Eesolev kooliaasta toob pealinna kokku ülikooliteed alustavad tudengid, kes paratamatult vajavad endale ka peavarju. Kuidas on aga tänavune üleüldine hinnatõus mõjutanud ühiselamute üürihindu ning kas kõigile soovijatele kohti üldse jagub?

Tallinna Ülikoolis algas kohataotluste esitamine eelmisel nädalal ning uueks majutusperioodiks hakatakse tudengitele pakkumisi tegema 8. augustist. Üliõpilasküla juhataja Toomas Henki sõnul pole eelnevate aastate kogemuse põhjal üldjuhul keegi ukse taha jäänud ning igale soovijale on leitud lahedus. Kas kohti jagub aga ka neile, kes alles augusti lõpus suvevaheajast ärkavad ning kiiremas korras peavarju vajavad?

„Need, kes tõesti soovivad ühiselamusse elama tulla, esitavad reeglina oma taotluse ikkagi varem, mitte augusti lõpus,“ sõnas Henk. 

Tallinna Ülikool pakub tudengitele majutust kolmes erinevas majas – Karu 17, Västriku 8 ning Räägu 49a. Henki sõnul on nende majadest popim Karu maja, mis asub ülikoolist jalutuskäigu kaugusel ning ei vaja kooli jõudmiseks ühistranspordi kasutamist. Karu maja on ka ühikatest kalleim – ühe koha eest suuremas 2-kohalises toas tuleb tudengil välja käia 100 eurot kuus. Renoveeritud privaattoa eest tuleb maksta aga juba kahekordset hinda ehk 225 eurot. Räägu majas saab koha veidi odavamalt – 80 euroga kuus ning soodsaim elamu on Västriku, kus odavaim koht maksab 52 eurot. Renoveeritud privaattoa eest tuleb Västrikus olenevalt korrusest tasuda kuni 175 eurot.

Üürihinnale lisanduvad igakuiselt ka kommunaalkulud, mis jagatakse üürnike vahel võrdselt ära, kütte- ja elektrikulud sõltuvad kasutatava üüripinna suurusest. Lisaks tuleb tudengil koheselt välja käia ka ühe kuu üürisumma ulatuses tagatisraha. Seega tuleb näiteks Karu ühika privaattuppa kolides esimese makse suuruseks 450 eurot. Eelmise aasta juulis tõusnud üürihinnad juhataja sõnul mingeid muutusi taotluste esitamisel näidanud pole ning huvi ühiselamute vastu on endiselt suur.

„Hinnatõus on kevadine teema, kui vaatame eelneva aasta tulemusi ning tuleviku poole ja siis otsustame. Praegu mingit otsust hindu tõsta pole, seega vaatame uuesti järgmisel kevadel,“ selgitas Henk, lisades, et majutusperioodi keskel püsivad hinnad muutumatuna.

TalTechis ühiselamukohtadest puudust ei ole

Taltechi üliõpilaskülas on aga võimalik valida kaheksa erineva elamu vahel, mille hinnad on Tallinna ülikooli omadest küll kallimad, kuid sealsed üürihinnad sisaldavad ka juba kommunaalkulusid. Üliõpilasküla juhatuse liikme Jaak Kääpa sõnul tundub praeguse seisuga, et sel aastal on neid õpilasi, kes endale kooli alguseks ühiselamus kohta ei saa, minimaalselt ning ka nende puhul on tõenäoline, et septembri jooksul mõni koht ikkagi vabaneb. Hetkeseisuga soovijatele vabu kohti veel jagub.

Kõige ihaldusväärsem on Kääpa sõnul Akadeemia tee 5a pereühiselamu, mille puhul pole tegemist klassikaliste ühikatubadega, vaid 1- ja 2-toaliste korteritega. Lisaks on hoone ka hiljaaegu täielikult renoveeritud. Sellise 1-toalise korteri eest tuleb üliõpilasel välja käia 368 eurot kuus, esimesele maksele lisandub ka tagatisraha 450 eurot. Ootejärjekord kohtadele on umbes 5-9 kuud.

Kel aga pea semestrijagu aega oodata pole, saab odavama koha kätte näiteks Siidisaba 7 majas, kus ühe koha eest kahekohalises toas tuleb välja käia 132 eurot, privaattoa eest aga 264 eurot.

„Vaatamata eelmise aasta üürihindade tõusule on huvi TalTechi ühiselamute vastu stabiilne, kuna eluasemekulud on tõusnud samas suurusjärgus igal pool. Lähiajal ühiselamutes hinnatõusu tulemas ei ole,“ kinnitas Kääp.

Kui võrrelda Tallinna hindasid Tartu ühikatega, jääb sealsete ühikate kohahind keskmiselt 145 euro kanti, privaattoa eest tuleb aga olenevalt elamust tasuda keskmiselt 208 eurot. Odavaima koha saab Tartus kätte Purde 27 ühiselamus 70 euroga. Kõik Tartu ühiselamud sisaldavad ka kommunaalmakseid ning selvepesula kasutamist.

Kui ühiselamus kohti siiski napib, tuleb tudengil endale muretseda üürikorter. Hetkel jääb üüriturul 20-30 ruutmeetriste ühetoaliste korterite ruutmeetri hind keskmiselt 15-20 euro kanti. 30 ruutmeetriste üürikate hinnad algavad 500 eurost, 20 ruutmeetrist korterit on aga võimalik üürida alates 450 eurost.

Rahakott sunnib tudengeid kolima ka magalarajoonidesse

Lisaks üürimisele on võimalik soetada ka päris oma korter. 1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on võrreldes möödunud aasta juuliga korterite hinnakasv olnud 5% ning keskmine ruutmeetri hind 3052 eurot. Tallinna soodsaimad pakkumised leiab aga magalarajoonidest, mis ei pruugi korteriotsijale olla alati esimene valik, kuid mis on hinna ning taristu tõttu hea võimalus just eeskätt noortele esimese kodu soetamiseks.

„Kuigi magalarajoon ei pruugi olla paljude jaoks esimene valik, on laenuraha kallinemise ja kiire hinnatõusu tõttu langenud kinnisvara kättesaadavus seadnud küsimuse alla kodu otsivate inimeste, eesotsas noorte võimalused,“ selgitas Luminori eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

Samas on korteri keskmine hind tõusnud ka magalarajoonides. Kui Lasnamäel on korteri keskmiseks hinnaks umbes 116 000 eurot, siis Mustamäel on see veidi kõrgem. Samuti mõjutab magalarajoonide statistikat samasse piirkonda ehitatud uusarenduste arv, sest nii Õismäe, Mustamäe kui ka Lasnamäe piirkonda kerkib pidevalt uusi kortermaju, mis muudab valiku neis linnaosades aina mitmekesisemaks. Samas kesklinna uute korteritega on magalarajoonide uued korterid siiski oluliselt odavamad.

„Kuna uusarendusi on nendesse linnaosadesse juurde tulnud, siis võib korterite hinnavahe olla kümnekordne või isegi suurem. Näiteks on Mustamäe kõige odavam korter müügis 42 000 euroga, samas kui kõige kallim korter on müügis lausa rohkem kui 600 000 euroga,“ näitlikustas Rebane.