"Paljudel ei ole häid suhteid vanematega. Kui sa ei saa toetust oma kõige lähedasematelt, on elus edasi liikuda ja areneda väga raske."

Eneli Jefimova, noor ujumistalent
Energia hinnad kasvavad tormiliselt Teadlased: lahendus peitub süsiniku kinnipüüdmises ja tuumajaama rajamises (0)
15. oktoober 2021
Foto Ilja Matusihis

“Miks peaks müüma keegi energiat odavamasse piirkonda, kui saab müüa kallimasse. Seega võib hind veelgi kasvada,” ütles TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist. Neljapäeval toimus Riigikogus olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Kuidas elektri hind alla saada?” arutelu.

Konist kõneles teemal “Kas taastuvenergia on lahendus elektrihinna alandamiseks?” Ta rõhutas, et tuleb vaadata poliitilist konteksti – keegi ei soovi õli tootmisesse investeerida, kuna see on fossiilkütus. “Oleme tekitanud ülemineku taastuvelektrile, ent tuule- ja päikeseparkide ehitamine nõuab omakorda ressurssi, alates betoonist lõpetades ehitusmasinate kütuseni. Kiiret lahendust ei ole,” märkis ta.

Lisaks sellele osutas professor, et meil on elektriturg, mistõttu ka põhja regioonis on hinnad ühtlustunud, seetõttu ei maksa loota elektri hinna langusele. “Norra on ehitanud kaabli Inglismaaga ning nähes, milline on Suurbritannias elektri hind – miks peaks müüma keegi energiat odavamasse piirkonda, kui saab müüa kallimasse. Seega võib hind veelgi kasvada,” hoiatas ta. Lahendusena nägi teadlane investeeringuid, vastasel juhul süsteem ei tööta ja hinnad muutuvad veelgi heitlikumaks. “Hinnakõikumiste vältimine on suurim väljakutse.”

Professor Konist: gaasi kulub järjest rohkem

Teine oluline teema on teadlase hinnangul küsimus: miks gaasi hind tõuseb nii kõrgele?

Ta viitas esmalt sellele, et Euroopa Liidu reservuaarid on vähem täidetud, kuid peamine põhjus seisneb tegelikult gaasi tarbimise kasvus. Ja mitte ainult Euroopas, vaid Hiinas. “Emissiooni taset on kõige lihtsam vähendada, kui minna söe asemel gaasile, ent siis tekib gaasile ju veel suurem nõudmine ja nõnda hinnad üles lähevadki,” kirjeldas ta hinnakõverat.

Konisti sõnul levib arvamus, et vaja oleks poliitilist lahendust. Tema seda ei näe seni, kui on osapool, kes on nõus rohkem maksma – kuidas turuolukorras saakski teisiti olla? “Gaas on seega meie üleminekukütus, kuid viib meid sõltuvusse riikidest, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu. Gaasi ju Euroopas praktiliselt pole,” märkis ta.

Teadlane esitas küsimuse, et kuidas on võimalik keskkonda säästa, kui mõnel kuus aastas kasutame vanu põlevkivienergia plokke, millega nullime oma pingutused jälle ära.

Ent kuidas edasi? Ta selgitas, et kuna energiaturul olukord on radikaalselt uus, vajame uusi uuringuid, sest praegused on tehtud vananenud sisenditel ning võib rahuga kõrvale jätta. Konist kutsus üles panustama ka reguleeritavatesse võimsustesse, et tasakaalustada taastuvenergia puudusi. “Fossiilseid kütuseid saame tulevikus kasutada, kui püüame ja kasutame süsinikku. Sisendhinnad kasvavad ning seega muutuvad selliste tehnoloogiate rakendamine mõistlikuks. Lisaks saaksime kasutada tuhka, mida saab kasutada tsemendi tootmiseks,” esitas ta tulevikustsenaariumi.

Konist möönis, et tuule- ja päikeseenergia on küll odav, kuid selleks, et nood töötaksid, vajab süsteem ikkagi ressurssi vanadest energiakandjatest.

Teadlane kritiseeris ka praegust börsipõhist lähenemist energeetikale ja pigem nägi tulevikku reguleeritud süsteemil, mida ohjaks konkurentsiamet. “Me peaks astuma sammu tagasi ja loobuma turu süsteemist, sest turu hüved on kadumas – reguleeritavaid võimsusi on selleks napilt,” lausus ta.

Konisti sõnul pole gaasi üldse mõistlik kasutada energia tootmiseks, selleks on paremaid võimalusi – näiteks keemia- ja toiduainetööstus. Gaasituru tõttu Vene mõju Euroopas kasvab niikuinii veelgi.

Teadlane selgitas, et energiasüsteemis on reguleeritud ja reguleerimata võimsused ning, et süsteem oleks töökindel, on tarvis juurde reguleeritavaid võimsusi. Päikesest ja tuulest on odav toota, kuid selleks, et süsteem toimiks, vajame investeeringuid.

Akadeemik Hamburg: elektri ja gaasi hind ei lange enam kunagi

Eesti Teaduste Akadeemia liige Arvi Hamburg nõustus oma ettekandes mitmes punktis Konistiga. Esmalt osutas ta põhilisele: rohepöörde vastu ei ole võimalik vaielda, aga täna kasutatakse maailmas siiski 83 protsenti fossiilkütused. “Meil on kohalik ressurss – põlevkivi, lisaks oskus ja teadmine, kuidas seda kasutada. Kuid nüüd oleme muutunud elektrit sisse ostvast riigiks. Oleme Euroopa liidus esikohal CO2 vähenemisel, oleme vaieldamatult vähendanud emissiooni 60 protsenti,” kõneles ta.

Hamburg osutas, et kui me elektrihinna tõusu näeme üle kahe korra, siis gaasi hinna tõusu näeme neli korda. “Elektri ja gaasi hinnad ei lange enam kunagi sellele tasemele, mis oli aasta tagasi,” prognoosis akadeemik tulevikku. See aga hakkab kõige hullemini hakkab mõjutama kahte liiki tarbijaid: elektri ja gaasiküttega eramud satuvad suure löögi alla – gaasiküttega on neist 10 protsenti, elektriküttega veel 15 protsenti. Samas tunneb hinnatõusu ka tavalise keskküttega korteri elanik. “Hinnad pole kindlasti veel laes, eriti gaasi puhul,” hoiatas teadlane.

Rääkides rohelisest energiast meenutas Hamburg, et tuulikute puhul vajame regulaarvõimsust. Ent, miks hind siis tõuseb? “Oleme käsumajanduslike otsustega püüdnud turgu mõjutada ja turu ära rikkunud,” leidis ta põhjusele. “Energeetikas on põhiline tasakaal – varustuskindlus peab igal ajahetkel igas kohas kättesaadav; taskukohasus; keskkond. Poliitiliste otsustega oleme viinud turu tasakaalust välja. Ei ole ühtset Euroopa energia hinda.”

Hamburg oli kindel, et taastuvenergiat tuleb arendada ja arendataksegi, tulevad tuulepargid merre ja maale, ent mis juhtub? “Taastuvenergia tasu on tõusnud seitse korda, mis tuli tarbija taskust. Kuidas tagada tuuleparkide stabiilsust – kasutustegur 25 protsenti?” küsis ta. See tähendab, et kolmveerand energiast peab tulema mujalt. Kas on võimalik üldse fossiilkütustest loobuda? Hamburg osutas, et meil pole piisavalt energiaallikaid, samuti on probleem logistika. “Elektritarbimine aga suureneb igal juhul, kuna see on kõige mugavam energialiik.”

Omaette teemana tõi akadeemik välja energia salvestamise probleemi. “Kui rääkida akudest, siis tuleb mõelda, kus ja kelle käes selle tooraine ehk liitiumi varud on. Rääkimata tehnoloogiast, mis pole pärit eelmisest, vaid suisa üle-eelmisest sajandist,” osutas ta mõtlemapanevalt faktile. “Energia pärast on peetud sõdu ning peetakse ka tulevikus.”

Akadeemik kutsus üles endale selgeks tegema, et puhtam kliima nõuab väga palju raha – kas oleme nõus rohkem maksma ja mugavustest loobuma? Kui Eesti oli praktiliselt energiasõltumatu, siis nüüd satume järjest sõltuvamaks. Seega, et seda protsessi pidurdada, peaks tulema juurde reguleeritavat võimsust. “Kombineeritud energiatootmine on tulevik,” lausus ta.

Eralduv süsinik on võimalik kinni püüda ja maha müüa

Hambrurg nägi probleemi, et heitmekaubanduse süsteem ei toimi ning tuleb revideerida, sest olukord on sedavõrd muutunud. “Kas on mõtet olla Euroopa vedurist veel eespool?” küsis ta. Lahendusena pakkus ta keskendumist tehnoloogia arengusse, sest on võimalik süsinikku püüda, hoiustada ja kasutada. “Süsinikuga ei tasu võidelda, vaid kasutada ja turul müüa. Meie põlevkivi kasutamine on maailma tasemel, kuid süsinik lihtsalt eraldub. Kinnipüüdmine maksab, kuid CO2 hind on kõrge – miks osta kvooti, kui on võimalik süsinik kinni püüda ja maha müüa,” nägi teadlane pooli rahuldavat võimalust.

Akadeemik muretses, et Euroopa Liit kaevab ennast gaasi sõltuvusse kolmandatest riikidest, ent liidul pole seni toimivat energiapoliitikat. “Haruldaste metallide, nagu liitium vajadus kasvab suurusjärkude võrra. Tekib oht sattuda sõltuvusse veel ka nende leiukohtadest,” hoiatas teadlane. “Süsinikuvaba elektritootmist pole võimalik ilma tuumaenergeetikata,” ei näinud ta aatomielektrijaamale alternatiivi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.