“Noortele teeb enim muret õppimine. Kui saad koolis kahe või kolme, on see päris halb ja tekitab palju stressi. Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske,” lausub ujuja Eneli Jefimova ja lisab, et edu nimel spordis peab lihtsalt väga palju vaeva nägema ja endasse uskuma.

Kohe 15-aastaseks saav Sillamäelt pärit piiga on viimasel ajal endast rääkima pannud mitte ainult ujumisringkonnad, vaid kõik spordihuvilised. Jefimova võitis kuu aja eest elu esimese täiskasvanute tiitlivõistluste medali – Kaasanis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõistlustel pandi neiule 100 meetri rinnuliujumise teise koha eest kaela hõbemedal. Selle eest sai ta ka linnalt tunnustuse.

Oma esimese medali, täiskasvanute kategoorias pronksi, said juba kümneaastaselt. Sa pidid siis ju ujumisega eriti noorelt alustama – millal see oli?

Ema pani mind viieaastaselt ujumistrenni, et oskaksin ujuda. Tegelesin samal ajal päris palju ka muude aladega – mängisin tennist, käisin kergejõustikus ja aeroobikas. Samas ujumine meeldis mulle rohkem kui teised alad.
See medal ei olnud päris esimene, kuid minu jaoks väga tähtis. Olin siis veel väike ega saanud suurt arugi, mida see medal tähendab, pigem oli tulemus üllatuseks teistele.

Millised on hea ujuja füüsilised eeldused? Kui palju peab seejuures trenni tegema?

Muidugi on kergem ujuda, kui sa oled pikem – pikemate kätega jõuab kiiremini seina puudutada. Ma arvan, et kõige tähtsam on siiski vee tunnetamine.
Me käime kaks korda nädalas jõusaalis ja enne vetteminekut teen väikese saalitrenni, et kerelihased soojaks saada. Palju hommikul ja õhtul kokku treenin, oleneb kõik võistlustest.

Kas teed ka psühholoogilist trenni? Kumb on võiduks määravam, kehaline või psüühiline vorm?

Psühholoogiliselt ma ei ole väga midagi teinud. Arvan, et tähtis on nii kehaline vorm kui ka psühholoogiline tugevus. Mõned näiteks ujuvad eelujumises väga kiiresti ja saavad esimesena finaali edasi, siis aga ehmuvad ära ega saa finaalis head tulemust – aeg tuleb hoopis veel halvem kui eelujumistel. Need nüansid võivad olla seotud. Peab lihtsalt rahulik olema.
Võistluste ajal olen väga keskendunud ega räägi kellegagi. Midagi spetsiaalset ma valmistudes ei tee, üritan lihtsalt hetke nautida.

Mis tunne sul on pärast võite? Kuidas oma võite tavaliselt tähistad?

On rahulolu, et sai tehtud see, mis plaanis oli, või isegi rohkem. Olen lihtsalt õnnelik, et väga hästi läks. Ma olen nii noor ega pruugi veel tegelikult aru saada, kui hea ja tähtis on võita. Ma ei tähista oma võite kuidagi eriliselt. Treenin lihtsalt edasi.

Sageli tundub, et Eesti inimesed ei taju ujumisega seotud ohte. Mis ilmaga ja mis kohtadesse sina isegi profina ujuma ei läheks, sest see oleks enese ohtu seadmine?

Ma väga ei käi meres ujumas, sest lihtsalt ei jagu aega. Halva ilmaga ma kindlasti ujuma ei läheks. See võib küll midagi juurde anda, et oled profisportlane, aga kui on näiteks väga sügav vesi ja väga külm, ei soovitaks minna – peab oma peaga mõtlema, mis juhtuda võib.

Olid kodunt ära kolides vaid 12-aastane. Mis sulle Tallinnas meeldib või põnev tundus, kui siia kolisid?

Pealinna kolimisel 2019. aastal oli kindlasti suur mõju. Ma sain uue klubi ja uue treeneri. See, mis ma oma elus muutsin, on kõik praeguseks väga hästi toiminud. Tallinn on palju suurem linn kui Sillamäe. Siin peab bussidega reisima trenni ja tagasi ning palju liikuma – see oli minu jaoks uus ja huvitav.
Kolisin Tallinna üksi, pere jäi Sillamäele. Ma elan ühiselamus, kus kolm korda päevas saab korralikult süüa, pesupesemisega saan ise hakkama.

Kuidas vaba aega veedad? Mida sõpradega koos teete?

Kuna mul on päris tihe graafik, ma tavaliselt lihtsalt puhkan, väljas väga ei käi. Kui jõuan, saame sõpradega kokku ja läheme kuhugi jalutama, kuid see on koroonapiirangute tõttu päris keerukas. Ujumine ongi minu hobi! Või õigemini, ma ei võta seda nagu tööd või kohustust, see on midagi, mis mulle meeldib ja tuleb hästi välja.

Mis nippidega treener Henry Hein sind motiveerib? Kas präänik või piits?

Henry on piisavalt nõudlik ja piisavalt leebe. Kui ma suudan mõnd asja teha, ütleb, et peaksin seda tegema, et laisaks ei läheks. Aeg-ajalt ütleb sedagi, et olen laisk.

Kuidas ühendad sportlase elu ja kooliskäimist? Kui käid enne kooli veel ujumistrennis, kas tuleb tundides uni peale?

Vahel on raske kooli ja sporditegemist ühendada, aga olen siiani hästi hakkama saanud. Õpetajad on toetavad – on väga hea, et nad mõistavad, et ma ei lase mitte niisama ülejala ega käi seetõttu pärast töid järgi tegemas, vaid annavad lisaaega ja suhtuvad hästi.
Mulle meeldib, et oskan matemaatikat ja saan sellega hakkama. Ülikooli osas veel kaalun, mida kunagi edasi õppima minna, sest sinnani on veel päris palju aega.

Kuidas suhtud dopingusse spordis? Kui palju ujujatel seda probleemi esineb?

Dopingusse suhtun väga halvasti, sest olen ausa spordi poolt ega saa aru inimestest, kes üritavad dopingu abil häid tulemusi saavutada ja sealjuures mitte vahele jääda. Venemaal kohtab seda palju, Eestis pole tükil ajal olnud, viimati juhtus midagi sellist 3-4 aastat tagasi.

Mida pead siiani oma suurimaks saavutuseks?

Oma praeguse karjääri kõige suuremaks saavutuseks loen Kaasanis saadud lühirajaujumise EM-hõbedat 100 meetri rinnuliujumise finaalis – on ju tegu täiskasvanute tiitlivõistluste medaliga.

Mis muljed on Tokyo olümpiamängudest?

Ma ei saa öelda, et oleksin unistanud olümpiale minemisest kohe ujumistrenni minnes või juba kümneaastaselt; minek tuli päris ootamatult ja suure boonusena, mille üle olen väga õnnelik.
Minu järgmine siht on Pariisi olümpia. Sinna on jäänud kolm aastat, mis ei ole kuigi pikk aeg.

Kas võistlustel annab jõudu publiku kaasaelamine? On pealtvaatajate kaasaelamist ujudes üldse kuulda?

Ma ei ole veel osalenud sellistel võistlustel, kus oleks väga palju publikut, sest koroonapiirangute tõttu on võistlused kinnised ja kuhugi ei saa pealt vaatama tulla. Rinnuli ja liblikujumine ongi ainsad alad, kus on kuulda, mida tribüünilt hüütakse, aga mitte kuigi hästi.

Ujumise puhul on iseloomulik, et konkurente kõrval ei näe. Kas finišis on üllatuseks, mis tulemus on ehk saad alles tabloolt teada, kuidas läks?

Jah, nii ongi. Muidugi saad ka ujumise ajal ise tunda, kas kõik klapib: kuidas end tõmbad ja kas liigud vees edasi, aga aeg selgub tõesti alles lõpus.

Mis teeb tänapäeva noortele muret?

Tundub, et enim õppimine, selle üle tunduvad muretsevat kõik, ja liiga palju. Kui saad koolis kahe või kolme, on see päris halb ja tekitab palju stressi. Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske. Kui üks neist kahest vaevab, on see juba väga halb, siis ei jagu hobide ega huviringide jaoks üldse aega.

Kas noored spordivad piisavalt? Mis paneks noori eesmärkide nimel pingutama, mitte lihtsalt ringi hängima?

Ma arvan, et noored teevad sporti küll oma hobide raames. Pingutama paneb see, kui sa ise midagi tahad. Jõuga ei õnnestu vanemal last sportima panna. Ega hobiks pea ainuüksi sport olema, see võib olla ka näiteks kunstiring või muusikakool.

Kas sa naudid ka veekeskustes torudest allalaskmist?

Muidugi! Mullivannid ja liutorud on mu lemmikud pärast trenni – ma olen siis nagu väike laps! Kalevis on kõik need sadu kordi läbi käidud.

Eestlaste üldse ja meie laste ujumisoskused on üsna viletsad. Mida peaks tegema?

Minu jaoks on uudiseks, et eesti laste ujumisoskused on kehvad. Sellega peavad vanemad tegelema. Leidub päris palju huviringe, ja ka Tallinnas on klubisid, mis korraldavad kursuseid, uusi treenereid on juurde tulnud, kes õpetavad. Meil Kalevi ujumiskoolis, kus ma treenin, on samuti tulnud juurde noori treenereid, kes kursustel lapsi ujuma õpetavad. Initsiatiiv peaks olema siiski vanemate poolt.

Ujumises õnneks vist ei teki nii palu vigastusi kui muudel aladel. Mis on halvim, mis võib ujudes juhtuda?

Ujumine on üks ohutumatest aladest tõesti. Siiski võib siingi juhtuda: näiteks võid valesti vastu seina minna või pööret teha, hüpata stardist kõhuli vms. Et ujumist nimetatakse mitteohtlikuks alaks, ei tähenda see, et ettevaatlik ei peaks olema.

Kas ja kuidas on mõjutanud võistlusi koroonakriis?

Tokyo olümpia lükatigi aasta võrra edasi. Ma olen tegelikult väga tänulik selle eest, sest eelmisel aastal ma ei oleks saanud osaleda. Ka teisi võistlusi on ära jäetud ja järgmisse aastasse nihutatud, mis ei ole väga hea. Kui valmistuda üheks võistluseks väga kaua ja seda edasi lükatakse, ei mõju see hästi – vorm, mida sa oled trenniga saavutanud, kaob ära ning peab otsast alustama.

On sul arvestatavaid konkurente?

Muidugi on! Ma ei ole ju olümpial esimene olnud ega kogu aeg konkurentsita esikohti saavutanud! Väga palju on konkurente, ja uusi tuleb palju. Ka mina olen ju tegelikult veel uus, eriti maailma mõistes.

Kas tunnetad, et saad olla teistele noortele positiivseks eeskujuks? Mida soovitad lastele ja noortele, kes sinu eeskujul tahavad ujujaks või sportlaseks saada?

Mul on imelik mõelda, et oleksin mõnele lapsele eeskuju, sest ma olen tegelikult ju ise ka alles 14-aastane laps! Soovitaksin, et kui tahad kuhugi jõuda, pead sa selle alaga tegelema ja arvestama, et kõik ei tule nii kergesti, kui võiks arvata. Peab lihtsalt väga palju vaeva nägema ja endasse uskuma.

Tallinn tunnustas Eneli Jefimovat EM-i hõbemedali eest

• Tallinna linnavalitsus eesotsas abilinnapea Vadim Belobrovtseviga õnnitles 25. novembril edukat noort sportlast ja tänas tema treenerit suurepärase saavutuse eest Euroopa meistrivõistlustel. “Täiskasvanute tiitlivõistlustel osalemine on iga noorsportlase karjääris väga oluline samm, mille muudab veelgi kaalukamaks hõbemedali võit,” sõnas Belobrovtsev preemia üleandmisel. “Usun, et Eneli Jefimoval on ees veel palju tiitlivõistlusi, ja loodan, et Euroopa meistrivõistluste medalikogemus tiivustab üha uusi sihte seadma.” Linn premeeris Eneli Jefimovat 2800 euro ja tema treenerit Henry Heina 1200 euroga.

Kaheksa noorterekordi omanik

• Eneli Jefimova sündis 27. detsembril 2006 Tartus.
• Eesti meistrivõistluste medalivõitja sai temast juba enne 11. sünnipäeva.
• 2019. aastal otsustas Sillamäelt Tallinnasse õppima ja treenima tulla.
• Noorte rekordeid on uuendanud Eestis 49 korda, juunioride rekordeid 42 korda ning täiskasvanute rekordeid 15 korda.
• Tema nimel on kaheksa noorte rekordit, kuus juunioride ja viis täiskasvanute rekordit.
• Tokyo olümpiamängude 200 meetri rinnuliujumise eelujumise lõpetas 27. kohaga; 100 meetri rinnuliujumises saavutas 16. koha.
• Võitis hõbemedali 3. novembril 2021 Kaasanis toimunud lühiraja ujumises Euroopa meistrivõistlustel.