Mastidel kasvavad samblad ja taimed võiks puhastada õhku ning sealt kõrgelt võiks näha ümbrust, leidsid ajale jalgu jäänud elektrimaste ümber kujundanud kunstitudengid.

Paigas, kuhu tuleb Putukaväil, otsustas elektrifirma Elering kaotada kõrgepingemastid ja viia kaablid maa alla. “Leidsime, et neli masti võiks siiski püsti jääda, ning tudengid said ülesande neist midagi loomingulist kujundada,” ütles Tallinna strateegiakeskuse ruumiloome kompetentsikeskuse juhataja Kaidi Põldoja.

Kunstiakadeemia (EKA) 3D Labor keskenduski Pelgurannas asuvale Putukaväila lõigule, et sealsetele kõrgepingeliinidele uus rakendus leida. Labori juhataja, arhitekt Martin Melioranski kirjeldas töö käiku: “Kõik mastidele uut rakendust otsinud tudengite grupid pidid vaatama nelja masti ühist mõju ümbrusele. Andsime neile suuniseid, millest nad võiksid pihta hakata.”

Ruumiloome kompetentsikeskuse arhitekt-linnaplaneerija Paco-Ernest Ulman lisas, et ülesanne tudengitele jagunes kaheks. “Ühed grupid said ülesandeks lisada mastidele midagi nii, et nende vorm säiliks. Teised tegelesid masti osalise lammutamisega ja sellest millegi uue ja huvitava tegemisega,” lausus ta.

Taimed räägiks ümbruse puhtusest

Ulman tutvustas mastide kuju samaks jätmise ülesande tulemusi. “Kui mastil võetakse trossid maha, siis selliseks see jääb. Mast kivistub ajas ja sellele antakse lisafunktsioon. Selleks sobib näiteks peale kasvatatav taim või samblad, mis vastavalt õhusaastele peaks teatud moodi reageerima või teatud kiirusega kasvama,” kirjeldas ta.

“See oleks passiivne viis, kuidas kanda mingit informatsiooni ümbritseva kohta. Mingis versioonis oli tudengitel antud mastidele õhku puhastav funktsioon. Kuna tegu on avara alaga, siis päikeselisel suvel on seal üsna halb olla. Selline pergolalaadne ruum oleks aga päris mõnus.”

Melioranski rääkis mastide osalise lammutamise ülesande tulemustest. “Inimesed võiks liikuda vaheplatvormidele ning vaadata ala natuke kõrgemalt ja näha kaugemale,” lausus ta. “Esimene mast, mis Sõle tänavast Tallinna lahe poole asub, jääks enam-vähem samasuguseks, kui ta praegu on. Järk-järgult hakatakse maste ümber ehitama. Viimane oleks selline madal ja veidi nagu tagurpidi pööratud.”

Terve ala, mida mastid hõlmavad, on umbes 360 meetrit. Mastide kõrgused jäävad 25 ja 30 meetri vahele. Kaks masti asetsevad üks ühel ja teine teisel pool Sõle tänavat ning edasi kulgevad need Merimetsa suunas. “Üks mast on ülejäänud kolmest veidi kaugemal,” lausus Ulman. “Tegelikult on veel üks mast, aga see on betoonist ja sellega me ei arvestanud. Ehk ainult asukohaga või vundamendiga.”

Kokku nuputas vanadele mastidele uut rakendust 19 EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala tudengit ning üks vahetustudeng Rootsist.

Mõnus paik looduse nautimiseks

Putukaväil kulgeb piki endist raudteetammi ja praegust kõrgepingeliinide koridori läbi kuue linnaosa. Sellest on kavas kujundada mõnus paik jalutamiseks ja looduse nautimiseks. Tee ümber on kavas jätta kõik niidutaimed looduslikult kasvama nii, et pisiloomadel, lindudel ja putukatel oleks seal mõnus toimetada. Sellest ka nimetus Putukaväil.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistrand Markus Puidak nentis, et Putukaväil on Pelguranna piirkonnas hästi huvitav, sest see on tegelikult päris tühi väli. “See on praegu veidi metsistunud niiduala, mida putukad väga armastavad. Nad ei taha eriti kõrgeid puid ja tänu elektriliinidele on seal just selline olukord.”

Putukaväila esimesena valmiv osa paikneb garaažide juures Põhja-Tallinnas Ehte, Sõle ja Puhangu tänava ning Kolde puiestee vahel. Kogupikkuses kulgeb Putukaväil Telliskivi loomelinnakust läbi Kopli kaubajaama, Põhja-Tallinna garaažideala ja Merimetsa piki Kristiine, Mustamäe, Haabersti ja Nõmme linnaosa vahelist piiri Hiiu asumini.