“Sellest näotust koormariidest tehtud saapad mulle rahvusvahelise võidu tõidki. Mul oli see rihm parajasti käepärast, ka olin ma teatavas mõttes loomekriisis. Rihma lahti harutamisel tuli selle seest välja aga kaunis lilla kangas. Teadsin kohe, et sellest peavad saama jalatsid,” sõnas äsja rahvusvahelise auhinnaga pärjatud jalatsidisainer Hedy Kohv uusi trende tutvustanud Tallinn Fashion Week´il.
Sel kevadel ja suvel on oodata, et rõivamood tuleb kohe eriti värvikirev ja rohkete mustritega ning juba mõnda aega moemaailmas au sees peetud taaskasutus saab veelgi hoogu juurde. Seda ja nii mõndagi muud sai tallele pandud äsja toimunud Tallinn Fashion Week´il uusimate trendidega tutvudes ja neid kaemas käies.
“Tuleb lihtsalt julge olla. Tuleb olla ekstra,” andis üks silmatorkavasse ruudulisse kostüümi rõivastatud külastaja soovituse, kuidas selle aasta trendidega sammu pidada. Elegantselt rohelisse rüütatud naine leidis jällegi, et käesoleva kevade ja suve populaarseimaks värviks paistab saavat fuksiaroosa. “Kui siin ringi vaadata, siis paistab küll, nagu fuksiaroosa oleks korraga väga-väga moes,” naeris naine.
Peenesse musta kostüümi riietatud noormees arvas aga, et käesoleval kevadhooajal tulevad kindlasti moodi mitmesugused idamaised lõiked. “See tuli välja ka Alexanderlingi moešõust,” kinnitas noormees. Kireva punase barreti ja ruutu-kujuliste kaardimaskiprillidega punajuukseline daam pakkus samas, et käesoleva kevade ja suve suurimaks trendiks saab kahtlemata moebränd nimega Denim. “Mina arvan, et taaskasutus on täiega 2023,” leidis seevastu modernselõikelisse musta kleiti riietatud noor naine.
Kirevate mustrite kõrval võidutseb taaskasutus ja looduslikud materjalid
Tallinn Fashion Week tõi lavale värsked kevadsuvise hooaja moesuunad ning ajatud disainerrõivad kodumaistelt moeloojatelt ja -brändidelt. Energiast tulvil värvitoonide ja kirevate mustrite kõrval võidutses ka taaskasutus ja sada protsenti looduslikud kangad. Muu seas tõi loomade eestkosteorganisatsioon Loomus koostöös kohalike disaineritega Tallinna moenädala lavale kollektsioonid, mis on pealaest jalatallani loomasõbralikud.
“Soovime näidata, et moodi saab teha ka ilma loomadele halba tegemata,” selgitas MTÜ Loomus juhatuse liige Sirli Spelman riidekollektsiooni loomise tagamaid. Spelmani sõnul on tänapäeval olemas juba väga palju alternatiivseid materjale, mida asendusena kasutada. “Lisaks julmusevabadele kehakatetele tooime sel korral fookusesse ka taaskasutuse,” rääkis ta. “Näeme ju, et moemaailma keskkonnajalajälg on suur. Seetõttu olemegi kaasanud EKA tudengid, et näidata, kuidas nii öelda eilne rõivas ovõib tegelikult ka tänasel päeval väga moekas olla.”
EKA magistrant, hõbenõelaga pärjatud noor moelooja Cärol Ott esitles aga Keenias valminud erikollektsiooni, mille loomisel kasutati ainult vanu rõivajääke. Nimelt saadavad Euroopa, USA ja Aasia igal aastal oma vanu rõivaid annetustena Aafrikasse. Paraku pole suur osa neist tegelikult kasutuskõlblikud ja satuvad hoopis sealsetele prügiväljadele ja loodusesse. Just nendest jääkidest ongi valminud eriskummalised kangakombinatsioonid, kusjuures enamik kollektsioonist on tehtud vanadest teksapükstest.
“Teksat ennast on ju meeletult kulukas toota,” valgustas moedisainer Cärol Ott konkreetse materjalivaliku tagamaid. “Leian, et kui sellesse protsessi juba nii palju vaeva sisse on pandud, siis võiks saadud tulemust ka maksimaalselt ära kulutada. Kui kellelgi tuleb näiteks pükstesse auk sisse, siis saan mina seda jällegi enda kollektsioonis kasutada ja riide kui sellise eluring läheb edasi.”
Ühe kollektsiooni ekslusiivseima tootena näitab noor moekunstnik aga beežilaigulist ja laiareväärilist heledat mantlit, mis tehtud erinevatest seelikutest ja pükstest. “Kokku tulebki selline unikaalne muster,” demonstreeris Cärol Ott mantli eripärast tekstuuri. Huvitava detailina osutas moekunstnik ka rõivaeseme varrukatele. “Nendena on kasutatud püksisääri,” tähendas ta. “Nimelt oli pükstel endil tagumiku peal suur auk ja mitmed katkised kohad, seevastu sääred olid täiesti kasutuskõlblikud.”
Merepäästevarustusest saapad tõid EKA tudengile rahvusvahelise tunnustuse
Lisaks rõivastele hakkavad silma ka Cärol Otti loodud aksessuaarid – näiteks hiiglasliku ja ebasümmeetrilise äärega must peakate. “Kõigepealt tegin sellise mütsi tooriku, mille peale sain tõmmata kanga ja katta selle erinevate materjalidega. Seejärel kasutasin teatud tüüpi emulsiooni, et kangas kõvaks läheks. Peale seda sain tooriku juba eemaldada ja müts oligi valmis.”
Nagu disainer ka ise tunnistab, siis on tema valitud moesuuna üheks eesmärgiks kahtlemata vanade riiete taaskasutuse propageerimine. “Kasutuskõlblikud riided saab ju uuele ringile lasta. Kõlbmatuks muutunud rõivaesemeist võib ju aga midagi uut teha,” leidis Cärol Ott.
Tallinn Fashion Week´il näidati ka, et mitte ainult vanadest riietest ei saa teha midagi uut. Täiesti vabalt sobib kuulsusrikka moeloomingu lähtematerjaliks ka oma elu ära elanud merepääste varustus. Just sellise geniaalse idee peale tuli jalatsidisainer Hedy Kohv, kes võitis mõned päevad tagasi rahvusvahelisel jalatsidisaini konkursil Global Footwear Awards auhinna noore jalatsidisaineri kategoorias.
“Just need samad saapad tõidki selle võidu siia EKAsse ja ühtlasi ka mulle,” rääkis värskelt auhinnaga pärjatud moekunstnik, käes enda sõnutsi üks suhteliselt näotu välimusega koormarihma. Just see rihm teda auhinnaga pärjatud kollektsiooni loomiseni viiski. “Mul oli see rihm parajasti käepärast, ka olin ma teatavas mõttes loomekriisis,” meenutas Kohv eriliste jalavarjude loomislugu. “Nii otsustasingi, et harutan selle rihma lahti. Muidu oli see liiga paks millegi tegemiseks. Kui rihma aga avasin, siis tuli selle seest välja äärmiselt kaunis lilla kangas. Sedamaid teadsin ka, et sellest peavad saama jalatsid.”
Paar vanast merepäästevarustusest saapaid, hinnaks 900 000 eurot
Muljetavaldavate jalanõude valmistamisprotsess käis Hedy Kohvi sõnul haute couture´i meetodil. “Kuna kasutatud kangaribadest polnud võimalik lõikeid teha, siis hakkasin jalatsit otse liistule üles ehitama,” kirjeldas moekunstnik taiese valmistamiseks kulunud pikka protsessi. “Kõik mõõdud ja muu selline tuli alles töö käigus. Seepärast oli ka palju äpardusi ja uuestitegemist. Välja küll ei paista, aga tegelikult on nende jalatsite vahel lugematu arv käsitsi tehtud õmblusi. Nii et nende jalanõude tegemine võttis ikka omajagu aega ja vaeva.” Auhinnaga pärjatud jalanõude hinnaks ütleb moelooja vähemalt 900 000 eurot. “Tegemist oli tõepoolest väga ajamahuka tööga – masinatega pole siin võimalik midagi ära teha,” märkis ta.
Julmusevaba moešõu magusaimaks kirsiks tordil olid aga naturaalsetest materjalidest valminud retrohõngulised kittelkleidid. “Mulle tundub küll, et Eesti naiste seas on kitlimood tasapisi tagasi tulemas,” leidis brändi Kittelmood asutaja Katre Kaarenperk. “Soovitakse kanda selliseid femiinsemaid kleite. Kes siis ei tahaks tunda end ilusa ja naiselikuna? Panna kleit selga ja olla korraga tähelepanu keskpunktis.”
Inspiratsioonina osutas Kaarenperk nii-öelda vanaema kitlile, mida veel lapsepõlvest mäletab. “Need rõivad olid ju omal ajastul ka väga populaarsed. Alati saab mängida ka näiteks pikkusega, mõelda, kas paned või ei pane vööd peale ja nõnda edasi. Võimalusi välimuse uuendamiseks on mitmeid.”
“Minu Tallinna” võttegruppi lemmikuks sai aga kollane kittelkleit, mida kaunistavad pastelsetes toonides kiilid ja sidrunipoolikud. Lisaks langeb vöökohalt alla lai, samasuguse mustriga vöö. Kleidi ülaosa on seevastu tagasihoidlikum, kandes suurte kujundite asemel samades värvitoonides väiksemaid mummusid. Pilkupüüdvat kittelkleiti silmitsedes peab tõdema, et Tallinn Fashion Week on selleks korraks lõppenud. Kaasa sai võetud aga hulgaliselt uusi ideid, mida ilmselt käesoleva kevade ja suve tänavapildis ka nägema hakkame.
