"Maod lähevad rändama peamiselt seetõttu, et terraarium ei ole piisavalt turvaline ja maopidaja alahindab tema kitsastest kohtadest läbipugemise võimeid. Teine suur põhjus on inimlik eksimus, näiteks irvakile jäänud terraariumi uks," ütles keskkonnaeetik Mattias Turovski, kes on loodushariduse edendamisega tegeleva MTÜ Zoosemu üks vedajaid.
Kolmapäeval kell 19.21 said päästjad kutse Mahla tänavale, kus maja ukse ees takistas elanikele koju sissepääsu umbes meetri pikkune oranži värvi madu. Päästjad leidsid eest loiu roomaja, kes anti üle loomapäästegrupile.
Õhtupoole võttis ka mao omanik Häirekeskusega ühendust oma lemmiku leidmiseks ning sai loomapäästegrupi kontaktid, kes looma taas omaniku kätte hoiule toimetas. Loomakaitsegrupi esindaja Heiki Valneri sõnul kurtis omanik, et lemmikloom oli kodust pagenud juba nädala eest. Üllatav oli asjaolu, et kuigi madu oli leidmise hetkel loid, oli ta siiski elu ja tervise juures.
Mattias Turovski hinnangul pidi maol tublisti õnne olema, et ilmad liiga külmad ei olnud, sest siinset talve sellised lähistroopilised loomad looduses üle elada ei suudaks. Inimesele on antud maisi-roninastik ehk maisimadu tema sõnu täiesti ohutu.
“Ta ei ole mürgine, ei ole agressiivne. Tal puudub igasugune soov inimesesuuruse olendiga suhteid arendada, looduses söövad maisimaod suuremaid selgrootuid ja väikesemaid selgroogseid. Küll aga võivad plehku pannud maod ja teised eksootikud olla kaudselt ohtlikud meie loodusele, kuna võivad levitada näiteks Eesti liikidele ohtlikke seenhaiguseid ja muid tõbesid,” ütles Turovski.
Madu kasutab alati võimalust põgenemiseks
“Madude põgenemisaltisus sõltub paljudest teguritest, vaevalt kevad neist üks on, kui just ei ole mao terraarium kodus päikesepoolse akna lähedal (väga ebatõenäoline, reeglina mao terraariumitel on ikkagi soojuslambid vm soojendid). Sõltub liigist, looma vanusest, seisundist ja muust. Antud maisi-roninastik ehk maisimadu on reeglina väga uudishimulik ja ka suurepärane ronija ja pugeja. Pidavat olema ka maailma puurist põgeneja madu nr 1,” lisas Turovski.
Heiki Valner ei teeks antud loomaomanikule liigselt etteheiteid, sest loomade valvsust ja võimet tekkinud näiliselt soodsat olukorda ära kasutada ei maksa alahinnata.
“Meil on pandud määrustest ja seadustesse kirja, et omanik peab vastutama, see on ilus ja õige mõte. Me kujutame ette, et me suudame kontrollida ka loomi, aga loomad on paganama kavalad ja nad kavaldavat meid teinekord üle ja nii kui võimalus on, siis nad lipsavad minema. Maod on ju sellised hääletud liikujad ja piisab sellest, kui terraariumi kaas korraks lahti jätta,” tõdes Valner.
Põhimure hoopis hüljatud kilpkonnadega
Põhiprobleem on Heiki Valneri sõnul tegelikult kilpkonnadega – inimesed võtavad nad endale siis, kui nad on pisikesed, armsad ja väiksed, aga ühel päeval on nad suured ja siis visatakse nad sisuliselt loodusesse, et neist vabaneda. Valneri sõnul on mitmeid näiteid, kuidas kilpkonnad elavad isegi meie talve üle.
“Eksootiliste loomade ostmisel peaks olema eriti tähelepanelik esiteks looma seisukohast, teiseks meie looduse seisukohast. Minu enda isiklik seisukoht on see, et kõik need eksootilised loomad peaksid elama vabas looduses, seal, kust nad pärit on. See on üks paha äri, aga ega mina ei saa sellele kätt ette panna.”
