Järgmisest aastast rakenduvat automaksu on reklaamitud ka kui vahendit Tallinna ummikute vähendamiseks. Pealinn uuris, kui palju see tõele vastab.

Autoomanike liidu juhatuse liige Simmo Saar: Automaks ei likvideeri Tallinnas ühtegi ummikut
Automaks ei võta kuidagi Tallinnas liiklust vähemaks ega likvideeri ühtegi ummikut. Inimesed, kes on sunnitud autot kasutama, teevad seda edasi. Mu Mustamäel elav hea sõber jalutab või sõidab rattaga praegu paar kilomeetrit tööle. Ta ütles, et kui peab seisva auto eest maksma, hakkab ta sellega juba “kogu raha eest” sõitma. Enamjaolt on ta sõidud seotud maal elavate vanemate külastamise, laste huvitegevuse ja perekondlike väljasõitudega. Kui oskamatult püütakse inimeste käitumist motiveerida, siis võib saada soovitule täiesti vastupidise efekti.  Automaksu kehtestamise kavatsuse puhul teeb veel kurvaks tõsiasi, et maksu planeerimisel on silmas peetud ainult ühte – riigieelarvesse laekuvat  120 miljonit eurot.
Maal pole võimalik autota elada, alternatiivid liiklemiseks lihtsalt puuduvad. Ka jääb selgusetuks, miks  maksustada seisvaid autosid, sest neil ju mootor ei tööta ega tooda ka heitgaasi. Eestis juba kehtib automaks ehk kütuseaktsiis, mis toob sel aastal riigikassasse 510 miljonit eurot. Paraku teedevõrku suunatakse sellest kokku vaid 231,8 miljonit.

Tee-ehitusettevõtte Verston juhatuse liige Veiko Veskimäe: Ajaloo jooksul on maksustatud nii habemeid kui ka telereid
Kõige tähtsam on ikkagi see, et mis on selle maksu eesmärk. Aegade jooksul on ju riigikassa täitmiseks igasuguseid makse kehtestatud, ajaloost teame, et maksustatud on nii habemeid kui televiisoreid. Kui automaksu eesmärk on vähendada autostumist linnades, siis on see küll üks meede, aga sellest üksi ei piisa. On vaja mõelda ka sellele, mis on need alternatiivsed võimalused auto kasutamisele. Inimestel on vaja jätkuvalt liikuda ja kaupu on vaja vedada. Autode kasutamise populaarsus näitab ainult seda, et kõik muud pakutud alternatiivid on seni olnud autost kehvemad. Ja kui automaksu raha kokku kogutakse, siis peaks selle investeerima tõesti ühistranspordi mugavuse parandamisse ja jalgrattateede ehitamisse ja hooldamisse. Võime ka mõelda lähema seitsme aasta jooksul uute trammiliinide ehitamisele Viimsisse, Lasnamäele ja Peetrisse – aga kas see automaks siis läheb ikka selleks otstarbeks? Kui riik ütleks, et automaks on mõeldud Euroopa nõuetele vastavate maanteede väljaehitamiseks, siis seegi annaks automaksule hoopis teise vaate. Aga praegu ei investeeri riik ka kütuseaktsiisi teedesse.

Näitleja ja laulja Katrin Karisma: Automaks võiks minna teede ehitusse
Mina leian, et kui automaks läheks täielikult teede ehitusse ja korrashoidu, siis oleks see maks hea. Sel juhul ei tohiks meil ju automaksu vastu midagi olla. Kogu maailmas makstakse automaksu sel põhjusel. Aga automaks ei tohiks olla ebaõiglane, vaid maksta tuleks vastavalt sellele, milline on kellegi auto. Need, mis rohkem õhku rikuvad, peaksid olema rohkem maksustatud. Mina elan maal ja mul on autot väga vaja linnas käimiseks. Tuhat eurot aastas võiks maks olla nendel, kel on hiigelsuur saastav auto. Minu auto on niisugune pisikene ja kui ma peaks nii palju maksma, oleks see ebanormaalne. Ei usu, et nii tehakse. Las Porsche omanikud maksavad tuhat eurot, Škoda inimesed võiksid piirduda paarikümne euroga kuus. Ma arvan, et paljud mõtlevad samamoodi. Inimesed ei ela ju enam päris peost suhu palgapäevast palgapäevani ja paarkümmend eurot ei tee veel kedagi vaeseks.

Roheliste erakonna kaasjuht Evelyn Sepp: Üle Eesti leidub paraku kohti, kus autota ei pääsegi liikuma
Autostumine võtab ebaproportsionaalselt suure osa meie ühisest avalikust ruumist ära autoteedeks ja parklateks. Viimastel aastatel ostab Tallinnas uue auto aastas enam kui 50 000 inimest. Igale autole planeeritakse neli parklakohta ja igaüks neist võtab elurikkusest välja umbkaudu 15 m2. Lisaks kümned tuhanded autod, millega sõidavad linna ja läbi linna inimesed lähivaldadest. Aga mida neil muud teha, kui ühistransport lonkab või sõida-ja-pargi parklad ja korraldus on ajale jalgu jäänud. Ammu oleks pidanud olema üle Eesti regionaalne transpordikorraldus integreeritud, ajagraafikud sünkroniseeritud, rattaparklad ja tellimustranspordi süsteemid rakendatud. Aga see pole olnud prioriteet. Üle Eesti on küll ja veel kohti, kust oma autota ei saagi liikuma. Automaks peaks seega tõesti omama keskkondlikku mõju tarbimisele. Kasuks tuleks vähem autosid ja nende pikem kasutus, massi ja võimsuse järgi maksustamine lisaks heitmekogusele, tasuta parkimise keelustamine jne. Kuni on odavam elada keskkonna ja teiste inimeste elu ja tervise arvelt, peabki see olema kallis ja taunitav ehk aitama targemate ja säästvamate valikuteni.