„Loodan, et suurem osa Ukraina põgenikest võtavad töötukassaga ühendust abistamaks neid tööotsinguil. Paljud põgenikud saavad ka tööle, aga mõningane registreeritud töötuse tõus võib sealt siiski tulla,“ möönis minister Peep Peterson ka Ukraina sõjapõgenike osa viimaste kuude tööpuuduse tõusul.

Ukraina sõjapõgenikke on ligi 56 000 tööotsija hulgas arvel 6500. Tööpuuduse tase on töötukassa andmetel kerkinud 8,2 protsendini ning kardetakse, et lähiajal kerkib see koondamiste tõttu veelgi.

„Aastavahetusel teevad ettevõtted traditsiooniliselt plaane uueks aastaks ja muuhulgas toimub siis kõige rohkem koondamisi. Nii on töötus aasta algul alati kõrgem kui kõigil teistel kuudel. Kui intressitõusud välja arvata, on ettevõtetel läinud praegu pisut kergemaks,“ märkis Peterson ning avaldas lootust, et töötus ei jätka olulist tõusu.

Ta tõi välja, et praegu on koondamiste arv kuus umbes 1700-2000, samas kui aasta tagasi oli koondatuid isegi rohkem. „Suurima surve all on jätkuvalt töötlev tööstus. Seal on ainsana töökohtade arv vähenenud. Kui aasta algus näitas seal 2% langust, siis nüüd on langus aga pööranud paranemisele,“ oli minister optimistlik.

Ka töötajaid rohkem

Kuna jätkuvalt eksisteerib ka töökäte puudus, leiab enamik koondatavaist uue töö suhteliselt hõlpsalt. Teiste puhul aitab töötukassa parandada töötajate konkurentsivõimet koolituste ja muu abiga, et leida võimalikult sobiv uus töö, lisas Peterson.

Ta selgitas, et alates 2022. aasta märtsist said end töötuna registreerida ka Ukraina kodanikest ajutise kaitse saajad. 2023. aasta veebruaris oli registreeritud töötuse määr 8,2%. Veebruarikuu lõpu seisuga oli registreeritud töötuid ligikaudu 55 000, kellest 6 450 ehk umbes 12% moodustasid Ukraina kodanikest ajutise kaitse saanud.

Võrdluseks, et 2022. aasta veebruari lõpu seisuga oli registreeritud töötuid ligikaudu 45 000. „Seega töötute arvu kasv 2022. aastal tuli valdavalt Ukraina kodanikest ajutise kaitse saanute arvelt,“ tõdes Peterson.

Samal ajal aga on töölepingutega töötajaid ametis 10 000 inimest rohkem kui aasta tagasi. Ka siin on oluline osa ukrainlastel.

Tallinnas stabiilne seis

Töötukassa statistika töötute osas erineb mõnevõrra statistikaameti tööjõu uuringu vastavatest näitajatest. Töötukassa andmetes kajastuvad need inimesed, kes on end töötuna arvele võtnud. Tööjõu uuringus lähevad aga arvesse ka need töötud, kes ei ole end töötukassas registreerinud.

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal tööjõus osalemise määr 73,3%, tööhõive määr 69,2% ja töötuse määr 5,6%. Tööga hõivatuid oli 677 400, see näitaja on viimaste aastate suurim.

Mullu vähenes teist aastat järjest töötute arv ning langes töötuse määr. Töötuid oli 2022. aastal 40 200 ehk 2900 inimese võrra vähem kui aasta varem. Töötuse määr alanes aastaga 6,2%-lt 5,6% peale.

Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul langes töötuse määr eelmisel aastal kõige enam Tartu- ja Pärnumaal. „See näitaja oli madalam ka Ida-Virumaal, samas kui Tallinnast väljapoole jäävas Harjumaa osas ning Lääne-Virumaal töötuse määr kerkis. Tallinnas püsisid nii töötute arv kui töötuse määr aasta varasemaga võrreldes samal tasemel,“ ütles Vassiljeva.

Mullu kasvas oluliselt tööga hõivatud inimeste arv. „Kui aasta varem hõivatute arv veel vähenes, siis 2022. aasta tõi töölkäijaid juurde. Seejuures lisandus hõivatute hulka rohkem naisi kui mehi,“ rääkis Vassiljeva.