„Mobiiltelefoni äpis on näha testitav marsruut, kuidas minibussid integreeritakse ühistranspordisüsteemi. Pilootprojekti mõttes on tegemist kahe ühise asjaga,“ rääkis Taltechi autonoomsete sõidukite uurimisgrupi juht Raivo Sell.
Üks haarab Tallinna sadamat, mis sisuliselt peaks teenindama laeva pealt tulevaid inimesi ja viima nad bussi- või trammipeatustesse. Teise variandina on isesõitvad bussid peatumas kodu juures. „Meie pilootprojekti puhul on selleks Rae vald Järvekülas. Inimene võetakse bussipeatuses minibussi ning nõudepõhiselt sõidutatakse koduukse juurde,“ kirjeldas Sell.
Kaks isejuhtivat bussi ühendatakse toimivasse Tallinna ühistranspordi liinivõrku. Selles etapis on valla ja linna kodanikel võimalik ka isejuhtivate bussidega kaasa sõita.
Rae vallavolikogu aseesimehe Mart Võrklaeva sõnul tuleb selleks avada lihtsalt oma äpp ning sisestada kellaaeg ja koht, kus soovitakse olla. „Isejuhtiv sõidab sulle ukse juurde ning viib su järgmisse ühistranspordi peatusesse. Sealt sõidad ühistranspordiga ning vajadusel liigud edasi samuti isejuhtiva bussiga.“
Nõnda lahendatakse tiheasustuse ja „viimase miili“ küsimust. „Algne idee oli proovida, kas on piisavalt võimalusi isejuhtivad piirkonnas koos tööle panna. Lahenduse puhul saab määravaks aeg. Isejuhtivaga tuleb jõuda kiiremini sihtkohta kui jalgsi,“ kirjeldas Võrklaev.
Ka sotsiaal-, haridus- või haigla transpordi toetused saab muuta automaatseks ja vajaduspõhiseks ning vähendada oluliselt halduskoormust. Minibussidel on küljes ka andurid, mis fikseerivad vajadusel näiteks parkimist või liikluskiirust, liiklusmärkide nähtavust ning edastavad ka liikluskoormuse andmeid.
„Kogu pilootprojekti mõte on testida ühistranspordi süsteemi, kus on integreeritud erinev transport. See oleks praegune ühistransport ning tulevikus ka iseliikuvad minibussid, aga samuti elektritõukerattad ning muud transpordi viisid. Need tuleb integreerida ühtsesse süsteemi, et kasutajal oleks hästi mugav,“ märkis Sell.
