„Praegune loodud vaktsiinikindlustuse süsteem ei ole efektiivne, sest potentsiaalsed covidi vaktsiinikahjustusega inimesed ei saa sellest abi, kuna ei saa sellest aru ning jätavad paljude bürokraatlike nõuete pärast oma taotluse esitamata,“ rääkis molekulaarbioloog ja õiguskantsleri nõunik Martin Kadai MTÜ Ikkagi Inimesed korraldatud konverentsil “Haigeks teeme tasuta, aga tervenemine on su oma mure. Mis saab edasi?”

Kadai sõnul on Eestis vaktsiinikindlustuse ambitsioonikas süsteem loodud ülla eesmärgiga suurendada usaldust vaktsiinide vastu ning parandada seeläbi ka inimeste soostumust vaktsineerida, kuid selle reaalsed tagajärjed takerduvad reaalsete juhtumite taha. Septembri lõpu seisuga on nõuetekohaseid vaktsiinikahjustuste taotlusi esitatud Eesti Haigekassale kokku 1154 ning üksnes 19 neist on rahuldatud.

Kolmandik taotlusi tuleks rahuldada

„Senine taotluste süsteemi rahuldamine peaks olema 30 protsendi peal, nagu näitab Põhjamaade praktika. Jaapanis ja Lõuna-Koreas on see koguni 80 protsenti. Meie 1 protsendi ringis taotluste rahuldamine näitab nii asjata esitatud taotluste suurt hulka kui ka süsteemi keerukust. Pole tõenäoline, et inimesed esitavad nii suurel hulgal nõudeid ainult igaks juhuks ja oma heaolu parandamiseks,“ märkis ta.

Kadai tõi esile, kuidas õiguskorras on selgelt sätestamata mõiste „põhjuslik seos“ vaktsineerimise ja vaktsiinikahju tekkimise puhul, mille alusel on võimalik määrata inimesele vaktsiinikindlustuse alusel riiklik hüvitis. Teisalt jäävad selgusetuks ka patsiendile esitatavad nõuded dokumentaalselt tõendada oma vaktsineerimisega seotud haigust.

Pallo&Partnerid advokaadibüroo advokaat Jaanika Reilik-Bakhoff rääkis, miks on vaktsiinikahjude kindlustus vajalik ja mil moel see peaks või võiks töötada. Ta tõi välja hetkel kiirelt kulmineeruvad probleemid hüvitamissüsteemis. Peamisteks nendest on nõue, et tervisekahju peab olema kestnud 4 kuud ning peab olema tõenäoline põhjuslik seos vaktsineerimise ja tekkinud tervisekahju vahel.

„Haigekassa nõuab ministri määruse alusel ka arstipoolset dokumenteerimist. Kuid ükski meditsiinitöötaja ei suuda olla nii ravija kui ka nõutava eksperdi ja dokumenteerija rollis. Kas patsiendid peavad arsti juures käima diktofoni ja kaameraga, et tõendada hiljem haigekassale dokumentaalselt oma koroonavaktsiinist tekkinud haigused?“ küsis ta.

Advokaadi sõnul peavad hilisemas võimalikus haldusmenetluses kehtima kõik tõendid, sealhulgas ka tunnistajate ütlused, mitte ainult arstitõendid. Põhjendatud pole meditsiinitöötajatelt nõutav dokumenteerimise nõue, sest meditsiinitöötajad pole ise pädevad juristid, et neid hilisemate menetluste tarvis koostada. 

“Mis puudutab minu töövõimet, siis võin tuua näite, et tänast ettekannet vaktsiinikahjude teemal pean läbi viima istudes. Ma ei saa enam pikalt püsti seista. Pragu püstijalu teile seda intervjuud andes tunnen, et olen viimase piiri peal,” nentis MTÜ Ikkagi Inimesed eestvedaja ja vaktsiinikahju kannatanu Riina Kütt.

Oluline on mainida, et need kõrvalnähud, mis pärast vaktsiini tekivad, on pea alati ka covidi enda tüsistused. Näiteks südamepõltik ja koljusisene tromb või verejooks, mis on ühed kardetumad covid vaktsiini järgsed tüsistused – nende esinemise tõenäosus jääb alla 0,01%. Pärast covidi põdemist kinbutavad need samad hädad inimesi hoopis sagedamini. Lisaks on covidil ka rida teisi tüsistusi, mida vaktsiinijärgselt ei ole tuvastatud. 

“Mulle üks koroonaviirust põdenud haige alles helistas ja ütles, et on koguaeg nii väsinud, et ei jõua midagi teha. Poes käies väsimusest tekib tunne, et tahaks kaubanduskeskuse põrandale pikali heita. Haigusest on möödas pool aastat,” ütles Tartu Ülikooli mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar

Lutsar loetles veel teisigi tervisekahjustusi, mida on seostatud covidi põdemisega näiteks diabeet, raseduse katkemine ja viljatus. Vaktsiiniga neil seost ei ole. 

Riigikogu liikmed moodustasid toetusrühma

Riigikogu liikmed moodustasid vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühma, mille eesmärk on toetada riigi vaktsineerimisprogrammi arendusi, sealhulgas vaktsineerimisjärgsetele terviseprobleemidele professionaalsete lahenduste leidmist.

Toetusrühma esimees Hele Everaus sõnas, et vaktsineerimistel on ajalooliselt väga oluline roll paljude haiguste leviku ärahoidmisel, kuid samas tuleb arvestada, et nii ravimid kui ka vaktsiinid pole sajaprotsendiliselt ohutud. „Eriti nõudlik on üldsus vaktsiinide suhtes, sest reeglina vaktsineeritakse terveid inimesi. Inimesed, peavad riske teadma. Vaktsineerimisprogrammide edu aluseks on usaldus. Usaldus põhineb avatusel kõikide andmete osas. Vaja on süstemaatilist vaktsineerimisjärgsete tervisekahjustuste registreerimist ja analüüsi, samuti ka igakülgset abi vaktsineerimisjärgsete tervisekahjustustega inimestele,“ selgitas ta.

Vaktsiinijärgsete terviseprobleemide lahenduste toetusrühma esimees on Hele Everaus ja sellesse kuuluvad Jüri Jaanson, Viktor Vassiljev, Helle-Moonika Helme, Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Tõnis Mölder, Tarmo Kruusimäe, Ivi Eenmaa, Priit Sibul, Kristina Šmigun-Vähi ning Aadu Must.

Riigikogus moodustatud parlamendirühmad aitavad Riigikogu liikmetel suhelda teiste riikide parlamentidega, viia ellu välispoliitikat ja tutvustada Eestit mujal maailmas. Toetusrühmade kaudu saavad Riigikogu liikmed ja fraktsioonid tõmmata tähelepanu konkreetsele teemale ning toetada ja kaitsta kitsama eluvaldkonna huve.