Aastavahetus ja ilutulestik – need kaks oleks justkui sünonüümid. Ometi toob pürotehnika kasutamine kaasa lisaks rõõmule tihtipeale ka päästeameti väljakutseid. Mullu said päästjad Tallinnas väljakutse lausa kümnel korral, põlema olid süttinud ilutulestiku patareid. Õnneks ükski inimene ega eluhoone kannatada ei saanud. 

Et tänavune aastavahetus turvaliselt sujuks, soovitab Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo juhataja Aivar Kukk enne rakettide laskmist juhendit lugeda. “Tuleohutuse seisukohast tuleb vältida standardse Eesti mehe suhtumist, kes kasutusjuhendit loeb alles pärast seda, kui midagi on läinud valesti. See tähendab, et enne laskmist tuleb põhjalikult tutvuda tootja kasutusjuhendiga: kuhu ilutulestik paigaldada, mida silmas pidada, kuidas süüdata, kuidas paigaldada,” toonitas Kukk.

Suuremad pürotehnilised patareid tuleks külgedelt toestada mittepõlevast materjalist raskusega, näiteks kivid, et vältida ümberkukkumist, rääkis Kukk. Lisades, et samuti peaks hoonete vahel ilutulestikku lastes veenduma, et ilutulestiku poolsel hoone küljel kõik akna- ja ukseavad oleks suletud. “Ajaloos oli kord juhus, kus horisontaalselt lendu läinud laeng libistas end garaažiukse praost sisse ning süütas garaažis olevad asjad põlema,” hoiatab päästja.

Pärast laskmist on oluline veenduda, et rakett või selle pakend on enne selle utiliseerimist täielikult kustunud. “Meil on olnud juhuseid, kus näiteks patareis jääb midagi algselt silmaga nähtamatult hõõguma ning minuteid hiljem süttib leegiga põlema. Prügikasti visatuna süütab selline karp tihtipeale ka ülejäänud prügikasti sisemuse,” rääkis Kukk. 

Ilutulestikust põhjustatud hoone tulekahjusid õnneks viimasel kahel aastavahetusel Tallinnas aset leidnud pole. Kolm aastat tagasi langes üks välja lastud signaalrakett korteri rõdule ning teisel juhul maandus ilutulestiku patareist välja lastud rakett ühe naisterahva terrassile. Mõlemal puhul said päästjad kiiresti jaole ja likvideerisid põlengud enne suuremaid kahjustusi. Seega on parem rakette lasta eluhoonetest eemal.

Ilutulestikust maha jääv prügi on samuti iga-aastane mure. “Ühiskonna liikmete ootus ilutulestiku kasutajatele on see, et nad ilutulestikust tekkinud prügi ära koristaksid,” möönab Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna juhataja Toomas Rebane. Ta lisab siiski: “Probleemiks on selle kohene täitmine, kuna nende kestasid ei ole võimalik pärast kasutamist kohe puudutada, sest need võivad olla ohtlikud (põletada saamise oht).”

Seega on selge, et kohe peale ilutulestiku laskmist tuliseid raketijääke koristada ei saa, ent siiski nii palju kui võimalik, võiks enda tekitatud tähistamise jäljed kustutada.