„Visiooni põhiidee on see, et südalinn pikeneb mereni ja teeb seda inimestele põneval, mugaval ja kvaliteetsel viisil. Üheks peamiseks elemendiks Merevisiooni puhul on kogu Bastioni pargi pikendamine mereni. See tekitab uue ja põneva ruumi, kuidas inimesed saavad vanalinnast minna mere äärde ja veeta seal aega, kasvõi päikeseloojanguid imetledes,“ rääkis Merevisiooni konverentsil Tallinna strateegiakeskuse arhitekt-linnaplaneerija Kevin Villem.
Kõrvalejäävad tänavad tekitavad alternatiivse viisi mere ääres liikumiseks. Uutest tänavatest ja parkidest tekibki üks ja terviklik ruum, mida Merevisioonis kirjeldatakse.
„Et uude piirkonda on kavandatud ka elumajad, siis see annabki piirkonnale kindluse, et seal käib elu ka pärast kella viit õhtul, kui linnas ametiasutused töö lõpetavad. Lisaks veel ka raamatukogu. Elanikud uues piirkonnas on alati hea näitaja,“ märkis Villem.
Ligi poole uuest piirkonnast moodustavad erinevad tänavad ja platsid ning umbes viiendikul alal asub haljastus või siis väikesed pargid. See on kõik avalik viibimisruum ja sinna on oodatud kõik inimesed igal ajal.
„Uueks linnakeskuseks teebki Linnahalli piirkonna asjaolu, et see asub sadama lähedal, sinna tulevad ülelinnalised avalikke funktsioone täitvad alad ning lisaks hakkavad seal inimesed ka elama. Pole võimalik, et inimesed ei tule uude Linnahalli ja seda ümbritsevasse uude keskusse,“ lausus ta.
Esimene tervikvisioon
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart märkis, et hoolimata sellest, kas praegune linnahall renoveeritakse või ehitatakse uus, peaks selle funktsioon jääma samaks. „Sellest peab saama uus ja unikaalne kontserdisaal ning ka rahvusvaheline konverentsikeskus. Nagu ka praegu peab uus Linnahall jääma merele avatuks. See peab tekitama sideme vanalinna ja mere vahel,“ kinnitas ta.
Uue linnahalli ehitamise kasuks räägib eelkõige see, et praeguse renoveerimine läheb eriti olukorras, kus see on ka muinsuskaitse objekt äärmiselt keeruliseks ja kalliks. „Kui me praegu ei otsusta ega hakka tegutsema, siis mõne aasta pärast linnahall lihtsalt laguneb ära ning polegi enam millegi üle otsustada,“ selgitas Kõlvart.
Ta tõi välja, et kuigi Linnahall on kogu merevisiooni kontseptsiooni keskpunktiks, on see üheks osast laiemast visioonist. „Uus visioon näeb ette kvaliteetse linnaruumi arendamise, kus on seotud meri, kesklinn ja vanalinn ühtsesse ruumi. Omavahel on seotud pargid ja rohealad, samuti veesilmad ja purskkaevud. Linn tuli esimest korda välja niisuguse tervikliku kontseptsiooniga.“
Tallinna strateegiakeskuse koostatud Merevisiooni videos toodi esile, et Linnahalli ümbritsev ala on unikaalne ning selle terviklik arendamine pakub võimalust rikastada Tallinna ja luua kõigile elujõuline ja kaasahaarav keskkond. Visiooni järgi tuleks praeguse Linnahalli kohale konverentsikeskus ja kontserdimaja. Lisaks kerkiksid ligi 15 hektari suurusesse piirkonda uus raamatukogu, kultuurikilomeeter, rannapromenaad ja talisupluskeskus.
Raine Karp: Plats puhtaks!
Noblessneri keskuses Kai näitusesaalis aset leidnud Merevisioonil viibis kohal enam kui sadakond inimest ning paljud avaldasid uuele visioonile ka toetust. Linna julgustati projekti ja arutlustega jätkama. Samas nähti ette, et edaspidi tulevad ka üldplaneeringu ja detailplaneeringute arutelud.
Merevisiooni tutvustusel võttis sõna ka praeguse Linnahalli arhitekt Raine Karp. Tema sõnul tuleks uue visiooni elluviimisel Linnahall senisel kujul pigem lammutada. „Kui ehitate sinna uue maja, siis tehke plats puhtaks,” ütles Karp. 1980. aasta Moskva olümpiamängude Tallinna purjeregati ajaks valminud Tallinna Linnahall on 1997. aastast kultuurimälestis.
