„Meediast on ka läbi käinud ettepanek kehtestada hinnalagi tarbijate jaoks. Kui need kõikumised on nii suured, siis see on ka üks variant põhimõtteliselt. Seda lisaks neile variantidele, mis juba laual on olnud – maksude alandamine ja dotatsioonid,“ ütles majandusteadlane Raul Eamets, kelle sõnul on tarbijate jaoks hetkeprobleemi lahendamine ennekõike poliitiliste valikute küsimus.
Taltechi jätkusuutliku energeetika ja kütuste uurimisrühma juht Alar Konisti sõnul ei ole tegelikult enam küsimus hinnas. “Hinnad saavad ülesse minna siis, kui on defitsiit ja see läheb ainult halvemuse poole, kuna keegi täna võimsusi juurde ei ehita,“ lausus ta. „See tähendab seda, et meil võib ju varsti raha olla, aga ei ole seda energiat, mida selle raha eest osta.“
Konisti sõnul on täna meil sotsiaalmajanduslikud mõjuanalüüsid tegemata. „On vaja ühiskondlikult kokku leppida, et kuidas edasi. Tuleks kasutada ära erisust, mida teised Euroopa riigid kasutavad, ehk siis fikseeritud hinnaga lahendused, kus on võimalik erinevaid investeeringuid planeerida ja riik saab omal hoida ka plaani B,“ kirjeldas ta hetkeolukorda ja võimalikke lahendusi.
Konist lisas, et kui midagi ette ei võeta, läheb olukord veelgi hullemaks. „Sest selleks ajaks kaotame me ka oma ainsa abimeetme paketi, milleks on Venemaalt imporditava elektrienergia suurendamine,“ lausus ta.
Liigne paanika külvamine
Mis puutub aga riigi ja rahva vahelisse kommunikatsiooni, siis näeb Eamets probleeme ennekõike liigses paanika külvamises.
„On tekkinud natuke hüsteeria olukord,“ lausus ta. „Iga päev tuleb uudis, et mis kellaajal millised hinnad on – see lõhnab natuke hüsteeria kütmise suunas. Kui eakamad inimesed loevad, et megavatt-tund hakkab maksma 1000 eurot, siis ta võibki saada aru, et järgmine elektriarve on 1000 eurot. Nii see siiski ei ole ja võibolla olekski vaja seletada, et kust sellised suured numbrid tulevad ja mida need tähendavad.“
Võimaliku lahendusena pakkus Konist välja üleminekut reguleeritud hindadele. „Need siis saavad kõikuda erinevate energiaallikate lõikes – on ta siis tuuleenergia või päikeseenergia. Sedasi on võimalik hakata ka midagi sisuliselt planeerima aga tänases turuolukorras keegi ei tahagi investeerida nendesse tootmisvõimsustesse, mis suurema osa ajast seisavad ja ei ole ka mingit garantiid, et nad hiljem saavad toota,“ lausus ta.
Ettevõtja ja poliitik Jüri Mõis on aga teist meelt ning börsilt ära tulek pole tema hinnangul hea mõte. „See oleks kurb,“ ütles ta. „Mina olen isiklikult vaba turumajanduse pooldaja. Seda eelkõige seetõttu, et see tagab kõige efektiivsema ühiskonna ja inimeste heaolu. On muidugi neid momente, kus tundub, et võiks midagi natuke järgi aidata, aga tavaliselt see asi ei lõppe hästi.“
Börsilt lahkuma ei kiirustaks ka Eamets. „Pikas perspektiivis on börsil olemine siiski ainus lahendus. Natuke võibolla kiirustati vanade elektrijaamade kinni panemisega ja praegu neid samm sammult pannakse uuesti tööle üle Euroopa, kuna tootmisega lihtsalt ei jõuta nõudlusele järele,“ sõnas ta.
Eamets lausus, et võivad ju olla fikseeritud hindadega paketid aga see ei tähenda, et tegu peaks olema kohustusliku lahendusega. „Kes soovib võib ikka börsile jääda,“ lisas ta.
Kaaluda võiks tuumaenergia kasutamist
Mõis kritiseeris olukorda taastuvenergiasse investeerimisel. „See on tagantjärgi tarkus, et energiavõimsusi on vaja ehitada ja energeetikasse on vaja investeerida,“ lausus ta. „Seda võimalust Eestis ei olnud viimasel viiel aastal. Päikeseenergiasse sai veidi panustada, aga see on siiski suhteliselt väikese võimsusega. Tuulikuid näiteks ehitada ei lubatud, kuna maal segasid need inimesi ja merre ei saanud ehitada, kuna puudus mereplaneering. Ja nüüd ongi tulemus käes, ega muud midagi. Kui midagi ette ei võeta, tulevad need talvised hinnad tuleval aastal tagasi.“
Paralleelselt taastuvenergia arendamisega tuleb Konisti sõnul tegeleda reguleeritavate võimsuste arendamisega. „Ma käisin sellest ka riigikogus rääkimas juba 14. oktoobril,“ ütles ta. „Kindlasti aga ei tohiks investeerida nendesse reguleeritavatesse võimsustesse, mis töötavad gaasil. Vastuolu on aga selles, et kuidas tagada varustuskindlus ja julgeolek olukorras kus me oleme võtnud endale ka kliimaambitsioonid. Need peavad käima käsikäes. Praegu aga on olukord, kus hinnad lähevad kõrgemaks ja inimesed kütavad ahjudega – keskkonna mõistes on aga see halvem.“
Eamets ütles, et merre tuulepargid kindlasti tulevad. „Küsimus on vaid kui kiiresti neid ehitatakse ja tegelikult need ei lahenda probleemi. Kui tuul ei puhu, siis ei ole elektrit ja suuremahuliste salvestusmehhanismide ehitamine võtab aega. Tuuleenergia ei taga varustuskindlust,“ toonitas ta ning lisas, et ka tuumajaam on täiesti realistlik suund, mida võiks kaaluda.
