„Täna on tervise infosüsteemis väga palju osapooli, kes vastutavad erinevate asjade eest – TEHIK, pildipank, arendajad jne. Vahel meenutab see kõik valmi luigest, vähist ja haugist, kes kõik oma tükikest enda poole sikutavad. Seepärast puudub meil tervise infosüsteem, millega adekvaatselt ja efektiivselt töötada,“ rääkis Meditiimi perearstikeskuse perearst Eero Merilind eile toimunud katkestusest arstide töös.

Eile pidid inimesed paljudes perearstikeskustes pikaks veninud järjekordadesse ootama jääma, sest arstide töö oli seoses Tervise Heaolu ja Infosüsteemide Keskuse TEHIKu katkestuste tõttu häiritud. Tallinnas asuva Meditiimi perearstikeskuse perearsti Eero Merilinnu sõnul pidid paljud inimesed, kes vastuvõtul käisid, uue aja broneerima.

„Asi ei puudutanud ainult perearste, vaid ka eriarste ja õdesid,“ rääkis Merilind. „Inimesed olid rahulolematud, järjekorrad kasvasid. Paljud ei saanud aru, mis toimub, sest arst oli ju olemas, arvuti samuti, aga töö ikkagi seisis. Kõige selle tõttu pidime veel õhtul kella kümne-üheteistkümne ajal asju järgi tegema.“

Ka Eesti Perearstide Liidu juhi Le Vallikivi sõnul tekitas eile toimunud katkestus mitmesuguseid tõrkeid perearstide töös. „Muidugi tekkisid probleemid,“ märkis Vallikivi. „Mitu tundi ei pääsenud patsientide digilukku. Õnneks vähemalt retseptikeskus ja pildipank töötasid.“

Samas olevat patsiendid raskustele vaatamata siiski rahulikuks jäänud.

„Informeerisime neid sellest, et seoses tehniliste probleemidega võtavad mõned asjad veidi rohkem aega. Patsiendid olid väga mõistvad,“ märkis Vallikivi.

Süsteemi tõrked segavad arstide tööd

Perearst Eero Merilinnu sõnul on tervise infosüsteemil palju osapooli. Üks neist on TEHIK – kui see rakendus on maas, siis ei saa arstid juurdepääsu digiloole ega anda välja ka saatekirju. Paraku muutub niimoodi patsientide vastu võtmine ja nende abistamine praktiliselt võimatuks. „Kui TEHIK ei tööta, see on arstide jaoks umbes samasugune probleem nagu tavalisele kodanikule elektri ära minek,“ märkis Merilind.

Eilne probleem tekkis arsti sõnul sellest, et TEHIKul oli planeeritud korraline hooldus kella kümnest-üheteistkümneni. Muu hulgas on see ka arstide kõige tihedam tööaeg. „Selliseid tegevusi, mis arstide tööd nii tugevalt häirivad, ei peaks kindlasti nende kõige aktiivsemale tööajale planeerida,“ leidis Merilind. „Meile anti küll teada, et süsteem kümnest-üheteistkümneni ei tööta, mille tõttu olime oma töösse selleks ajaks ka väikese vahe planeerinud. Paraku ei saadud süsteemi nii kiiresti korda, nagu loodeti. See ei töötanud veel ka õhtul kella nelja-viie ajal, mis tähendas, et me ei saanud saatekirju välja anda ega inimeste digilugu vaadata.“

Merilind kurtis, et praegune süsteem on ülepea väga aeglane ning jookseb sageli kokku, kusjuures arstide jaoks polevat see sugugi uus probleem, vaid juba aastaid püsinud mure. „Oleme uuest tervise infosüsteemist rääkinud vähemalt kümme kuni viisteist aastat,“ selgitas perearst. „Praegune olukord on selline, et vigasele ja haigele süsteemile pannakse justkui plaastreid peale, elustamaks midagi, mis nii kui nii korralikult ei tööta. Seepärast tuleks riigil leida vajalik raha ja luua uus süsteem. Keegi ei tööta tänapäeval ju enam windows 95-ga – aga just sarnase võrdluse võiks tuua TEHIKu puhul, mis on ilmsesti vananenud süsteem ega tööta hästi.“

Merilinnu sõnul saab praeguse süsteemiga küll tööd teha, aga vahe selle ja uue, hästi töötava süsteemi vahel on umbes samasugune kui jalgratta ja auto sõidukiiruste võrdlus – ehkki jalgrattaga pääseb sihtpunkti kohale, siis autoga jõuab ikkagi määratult palju kiiremini. „Oleks meil hästi toimiv süsteem, siis saaksime paremini raviotsuseid teha. Omandaksime kiiremini inimese tervisest ülevaate, samuti tema kasutatavatest ravimitest jne,“ rääkis Merilind.
Arsti sõnul on ka patsientide enda pool tänasel päeval täiesti välja arendamata. „Oleme pikalt rääkinud patsiendi portaali vajadusest, aga see pole ikka veel arendusse jõudnud,“ kurtis ta. „Kui inimene näiteks välismaale läheb ja tal tekivad seal terviseprobleemid, siis oleks just patsiendi portaal see, kust välismaal toimetavad arstid tema varasemate haiguslugude, ravimite jms kohta infot saaksid. Praegu see võimalus puudub, neid arendusi on aga väga vaja.“

Nagu valm luigest, vähist ja haugist

Perearsti hinnangul peaks eilne katkestus panema riiki tõsiselt sellele mõtlema, kuidas tervise infosüsteemi paremini toimima panna. „Täna on seal väga palju osapooli, kes vastutavad erinevate asjade eest – TEHIK, pildipank, arendajad jne,“ rääkis ta. „Vahel meenutab see kõik valmi luigest, vähist ja haugist, kes kõik oma tükikest enda poole sikutavad, aga keegi kogu terviku toimimise eest vastutust ei võta. Seepärast puudub meil tervise infosüsteem, millega adekvaatselt ja efektiivselt töötada.“

Merilinnu sõnul oleme lasknud oma digitiigri väikeseks kassiks, lausa pisikeseks hiireks taanduda. Suured saavutused, millega me aastate eest maailmas esirinnas olime, on nüüd juba teiste riikide poolt edendatud. „On vaja poliitilist tahet ja mõistmist, et tervise infosüsteemi panustamine on vajalik. Kusjuures seda mitte ainult arendamise mõttes,“ rääkis perearst. „Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kuidas süsteemi ülepea korralikult üleval pidada, et see kogu aeg sujuvalt toimiks. Praegu on nii, et planeeritakse rahastust küll arendamise jaoks, aga portaali ülal pidamise ja haldamise kulu enam eelarvesse ei planeerita.“

Merilind leidis, et kui poliitikutel tekib arusaam sellest, et tervise infosüsteemide arendamine parandab otseselt meie inimeste tervist, siis on võimalik seda ka rahastada. „Arstidena tahame kindlasti, et see oleks üks tervishoiu prioriteetidest,“ tähendas ta.

Eesti Perearstide Liidu juhi Le Vallikivi sõnul on riik praegu tegemas ka ettevalmistusi uue, senisest tõhusama tervise infosüsteemi loomiseks.

TEHIKu tervise talituse juhataja Tõnis Jaaguse sõnul esines tervise infosüsteemi katkestusi eilse päeva jooksul tõepoolest korduvalt. Ometi polevat tema sõnul aset leidnud sellist hetke, kus kõik teenused ja funktsionaalsused oleksid kättesaamatuks muutunud. „Alustasime probleemi lahendamisega kohe, kui monitooring häire andis. Teavitasime sellest ka kasutajaid, patsiente ja tervishoiuteenuse osutajaid,“ märkis ta.

Katkestused esinesid spetsialisti sõnul mitmete asjaolude kokkulangevuse tõttu. „Kuna teema on veel värske, siis täpsete põhjuste analüüs käib,“ tõdes Jaagus. „Anname endast alati parima, et taolisi katkestusi võimalikult harva esineks ja tervishoiuteenuste pakkumine ei oleks neist mõjutatud.“

Riik lubab uut ja paremat süsteemi

Arstide kriitikaga on TEHIKu spetsialist osaliselt nõus. „Tervise infosüsteem on tänaseks 15 aastat vana, mistõttu TEHIK on omalt poolt ehitamas uue põlvkonna infosüsteemi upTIS,“ rääkis Jaagus. UpTIS baseerub tema sõnul uuel tehnoloogilisel platvormil, mis on tõrkekindlam ning võimaldab paremat e-tervise teenuste pakkumist. „Tervise infosüsteem on tervest tervishoiu ökosüsteemist ainult üks osa. Lõpliku kasutajakogemuse annab meditsiinitöötajatele nende enda kasutatava tarkvara ning riiklike andmekogude koostöö,“ rääkis ta.

TEHIKu spetsialist lisas, et peale tehnoloogiliste uuenduste parandatakse pidevalt ka süsteemi tööprotsesse, täiustatakse teenuste monitooringut ning tõsetakse teenuste haldamise taset.

Ka sotsiaalministeeriumi upTISe projekti juht Taavi Annus kinnitas, et tänaseks on nii e-tervise aluspõhimõtted kui ka nendele tuginevad teenused ajale jalgu jäänud.

„Ees seisab tervise infosüsteemi suuremat sorti remont, mille tulemusel peaksid tervishoius, näiteks arstivisiidi käigus tekkinud andmed jõudma edaspidi tervise infosüsteemi senisest kiiremini,“ rääkis Annus. „Seal saavad need vajadusel koheselt lihtsalt ja üheselt arusaadavalt kättesaadavaks nii inimesele endale kui ka teistele patsiendi ravis osalevatele tervishoiutöötajatele ja spetsialistidele. Samuti uuendatakse tervise infosüsteemi tehnilist mootorit, et see peaks kasutajate suurenevale nõudlusele paremini vastu ning tõrkeid teenustes oleks vähem.“

Annuse sõnul alustati 2021. aastal ettevalmistustega tervise infosüsteemi suuremaks uuenduskuuriks ehk nõnda nimetatud uue põlvkonna tervise infosüsteemi loomiseks. „Projekti käigus vaadatakse üle kogu senine e-tervise süsteemi toimimisloogika ning luuakse eeldused uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuks,“ märkis ta. Spetsialisti sõnul on esimesed märgid paremast tulevikust juba ka näha.

„Tööle on hakanud andmevaatur, mis toob arsti töölauale kõige olulisema info patsiendi kohta,“ tutvustas Annus seniseid arenguid. „Samuti on leidnud igapäevatöös kasuliku töövahendina koha otsustustugi, mis seob ravijuhendid ja inimese terviseandmed ning annab arstile soovitusi raviotsuste tegemisel.“

Need on Annuse sõnul aga alles esimesed sammud seatud eesmärkide poole liikumisel. „Suuremad remondid võtavad aega ning raha, mistõttu on ülimalt oluline, et tervise infosüsteemi uuenduskuuriks oleks püsiv poliitiline tahe ning vajalikud investeeringuid,“ tõdes spetsialist.