Seekord on Tallinna Heerold ehk Jüri Kuuskemaa taas kord Toompeal, kus otse Toomkiriku vastas asub hoone aadressil Kiriku plats 3. Selles majas asub Eestimaa luterliku kiriku konsistoorium, kuid seda alles aastast 1989. Nõukogude ajal paiknes selles hoones hoopis mereväe luurekeskus.

Hoone ajalugu on seostatav aga tulekahjuga aastal 1684, kui kõik ümberringi põles, kaasa arvatud Toomkirik, meenutas Heerold. Hoonest jäid püsti aga varemed, millele ehitati uus hoone, mis valmis 1693. aastal. Siis kohandati see juba ka konsistooriumi tarvis. „Väliselt sai hoone üsna lihtsa hilisbarokse ilme. Konsistoorium on aga hoone sisustanud vastavalt oma maitsele ja vajadustele.“

Heerold tõi välja, et trepikotta astudes vaatavad meile vastu osad mitmest erinevast sajandist. Trepp ise on küll traditsiooniline ja pärineb 19. sajandi teisest poolest. Vaadates lakke aga hakkab esmapilgul silma otsekui marmoreering, mis peaks eksponeerima marmori kirevust.

„Nurgas asub aga postide ja nikerdustega kirikupink, mis on pärit Haljala kirikust. Kuna viimasest renoveerimisest jäi niisuguseid pinke üle, siis kingitigi kolm neist konsistooriumile, kuhu need ka väga hästi sobivad,“ osutas ta.

Hoones asub ka kirikupea Urmas Viilma töötuba koos laua ja toolidega. „See liigse toretsemisega silma ei paista, kuid seinal asub siiski üks väga haruldane maal. See kujutab kristust ristil ning selle omandas kollektsionäär Enn Kunila, kes kinkis maali lahkesti konsistooriumile,“ rääkis Heerold.

Samuti on seinal näha Eduard Viiralti haruldast „Püha õhtu söömaaega“, mis hiljuti restaureeriti. Istemööbel on Peterburis valmistatud nn teine rokokoo. Seina ääres aga seisab üliharuldane 18. sajandist pärinev seinakapp.

Paksu müüri sees asuvates orvades paiknevad mõned kapid ja riiulid. Konsistooriumi maja toas asuvad väga toredad nikerdatud kapiteelid ioonikute ja lehtedega. Pealmik käänleb ja väänleb, nagu tõeline rokokoo seda ette näeb. Kapp ise on umbes 270 aastat vana, kirjeldas ta.

Maja südameks on mantelkorsten, kus asus köök. See ruum on aga praeguseks ümber kujundatud. Kunstnik Eva Jänes maalis siia seinamaalingud ning nüüd on saanud sellest kabel. „Olemas on isegi altarilaud mille kohal on krutsifiks. Maalingutel aga tunneme ära peaingel Gabrieli, kes on neitsi Maarjale toomas kuulutust, et ta peab tooma ilmale jumalapoja,“ selgitas Heerold.

Vastasseinas on kaks naist, Maaja ja Elisabet. Ühelt seinalt vaatab vastu Madonna kristuslapsega süles. Näha on püha perekonda ja kristuslapse kummardamist. Hoone vitraažakna igal ruudul asub aga rist, nagu see on kohane ühele sakraalruumile.