"Kiirabi tegeleb elutähtsate probleemidega, ta päästab elusid. Me ei tegele sisse kasvanud varbaküüntega, ei tegele nohuga, mis on kellelgi kolm päeva olnud."

Kiirabiõde Jaanus Tramberg
Sügisel on oodata uut lainet Andmeteadlane Krista Fischer: Vaktsiinid on sel aastal päästnud juba 300-400 elu (0)
18. märts 2022
Krista Fischer. Foto: Mats Õun

„Vaktsiinid on juba selle aasta sees päästnud kusagil 300-400 elu,“ sõnas matemaatilise statistika professor Krista Fischer. „Saame selle järelduse teha, kui vaatame suremust vaktsineeritud ja vaktsineerimata nakatunute seas. Võrreldes neid andmeid saame mõelda, milline see suremus oleks juhul, kui kõik nakatunud oleks olnud vaktsineerimata.“

Mikrobioloogia ja viroloogia professori Irja Lutsari hinnangul ei ole märkimisväärset nakatumise tõusu hiljutiste koroonapiirangute leevendamise valguses oodata. „Muidugi nakatumise tõusu vaadatakse positiivsete PCR testide järgi ja see sõltub juba sellest, kui palju testitakse,“ nentis ta. „Piirangute leevendamise järgselt pole üldjoontes kusagil suurt nakatumise tõusu märgatud.“

Fischer nentis, et nakatumiste arv on niigi üsna kõrge, kuid nõustus, et koroonapass enam nakatumist olulisel määral ei mõjutanud. „Tuleb lihtsalt teadvustada, et nakkusoht on väga selgelt olemas,“ märkis ta. „Nii palju, kui ma olen näinud kasvõi seireuuringu esialgseid andmeid, siis tegelikult on juhuslikult testides neid positiivseid väga suur protsent. Eks siin järgmise nädala alguses kindlasti avaldatakse neid tulemusi.“

Omaette lugu on aga Lutsari sõnul omikroni alavariant BA.2-ga. „Kui omikroni sees BA.1 asendub BA.2-ga, siis on küll nakatumiste tõusu näha olnud,“ ütles ta.

Seni kehtinud piirangud ei täitnud enam oma eesmärki

Seni kehtinud piirangud Lutsari kinnitusel enam ei töötanud ning nakkuse levikut märkimisväärselt ei tõkestanud. „Koroonapass ja see kellaajapiirang ka mõjutasid suhteliselt väikest osa nooremaid inimesi,“ märkis ta. „Isegi kui nakatumiste arvud nüüd tõusevad, siis haiglasse minevate inimeste arvu ei tohiks see eriti mõjutada.“

Ka Fischer nõustus, et senised piirangud olid juba liialt kaua kestnud ning muutunud liiga diskrimineerivaks. „Eks see oli pragmaatiline arvestus, et millal on patsientide arv piisavalt madal, et haiglad tuleksid toime,“ ütles ta. „Ja tuleksid toime ka siis, kui patsientide arv natukene ka kasvaks ning ei ole kohe ohtu mingisuguseks väga suureks katastroofiks meditsiinisüsteemis. Ma olen samas aru saanud, et haiglates tegelikult on ikka päris raske.“

Lutsar väljendas veendumust, et koroonapass töötas kindlasti väga hästi, et ärgitada inimesi vaktsineerima. „Mida me aga nägime selle omikroni tulekuga, oli see, et nakatuma hakkasid nii need, kes olid vaktsineeritud kui ka vaktsineerimata inimesed,“ konstateeris ta. „Kui koroonapassi eesmärgiks oli inimesi kaitsta nakatumise eest, siis see mõju oli ära kadunud omikroni tõttu, mis varasema immuunsuse eest oskas väga hästi ära põgeneda.“

Põhimure on Lutsari hinnangul ikkagi eakate inimestega, kelle jaoks koroonapass ei olnud nii või naa eriliseks motivaatoriks. „See pass lubas ju minna igasugu üritustele, aga see vanainimene ei läinud sinna ei passita ega ka passiga,“ märkis ta. „Nemad on aga ikkagi need, kes sattusid varasemalt haiglasse ja senimaani meie haiglaid täidavad. Nad põevad raskemalt ja nende seas on ka enamus surmajuhtumeid.“

Vaktsineerimine on endiselt kõige olulisem

Lutsari sõnul on vaktsineerimine endiselt äärmiselt oluline ning kui varasemalt leidus inimesi, kes ei soovinud end vaktsineerida, kuna kartsid ühel või teisel põhjusel uudseid vaktsiine, siis tänaseks turule jõudnud Nuvaxovidi vaktsiin töötab juba varasemalt läbiproovitud meetodil. „Inimesed, kes ei ole võib-olla avatud kõigele uuele, siis sellised valgupõhised vaktsiinid on juba varasemalt kasutuses erinevate haiguste ennetamisel,“ selgitas ta. „Näiteks B-hepatiidi ja läkaköha vastu on selliseid vaktsiine juba pikalt kasutatud. Lihtsustatult öeldes seisneb erinevus selles, et kui varem kästi organismil supp valmis keeta, siis uues vaktsiinis on see supp juba olemas.“

Ka Fischer rõhutas, et ükskõik kuidas me asja vaatame, siis vaktsineerimine on see, mis päästab elusid. „Vaktsiinid on juba selle aasta sees päästnud kusagil 300-400 elu,“ kinnitas ta. „Saame selle järelduse teha, kui vaatame suremust vaktsineeritud ja vaktsineerimata nakatunute seas. Võrreldes neid andmeid saame mõelda, milline see suremus oleks juhul, kui kõik nakatunud oleks olnud vaktsineerimata.“

Fischer pani inimestele südamele, et vaktsineerimine on ikkagi kasulik, nende enda huvides ja haigus iseenesest ka siis, kui haiglasse ei pea minema, võib päris vastik olla. „Ka noortematel inimestel, kes satuvad väiksema tõenäosusega haiglasse ja veel väiksema tõenäosusega võivad ära surra, võivad esineda pikad järelmõjud ja tüsistused – nii-öelda see pikk covid,“ märkis ta. „Just hiljuti tuli välja ka Eesti teadlaste osalusel tehtud uuring, mille kohaselt inimesed, kes olid nii haiged, et nad pidid voodis olema kauem kui nädala, nendel esines enam kui kaks korda suurema tõenäosusega erinevaid vaimse tervise häireid. Depressioone, meeleoluhäired ja muid probleeme.“

Miski ei välista ka uut viirusetüve

Kuigi suvel on taas oodata olukorra rahunemist ja mõningast hingetõmbeaega, siis sügisel on Lutsari hinnangul oodata kindlasti taas nakatumiste tõusu ning täna me veel ei tea, milline viirusetüvi siis domineeriv on. „Viirusel on muteerudes oma loogiline strateegia – loomulikult soovib ta levida kiiremini,“ ütles ta. „Mida paremini ta levib, seda rohkem on tal ka endal järeltulijaid. Teine asi, mida omikron on suutnud eriti hästi teha, on eelneva immuunsuse eest ära põgenemine. Kui tuleb järgmine tüvi, peab ta eelmisest parem olema, muidu ei lase eelmine ennast üle võtta. Tundub, et selle viiruse strateegia on paremini levida, mitte raskemat haigust põhjustada, aga seda viimast ei saa ka 100 protsendiliselt välistada.“

Fischer hoiatas samuti, et päris kindel selles olla ei saa, et järgmine võimalik tüvi tuleb sama leebe, kui omikron seni olnud on. „Võrdleme näiteks delta tüve eelnevatega,“ märkis ta. „Delta tõi kaasa just agressiivsema haiguse ja on olnudki tegelikult siin Eestist läbi käinud tüvedest kõige raskemat haigust kaasa toov. Eelnev Wuhani tüvi oli kergem.“

Sügise osas just seetõttu Fischeri hinnangul väga kindlaid prognoose teha ei saa. „Selleks peaks jah olema selgeltnägija, et osata nende uute võimalike tüvede tekkimist ette näha ja samuti ka seda, et kuidas seesama omikron siin käitub,“ nentis ta. „Olen aru saanud, et omikroni puhul ei pruugi immuunsus väga kaua püsida, mis tähendab, et kui sügisel jälle lähevad ilmad kehvemaks ja kogu keskkond soodustab viiruse levikut, tuleb uus laine. Aga mida see laine siis päriselt tähendab, et kui enamus inimesi on ühel või teisel moel saavutanud ikkagi teatud immuunsuse taseme – nad on kas läbi põdenud või ikkagi suuremalt jaolt ka vaktsineeritud või teinud nii ühte kui teist, siis võib küll loota, et see haigus ei too endaga kaasa nii suuri probleeme haiglates ja inimeste puhul.“

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.