„Meie digiriigi lugu pole keegi varem nii detailselt lahti harutanud. Võib-olla pole selleks ka siiani vajadust olnud. Nüüd aga on kasvanud peale terve põlvkond noori, kelle jaoks on vaja see ajaloo-osa ära kaardistada. Näitusega tahab Vabamu selgitada noortele, et sellises riigis nagu Eesti, kus on nii vähe piiranguid ja nii palju võimalusi, võib igaühest neist saada tuleviku digigeenius,“ ütles näituse idee autor Karen Jagodin Vabamust.

19.novembril avab Vabamu näituse „Miks Eesti? 30 aastaga ENSVst e-Eestiks“ ning kutsub kõiki huvilisi 19. ̶  21.11 osa saama eksklusiivprogrammist, mis algab reedel ekskursiooni ja psühhodiskoga ning jätkub laupäeval ja pühapäeval erinevate mängu- ja programmeerimistöötubadega. Tegevusi jagub nii suurtele kui väikestele.

Henrik Roonemaa kureeritav näitus võtab kokku Eesti digiühiskonna kujunemisloo, saavutused ja heidab pilgu tulevikku. Mängulise väljapaneku ja kõnekate lugude kaudu püüab näitus vastata küsimusele, miks ikkagi sai just Eestist, endisest põllumajandusriigist digitaalne ühiskond ning millised uued väljakutsed ootavad meid ees. Näitust saab näha Vabamus 19.11.21 – 23.10.22.

Avanädalavahetuse programmi aitavad sisustada erinevad koostööpartnerid.

Programm

Reede, 19.11

17.00–17.45 Ekskursioon näitusel.
18.00–20.00 Psühhodisko – DJ Ahto Külvet. Mängimisele tuleb muusika, mida Shazam ei tunne ja Spotify ei tea. Helid ainult vinüülidelt, enamasti legendaarselt Melodia plaadifirmalt ja Ida-Euroopa vinüülplaatidelt.

Laupäev, 20.11

11.00–18.00 Külas on videomängumuuseum LVLup!
Videomängumuuseumi töötoas saab oma käega proovida vanu arvutimänge. 1990ndatel olid Eestis populaarseks mängimiskohaks “mängutoad”, mida peeti tihti elumajade keldrites, kus mõne krooni eest sai kohapeal mängimiseks rentida kassette. See kummaline skeene vormis Eesti videomängude “kollektiivse kultuurimälu” ning lõi erilise viisi, kuidas videomänge siinmail kogeti. LVLup! muuseum taaselustab seda unustatud kultuuri ning rekonstrueerib Eesti videomängude ajalugu läbi konsoolide, mängude, arhiivimaterjalide ja isiklike lugude. Vabamus saab meenutada ja lastele näidata Nokia ussimängu, Eesti esimest videomängu, “Sonic the Hedgehoge’i”, Mariot ning legendaarseid Dendy piraatmänge.

12.00–14.00 Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi töötuba “Mood kohtub digimaailmaga” 
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum toob Vabamusse tükikese moenäitusest „Nulltuju. Eesti moe avangard 2000–2010“. Moekunstnikud kasutasid nullindatel enda loomingu juures kõikvõimalikke materjale, mida ei oskaks kohe kostüümidega seostadagi. Lavadel võis näha kleite nii voolikutest, spoonist kui isegi pleksiklaasist. Üle mitmete aastakümnete oli näha julgust, omapära, sõltumatust suurtest trendidest ja survest mahtuda mingitesse normidesse, oli vabadust olla kunstnik ja toota rõõmu ja tegeleda eneseväljendusega täiskiirusel.
Töötoas viiakse kokku mood ja digiühiskond ning tehakse CD-plaatidest, kaablitest ja arvutiklaviatuuri klahvidest ehteid.

15.00–17.00 TalTech Tehnoloogiakooli töötoad.
MatataLab väljaku töötoas 7-10 aastastele on võimalik õppida programmeerimist läbi mängulise ja käelise tegevuse. Programmeerimisklotside abil laotakse spetsiaalsele väljakule programm ja selleks, et ülesanne laheneks, peab osaleja iga järgmise sammu ette planeerima. Töötoas õpetatakse robotile, kuidas kordusi kasutades liikuda ning saadud teadmiste abil koostatakse robotile takistusraja läbimise programm. Samuti õpetatakse robot muusikat tegema ja tantsima.
MatataLab jalgpalli töötoas 8–12-aastastele koostatakse programmeerimisklotside abil programm ja ülesande lahenduseks peab iga järgmise sammu ette mõtlema. Mängitakse nn robojalgpalli. Osalejad programmeerivad oma robotid liikuma jalgpalliväljakul nii, et pall jõuaks väravasse. Mängu mängitakse võistkondades.

Pühapäev, 21.11

11.00–18.00 Külas on videomängumuuseum LVLup! 
12.00–15.00 Pixel-art ehk pikslikunsti töötuba.

Pärast videomängude avastamist on kõigil huvilistel võimalus avastused loometööks vormida. Pikslikunst on digitaalse kunsti vorm, kus pilte töödeldakse pikslite tasemel ja mis sai alguse juba 1970ndatel ning on nüüdseks oma lihtsuse tõttu populaarsust koguma hakanud. Kuigi pikslikunsti saab luua nii arvutite kui robotite abil, siis töötoas kasutatakse vana head paberit ja pliiatseid. 

Lisainfo: vabamu.ee