“Valitsus võttis vastu otsuse, et nädala pärast rakendub sanktsioon Schengeni viisade osas, mis on väljastatud Eesti Vabariigi poolt,” ütles valitsuse pressikonverentsil välisminister Urmas Reinsalu. “See tähendab, et viisad jäävad küll kehtima, kuid viisa omanikke Eesti sisenemise puhul sanktsioneeritakse ehk Eestisse neid ei lubata.”

Neljapäeval toimus valitsuse pressikonverents, kus osalesid välisminister Urmas Reinsalu, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ning tervise- ja tööminister Peep Peterson. Pressikonverentsil ei viibinud peaminister Kaja Kallast koroonaviirusega nakatumise tõttu.

Valitsus langetas otsuse välisministeeriumi ettepanekul, mis puudutab täiendava rahvusliku sanktsiooni kehtestamist Vene Föderatsiooni kodanikele, kellele on väljastatud kehtivad Schengeni viisad. “Isikute arv, kellele on viisad väljastatud on veidi üle 50 000,” märkis Reinsalu.

Reinsalu tõi välja ka mitmed erandid:

1) kes on Eestis asuva diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajad ja nende pereliikmed;

2) rahvusvahelise kauba- ja reisijateveoga seotud, transpordivahendil remonditöid teostav isik;

3) EL õiguse alusel vabaliikumise õigust omavad isikud;

4) kelle Eestisse saabumine on vajalik humaansetel kaalutlustel;

5) kes külastavad Eestis elavat Eesti kodanikku või Eesti pikaajalist elamisluba omavat isikut või kellel on kutsujaga sugulussidemed või ühised lapsed.

Reinsalu lisas, et punamonumendid teisaldatakse esimesel võimalusel.

Valitsus arutas ka Venemaa helikopteri rikkumist Eesti õhupiiril. “Välisministeerium kutsus kolmapäeval välja Venemaa suursaadiku Eestis, et avaldada protesti, mis puudutas Eesti õhupiiril helikopteri lennuga,” lisas Reinsalu. “Helikopteri piiririkkumine on teistkordne, varasemalt on olnud lennuki piiri rikkumisi. Avaldasime protesti ka rahvuvaheliste diplomaatias mõeldamatul tasemel räuskavate avalduste osas, mida Vene riigi juhtivad ametiisikud on väljendanud nii meie peaministri, riigi kui ka vabaduse suunal.”

Läänemets: Venemaa tudengid saavad õpingute lõpetamiseks pikendada elamisluba aasta võrra

Valitsus otsustas täna piirata Venemaa kodanikele nii viisade väljastamist kui välispiirilt riiki sisenemist ning Venemaalt pärit tudengid saavad võimaluse pikendada elamisluba aasta võrra, et oma õpingud lõpule viia. “Meil on tasemeõppes Venemaa Föderatsiooni tudengeid ja need, kes vajavad lisaaega, nemad saavad pikendust üheks aastaks,” märkis Reinsalu.

Siseministeeriumi hinnangul on Eestis umbes 50 Venemaa Föderatsiooni õppurit.

Siseminister Lauri Läänemets toetab täiendavaid piiranguid Vene Föderatsiooni kodanikele. Venemaa jätkuva sõjategevuse tõttu Ukrainas tuleb ennetavalt maandada Vene Föderatsiooni kodanike sisserändega kaasnevaid ohte julgeolekule. „Samas vajas lahendust olukord, kus kevadel kehtestatud sanktsioonide tõttu sattusid ootamatusse olukorda need Venemaalt pärit tudengid, kes ei jõudnud nominaalajaga oma õpinguid lõpetada,” märkis Läänemets. „Paljude nende noorte jaoks võib tänases olukorras koju pöördumine olla ohtlik, sest nad on võtnud sõna Ukraina kaitseks ning kritiseerinud Venemaa agressiooni ja režiimi. See on Venemaal kriminaalkorras karistatav.”

Sellest tulenevalt tegi Läänemets valitsusele ettepaneku pikendada erandkorras tudengite elamislubasid ühe aasta võrra, et nad saaksid oma õpingud siin lõpetada. “Kui tagasipöördumine kodumaale on nende tudengite jaoks ohtlik ka pärast õpingute lõpetamist, on neil võimalus teiste riikide kodanikega võrdsetel alustel taotleda Eestis varjupaika,“ ütles Läänemets.

Läänemets rõhutas, et toetab välisministri algatust tõkestada Schengeni turismiviisade väljastamine Venemaa kodanikele. „Venemaa kodanikud peavad aru saama, et nende riik on alustanud sõda Euroopas ja selle põhimõtete ning väärtusruumi vastu. Ajal, mil Ukraina rahvas kannatab, ei saa Euroopas puhkamine olla Venemaa kodanike jaoks iseenesestmõistetav vabadus,“ märkis siseminister.

Tema kinnitusel otsitakse juba praegu võimalusi Venemaa kodanike liikumisvabaduse tõkestamiseks, kuid reaalse efekti omamiseks on tarvis viisapiiranguid rakendada kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide poolt. „Üksikute riikide piirangutel oleks praktikas efekt vähene,” rääkis Läänemets. “Lisaks lõhume sellega Euroopa Liidu ühtsust sanktsioonipoliitikas. Seetõttu tuleb välisministrit toetada antud küsimuses Euroopa Liidu ülese kokkuleppe saavutamisel.”

Sõjapõgenike number ületas 50 000 piiri

“Tänaseks on meil 50 347 isikut, kes on saabunud Eestisse ja kinnitanud, et soovivad siia ka jääda,” ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. “Mõistagi meil lõplikku selgust ei ole, kas kõik need inimesed on Eestis või on mõned neist juba edasi liikunud. Seetõttu opereerime peamiselt nende inimestega, kes on taotlenud ajutist kaitset ja kellele on tekkinud saada Eesti riigi abi ja tuge.“

Ajutise kaitse on saanud 32 000 sõjapõgenikku. “Neist üle 7000 töötavad, ligi 4000 on registreerinud end töötuna, umbes 19 000 on vanemahüvitise saajad (ehk väikelastega kodus puhkusel), ligi 1000 on pensionisaajad,” loetles Riisalo. “Ka alaealised, kes loodetavasti saavad esimesel septembril alustada kooliteed. Kuigi teame, et 4676 alaealist last on end õppijana kirja pannud, on neid ilmselt umbes 3000 võrra rohkem.”

Vähem sõjapõgenikke on vajanud riigipoolset ajutist majutust. “Lisaeelarvega oleme hästi suutnud planeerida ja tõesti vähem inimesi on vajanud riigipoolset ajutist majutust, kui me alguses prognoosisime,” märkis Riisalo. “Ligi pool eelarve kuludest on veel kulutamata ja saame edaspidi inimestele lühiajalist majutust ka pakkuda.”

Murekoht on aga pikaajaline majutus. “Ilmselt olete kõik kursis üürihindade tõusuga ja ka sellega, et oleme otsinud kõikvõimalike lahendusi ka olemasolevate ühiselamute, kasutuseta hoolekande asutuste pindade näol, et inimestele pikaajalist majutust leida,” lisas Riisalo. “Kiireid lahendusi siin kindlasti ei ole.”

Töötushüvitise saamise kestus hakkab sõltuma tööturu olukorrast

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks ja esitas riigikogule menetlemiseks eelnõu, millega töötuskindlustushüvitise maksmise kestus muutuks tulevikus automaatselt, sõltuvalt olukorrast tööturul. “Selle eesmärk on anda töötajatele lisa kindlust olukorras, kus Eestit võib tabada majanduskriis,” rääkis tervise- ja tööminister Peep Peterson. “Mõte on lühidalt selles, et töötuskindlustusehüvitiste maksmise periood hakkab sõltuma sellest, kuidas on riigis töötuse tasemega.”

Eelnõu kohaselt makstakse töötuskindlustushüvitist pikemalt, kui olukord tööturul on halb ja töötute arv kasvab. Kui tööd on lihtsam leida ja töötute arv madal, makstakse hüvitist nii kaua, kui taotlemise hetkel on määratud niiöelda baasperioodiks, teatas sotsiaalministeerium.

“Kuna läbirääkimised toimusid kolmepoolselt ja otsus langetati ka kolmepoolselt kompromissina, oli väga oluline tööandjatele, et buumihetkedel, kus töötus on erakordselt madal, on võimalik ka lühendada kõiki perioodi samaväärselt kolme kuu võrra v.a kõige lühemaid,” kirjeldas Peterson. “Kuus kuud saab olema miinimum töötuskindlustusehüvitise maksmise periood.”

Kava kohaselt peaks muudatus jõustuma 30. juuniks 2023.