„Rohepealinn ei jää ainult loosungiks ja ühe aasta projektiks,“ ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kinnitades, et suur osa eelmisel aastal tehtud asjadest oleks tehtud ka ilma rohepealinna tiitlita. „Kuid see tiitel andis rohkem motivatsiooni ja energiat häid ideid ellu viia.“

Kõneldes sellest, mida möödunud aasta Euroopa rohelise pealinna tiitlit kandnud Tallinnas ka tulevikus jätkata, rõhutas Kõlvart ühe pikemaajalisema tegevusena koostööd energiakontserniga Utilitas. „Meie nägemuses tekivad Tallinnal 2027. aastaks uued energiaallikad, mis kasutavad keskküttesüsteemis ära nii reovett kui ka merevett, asendamaks senist gaasikütet. Sellega tagab Tallinn ka oma energiasõltumatuse, sest me ei sõltu enam importgaasist. See on meile tähtis ka julgeoleku aspektist.“

Teine suurem ja samuti pikemaajalisem projekt, mis samuti alanud aastal jätkub on Test in Tallinn. Sellega on linn saanud juurde palju koostööpartnereid nii kohapealt kui ka välismaalt. „Nad kõik soovivad pakkuda oma tooteid või teenuseid ning meie omakorda saame valida, mis meile sobib. Saame pakkuda kompleksteenust, et see oleks mugav partneritele. Peame ka ise arendama linnasüsteemi, et luua paremat koostööd erinevate linnastruktuuride vahel,“ märkis linnapea.

Rohejälg jätkub

Kuigi Tallinn 2024. aastal enam Euroopa rohelise pealinna tiitlit ei kanna, siis oma paljude eelmisel aastal alanud tegevustega läheme edasi, lubas rohepealinna 2023 juht Krista Kampus. „Jätkame kindlasti rohejälje projektiga, millega saame jätkuvalt parandada linnaruumi. Senisele lisaks on kavas otsida näiteks uusi kohti väikestele parklatele või leida teisi kohti nn rohesekkumiseks.“

Ta tõi esile, et praegu vaatab linna loodud töögrupp ka väga põhjalikult läbi möödunud sügisel aset leidnud rahvakogul pakutud ettepanekuid. Põhiline siht on võimalikult palju häid ideid ruttu ka ellu viia.

Tallinn hakkab sel aastal ehitama ka täiesti uut ringmajanduskeskust, mis näitab suunda liikuda jäätmejaamadest uut tüüpi ümbertöötlemise keskuste juurde. „Eesmärgiks on, et võimalikult vähe jäätmeid veetaks prügimäele ning võimalikult palju saaks võtta uuesti ringlusse,“ rõhutas Kampus.

Elektriautode laadimistaristu

Ehkki rohelise pealinna üritused on läbi, siis käivitatud muudatustega minnakse ikkagi edasi, kinnitas ka Tallinna linnastrateegia direktor Raido Roop.

Kindlasti hakatakse tänavate remondi juures mõtlema rohkem jalgratturitele ja jalakäijatele ning haljastusele. „Kuna tänavatele on tulemas järjest rohkem elektriautosid, siis meil on valminud ka kontseptsioon, kuidas luua avalikku elektriautode laadimistaristut. Selle kohaselt hakkame me linnamaale koos partneritega järjest uut taristut rajama,“ avas Roop kaarte alanud aastaks.

Mustamäel Akadeemia teel aga hakatakse koos Tallinna Tehnikaülikooliga ja Kredexi finantstoetusel tervikrenoveerima ühte nn hruštšovka tüüpi elumaja. „Kui teeme seal tehaselise renoveerimise, siis suures osas finantseeritaksegi seda väljastpoolt ning majaelanikud peavad ise juurde panema väiksema osa,“ kirjeldas ta. Ehk ühe maja puhul tuleb 400 000 eurot välistoetustest ning 100 000 eurot panevad majaelanikud laenu abil ise juurde.

Rahvakogu ettepanekutest on aga ühe fookusteemana esil piirkiiruste vähendamine. Ka sellel aastal tuleb juurde mitmeid tänavaid, kus piirkiiruseks saab 30 või 40 km/h. Hästi palju on kumanud läbi ka linnalooduse teema. „Peame hakkama leidma lahendusi valdkonnale infrastruktuur vs puud ja juured, kuid saame sellega kindlasti hakkama,“ lausus Roop.