Eestis paistab süvenevat varjatud tööpuudus: jutt käib inimestest, kes töötukassa töötute statistikas ei kajastu, kuid kes otsivad tööd. Seega ei näita ametlik registreeritud töötuse number tegelikku olukorda. Kas jätta need inimesed enda hooleks või püüda neid ikkagi koolitustele meelitada?

Kuigi paljud ettevõtted justkui otsivad inimesi, on hulk pikaajalisi töötuid töötukassa vaateväljast lahkunud. Nad eelistavad end pigem juhuotstega vee peal hoida, selmet viletsamat alalist kohta vastu võtta.

Tavaliselt suureneb varjatud tööpuudus just kriisiperioodil. Kui aga majanduses on head ajad, leiavad paljud varjatud töötud endale ametid. Seega, kui statistiliselt on Eestis pisut üle 50 000 ja Tallinnas üle 21 000 töötu, siis peegeldab see tegelikku olukorda ainult osaliselt – kui mitte öelda, et ilustab. Kui arvestada juurde kõik alla oma võimete ja juhuotstega tegutsejad, kes madalapalgaliseks turvatöötajaks või teenindajaks ei lähe, võiks töötute koguarvule vabalt ka paarkümmend tuhat otsa kirjutada. Aga see on vaid spekulatsioon.

Nii-öelda ametlike töötute hulgast lahkutakse paljudel põhjustel. Töötukassale tuleb teatada arvel oleku lõpetamiseks, kui asutakse tööle, õppima või kutsutakse ajateenistusse. Ka lühiajaline ajutine töö peatab selle.

Tõsi, alates septembrist 2020 on lubatud tööampsud, mida poliitikud esitlesid toona avalikkusele kui suurt vastutulekut. Kuid praegu töötutega vesteldes selgub, et eelistatakse end pigem arvelt maha võtta, sest juhuotsi tehakse rohkem kui lubatud kuni kaheksa päeva ulatuses kuus. Lisaks on elukallidus võrreldes 2020. aastaga määratult tõusnud. 

Loomulikult moonutab statistikat tööotsijate kohta õppima asumine, mis inimese automaatselt ametlike tööotsijate ridadest välja arvab. Seega muutub töötuse statistika alati septembri alguses paremaks. Tänavu läks nõnda arvelt maha 3700 inimest.  Ükski kõrgkool või muu õppeasutus ei maksa aga stipendiumi, millest oleks võimalik ära elada. Nii jääb vajadus tööd leida alles vähemalt tuhandetele – isegi kui eeldada, et osal olid mingid väljapääsud leitud. Seega tere tulemast halli töötuse tsooni!

Tüüpiline varjatud töötu: tavaline pereinimene

Mõistagi ei kehtesta reegleid töötukassa juhatus, vaid ühe või teise valitsuse poliittahe. Otsesed uuringud varjatud töötuse kohta on meil puudunud. Samas – mida rohkem töötust, seda rohkem küsitakse omavalitsustelt sotsiaaltoetusi. Mida vähem suudab töötuid aidata töötukassa, seda enam peavad seda tegema omavalitsused.

Kes on tüüpilised varjatud töötud, kes sideme töötukassaga kaotanud või lõpetanud? Neid leiab väga lihtsalt, kui helistada tööotsimise kuulutustes toodud numbritel. Ühtlasi puruneb arusaam – millest lähtuvad ilmselt paljud –, et kuulutuse kaudu otsivad tööd ja reklaamivad ennast valdavalt luuserid, kel mingi sõltuvus ja kes seetõttu ettevõtetes sobivusvestlustel ei suuda käia. 

Kaugel sellest. Tegemist on täiesti tavaliste, karskete elukommetega pereinimestega, kes pole töötukassast uue ameti leidmise osas eri põhjustel abi saanud. Neid võib nimetada ka vaeghõivatuteks, sest mingid (juhu)tööotsad enese vee peal hoidmiseks on käsil, aga nad tahaksid töötada ja palka saada rohkem ning vastavalt oma võimetele.

“Kuigi ma olen kakskümmend aastat tööturul olnud, on praegune periood minu jaoks kõige raskem,” nentis näiteks 39-aastane Andreas. Kuulutuses on ta märkinud, et omab nii IT-oskusi kui suudab töötada keerulisema, nüüdisaegse põllumajandustehnikaga. Uut tööd on mees otsinud umbes aasta.

Andreast võib üldse multitalendiks nimetada. Lisaks kaasaegse traktoristi oskustele on ta lõpetanud kunstiakadeemia sisearhitektina. Tema sõnul on IT ja masinad tänapäeval lähedased, sest põllu- ja ehitustehnika on täis peeneid aparaate-arvuteid.

Viimati töötas Andreas üsna suures kasutatud autode müügiettevõttes, kus tegeles sõidukite pisiremondiga. Sealt koondatuna oli töötuna arvel ja läbis mõned kursused. Kuid nagu ta ütleb, praegu midagi mõistlikku silmapiiril ei paista.

Võib arvata, et töötukassa konsultantidel on temasugusega üsna keeruline midagi pihta hakata. Taoline inimene lihtsalt selleks tööle ei lähe, et oleks, kus käia. Seda enam, et elab elukaaslasega kahekesi ja lapsi pole.

Küll on lapsed, ja koguni kolm, järgmisel kuulutuse kaudu tööotsijal Nataljal, kes sooviks saada liinitööliseks või pakkija-komplekteerijaks. Töötukassaga pole ka temal enam sidet, sest naine võttis vastu ajutise väikse tööpakkumise, mis tema muret muidugi ei lahenda. Statistiliselt pole ta enam töötu, aga faktiliselt on seda edasi. Eelmisest töökohast, lihakombinaadist, tuli naine ära, sest tervis ei pidanud raskete kastide tõstmisele vastu. Elab linna lähedal maal ja see muudab seisu kehvemaks. 

Kui paljud ettevõtted kasutavad inimeste tööle-keskusesse veoks oma busse, siis Natalja sellele loota ei saa. Häälest kostab tuntavat kibestumust, kui naine räägib, et igat pakkumist pole mõtet vastu võtta, vaid peab rehkendama, et autosõit ära tasuks.

“Poodi klienditeenindajaks ma ei taha, olen proovinud,” kostab ta, kui küsin, kas ei tasuks ehk end sättida mõne vaba pakkumise järgi.

Pikaajalisi töötuid kiputakse petma

Üsna sageli kostab tööotsijate jutust, et peljatakse enda ära kasutamist ja tööpakkujaid ei usaldata. Sageli on tööpakkujad ühtlasi stampkujutelma küüsis, et kuulutuse kaudu otsib tööd vaid põhjakiht ja pakutakse kas ebanormaalselt väikest palka või tööd alltöövõtja alltöövõtja alltöövõtja juures, kellelt suure tõenäosusega jääb tasu saamata. Rääkimata lepingu sõlmimisest ja riigimaksudest. Kui oled kaua töötu olnud, võta aga vastu mis pakutakse, näib olevat paljude loogika.

“Naine ütleb samuti, et võta aga vastu, mis pakutakse, aga mina tahan oma eriala, sest töö peab ikka meeldima,” rääkis 30ndates ehitusmees Tarmo. “Kui aus olla, siis eks ma ikka vaatan palganumbrit ka.”

Töötukassasse viis tee, kui väiksem tööandja suisa oma tänavalt, kelle eestvõttel Tarmo Rootsis päikesepaneele paigaldas, manalasse lahkus. Töötukassa abil mees tööd ei saanud, vaid leidis ise ühe otsa. Kuid nüüd on ta topelt ettevaatlik, sest eestlasest ettevõtja oli meelitanud ta tööle Soome, kus kolm päeva sai objektil rabatud, kuni oli selge, et tegelikult midagi ei maksta. “Läksin kinnisilmi suurt raha teenima, aga näed, see maksis kätte,” lisab Tarmo. 
Enda sõnul on Tarmo täiskarsklane ja suitsu ei tee. Ometi – mõistlikke pakkumisi ei tule. 
Samal päeval, kui Tarmole helistasin, oli ta kutsutud võsa lõikama. Aga Tarmo sõnul võis juba pakkuja jutust aru saada, et asi kisub kaudseski mõttes võssa, sest kes on konkreetselt tööandja, ei selgunudki. Töötukassa konsultandi kohta jagub Tarmol aga vaid häid sõnu: too oli olnud igati toetav.

Üldiselt muster kordub: mingid tööotsad liiguvad, aga need on igas mõttes alla võimete. Teiste tööotsijate hulgas paistab silma 50ndates Ants, sest tegemist on ühtlasi heas mõttes fanaatilise sportlasega. “Meie elu on sportlik elu,” ütleb Ants oma pere kohta. Ta kasvatab koos abikaasaga kaht last, kes on näidanud nii karates kui korvpallis häid tulemusi. “Just laste pärast otsin öötööd, et saaksin nende trennidega tegeleda,” räägib Ants, kes on turvamehena ametis olnud mitmetes turvafirmades ja viimati regionaalhaigla valves. “Ma olen 30 aastat öösiti töötanud,” jätkab vestluskaaslane. “Kümneid tööpakkumise kuulutusi ripub üleval, aga ega need ei kehti: kui helistad, öeldakse, et inimene on juba leitud. Kogu aeg ainult üks ja seesama.”
Tõenäoliselt on paljudel ettevõtetel põhjusel, et mõni inimene töötab lihtsamas ametis vaid mõne tunni ja paljud vaid mõne päeva, lihtsam kuulutust pidevalt üleval hoida kui hakata seda maha võtma.

Vee peal hoiab Ants end juhuotstega, näiteks käib turvamas suurüritusi, kui mõni turvafirma lisatööjõudu on vajanud. “Päevaseid variante, kus peab kusagil Rimis või Prismas kogu aeg püsti seisma, ei võta ma vastu põhimõtteliselt,” lisab mees. Tema šansse kahandab asjaolu, et inimesi asendavad turvatöös üha rohkem kaamerad.

Kui ametlikust statistikast nähtuv tööpuudus on meil kuus-seitse protsenti, siis kui palju võib olla tegelikult tööotsijaid?

Majandusteadlase Raul Eametsa sõnul aitavad meid tõele lähemale tööjõu-uuringud, mille tulemusi saab võrrelda paralleelselt töötukassas registreeritud töötute numbritega. Statistikaameti tööjõu-uuringuid avaldatakse kord kvartalis, kahe-kolmekuulise viiteajaga, ja seal peaksid kajastuma kõik inimesed, kes tööd otsivad. Eametsa kinnitusel on tööjõu-uuringute ja töötute statistika tulemustel vahe olemas, ehkki mitte suur. Omaette kategooria on Eametsa sõnul varjatud töötute hulgas aga heitunud: inimesed on loobunud töö otsimisest, sest nende arvates nad  niikuinii  midagi ei leia.

Tööjõu-uuringud pakuvad suuremat numbrit

Registreeritud töötute arv ja Eesti tööjõu-uuringu (ETU) tööotsijate arv lahknevad, on tunnistanud ka töötukassa analüütikud. Näiteks 2010-2016 moodustas registreeritud töötute arv ETU töötute arvust 60-70%. Aastal 2017 aga tõusis registreeritud töötute ja ETU töötute arvu suhe 78%-le ja 2018. aastal 87%-le. Alates 2021. aastast on aga hoopis vastupidi: ETU järgi on tööotsijaid hoopis vähem kui neid on nii-öelda ametlikult arvel. Millega seda kummalist nähtust põhjendada, on raske öelda. Ukraina põgenikud on ju meil alates 2022. aastast.
Seega kogu varjatud tööpuudust ETU välja ei too, kuigi eraldi vaadeldakse näiteks neid, kes oma ameti jaoks üleharitud.

Võimalik, et vastuseid paljudele küsimustele sisaldab töötukassa poolt hiljuti tellitud uuring pikaajaliste töötute probleemide uurimiseks – et mida nende heaks saaks veel ära teha, kuidas koolitusi-kursusi nendele paremini kohandada.

Töötukassa nõunik Lauri Kool ütleb, et töötamine on Eestis vabatahtlik ja kedagi sundida ei saa. Ei saa sundida ei tööle ega töö leidmiseks abi otsima. 

“Mida teha et inimene nö ära ei kaoks,” esitab Kool retoorilise küsimuse. “Rahvastikuregister, töötamise register, kohalik omavalitsus – seal on pilt inimese tegevusest, elukohast. Töötukassa on eelkõige nö turvavõrk töö kaotamisel ja toeks uue töö leidmiseni. Kindlasti on täiesti eraldi teema nö kadunud inimesed, kellest keegi midagi ei teagi – ei elukohta, ei terviseandmeid.”
Kool kummutab ühtlasi arvamuse, nagu ei saaks töötukassast – näiteks pärast ajutise tööotsa tõttu enese arvelt maha võtmist – uuesti tuge.

Kas töötukassa võiks olla tõhusam?

“Iseenesest saab tööotsijana ennast meie juurde kirja panna iga inimene ja nii mitu korda kui tahab,” ütleb ta. “Kui inimene tahab rahalist toetust, hüvitist, siis siin oleneb nüüd küll kõik sellest, kui palju tal on tööstaaži jne.  Otseselt pole aga oluline, kas keegi on meie juures esimest, teist või kolmandat korda. Kui võtame näiteks inimese, kes oli arvel mitu aastat – meil on isegi olnud kunagi üks inimene kümme aastat arvel ja ta sai lõpuks isegi tööle –, siis tema enam rahalist tuge lõputult ei saa. Küll proovitakse leida võimalusi, mis aitaks tal tööd leida: praktika, koolitused jne.”

Riigikontrolli audiitorid, kes pisut enam kui aasta tagasi töötukassa koolitusi uurisid, leidsid kokkuvõtteks, et põhiline, mis töötukassal puudu, on tagasiside: “Ehkki töötukassa pakub koolitusi üha rohkem ja selleks kulub aina suuremaid summasid, puudub töötukassal ülevaade sellest, kas koolitusest on uue töö leidmisel kasu.”

Riigikontrolli analüüs näitas, et aasta jooksul pärast koolitust on tagasi tööturule jõudnud kolmveerand töötutest. Otseselt töötukassa abil õpituga seotud töökoha olid leidnud kahjuks aga vaid vähem kui pooled. Töötukassa vahendusel on võimalik teatavasti õppida keeli, täiendada oma digioskusi, omandada ettevõtlusteadmisi, kuid kõige populaarsemad on töötute hulgas erialakoolitused. 

Millistest koolitustest on töötutele rohkem ja millistest vähe abi – üsna palju jäi analüüs 2022. a kinni nii tööriistakasti puudulikkuse kui ametkondade kokkulepete taha. Neid küsimusi käsitleb ka haridus- ja teadusministeerium.

Keerulisemaks muudab olukorra aga tõsiasi, et kohast, kuhu oleks raha juurde vaja – koolituste arendamiseks, et ka varjatud töötust hõlmama hakata – võetakse seda ära. Nüüdseks on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis küpsenud plaan muuta töötushüvitiste süsteemi, millega esialgsel hinnangul hoida kokku üle 130 miljoni euro. Ühe võimalusena on välja pakutud töötutoetuse kärpimist üheksalt kuult kuuele.

Kuna praegu kasutatakse tööpuudusest rääkides kõige sagedamini ametlikult registreeritud töötute andmeid, mis varjatud töötust ei hõlma, muutub pilt edaspidi ilmselt lisaks raha kokkuhoiule veelgi ilusamaks. Lihtsalt üha suurem hulk töötuid kaob töötukassa vaateväljast ja seega ka kõige kasutatavamast statistikast üha kiiremini minema.

Üsna ühemõtteliselt tähendab see reform ühtlasi varjatud tööpuuduse märkimisväärset suurenemist.

Arvamust, et tööpuuduse tegelik kasv seisab veel ees, kinnitab muide värbamisettevõtte CV.ee mõne nädala tagune uuring. Selles osalenud tööandjatest on 75% plaanis veel koondada üks kuni viis töötajat, 13% tööandjatest on plaani võtnud kuue kuni kümne töötaja koondamise. 6% tööandjatest pole veel otsustanud oma koondamise plaane ning 3% plaanib koondada lausa rohkem 40 töötajat.