Tallinna äärelinnas ja linna piires on rongitee läheduses (Laagris, Pääskülas, Nõmmel) elavatele linlastele rong kiireim liikumisvahend kesklinna sõlmpunktidesse saamiseks. Rongijaamade ümber on kujunemas ühistranspordisõlmed.

Eesti reisirongifirma Elroni teatel on rongireisijaid sel suvel olnud rohkem kui eelmisel aastal. Läänesuunal oli Tallinna–Keila liinil juulis isegi 52% rohkem reisijaid (31 000 reisijat, aasta varem 20 000 reisijat) ja Tallinna–Paldiski liinil (84 000, aasta varem 74 000).

Tallinna uus transpordiameti juhataja Indrek Gailani sõnul mängib rong ühistranspordivahendina olulist rolli Tallinna ühistranspordisüsteemis ja sellest tulenevalt on linnal Elroniga leping tallinlaste tasuta sõitmise võimaldamiseks Elroni rongides Tallinna piires. Lisaks on äärelinnas ja linna piires rongitee läheduses (Laagris, Pääskülas, Nõmmel) elavatel linlastele rong kiireim liikumisvahend kesklinna sõlmpunktidesse saamiseks.

„Parem rongiliiklus Tallinnas on positiivse mõjuga linna ühistranspordile. See võimaldab ka kaugemal elavatel, kuid näiteks Tallinna linnas tööl käivatel inimestel valida oma peamiseks liikumisviisiks eratranspordist säästlikumaid viise nii Tallinna jõudmiseks kui ka Tallinnas liikumisel,” rääkis Gailan.

Rongiga Tallinna sõitjad on samuti tähtsad, kuivõrd nad on tihti sõitjad ka Tallinna linna ühissõidukites. Rongijaamade ümber on kujunenud mitmed olulised ühistranspordisõlmed Tallinnas (Ülemiste jaam, Balti jaam, Tallinn-Väike, Tondi, Kitseküla).

Gailan tõi näiteks Balti jaama ühistranspordisõlme, mis on viimastel aastatel muutunud üha olulisemaks ning sõidunõudluse poolest suurema kasutusega transpordisõlmeks. „Seal istutakse ümber nii eriliigiliste ühistranspordiliikide vahel (rongilt trammile/bussile/trollile, trammilt bussile/trollile ja vastupidi) kui ka samaliigilisele ühistranspordile (ühelt bussiliinilt teisele).”

Ühildatud sõidugraafikud

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonnajuht Andres Ruubas märkis, et läänesuunal on reisijate arvu kasv eelkõige seotud suuremahuliste remonttööde ja Pääsküla-Keila II peatee valmimisega. See võimaldas rongiliikluses suuresti taastada remondieelse sõidugraafiku. Lisaks lisas Elron tipptundidele elektrirongide väljumisi.

Samas on ministeeriumi vaates reisijatevedu raudteel toimiva ühistranspordisüsteemi oluline osa. Ametkonnad teevad suuri investeeringuid, et tõsta reisirongiliikluse kvaliteeti ning ühes sellega suurendada ka rongireisijate arvu.

„Ühistranspordi paremaks kasutatavuseks on meil plaanis ühildada bussi- ja rongigraafikud, et inimestel oleks võimalikult mugav reisida. See on lähiaastatel üks meie peamisi ülesandeid ühistranspordi korraldamisel,” rõhutas Ruubas.

Läänesuunal prognoosib ta aga ka edaspidiseks reisijate arvu mõõdukat kasvu. „Reisijate hulk tuleb hinnanguliselt suurem kui mullu samal perioodil. Kasv tuleneb sellest, et läänesuunal saavad valmis suuremahulised remonttööd.”

Parimad sõiduajad

Elroni kommunikatsioonijuhi Kristo Mäe sõnul on läänesuuna reisijate arvu oluliseks mõjutajaks kevadest kehtiv uus sõiduplaan, mille kohta väljendas ta julgelt „aegade parim”. Rongid käivad sõltuvalt kellaajast kas iga 15, 20 või 30 minuti tagant. „Sõiduplaani tihendamine ja raudtee remonttööde lõppemine on toonud Tallinna-Keila, Tallinna-Kloogaranna, Tallinna-Paldiski ja Tallinna-Turba suundadele reisijaid juurde,” kinnitas ta.

Suvel nägi Elron ka linnasiseste rongireiside kasvu, mida ilmselt võib seostada Tallinnas toimunud ja toimuvate mastaapsete teeremontidega. Näiteks maikuus kasvas aasta varasemaga võrreldes reisijate arv Tallinna linnas koguni 15%. „Rong on Tallinna suunas ja Tallinnas rongiteede läheduses liikleja jaoks üks parimaid võimalusi linnas teetööde tõttu tekkivate ummikute vältimiseks ja kiireks sihtpunkti jõudmiseks,” lisas Mäe.

Juulis küll korraks vähendas sõitjate arvu Tondi ülesõidu remondiga seotud ebamugavused, kuid kõik senised suvekuud on võrreldes eelmise aastaga näidanud läänesuunal varasemast suuremaid reisijanumbreid.

Mäe tõi esile, et seejuures on ka ühiskaardiga sõitjate arv Tallinnas märgatavalt kasvanud. Kui 2021. aastal oli esimese seitsme kuuga 45 800 sõitu, siis 2022. aastal 55 800 sõitu ja 2023. aastal juba 58 700 sõitu.

Reisijaid suvel rohkem

Elroni andmetel sõitis selle aasta juulis reisirongidega kogu Eestis 609 000 reisijat, mis on aasta varasemast (596 000) paar protsenti enam. Aasta esimese seitsme kuuga on Eestis rongiga reisinud 4,47 miljonit reisijat, mis on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (4,07 miljonit) 10% enam.

“Juulikuu tulemustes kajastuvad kindlasti juuli nädalavahetustel Tallinnas Tondi raudteeülesõidu ümberehitustööde tõttu piiratud linnasisene reisijate liiklus, kui Balti jaama ja Pääsküla peatuste vahel sai liikuda üksnes asendusbussiga,” ütles Mäe.

Idasuunal näitas aasta varasemaga võrreldes kasvu Tallinna – Narva ekspressliin (+50%), samuti Tallinna – Aegviidu (+7 %) ja Tallinna – Tartu ekspress (+5 %).