Viimase kahe aasta jooksul on Eestis vähemalt korra raha peale mänginud pea iga teine elanik, noorukid ja pensionärid kaasa arvatud. Ometi ei ole praegu kavas hasartmängureklaame ohjata, kuigi populaarsete spordikihlvedude reklaame voolab uksest ja aknast. Alkoholi või sigarettide puhul on selline olukord juba ammu mõeldamatu.

Endisele sõltlasele Leonhard Puksale helistatakse sageli, et mängukire vastu nõu ja abi saada. Ta tegutseb ilma mingi toeta, lihtsalt omaenda heast tahtest. Korra nädalas koguneb tema juurde pisut alla kümnekonna mänguri, et üksteist julgustada ja sõltlusest vabanemise osas kogemusi vahetada. Umbes samal põhimõttel nagu anonüümsed alkohoolikud: kelleltki nime ega isikutunnistust ei küsita, istutakse ringis ja räägitakse.

“Viimase kahe-kolme aasta jooksul polegi olnud enam kasiinosõltlasi, ongi vaid spordiennustuste tegijad, see on muutunud hästi populaarseks,” rääkis Puksa. “Tänagi alles üks helistas.”

Enamik sõltlasi proovib paljusid mänge

Nõnda nagu ei saa igast napsivõtjast alkohoolikut, ei saa ka igast korraks mängida proovinust mängurit. Uuringu suhteliselt morni tulemuse, et iga teine on raha peale mänginud, on kujundanud ilmselt asjaolu, et paljud on korra mingit lotot proovinud ja seejärel käega löönud.

Ent otseseid sõltlasi leidub samuti omajagu. Kui raskekujulisi alkohoolikuid arvatakse olevat suurusjärgus 60 000, siis mängureid 15 000 ringis. Riskirühma suuruseks üldse, kel suuremaid või väiksemaid probleeme mängimisega, hinnatakse 10-13% elanikkonnast.

Kui palju neist omakorda võivad moodustada spordiennustuste orki lennanud, on keeruline välja tuua. Tõenäoliselt jaguneb suhe nii, et kaks kolmandikku sõltlastest toodavad spordiennustuste portaalid ja kolmandik interneti- jm kasiinod. Valdavalt mängivad sõltlased siiski korraga eri hasartmänge või esinevad neil perioodid, kus keskendustakse ühele või teisele. Seejuures voolavad internetis lõppematu joana spordiennustuste portaalide reklaamid. Neid on täis nii sotsiaalvõrgustikud kui ka paljud uudisteleheküljed.

Ja see mõjub – eriti noorematele, kes suurema osa elust veedavad ekraanide taga.

Kantar EMOR-i 2023. a uuring ütleb, et mida noorema inimesega on tegu, seda suurema tõenäosusega on ta hasartmängu reklaami märganud: 15-19-aastaste  hulgas on neid 91% ja 20-30-aastaste hulgas 92%. Omakorda 5% reklaami märganutest ütlevad, et see mõjutas neid: tekkis huvi mängida.

“Tegemist on häirega, kus inimene kannatab irratsionaalsete uskumuste, soovmõtlemise, automaatmõtete ja sundkäitumise käes,” võttis mänguri olemuse kokku hasartmängusõltlaste nõustamiskeskuse tegevjuht Silver Sternfeldt. “Võitudest ja kaotustest ei pruugi olla selget ülevaadet. Võitusid kiputakse enda silmis suurendama ja kaotusi pisendama. Sõltlased võivad maha mängida nii palju kui palju neil endil vara on ja kui palju neile laenu antakse.”

Teraapias Sternfeldti sõnul ei vaadata, kui palju inimene on maha mänginud, vaid mis see summa tema jaoks tähendab. Kui palju see sõltlase ja tema lähedaste toimetulekut kahjustab ja milliseid probleeme kaasa toob.

Hasartmängusõltuvuse nõustamiskeskusest küsib abi üldiselt igast vanusest, soost ja rahvusest inimesi, kuid täpsem statistika puudub.

Pikaajalised sõltlased räägivad siinkirjutajale, et spordiennustustele panustamine, mis hasartmängudest populaarsuselt ilmselgelt esikohal, on täiesti omaette maailm. Sellel on oma spetsiifika, terminoloogia, nõksud ja knihvid.

Account flaggitakse ära

Kui olen asjatundmatuna mõnesse hasartmänge puudutavasse teemasse lootusetult uppumas, aitab mind tavaliselt Võlglase Blogi anonüümsust paluv pidaja. Ta on inimene, kes on omal nahal sõltluse pahupoole järele proovinud. Sealhulgas liialdamise spordiennustustega. Nüüd võimaldas ta leida teisi, kes on olnud minevikus uppunud spordiennustuste sohu, et üldse aru saaksin, kuidas see masinavärk toimib.

“Näiteks kui sa lood konto bet365, teed suuremad betid mõnele eesti kohalikule madalliigale, siis sinu account automaatselt kohe flaggitakse ära, kuna see tavalise bettori equationist väljaspool,” seletab üks asjatundja spordiennustuste köögipoolt.

Lihtne ju, kas pole? Mängijate endi keel just taolist tüüpi lausetest koosnebki.

Kui üritada maakeeles lahti seletada, siis mängukorraldajad jälgivad väga hoolega, et mängija võidušansid liiga kõrgele ei tõuseks. Seega, kui panustad kohalikule spordile, märgib mängu pidaja või korraldaja selle portaalis eraldi ära, ja ei lase kuigivõrd panustada. Võib-olla tead kohalikust spordist liiga palju ja võid liiga palju võita.

“Karm tõde on, et kui inimene peaks järjest olema edukas ja võitev spordiennustaja, siis varem või hiljem ta konto limiteeritakse ja ta väga palju enam panustada ei saa,” selgitab üks endistest sõltlastest.

Üks anonüümne kommenteerija mainib, et temale on lausa 150 eri spordiennustusportaali piirangud peale seadnud: mõnes kohas saab ta näiteks maksimaalselt üheeuroseid panuseid teha. Muidugi – 150 ise on juba number, mis peast kinni haarama paneb, aga see selleks.

Teisisõnu, osa nupukaid mängijaid püüab spordiennustuste võitmiseks välja kujundada oma süsteemi: kui spordist palju tead, on see isegi võimalik. Erinevalt kasiinost saab seega enda nutikuse toel võita. Ainult et peagi seatakse sulle piirang.

Oluline, et siin mängivad kihlvedude korraldajad inimeste spordiarmastusele. Paraku hinnatakse oma teadmisi sageli tugevasti üle, ja just selles kogu äri seisnebki.

Eelkäijate kutse: hobutotalisaator

Oluline veel, et spordikihlvedudel esineb tugev ajalooline tagapõhi ja vundament. Nõukogude riik keelas oma kodanikele üsna palju, karmimal perioodil ka džässmuusika. Ometi jäid õnnemängudest lubatuks raha ja asjade loterii ning praeguste spordiennustuste eelkäija hobutotalisaator. Selle juured ulatuvad üldse kuhugi kauge ajaloo hämarusse. Samamoodi nagu hobuvõiduajamistel, on nüüdki paljudel ettekujutus, et nad on nii targad, et suudavad võitjat ette ennustada.

“Ma oma siiras naiivsuses tõesti uskusin, et kui mulle meeldib nädalavahetustel Premier League jalgpalli vaadata või vahest öösiti natuke NBA asju jälgida, siis olen ma spetsialist valmis, et edukalt spordi peale raha panna,” märkis üks lõksulangenu. “Eks muidugi aeg-ajalt ju joppas ka, ja sellega andsin oma uskumustele hagu veel juurdegi. Aga lõppude lõpuks ei saanudki see kõik muudmoodi lõppeda, kui see minu puhul lõppes – ehk siis väga suurte võlgadega. Siia muidugi aitas kaasa mu keskmisest kõrgem palk, mis võimaldas üsna kõrgetel limiitidel mängida ja hiljem laenu saada vägagi suurtes summades.”

“Ma olin selles rattas julgelt üle 15 aasta ning mu kogukahjum selle protsessi sees oli kümneid tuhandeid eurosid, ei saa ka välistada, et see võis lõpuks isegi 100 000 euro kanti jõuda,” väidab keegi teine spordiennustusi proovinu. “Totaalne rahapõletus.”

Teoreetiliselt saab endale seada hasartmängude mängimise piirangu maksu- ja tolliamet kodulehel. Seejärel ei tohiks Eestis litsentsiga tegutsevad hasartmängukorraldajad teda enam mängu lubada.
Nõnda nagu alkotootjad räägivad vastutustundlikust joomisest, kõneldakse kihlvedude puhul ka vastutustundlikust mängimisest. Tegelikus elus on nii iseendale seatavatest piirangutest kui üleüldisest südametunnistusele koputamisest vähe abi.

“Mul endal on null sümpaatia igasugu iGaming (internetis kihlveo) ettevõtete vastu,” lausus üks endine sõltlane. “Isegi kui on tegemist puhtalt meelelahutusega, siis on juhtunud ja siiani juhtub palju keisse, kus vastutustundliku mängu ja selle alla kuuluvad nõudeid on bookid (mängukorraldajad) eiranud. A la mängijad, kes tegelt on sõltlased ja ei tohiks bettida (panustada), saavad seda teha, ja mitmekordsete limiitidega.”

Eelöeldut lihtalt kokku võttes: kui ebanormaalselt palju maha mängid, ei pruugi sa mängukeeldu saada. Keegi korraldajaid ju ei kontrolli. Kindlasti aga kõrvaldatakse sind mängust siis, kui nähakse, et sa liiga palju võidad.

Pehme hasartmäng?

Siiski haaravad spordiennustused paljusid kaasa. Nende populaarsuse taga on muidugi massiivne reklaamitulv. Samuti asjaolu, et erinevalt interneti- või tavakasiinodest loetakse seda “pehmeks hasartmänguks”.

Leidub riike, kus hasartmängude reklaam on siiski pea täielikult ära keelatud, nagu Poola või Moldova. Ja spordiennustustele ei tehta erandit.

Madalmaades on vastu võetud karmimad reeglid, et popid isikud või tähed ei tohi hasartmängureklaamidel esineda. Ühendkuningriigis tahetakse saavutada, et alla 25-aastased ei saa panustada rohkem kui mõne euro vääringus. Kogu Euroopas liigutakse karmimate piirangute poole.

Eestis kehtiv seadus ütleb, et hasartmängu reklaam ei tohi sisaldada üleskutset osaleda hasartmängus või külastada mängukohta. Samuti ei tohi jätta muljet, et hasartmängu mängimine suurendab sotsiaalset edukust. Põhimõtteliselt tohib eksponeerida vaid mängukorraldaja kaubamärki.

Tegelikult on see aga hall ala. Mis juhtub, kui kasiino nimi või kaubamärk sisaldab  sõnu “kasiino”, “casino”, “bet” või näiteks “winnerz” ehk “võitjad”? Vastus on, et mitte midagi, ehkki viidatakse seadusevastaselt siiski võidule, edukusele.

Huvitav fakt, et kasiinosid, mille kaubamärgist võib välja lugeda viidet edu saavutamiseks, on enam kui 20 kasiinost umbes kolmveerand. Seejuures kombatakse reklaamides pidevalt lubatu piire.

Koka käes leegitseb kuum pann, kuid ta uurib hoopis mobiiltelefoni. Ehitaja, kiiver peas ja lauad õlal, teeb sama, sest tähelepanu on koondunud netikasiinole. Hüüdlause reklaamil julgustab: “Kui aega pole, aga tuju on.” Taolisi plakateid võis märgata tänaval 2022. a sügisel. Samamoodi digikanalites.
Tõsi, pisut hiljem pakkis mängukorraldaja oma reklaami kokku, sest tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) alustas menetlust.

Seda et enda reklaamimise nimel risti ette ei lööda, näitab TTJA mullukevadine uuring. Aprillis selgus, et 152 analüüsistud hasartmängureklaamist ei vastanud nõuetele 150. Valdavalt rikuti reeglit, et hasartmängureklaam ei tohi seostuda sotsiaalse edukusega.

Ilmselgelt on see kõik praeguse reklaamiseaduse valguses kujunenud aga võidujooksuks vasikatega. Ühed reklaamid asendatakse lihtsalt pisut teistsugustega.

Kasiinode ja spordiennustusfirmade turunduseelarved ulatuvad üldiselt miljonitesse. Mitte ainult ei osteta reklaami, vaid sponsoreeritakse palju sporti. Seepärast võib mõista mitmetes meediaväljaannetes ilmunud pahaseid kirjutisi, kui valitsuse mullu kevadel sõlmitud koalitsioonileppes lubati hasartmängureklaam ära keelata. Tõsi, lubadusest kaugemale pole jõutud.

Hasartmänguoperaatorid toetavad väga paljusid rahvusmeeskondi, sportlasi ja klubisid Eestis. Näiteks Pärnu Sadama korvpalliklubi, Paide Linnameeskonda, Eesti Jalgpalli Liitu, Eesti Tennise Liitu, Eesti-Läti korvpalliliigat, Kalev/Cramot, FC Florat jne. Mullu novembris anti näiteks teada, et rallisõita Ott Tänak ja VivatBet sõlmisid sponsorlepingu.

Hasartmängumaksust on üldse toetatud sotsiaalprojektegi seinast seina: vanemaealiste konverentsi, puuetega inimeste fotokonkurssi, lastekaitsetöötajate koolitamist jne.

Kõige selle taustal ei pannud õieti kedagi imestama kui Saku suurhall hakkas 2023. a algusest kandma nime Unibet Arena. See võimaldavat veelgi mugavamaid tingimusi veelgi suurema hulga artistide kuulamiseks. Reklaamiseadus nimemuutmist reklaamina ei näe.

Vähemalt praegu ei kavatseta võimukoridorides Eesti kui hasartmänguparadiisi kuvandist loobuda. Kuigi just praegu oleks selleks õige aeg: 15 a tagasi loodud seaduse kaasajastamiseks üritatakse majandusministeeriumi eestvedamisel eelnõu kokku panna ja uuritakse selle kohta huvigruppide arvamusi.

Hasartmängude hulgas on populaarseimad loteriid

• Nii internetis kui ka väljaspool internetti on kõige populaarsem arv- ja/või kiirloteriides osalemine, millega on viimase kahe aasta jooksul kokku puutunud 41% elanikest.
• Kasiinomänge on mänginud 7%, kihlvedudes ja spordiennustuses osalenud 6%, pokkerit mänginud 4% ja muid uuringus täpsustamata mänge 8% elanikest.
• Hasartmängusõltuvuse riskirühma  ehk mõningate probleemidega ja tõenäoliselt patoloogiliste mängijate hulka kuulub 10-13% elanikest ja 21-27% viimase kahe aasta jooksul mänginutest. Näitajad on samal tasemel nagu 2021. aastal.
• Neist, kes hasartmängu reklaami on märganud, tunnistab 5%, et see mõjutas neid. Sealhulgas ütleb 3%, et selle tagajärjel tekkis huvi reklaamitava hasartmängu vastu ning 2%, et tekkis huvi hasartmängude vastu üldiselt.
  Allikas: Kantar EMOR-i uuring “Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega” 2023

Hasartmängud annavad tööd ja leiba paljudele, turundajatest sportlasteni

Hasartmängude korraldajad rõhutavad, et tegemist on olulise majandusharuga, mistõttu mõjutaks täiendavad reklaamipiirangud inimesi paljudel elualadel.

Mängukorraldajaid esindavas portaalis Netikasiino väidetakse, et hasartmängufirmad võivad tuua märkimisväärseid käibeid ka näiteks väiksematele uudisteportaalidele või veebipõhistele väljaannetele. Rääkimata sisuloomega tegelevatest ettevõtetest. Ilma selliste käibeallikateta võib väljaanne saada olulise hoobi, mis võib halvimal juhul tuua isegi kaasa koondamisi või muid majandusprobleeme.

Kui aga keelata hasartmängureklaamid, piirab see tahes-tahtmata kasiinotööstuse arengut, mille ahelreaktsiooni võib riik tunda kümnetes valdkondades. Mitmed nendest valdkondadest jäävad aga paraku riigi perspektiivist liialt kaugele ja unustusse ehkki tegelik mõju ühiskonnas võib olla mastaapne.

Jutt on siin ennekõike spordist, aga ka kultuuri- ja sotsiaalprojektidest, mille toetuse vähenemist või üldse ära langemist riigikassast ei korvata.