Seekord kestavad kohalikud valimised vaid nädala, kuid keegi pole enam aheldatud ühe valimiskoha külge ja valimiskasti saab raskelt haige tellida ka maakoju või suvilasse. Oma ringkonnas saab hääletada ükskõik millises jaoskonnas, kuna nimekirjad on nüüd elektroonilised.

Kuna omavalitsuste valimistel hääletamine on koondunud ühte nädalasse, saab valida kogu selle aja vältel. Valimised algavad 11. oktoobril ja kestavad 17. oktoobrini. Esmaspäevast laupäevani kestab eelhääletamine. Esmaspäeva hommikul kell 9 algab ka elektrooniline hääletamine. Tallinna valimiskomisjoni esimehe Priit Lello sõnul on üritatud hääletamine valijatele võimalikult mugavamaks muuta. Esmaspäevast neljapäevani saab hääletada suuremates keskustes, olenemata inimese elukohast. “Tallinlased saavad nendel päevadel sedeliga hääletada ka kusagil mujal viibides,” selgitas Lello. “Uus on ka see, et pikeneb kodus hääletamise periood.”
Oma elektroonilist häält saab seekordsetel valimistel muuta pühapäeval valimisjaoskonnas sedeliga hääletades. “Midagi rohkem pole vaja teha, kõik tuvastatakse elektrooniliste valmisnimekirjade abil,” selgitas Lello. “Viimane sedelihääl jääb kehtima, eelmine elektrooniline kustutatakse. Elektroonilist valikut saab muuta ka varem jaoskonda minnes, kui see on enne antud. Aga pabersedelil antud häält enam muuta ei saa.”

Rohkem paiku valimiseks

Võrreldes eelmiste valimistega on erinev ka see, et Tallinnas on avatud rohkem valimisjaoskondi. “Me oleme suurendanud valimisjaoskondade hulka, et anda inimestele võimalus hääletada mugavamalt kodule lähemal,” lausus Lello. “Enam ei pea minema oma valimisringkonnas kindlasse jaoskonda, vaid võib vabalt valida, millises oma ringkonna jaoskonnas hääl anda. Näiteks kui valija elab Kristiine valimisringkonnas – aga Tallinnas on kokku kaheksa ringkonda –, võib ta valimiste päeval minna ükskõik millisesse Kristiines asuvasse jaoskonda valima. Keegi pole enam seotud ühe konkreetse jaoskonnaga. Aga see peab asuma oma valimisringkonnas. Kuid eelhääletada, nagu ma juba ütlesin, saab üle Eesti. See kehtib esmaspäevast neljapäevani. Reedel, laupäeval ja pühapäeval tuleb hääletada oma ringkonnas.”
Uudne on veel see, et Tallinnas avatakse ka kuus välijaoskonda. “Inimene saab minna ja hääletada seal telgis, kus on üsna samasugused tingimused nagu tavajaoskonnas,” ütles Lello. “See sobib nendele, kes ei soovi koroona tõttu siseruumides hääletada. Valimisjaoskondades on maski kandmine kohustuslik, sest tegemist on avaliku ruumiga. Kellel maski ei ole, sellele antakse see kohapeal. Samas ei piirata kellegi hääletamisõigust, kui ta mingil olulisel põhjusel ei saa maski kanda. Kõik inimesed lubatakse hääletama. Aga palume nii jaoskonna töötajate kui ka kaashääletajate tervise huvides siiski kõigil maski kanda.”

Pildiga dokument kaasa

Kodus on võimalik hääletada reedest pühapäevani, kui inimene ei saa haigestumise või liikumisvõimetuse tõttu minna valimisjaoskonda. Sel juhul tuleb tellida valimiskast koju. “Inimesed, kes ei saa jaoskonda valima minna ega taha seda teha ka elektrooniliselt, peaksid valimisnädalal andma sellest nii ruttu kui võimalik teatada oma linnaosavalitsusele,” ütles Lello. Teatamiseks sobib nii e-kiri kui telefonikõne. “Kui keegi on haigena mujal kui oma sissekirjutuse järgses elukohas, näiteks maakodus või suvilas või laste juures, saab ta ka seal hääletada, aga sellest soovist tuleks teatada omavalitsusele esmaspäevast neljapäevani. Siis tullakse kastiga tema asukohta. Tuleb silmas pidada, et kodus hääletamine pole mugavusteenus, see on mõeldud ainult neile, kel mingi tõsise takistuse tõttu pole võimalik endal jaoskonda minna.”
Valimisjaoskonda minnes peab olema kaasas isikut tõendav pildiga dokument. Selleks sobib ID-kaart, pass või ka juhiluba. Pensionitunnistus aga ei kõlba, kuna sellel pole pilti.
Hääletussedelile tuleb selgelt loetavalt kirjutada valitud kandidaadi number. Kui midagi läheb valesti, tuleb untsu läinud sedel tagastada jaoskonnakomisjoni töötajale, see kuulutatakse kehtetuks ja antakse välja uus sedel.
“Tahan tallinlastele südamele panna, et nad tuleksid ikka välja ja osaleksid nendel volikogu valimistel,” ütles Lello. “See on viis, kuidas linnaelanik saab demokraatlikul moel otsustada, kes järgmised neli aastat meie linna elu kujundavad. See on igaühe võimalus kaasa rääkida. Valimised on ohutud, terviseriskid on viidud miinimumini, oleme võtnud tarvitusele kõik abinõud, et nakkus ei leviks.”

Kas eestlane on aktiivne valija?

Viimasel kahel riigikogu valimisel on valimisaktiivsus tõusnud üle 60%. Kohalikel valimistel on see protsent jäänud tavaliselt 50 ligidale. Ometigi meie igapäevast elu mõjutavad just kohalikud otsused, aga oma hääle annavad vaid pooled neist, kel see võimalus on. 

“Mõnes mõttes võiks öelda, et kohalike valimiste tulemused mõjutavad igapäevaelu tõesti oluliselt rohkem, aga see trend on üle terve Euroopa ja tegelikult kõigis demokraatlikes riikides nii, et kohalike valimiste aktiivsus jääb alla parlamendi või presidendi valimiste aktiivsusele,” ütles  poliitikateadlane Tõnis Saarts.

Alates taasiseseisvumisest on üle riigi kohalikel valmistel osalenud keskmiselt umbes 50% hääleõiguslikest elanikest.

Erandina saab välja tuua 2009. ja 2013. aasta kohalikud valimised, mil valimisaktiivsus tõusis pea 10% võrra.

Mida võib täna ennustada – kui suurt hääletamisaktiivsust on oodata 2021. aasta kohalikel valimistel?

“Vaadates seda, kui suhteliselt loid on valimiskampaania ja väga selget valimiskonflikti ei olegi välja kujunenud, millel oleks tähenduslik kaal inimeste jaoks, siis võib prognoosida, et valimisaktiivsus tuleb selline nagu oli ka eelmiselt kohalikel valimistel. Seda ma ei usu, et teeme valimisaktiivsuse rekordi nüüd,” sõnas Saarts.  

Juba kuue päeva pärast 11. oktoobril algab kohalike valimiste eelhääletamine. Seekord on nii e-hääletamine kui ka valimisjaoskondades hääletamine pakitud ühte nädalasse. Valida saab iga päev. 

Tallinnas saab hääle saab anda ka välitingimustes. Ning tervislikel põhjustel võib valimiskasti tellida isegi suvilasse või maakoju. Selleks tuleb esitada kirjalik taotlus või helistada linnaosavalitsusse. Kodus hääletamine toimub 15. – 17. oktoobrini. 

Oma e-hääle võib valimispäeval sedeliga hääletades ära muuta

• Tallinna volikogu valimisel on hääletamisõigus valimispäevaks 16-aastaseks saanud tallinlastel. Volikogu valida saavad need Eesti kodanikud, kelle ametlik kodu asub 17. septembri 2021 seisuga Tallinn. Valida võivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel 17. septembri 2021 seisuga asub Tallinnas. Samadel tingimustel saavad kohalikel valimistel hääletada ka mujalt pärit välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
• Hääletamisõigust ja hääletamisvõimalusi linnas selgitab ka valimiste teabeleht, mis saadetakse valijale hiljemalt 7. oktoobril. Teabeleht saadetakse elektrooniliselt inimestele, kes on eesti.ee keskkonnas oma ametliku e-posti aadressi edasi suunanud, ülejäänud valijatele saadetakse teabeleht nende ametlikku elukohta paberil. Muidu saab valimiste kohta infot www.valimised.ee/et/kohalikud-valimised-2021 või tallinna lehel www.tallinn.ee/est/valimised/Tallinna-Linnavolikogu-valimised
• Elektrooniline hääletamine kestab ööpäev läbi 11. oktoobril kella 9-st 16. oktoobril kella 20-ni. Valimispäeval, 17. oktoobril, elektrooniliselt hääletada ei saa. E-hääletamise alustamiseks tuleb minna valimiste veebi avalehele valimised.ee Vahetult enne e-hääletamise algust avaldatakse seal valijarakendus koos e-hääletamiseks vajaliku info ja viidetega.
• Eelhääletamine jaoskondades toimub tänavu 11. oktoobrist 16. oktoobrini kella 12-20.
• Uuendusena saab valija pühapäeval jaoskonnas pabersedeliga hääletades oma e-hääle veel ära muuta. Esmaspäevast kuni neljapäevani on igas vallas ja linnas avatud vähemalt üks valimisjaoskond, kus saab hääletada väljaspool oma elukohajärgset valimisringkonda. Reedel, laupäeval ja pühapäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisringkonnas.
• Tervisehädaga või liikumisraskustega inimesed, kes soovivad hääletada sedeliga, saavad seda teha valimisnädala reedest pühapäevani. Kodus hääletamiseks tuleb helistada oma linnaosavalitsusse reedel ja laupäeval kella 12-20 ning pühapäeval kella 9-14.
• Hääletamisõigus puudub inimesel, kes on teovõimetuks tunnistatud või kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.