„Eri uuringute järgi on koolikiusamist kogenud umbes iga viies laps,“ tõi „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja Merit Lage välja. „Paraku on kiusamine väga kahjustav – täiskasvanu, kellel on kiusamiskogemus, lapib oma haavu väga kaua.“
Olgugi koolikiusamine ehk pisut vähenenud, näitavad uuringud, et kiusamist kohtab ikka. „Seetõttu on kiusamise peatamine järjepidev töö, millega peab kogu aeg tegelema,“ nentis Lage. „Kiusamine ei ole lapse arenguga kaasas käiv loomulik nähtus, vaid midagi sellist, mida saab ennetada.“
Kümne aasta jooksul on „Kiusamisest vabaks!” programmiga liitunud umbes 80% Eesti lasteaedadest ja 30% koolidest.
Kalamaja Põhikooli sotsiaalpedagoog Margarita Vähejausi kinnitusel on „Kiusamisest vabaks!” programmiga liitunud kooli kõik klassid algkoolist põhikooli lõpuni. „Algklassides räägime tunnetest ning lõimime kiusamise ennetamise temaatikat eri õppeainetesse: näiteks eesti keeles jutustame ning matemaatika tekstülesannetes saab meie karusid liita-lahutada-korrutada. Juurde räägime väärtustest. Vanemad astmed rakendavad metoodikat kunstiõpetuses, käsitöös ja tööõpetuses, ning alati järgneb vestlus.“
Margarita Vähejaus usub, et kiusamist esineb igas koolis. „Küll aga julgen väita, et meie koolis on raskemad juhused tänu ennetusele ära hoitud,“ lisab Vähejaus. „Parim abinõu on järjepidevus: kui kord kuus või poole aasta jooksul teemal rääkida, ei ole sellest kasu. Me julgustame ning räägime sallivusest ja hoolivusest läbi positiivse võtme vähemalt kord nädalas. Kiusamise eest vastutame me kõik: laps, vanemad, koolitöötajad, kooli juhtkond ja ühiskond.“
Täna, 21. septembril tähistatakse rahvusvaheliselt rahupäeva, mis on pühendatud nii riikidesisese kui rahvusvahelise rahu tugevdamisele. Just see päev loob hea võimaluse arutleda rahust maailmas ja meie kodumaal, aga ka igaühe sisemuses.
Rahupäeva raames korraldas MTÜ Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ meeskond Estonia Talveaias tänuürituse haridusvaldkonna spetsialistidele, kes panustavad programmi sõnumite levitamisse ning innustavad tegelema väärtuskasvatuse ja kiusamise ennetamisega.
Tänuüritusel tunnustati Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirjade ja programmi „Kiusamisest vabaks!“ meenetega neid koolieelseid haridusasutusi, kus programmi rakendatakse asutusepõhiselt ja pikaaegselt. Esile toodi koolides töötavaid inimesi, kes innustavad teisi programmi rakendama ja panustavad oma eeskujuga programmisõnumite levitamisse.
Õpetajal on oluline roll
30 aastat tagasi ühines Eesti lapse õiguste konventsiooniga, mille kohaselt on kiusamine tahtlik ja süstemaatiline vägivalla alaliik ning lapsi tuleb kaitsta mistahes vaimse ja füüsilise vägivalla eest. Õigus haridusele on muuhulgas tagatud siis, kui lastel on turvaline nii lasteaias kui koolis.
Õpetajate töörahust ja heaolust sõltub laste heaolu klassis või rühmas. Laste heaolust omakorda sõltub ka õpetajate töörahu. Soovides aidata last tuleb aidata täiskasvanut lapse kõrval – niisamuti nagu lennukis peaks kõigepealt ulatama hapnikumaski täiskasvanule ja alles seejärel aidata last. Nii rõhutab ka Lastekaitse Liidu programmi „Kiusamisest vabaks!“ meeskond: kiusamise ennetamisel vajab kõige rohkem teadmisi ja tuge just laste turvalisuse eest vastutav täiskasvanu, kes loob klassi või rühma käitumiskultuuri ja juhib grupi dünaamikat. Just seepärast panustab programm „Kiusamisest vabaks!“ vägivallavaba haridustee rajamisele läbi väärtuskasvatuse, õpetades lapsi maast madalast, kuidas hoolida, sallida, austada üksteist ning julgeda kaitsta ennast ja kaaslasi ebaõigluse eest. Programmi rakendatakse Lastekaitse Liidu juhendamisel meie lasteaedades alates aastast 2010, koolides alates aastast 2013 ning sõimerühmades ja lastehoidudes alates aastast 2018.
2020/2021. õppeaasta alguses on programmi rakendamise õiguse saanud 162 kooli, 498 lasteaeda ja 68 lastehoidu ning sõimerühma.
Kiusamise ennetamine algab juba lasteaias
Tallinna Meelespea Lasteaia õpetaja Kätlin Valge rääkis, et tema lasteaias on „Kiusamisest vabaks!“ programmi rakendanud juba väga mitu aastat – liitunud on kõik 13 rühma, k.a sõimerühmad. „Praktikas tähendab see, et rakendame igapäevases õppetegevuses kiusamisvaba metoodikat ning viime läbi nn „karukoosolekuid,“ kirjeldas Valge. „Igal lapsel on väike sõber-karu, õpetajal aga suur sõber-karu. Läbi karukeste saavad lapsed rääkida oma tunnetest ning õpetajad neid suunata-juhendada. Kasutame mängukarukesi nii rühmatöös kui ühistegevustes.“
Kätlin Valge kinnitusel saab kiusamise ennetusega alustada juba lasteaias. „Lasteaed on absoluutne rohujuure tasand, kus meie õpetajate ja teiste täiskasvanutega saame ennetada, et kiusamine üldse kuskil tekkima hakkaks,“ rõhutas Valge. „Kooli kontekstis on paraku juba näha-kuulda, milliseid kurvemaid ja õnnetuid lugusid võib ette tulla. Kui me soovime, et seda ei toimuks, tuleb anda lastele juba maast-madalast oskused, teadmised ja julgus nii enda kui kaaslaste eest seista.“
Tuleb tõdeda, et õpetajatel ja üldse täiskasvanutel on sõna „kiusamine“ väga varmas üle huulte tulema. „Siin on oluline, et me mõistaksime mõiste sisu,“ pani Kätlin Valge südamele. „Kui tegu on ühekordse negatiivse teoga, ei ole see kohe kiusamine. Küll aga on tegemist kiusamisega, kui järjepidevalt on toimunud ühes grupis kellegi vastu mingi negatiivne tegu.“
Sealjuures on oluline teada, et kiusamise eest vastutab iga täiskasvanu: ema-isa, vanaema-vanaisa, õpetaja, õpetaja abi, aga ka liikumis-, kunsti- või muusikaõpetajad, samuti kokatädi ja majahoidja. „Vastutavad kõik, kes me märkame enda ümber lapsi ja suhtlussituatsioone, mille sees nad on,“ jätkas Valge. „Meie kõigi vastutus on jälgida, mis lastega toimub ning veenduda, et nende teekond oleks turvaline ja kiusamisvaba.“
Olulisim on süstemaatilisus
Ka „Kiusamisest vabaks!“ koolitaja Merit Lage rõhutas programmi eripära kui silda lastehoiust või -sõimest lasteaeda ning lasteaiast kooli. „Kui kogukondades kasutavad kiusamisvaba metoodikat nii lastesõimed, -aiad kui koolid, on lapsel turvaline minna ühest asutusest teise,“ kinnitas Lage. „Koos olemise kultuur hakkab kujunema väga varakult. Loomulikult ei kiusa sõimelapsed üksteist, küll aga hakkab juba siis kujunema, kuidas lapsed on omavahel koos, mis on lubatud ja mis on vaikimisi kirjutatud reeglid.“ Merit Lage tõi näite kuuenda klassi õpetajast, kes oli tunnistanud: „Jaa, minu klassis on tõepoolest kiusamine ja tõrjumine ning ega sinna enam midagi parata saagi, sest neil juba lasteaias juhtus midagi omavahel.“ „Kiusamise ennetamise programmi seisukohalt saab teha küll,“ märkis Lage vastulausena. „Koos olemise kultuur on kujundatav läbi elu, ka täiskasvanute seas – ka töökulutuur on kujundatav kiusamisvabaks.“
Kiusamise ennetamisel on Lage sõnul tähtsaim süstemaatilisus. „Kiusamise ennetamise ehk heade suhete teema, kuidas me sotsiaalselt koos oleme, võiks iganädalaselt ja -kuiselt olla esiplaanil ning kokku leppimisel nii lasteaias kui koolis,“ rõhutas Lage. „Järgmine tähtis moment on kogu grupi kaasatus. Kui on kiusamisjuhtum, näeb programm seda kogu grupi, mitte üksikute kiusamisjuhtumisse sattunud indiviidide probleemina. Tegelikult valitseb rühmas, klassis või grupis kiusamiskäitumisele teatud tolerantsus, mis soosib kiusamise jätkumist. Kogu rühma kaasav kultuur võiks olla selline, et kiusamine ei ole lubatud. Kolmanda punktina tooksin välja programmi A ja O ehk neli alusväärtust: sallivus, hoolivus, julgus ja austus. Neist põhiväärtustest võiks olla kantud ja juhitud nii täiskasvanute kui laste suhtlus.“
meenutaja
21. sept. 2021 17:56