“Leedlampide kasutusele võtmisest me ei pääse, sest see annab ikka kordades kokkuhoidu,” ütles energeetik Heino Harak. Tallinn jätkab tänavu täielikku üleminekut loodussõbralikele leedvalgustitele. Ilma leedideta pidanuks näiteks eelmise detsembri eest maksma linnakassast elektri eest 200 000 eurot rohkem.

Kui esimesi katsetusi leedidega tehti Tallinna tänavatel 2010. aastal, siis tänaseks on juba ligi 40% linna tänavalgustitest kaasaegsed ja kokkuhoidlikud. Tänavu kavatseb linn leedvalgustitesse investeerida 5,5 mln eurot. Kui mullu vahetati uue vastu umbes 5000 valgustit, siis tänavu 7000.

Tallinna Tehnikaülikooli valgustuslabori inseneri Toivo Varjase sõnul on kokkuhoid võrreldes vanade naatriumvalgustitega kordades. “Leede saab ka hämardada, et oleks vähem olukordi, kus peab neid sisse ja välja lülitama – ehk siis säästu saavutamiseks pole neid tarvis täiesti välja lülitada,” rääkis ta. “Tallinn on ka viimased neli-viis aastat pidevalt monitooritud, et kas paika seatud leedvalgustid vastavad nõuetele – teised linnad seda minu teada ei tee.”

Vana tüübi ehk kõrgrõhunaatriumvalgustite võimsus on tavaliselt 125 W ja 250 W, teinekord suuremgi. Kasvõi kergliiklusteede leedvalgustid on märksa säästlikumad ehk siis 15W või 30W võimsusega. Sõiduteede ääres võib võimsus küündida üle 100 W. Siiski on kõige tavalisemalt kasutusel 50 W või 60 W valgustid.
Lampide süttimist ja kustumist saab vastavalt aastaajale nii sättida, et energiat kuluks võimalikult vähe. Lisaks annavad leedvalgustid sisse lülitades kohe 100% valgusvoo – samas naatriumvalgustitel võtab täisvõimsuse saavutamine minuteid. Leedvalgusteid on ka lihtsam ning odavam hooldada.

Esimesed katsetused aastal 2010

Kuna leedlambid toovad tõhusa energia kokkuhoiu, siis on võimalik neid võrreldes naatriumvalgustitega märksa rohkem kasutada. Nii saab muuta liiklust ohutumaks ja ehitada erivalgustusega ülekäiguradasid.
Tavaliselt tehakse siis paljud asjad ühekorraga korda. Näiteks Laagna teel lõigul Ilvese sillast Varraku sillani vahetatakse mullu sügisel alanud töö käigus välja tänavavalgustuse mastid ja pannakse nende külge leedvalgustid. Lisaks paigaldatakse ülekäiguradadele erivalgustus ning õhuliinid asendatakse maakaabliga. Tänavavalgustust uuendatakse leedidega ka näiteks Pirita seitsme kõige liiklustihedama tee ääres, samuti kergliiklusteedel jne.

Tallinnas tegi esimesi katsetusi leedlampidega valgustamisega 2010. aastal ettevõte KH Energia-Konsult. Pelguranna tänavale pandi üles umbes paarikümne eri tootja valgustid. Igale firmale oli eraldatud kaks posti, mille juures on ka info valgustite tehniliste andmete kohta.
KH Energia Konsulti juhi, energeetik Heino Haraku sõnul näivad naatriumvalgustid praegusajal iganenutena. Sajandivahetuse paiku tähendasid need aga linna valgustuses arenguhüpet.

Keskkonnasääst annab kokkuhoiu

“Varem olid valgustid postide otsas võimsusega 150, 200 või 400 W ja naatriumvalgustite puhul langes see kohe 70 ja 100 vatini,” tõdes Harak. “Nüüd oleme seoses leedidega võimsuses veelgi kordades allapoole hüpanud ja kes teab, võib-olla tulevad millalgi järgmise põlvkonna valgustid, mis energiakulu veelgi madalamale toovad. Leedlampide kasutusele võtmisest me ei pääse, sest see annab ikka kordades kokkuhoidu. Lisaks energia kokkuhoiule on leedide puhul plussiks pikk tööiga. Ega keegi ei teagi täpselt, kui pikk see võib olla, sest üheski riigis pole need 20 aastat veel käibel olnud.”

Leedide puhul esineb töötõrkeid üldiselt haruharva. Välja tuleb neid tavaliselt vahetada vaid füüsilise vigastuse korral, kui näiteks keegi posti pikali sõidab.

Abilinnapea Vladimir Sveti sõnul võib vaid tänulik olla, et energia kokkuhoiu poole on püüeldud juba palju aastaid järjest enne, kui algas praegune energiakriis.
“Leedvalgustite kasutusele võtmine on näide selle kohta kuidas varem tehtud investeeringud aitavad säästa maksumaksjate raha,” ütles ta. “Sadades tuhandetes maksumaksjate raha kokkuhoid olukorras, kus valgustite arv tegelikult hoopis suureneb, on näide sellest, kuidas keskkonnasäästlikud investeeringud saavad ühtlasi olla majanduslikult kasulikud.”

Viimasel kolmel aastal on valgustite arv linnatänavatel tänu leedide kaudu saadavale kokkuhoiule üldse kasvanud kümnendiku võrra. Kokku saab aga hoida, võrreldes naatriumvalgustitega, kuus ikkagi sadu tuhandeid.

Leedvalgustite hulk linnas muutub aasta-aastalt suuremaks

Eelmisel aastal lisandus linnaruumi kokku 10 444 uut leedvalgustit.
Leedlambid võeti Tallinnas laialdasemalt tarvitusele 2014 ja eriti hoogsalt viimastel aastatel. Kui 2019. aastal oli Tallinnas 60 592 tänavavalgustit ja leedvalgusteid nende hulgas 8664, siis kaks aastat hiljem ehk 2021 oli kõiki valgusteid kokku juba üle 6000 rohkem ehk 66 993. Nende hulgas leidus leedvalgusteid juba 25 386. Eelmisel aastal lisandus linnaruumi kokku 10 444 uut leedvalgustit.

Alates 2019. aastast on leedvalgustite osakaal tänavavalgustuses kasvanud 14,3%-lt 37,9%-le. Ehkki kolme viimase aasta jooksul on valgustite arv linnatänavatel kümnendiku võrra kasvanud, langes eelmise aasta reaalne elektritarbimine 10%. 2021. aasta detsembris oli see näitaja juba 15%. Seega on just leedlampidesse investeerimine andnud kõrgete elektrihindade olukorras märkimisväärset kokkuhoidu.

Kui 2019. a kulutas Tallinn elektrile pea kaks miljonit ja 2020. a tänu soodsamale hinnale 1,4, siis mullu 3,3 miljonit eurot. Tegemist on seega märkimisväärse tõusuga. Leedlampidesse investeerimine on üks väga väheseid võimalusi linna raha tänavavalgustuselt säästa. Erinevalt 2008-2009. a kriisist ei kavatse linn tänavavalgustust vähendada, sest nõnda kannataks turvalisus.