Nõmmele kerkib puitpaneelidest lasteaed, Tallinna lastekodule projekteeritakse juurde kaht peremaja ning ka Stroomi rannahoone rajatakse puidust. Alanud on selle sooja ja igipõlise ehitusmaterjali uus tulemine Tallinna. Isegi kui fiboplokki, betooni ja klaasi troonilt ei tõugata, tekib mitmekesisus ja konkurents.

Tallinna lastekodu ühes osas, linnakus Pähkli 15 tekib tunne, nagu oleksid sattunud kuhugi kaugele Põhjamaa külasse. See maaliline, skandinaavialikus eramustiilis hoonekompleks asub vaid mõnekümne sõiduminuti kaugusel kesklinnast, Maarjamäe kandis. Aia taga kasvab mets. Mitte miski ei viita esmapilgul võimalusele, et siin võiks paikneda lastekodu.

Paar aastat tagasi tehti Pähkli kaheksas peremajas, aga ka sealses noortekodus ja administratsiooni hoones põhjalik remont. Eriline on see 2001. aastal valminud kompleks põhjusel, et ühena vähestest on see linna tellimusel ehitatud puidust. Snitti võeti seejuures Keila SOS lastekülast. Kokku on Pähkli peremajad koduks umbes poolesajale lapsele.

Justnagu tavaline kodu

Kui koos juhataja Meelis Kukega ühte peremajja sisse astume, jääb mulje, nagu oleks tegemist ühe tavalise maa- või äärelinnakoduga. Elamise süda on suur tuba koos kööginurgaga, mille akende taha kuhjab järjekordne tuisk lund. Lapsed käivad oma tubade vahet.
“Siin tekib alati selline maalähedane tunne, sest puit on väga mõnusalt soe ja kodune materjal,” nentis Kukk. “Kogu olemine võtab stressi maha, rahustab.”

Perevanem Marika lisas, et mõni aasta tagasi, enne remonti ja ülevärvimist nägid majad välja eriti looduslähedaselt moodsad. Nõnda nagu ilmastik puitu naturaalselt halliks muudab.
Helmiku ja Künnapuu tänava äärde kavatsetakse nüüd linna tellimusel rajada veel kaks taolist lastele mõeldud perekodu. Puitelementidest, nagu seda on ka Pähkli kompleks.

Tänavu sügisel peaks ehitus pihta hakkama ning juunis 2025 saaks juba sisse kolida. “Pähkli majades on asjadele ehk pisut vähe ruumi, aga uute hoonete projekt on selles osas ehk rohkem läbi mõeldud,” lausus Kukk. “Lisaks on sinna kavandatud rohkem omaette olemise võimalusi.”

Linn ja puitmajade tootjad on siin leidnud ühise keele. Hädasti on vaja juurde ehitada või uuendada igasuguseid avalikke hooneid, sh lasteaedu. Teisalt aitavad linna tellimused ettevõtetel kriisis pinnale jääda. Nüüdne kriisiaeg on puitmajade või -konstruktsioonide eksportijaid teatavasti 30-40% käibelangusega valusasti löönud. Eriti neid, mis on olnud sõltuvad Skandinaavia turust – aga parimatel aastatel läks sinna umbes 80% meie puitmajaekspordist.
“Me oleme arutanud, et puidust võiks ehitada lasteaedu, aga miks mitte ka Stroomi uue rannahoone,” ütles abilinnapea Tiit Terik.

Oleme ehitanud teistele, mitte endale

Taolisi uusi puitehitisi, nagu Tallinnas nüüd mitmeid kavas, on Eestis seni rajatud kahjuks harva. Seda taustal, mil kohalikel tootjatel on keerukate puithoonete ehitamise osas laialdane kogemus ja me oleme puithoonete ekspordilt olnud aastate viisi Euroopa juhtriik. Lihtsalt öeldes on kõik teised meie teadmisi ja oskusi selles vallas kasutanud ja kiidavad neid – ainult mitte meie ise.

Välismaale on meie usinad firmad rajanud puidust kortermaju, aga ka koolimaju, lasteaedu, haiglaid jm avalikke hooneid. Näiteks pärinevad meilt Helsingi raamatukogu fassaadielemendid, maailma kõrgeim, 14-korruseline puidust kortermaja Treet Norras, lasteaiad Soomes jne.

Samal ajal kui välismaal on Eesti puitehituskunstile tormi joostud, on see meie enda riiklikud tellijadki üsna külmaks jätnud. Tõsi, viimasel ajal hakkab suhtumine pisut muutuma. Ühe vähese erandina võib nimetada riigi kinnisvara eestvedamisel rajatud Pelgulinna riigigümnaasiumi. Kahtlemata tegi see hoone puitarhitektuuri osas ajalugu. Lisaks kerkib praegu Lennusadama lähedusse Eesti suurim puitmaja, mis läheb maksma ligi 60 mln eurot. Sinna kavatsetakse kolida loodusmuuseum, aga ka mitmed keskkonnahoolega tegelevad riigiametid.

Nii mõnigi arhitekt ütleb, et puidu tagasitulek linna on osaliselt jäänud selle taha, et oleme alles viimastel kümnenditel õppinud väärtustama oma ajaloolist puitarhitektuuri.

Veel 1990ndatel kutsuti praegu vaata et kõrgeimate kinnisvarahindadega Kalamajagi kõdurajooniks. Pelgus puitmajade suhtes oli ajendatud muuhulgas sealsest kohati hulkurlikust elanikkonnast, kes regulaarselt põlenguid põhjustas. Nüüdseks on sarnaselt Kalamajaga allakäigu sümboli tähenduse minetanud Kassisaba, Uus Maailm ja Pelgulinn – rääkimata Kopli poolsaare lõpus asuvatest omaaegse Vene-Balti laevatehase teenistujate majadest, nn professorite külast. Kuna meil on olemas üsna uhke puitehituste pärand, oleks nüüd küll juba aeg mõelda ja tegutseda, et ka endal oleks midagi pärandada.

Kuigi on kardetud, et puit ei pea ehitusmaterjalina ajahambale nii hästi vastu kui klaas või betoon, pole see nõnda. Tänapäeva puitmajade sünni taga ei peitu mitte ainult mets, vaid suur hulk innovatsiooni. Neid ei saa võrrelda saja aasta vanuste hoonetega, ehkki näiteks palkidest tehtud ajalooline kultuurikeskus Nõmmel rõõmustab meid tänaseni.

“Fassaadielementidele on vaakumkambris rõhu all surutud sisse polümeere, et muuta need vastupidavamaks,” rääkis Pelgulinna riigigümnaasiumi üks arhitektidest Ott Alver tänapäevasest puidutöötlusest. “Hooldusvälp on seega umbes 30 aastat. Üritame puitfassaadide puhul seega saavutada mitte ainult põnevaid, vaid ka kauakestvaid lahendusi. Väga huvitav on seejuures teada saada, kuidas eri puitmaterjalide tüübid meie kliimas vastu peavad.”

Puitkonstruktsioon peab tulekahjus paremini vastu

Omaette reeglid seab muidugi tuleohutus. Nii kapseldatakse ehituses vähemalt 50% puitkonstruktsioonist mingisse teise, tulekindlasse materjali. Samamoodi peavad olema betoonist evakuatsiooniteede seinad. Üllatav, kuid puitkonstruktsioone hinnatakse tulekahjude puhul isegi teraskonstruktsioonidest vastupidavamaks. Viimased võivad nimelt tulekahjus kokku variseda, samas kui puithoone ise jääb üldiselt püsti.

Arhitekt Alveri sõnul on konstruktsioon puitehitise puhul kindlasti väljakutse. Näiteks Pelgulinna riigigümnaasiumi puhul on puidust 85% kandekonstruktsioonidest, päris ilma betoonivaluta seega läbi ei saa. Piltlikult öeldes ehitatakse puitkonstruktsioonid ümber betoonist nn tornide või ankrute, sest muidu ei saavuta hoone talle vajalikku jäikust. Klassikaliselt võib seda näha kasvõi Kopli liinide majadel: puithoone keskel asub kivitrepikoda. Tülikamaks muudab puidust ehitamise muidugi see, et konstruktsioone tuleb ehitusplatsil hoida vihma eest kaitstuna.

Kasvõi lasteaedade puhul saaks abilinnapea Tiit Teriku sõnul kasutada lahendusi, kus maja ei ehitata nö platsi peal, vaid pannakse kokku tehases toodetud detailidest. Ta lisas, et uuringute põhjal on peaaegu kõik tehases toodetud puitmajad märksa parema õhupidavusega kui platsil ehitatud hooned. Näiteks tehases toodetud detailidest puitkarkasshoonete puhul esineb lausa 74% vähem õhulekkeid.

Lasteaedade puhul on ühtlasi tähtis, et puidust paneelidest saab maja kiiremini valmis ehitada. Laste hoidmine manööverpinnal on paratamatult tülikas.

Kui aga rääkida kiirusest, siis on maailmas tuntud Londonis 2009. aastal valminud üheksakordne Graphite Apartments – selle puitkonstruktsiooni püstitasid vaid 27 päevaga neli meest, kärpides nii kogu ehituse ajast 23 nädalat. Lisaks on puidul omadus, mida pole betoonil või klaasil, nimelt emotsionaalne soojus.

Tallinnas hakati möödunud aasta lõpus puitelementidest ehitama Männimudila lasteaeda. Nagu paljud 1960ndatel ehitatud lasteaiad, oli ka see amortiseerunud. Nüüd kerkivas moodsas ja lapsesõbralikus hoones on senise nelja rühma asemel ruumi kaheksale.

Tegemist on esimese Tallinna lasteaiaga, mis ehitatakse CLT-ist ehk puitelementpaneelidest. Positiivne mõju tervisele on siinkohal tõestatud. Ja kui kõik kulud kokku võtta, tuleb puitelementidest ehitamine odavam kui tavapäraselt betoonist ja plokkidest.

Lisaks Tallinna lastekodu kahele peremajale ja Männimudila lasteaiale valmib suures osas puidust laste turvakeskuse uus hoone. Järjekorras ootavad veel Päikese, Pääsupesa ning Liikuri lasteaed. Kaalumisel on veel kuue lasteaia ning kolme kooli rajamine puitkonstruktsioonidest.

Ühte lasteaeda ehitatakse, mitmed on kavas

Omaette võimalusi avab ehituses vana puidu taaskasutamine. Paljud teavad, et kui midagi ehitades õnnestub vanast puidust korralik detail saada, on see väärtuslikum kui uus. Erinevalt kiirkuivatist läbi käinud uuest materjalist on selline kraam lõplikult läbi kuivanud ja ehitusmeeste keeles “enam ei mängi”. Liiga palju lammutuspuitu, mida saaks ehituses uuesti tarvitada, köetakse paraku lihtsalt ära.

Taolisi puidujääke on kavas kasutada Lasnamäele rajatavas ringmajas – sellest on valmistatud fassaadielemendid. Siseviimistluses aga  tarvitatakse taaskasutatavaid telliseid.

Tegemist on esimese päris uue põlvkonna ringmajanduskeskusega, mille ehitamine Punasele tänavale algas mullu novembris. Lisaks jäätmete vastuvõtmise võimalustele rajatakse sinna parandustöökojad, õppeklassid ja taaskasutusruumid. Elanikud saavad meistrite juhendamisel ise oma vanu asju remontida või ümber teha, kasutades jäätmejaama toodud materjale. Loodetavasti aitab keskus taas meenutada vanarahva tarkust: enne kui mingi lauajupi ahju ajad, mõtle, äkki saad seda kuskil kasutada. Kui ise ei taha või ei oska, anna ära jäätmejaama teistele.

Samalaadne keskus valmib tänavu ka Kristiine linnaosas Mustjõe tänaval, samuti on kavas luua see Haaberstisse.

Puidust maja tuleb keskkonnasõbralikum ja odavam

• Puidust toodete kasutamine on keskkonnasõbralikum kui rauast, betoonist, plastmassist vm materjalist.
• Kasutada saab Eestis kasvavat metsa ja anda rohkem tööd oma inimestele, vähendades ekspordi languse halbu mõjusid majanduses.
• Puitmaterjalid siseruumides tekitavad sooja ja hubase tunde ning vähendavad stressi.
• Puitpinnad vähendavad viiruste levikut. Uuringute järgi püsivad viirused puitpinnal 12 tundi, plast-, teras-, klaas- ja müüritiste pindadel aga 96 tundi.
• Puidupõhiste materjalidega siseruumides on õhu kvaliteet parem.
• Siseruumi õhuniiskuse tase on ühtlasem ja see vähendab allergilisi reaktsioone, hingamisteede infektsioone ja bakterite levikut.
• Puidust ehitamine kohalikul turul on positiivne ka transpordi seisukohast – ei ole vaja importida metalli Hiinast, millega kaasneb suur CO2 emissioon. Lisaks vähendab puidu kasutamine kivi või betooniga võrreldes transpordivajadust ehitusplatsile kuni viis korda.
• Ukraina sõja mõjul vahepeal tõusnud puiduhinnad on langenud ja puidust ehitamine tuleb odavam kui n-ö traditsiooniliselt. Väiksem on muuhulgas kulu vundamendile – puithoone on 30-50% kergem.
• Kui ehituses rakenduks printsiip “saastaja maksab”, oleks kõik majad ehitatud puidust ning tehasetingimustel seal toodetud elementidest, sest see on kõige vähem saastavam ehitustehnoloogia.
• Puitdetailidest võib teha igat tüüpi hooneid, lasteaedadest elamuteni. Maailma kõige kõrgem puitmaja asub Norras Bergenis ja on eestlaste ehitatud, see on 14-korruseline ja 51 meetri kõrgune.
  Allikas: Tallinna linnavaraamet

Tallinna “mäed” saaksid puitkonstruktsioonide abil kiiremini renoveeritud

Lisaks linna tellimustele, nagu rannahoone või lasteaiad, avab puidu kasutamine suure tööpõllu paneelmajade renoveerimisel.

Kui viiekorruselise ja viie trepikojaga maja soojustamine vahtpolüstürooliga võib kesta peaaegu aasta, siis tehases toodetud fassaadielementidega kaetakse maja fassaad kolme-nelja nädalaga.
Puitmajaliidu juhi Martin Taltsi sõnul koosnevad taolised paneelid tsementplaadiga kaetud puitkonstruktsioonist. Paneeli välimus sõltub muidugi sellest, kus kandis maja paikneb – Lasnamäe ja Nõmme lahendused on ilmselt erinevad. Paigaldamiseks pole tarvis tülikaid tellinguid, piisab platvormtõstukist ja kraanast. Seda nimetatakse tehaseliseks renoveerimiseks, sest paneelid valmistatakse tehases. Ja uuesti tuleb korrata, et ühtlasi antakse tööd Eesti inimestele ja kasutada saab meie metsade puitu.

Esimesena tehti Eestis 2018. a taolisel viisil korda Tallinnas Akadeemia teel asuv Taltechi ühiselamu. Korralikuma hoo sai uuel viisil renoveerimine sisse mõne aasta eest tänu KredExi pilootprojektile. Selle raames on nüüdseks Eestis niiviisi renoveeritud kümmekond maja ja teist sama palju on praegu töös. Ühistud, kes pole oma maja veel korda teinud, võiksid end aga tehaselise renoveerimise eelistega kurssi viia. Mullu Kredexile esitatud umbes 200 toetustaotlusest ükski seda kahjuks ei käsitlenud, kuigi aja ja raha kokkuhoid on märgatav.

Muidugi on peamine põhjus, et tehaseline renoveerimine on Eestis uus ja majade renoveerimisprojektide ettevalmistamine võtab aega.

Mihhail Kõlvart: Üks eesmärk on puidu abil kiiremini lasteaedu ehitada

Linnapea Mihhail Kõlvart ütles, et Tallinna eesmärk ehitada rohkem puitkonstruktsioonidega maju on ennekõike keskkonnasõbralik, sest kasutatakse taastuvaid materjale. Lisaks rikastatakse linnaruumi ning antakse tööd kodumaistele puitmajade tootjatele.

Linnapea märkis, et teatavasti on puitmajatootjatel praegu rasked ajad ja nii lähtub linn sellest, et kriiside ajal tuleb tegutseda kontratsükliliselt ning teha investeeringuid, mis toetavad meie majandust.

Kõlvart lisas, et linn soovib ehitada avaliku otstarbega puitmoodulmaju. “Üks eesmärk on leida lahendus lasteaedade kiiremaks rajamiseks, mistõttu eraldas linn 2024. aasta eelarvest miljon eurot puitmoodul-lasteaia pilootprojektiks,”  lausus ta. “Kuna lasteaiad on üsna sarnased hooned, siis on tehases toodetud mooduleid kasutades eeldatavasti võimalik vähendada nii ehituse ajakulu kui ka maksumust. Praegu on puitmoodulhoonetena projekteerimisel näiteks Põhja-Tallinna lasteaiad Päikene ja Pääsupesa.”

Linnapea mainis veel, et järgmisel aastal avatakse Lasnamäel Punasel tänaval uus ringmajanduskeskus, mis on esimene taoline uue põlvkonna oma. Selle projekteerimisel saadi linnapea sõnul eeskuju Põhjamaadest ja ehitusel rakendatakse ringmajanduse põhimõtteid. See tähendab, et ehitusel kasutatakse võimalikult palju puitkonstruktsioone ja taaskasutatud materjale.

“Samuti on plaanis kombineerida Stroomi ranna peahoone puitmoodulitest nii, et see oleks võimalik lahti võtta ning mujal uuesti kasutada,” mainis Kõlvart. Lisaks on puitu kasutatud ja kasutatakse ka edaspidi mitmete hoonete viimistlusmaterjalina, samuti vastavalt otstarbekusele kombineerituna teiste materjalidega kandekonstruktsioonides. “Tulevikus soovime veelgi rohkem avaliku funktsiooniga puitkonstruktsioonidega maju ehitada,” ütles linnapea.