie võrdleme ennast ikka ju inimese tehtud asjade kontekstis.”
Eesti randu kaitseb jää. “Isegi kui merel on lained, siis jäätunud liiv on sama kõva kui betoon ja summutab veetaseme tõusu,” tõdes Soomere. “Aga kui tormid ja jää tulevad üksteise järel, siis kahekesi koos toimetades võivad nad kurja teha. Jää tõttu kulub laevadel rohkem kütust, tarvis läheb jäälõhkujaid, ning kui jää juhtub ikka kõvasti vastu randa tulema, siis sealsed hooned lagunevad nagu pilpakülad. Tegelikult on probleem selles, et keegi rumal inimene on ehitanud hoone veele liiga lähedale.”
Soomere sõnul on maailmameredel jääd vähemaks jäämas. “Aastal 2017 läks esimene kaubalaev ilma jäämurdjata üle Arktika ookeani Euroopast Jaapanisse,” ütles Soomere. “Nii et jääperiood lüheneb Arktikas ja lüheneb ka Eestis päris kõvasti. Lühenemine on mingis mõttes hea laevaliiklusele, aga randade seisukohalt on see pigem viitsütikuga pomm. Sest kui jää enam randa ei kaitse, siis võtavad lained rannast tükke justkui hammustades või lausa nagu labidaga.”
Maailmatasemel mereteadlase sõnul ei ole elamine meie rannikul nii ohtlik kui mitmetes muudes kohtades, aga sellegipoolest on ka meil erakordseid ilmaolusid rohkem. “Keskmine veetase ja keskmine tuulekiirus ei tapa kunagi,” selgitas Soomere.
“Tapavad ekstreemolukorrad, mis on tõusnud jämedalt 30 sentimeetri võrra 40-50 aastaga. Kui veetase on viimase saja aasta jooksul tõusnud paar millimeetrit aastas, on ekstreemumid tõusnud palju-palju kiiremini.”
Tallinnas ja lähiümbruse randades võib keskmine veetase tänu kõrgetele lainetele tõusta seniste prognooside järgi 60-80 sentimeetrit. “Õnneks ei tule see situatsioon mitte alati koos ülikõrge veetasemega,” ütles Soomere. “Samas nendes kohtades, kus rand vaatab kas lääne või põhja poole, võib juhtuda, et kaks asja – avamerevee tase ja lainetuse efekt – lihtsalt liituvad. Seetõttu on oluline pöörata märksa suuremat tähelepanu lisaks veetaseme prognoosidele ka lainetuse prognoosile.”
Kogu Läänemere veetase kerkib Soomere sõnul vahel nädalateks 60-80 sentimeetrit tavalisest kõrgemale, sest tormid puhuvad kindlast suunast ja Taani väinadest pressib meie merre nii palju vett sisse, et kogu merevee tase tõuseb. Siis hakkavad Haapsalu ja Pärnu tasapisi uppuma.
Massilisi kahjustusi meil õnneks pole
Läänemere veetase tõuseb aastas keskeltläbi neli millimeetrit, aga Läänemere avaosa rannikutel kuni sentimeeter aastas. See puudutab Eestis teistest teravamalt näiteks Pärnu ja Narva piirkonda. “Läänemeri on siiski rahumeri ja ookeani veetaseme tõusu suhtes seni praktiliselt immuunne,” märkis Soomere. “Meie kohalik jää katab ära suurema osa probleemidest. Probleemid on lokaalsed ja võib-olla mõnikümmend, kõige hullem mõnisada peret võib-olla paarikümne aasta jooksul kaotab oma kodukoha, aga massilisi kahjustusi ei ole oodata.”
Randu uhavad ära ka laevade tekitatud lained. Selle tunnistuseks on Aegna saar. “Kiirlaevad käisid saarest mööda, aga nende lained tulid teisest suunast. Mõne nädalaga vähenes kohaliku settekihi paksus poole meetri võrra, ja seda kohas, kuhu torm üldiselt ei jõua,” märkis Soomere.
“Nelja laeva lained liigutasid sellelt rannalt ära kokku seitsesada liitrit ehk kaks tonni liiva ja kruusa. Ja ühel vaadeldud päeval liigutasid kahekümne laeva lained ligi kaks kantmeetrit liiva rannajoone meetri kohta. Sellest järeldub, et niipea, kui muutuvad meie randu mõjutavad lained, toimuvad kohe ka muutused meie randades. Ja mitte geoloogilises mastaabis, vaid päevade ja tundidega.”
Pirital kaob mõne aasta vältel ära 10 000-15 000 kantmeetrit liiva, mida on Soomere hinnangul väga palju. “Mingi teise aastaga aga tuleb enam-vähem sama palju liiva tagasi ja üldiselt käib see liikumine ikkagi edasi-tagasi, lõunast põhja, mööda randa,” kirjeldas Soomere. “Rand on äärmiselt habras.”
