"Tallinn tegigi minust selle inimese, kes ma praegu olen."

Laulja Ivo Linna
fotod! Mikkeli muuseumis näeb Jüri Arraku varasemat loomingut (0)
14. september 2021
Jüri Arrak. "Nägu". 1972. Margus Punabi kogust.

„Arraku varast loomingut käivitavaks printsiibiks võib pidada temperamendist tulenevat pilahimu, mängulusti ja teravmeelitsemist, mida ta rakendas ühtviisi kõigele, mis parasjagu kunstilise huvi konksu otsa jäi,“ kommenteeris näituse üks kuraatoritest Tõnis Tatar.

Vaata galeriid (12)

18. septembril avatakse Mikkeli muuseumis näitus „Noor Jüri Arrak. Tormid ja vormid“, mis tutvustab Jüri Arraku varase loomeperioodi teoseid kuuest erakogust. Teoste seast leiab ka varem eksponeerimata taieseid. Näituse kuraatorid on Aleksander Metsamärt ja Tõnis Tatar, kujundaja Peeter Laurits.

Näitusel saab tutvuda Arraku loominguga 1960. aastatest 1970. aastateni ‒ perioodiga, mida iseloomustavad kunstniku otsingud ja eksperimendid sulaaja avangardi kontekstis.

„See oli ühtlasi aeg, mil uued mõttevoolud ja kultuuritegelaste tihe omavaheline läbikäimine innustas looma ja eksperimenteerima kunstiga, mis liikus toonase publiku maitse piiridel,“ kirjeldab üks kuraatoritest Aleksander Metsamärt, lisades, et tegemist on Arrakule omase kunstikeele vundamendiks saanud teostega, mida kogujate terav pilk on märganud väärtustada ja au sees hoida. Arraku kui mitmekülgse looja maalide kõrval on eksponeeritud tema sama perioodi joonistused, trükigraafika, metallehistöö ja raamatukujundused.

Arraku loomingu esimest kümnendit iseloomustavad mitmesuunalised vormilised otsingud. Stiililisteks märksõnadeks olid abstraktsionism, sürrealism ja uusrealism (nouveau realisme), kuid kunstnik tõrkus ühelegi voolule truudust vandumast. Järsk pööre leidis aset 1970. aastal, kui kunstnik kujundas esimeseks isikunäituseks valmistudes välja ehtarrakliku nn plahvatavate peade ja vinka-vonka kontuuridega laadi.

Eksponeeritud kunstiteosed pärinevad Andres Eilarti, Pekka Erelti, Reigo Kuivjõe, Kalle Laasbergi, Sven Pertensi ja Margus Punabi kogudest. Kõik need Arraku noorusaja tormilise loomeperioodi fantastilise vormikeelega teosed, mis tundliku kunstinärviga kollektsionäärid on eri viisidel, põhjustel ja valikuprintsiipidel omandanud, loovadomamoodi vaimsed portreed ka igast kollektsionäärist.

Näitusega kaasnevad publikuprogrammi üritused ning muuseumitunnid kõikidele vanuseastmetele. Näitus jääb Mikkeli muuseumis avatuks 1. veebruarini 2022.

Näituse kuraatorid: Aleksander Metsamärt, Tõnis Tatar

Näituse kujundus: Peeter Laurits

Graafiline disain: Külli Kaats

Muuseumitunnid ja tegevused lastele: Eneli Raal, Ilona Kroon, Berta Laura Vahtra

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.