"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
SOTSIAALTÖÖTAJA: 150-eurose toimetulekutoetusega oli hätta sattunud inimestel seni ränk hakkama saada (4)
25. aprill 2022
Foto: Pixabay

“Üha rohkem esitavad toimetulekutoetuse taotlusi väikeste lastega üksikemad,” rääkis Mustamäe sotsiaaltöötaja Maria Krastõljova. “Kui isad lapsi rahaliselt ei toeta ja pole ka lähedasi, kes lapsi hoiaks, need emad tööl käia ei saa. Nii ei jäägi muud üle kui toimetulekutoetust paluda.” Valitsus tõstab toimetulekupiiri 150 eurolt 200-le, et toimetulekutoetust saaksid paljud pered, kes seda tõsiselt vajavad.

Valitsus andis 19. aprilli kabinetinõupidamisel põhimõttelise heakskiidu toimetulekupiiri tõstmisele 150 eurolt 200 euroni kuus. Perekonna teise ja iga järgneva täisealise liikme toimetulekupiir on edaspidi praeguse 120 euro asemel 160 eurot ning iga alaealise lapse toimetulekupiir 180 euro asemel 240. See on summa, mis peab pärast eluasemekulude katmist inimesele kätte jääma muude kulutuste jaoks. Toimetulekutoetuse määramisel hakatakse edaspidi eluasemekulu liigina arvesse võtma ka eluasemelaenu tagasimakset, nagu seni on toetatud peresid, kes elavad üüripinnal.

Muudatused puudutavad väikese sissetulekuga leibkondi ehk toimetulekutoetuse saajaid, sealhulgas Eestisse saabunud põgenikke, kes võivad vajada abi majandusliku toimetuleku tagamisel. Eestis elab suhtelises vaesuses 20,7% elanikkonnast.

Kasvanud energiahinna juures tekitab muret linlaste majanduslik toimetulek.

Tarbijahinnaindeks ja energiahinnad on halastamatult tõusnud, toimetulekupiir aga viimased kolm aastat püsinud muutumatuna. “Kasvanud energiahinna juures tekitab muret linlaste majanduslik toimetulek, sest uuringu kohaselt esines eelmisel aastal igal viiendal linlasel sellega raskusi,” lausus abilinnapea Betina Beškina. “Linn seisis selle eest, et toimetulekupiir suureneks, kuid kahjuks riigikogu seda pikka aega ei tõstnud. Nüüd on hea tõdeda, et jää on liikuma hakanud.”

Mullu hilissügisel tehtud küsitluse järgi tarbis 39% tallinlastest elektrihinna tõusu tõttu soovitust vähem elektrit ning igal viiendal tallinlasel esines 2021. aasta jooksul raskusi majandusliku toimetulemisega. Keskmisest enam vähendasid elektritarbimist üle 60-aastased inimesed ning Nõmme, Pirita ja Põhja-Tallinna elanikud. Kõige rohkem on elektri kasutamist vähendanud paarismajade ja ridaelamute elanikud. Leibkonna sissetuleku ja elektri tarbimise vahel olulist seost ei ilmnenud.

Kõige enam (18%) oli vastanute seas neid, kellel ei ole piisavalt raha või ei ole võimalik laenata hädavajalikeks suurteks väljaminekuteks, 5%-l ei ole olnud sageli piisavalt raha kommunaalteenuste ja 4%-l toidu ja esmatarbekaupade eest tasumiseks. 3%-l on olnud probleeme võlgade ja laenude tagasimaksmisel.

Pensionäre üksikvanematest vähem

Praxise analüüs tõi esile, et üksikvanemad on üks rühm, kelle jaoks oli koroonakriisi ajal töö- ja pereelu ühitamine väga keeruline. “Üksikvanemad võisid koduse koormuse kasvu tõttu oma töökoormust vähendada, mis omakorda vähendas ka nende sissetulekuid,” nentis Praxise analüütik Ingel Kadarik.
“Toimetulekutoetust taotlevaid pensionäre on vähemuses, sest nende toimetulekupiir on sissetulekuga kaetud,” lisas Krastõljova. “Tõusutrendis on taotlused väikeste lastega üksikemadelt. Kui laste isad või oma vanemad rahaliselt ei toeta ja pole ka sotsiaalset võrgustikku, kes lapsi hoida aitaks, tööl käia ei saa, ja ei jäägi muud üle kui toimetulekutoetust paluda.”

“Toimetulekutoetust küsivad eeskätt üksikud töötud inimesed,” ütles Mustamäe linnaosa valitsuse sotsiaaltöö talituse juhataja Kristel Vaino.

Ka Praxise analüütiku Merilen Laurimäe sõnul on toimetulekutoetuse saajate seas eri riskirühmi. Toimetulekutoetuse saajatest on üle poole ehk 62% töötuid, kolmandik lastega peresid ning viiendik osalise või puuduva töövõimega inimesi. Vanaduspensionäre on toimetulekutoetuse saajatest vaid 6%.

Kui üksi elava inimese toimetulekupiir oli seni 150 eurot kuus, sai kaheliikmeline pere, mille teine liige on alaealine, toetust kokku 330 eurot kuus. Lisaks kompenseeritakse osaliselt või täielikult üüri- ja kommunaalkulud. Mustamäel saab toimetulekutoetust keskmiselt 200 leibkonda aastas.

Säästude olemasolul peab ise toime tulema

“Püsikliendid on veel kodutud, kes suvel saavad võib-olla hakkama, aga vajavad abi, kui ilmad lähevad külmemaks,” lausus Krastõljova. “Üüri- ja kommunaalkulusid neil ei ole, aga 150 eurot toimetulekutoetust on õigus saada.” Kuigi linn pakub kodututele mitmeid võimalusi alates varjupaikadest, lõpetades sotsiaalmajadega, ei ole kõik valmis muutma oma harjumuspärast eluviisi, mille juurde reeglina kuulub ka alkohol. “Nii ilmuvad kodutud külmade saabudes meie juurde toetust küsima või “nihverdavad” end talveks vanglasse,” nentis Kristel Vaino. “Tõsi küll, kodutud moodustavad toimetulekutoetuse saajatest siiski väikese osa.”

Kuigi töötuks jäämise üle kurdavad paljud abiküsijad, ei ole toimetulekutoetuse taotlejate hulk koroonapandeemia ajal siiski järsult kasvanud. Taotlusi esitati 2021. aastal veidi rohkem kui eelneval kahel aastal, kuid reaalsete toetussaajate arv on jäänud siiski suhteliselt samaks. “Samas puutume iga päev kokku juhtumitega, mil inimese sissetulekud ei anna õigust toimetulekutoetust saada,” nentis Krastõljova.

“Näiteks on kliente, kes müüvad asju Facebookis ja veel mingites portaalides, nii et nende arveldusarvele kantakse selle eest raha. Ka see on sissetulek, samuti nagu kõik pangakontole tehtud rahalised sissemaksed. Tõsi küll, kui ülekanne on tehtud mõne kindla kulu jaoks, näiteks aitavad vanemad last laenu tasumisel, me arvestame sellega taotlust läbi vaadates, aga kui kolmandad isikud kannavad raha üle, tekib küsimus, kust see raha on võetud. Paljud teevad ju mitteametlikult tööd.”

Eitavat vastust peavad teinekord kuulma ka taotlejad, kes saavad näiteks 260 eurot kuus osalise töövõime toetust. Siiski mängivad siinkohal rolli inimese kulud eluasemele. “Kui tema kommunaalkulude arve on 100 eurot, on toimetuleku piir 150 eurot sellega kaetud, ja seda isegi nii väikese sissetuleku puhul, nagu seda on osalise töövõime toetus,” selgitas Krastõljova nüansse, mis toimetulekutoetuse taotlejates sageli imestust tekitavad.

“Tüüpiline valearusaam on seegi, et inimene jääb töötuks ja mõtleb, et kuna tal puudub sissetulek, hakkab ta nüüd saama toimetulekutoetust,” täiendas Vaino. “Aga tal võivad olla säästud. Seadus annab meile õiguse küsida panga väljavõtet, millelt nähtub, et tal on kontol mitu tuhat eurot. Sotsiaalhoolekande seaduses seisab punkt, et kui inimesel endal on vahendid olemas, siis toimetulekutoetust ei maksta.”

Toimetulekutoetus on viimane õlekõrs hakkamasaamiseks, kui ka oma säästud on ära kasutatud. Krastõljova jätkas: “Lisaks pangaarvel reaalselt olevale rahale arvestame isegi varaga, mida toimetulekutoetuse küsijal oleks võimalik realiseerida. Näiteks kui tal on mitu korterit, millest ühes ta elab ja teine seisab niisama, me arvestame, et tal on võimalik tühja korterit üürile andes saada sealt tulu elamiseks.” Seega on sotsiaaltöötajatel õigus taotlusega tegeledes küsida nii taotleja pangakonto väljavõtteid kui ka uurida andmeid riiklikest registritest. “Vahetevahel tekib küsimus, et kui inimene on üksik, kuid üürib suurt korterit, kas see on põhjendatud kulu või mitte,” lausus Vaino. “Isegi kui toimetulekutoetuse eri piirmäärad katavad üürikulu ära, ei ole see ju riigi raha mõistlik kasutamine.”

Mõistagi tekib kohe küsimus, kas leidub selliseidki abiküsijaid, kes hoolikalt jälgivad, et pangaarvele midagi ei laekuks, samal ajal ise ümbrikupalka saades ja sularahaga opereerides. “Kahtlemata osatakse ka petta,” nõustus Krastõljova. “Meil reaalselt on kliente, kes on kord saanud oma toimetulekutaotlusele eitava otsuse ja tulevad siis kolme kuu pärast tagasi, öeldes: nii, nüüd on kõik nii nagu peab!” tõdes Vaino. “Tüssamist ei kohta massiliselt, aga seda tuleb siiski piisavalt ette.”

Raha saamiseks ka trikitatakse

Tõsi küll, toimetulekutoetuse saajatele on sotsiaaltöötajatel õigus teha ka ootamatuid kodukülastusi, et hinnata inimese olukorda tema kodukeskkonnas.

Tegelikult on ju väga lihtne öelda, et ma elan üksi ja mul ei ole sissetulekut.

“Tegelikult on ju väga lihtne öelda, et ma elan üksi ja mul ei ole sissetulekut, ning viimast kinnitavad tõepoolest ka kõik päringud, aga tegelikult on tal ka elukaaslane, kes raha teenib,” nentis Krastõljova. “Eelmisel aastal käisime ühe noore neiu juures, kes väitis, et ta elab üksi. Läksime kohale, ukse aga tegi lahti noormees: “Oot, ma kohe kutsun ta!” ütles too. Ja siis tuli neiu duši alt, rätik ümber…” Huvitavaid lugusid on veelgi ette tulnud. “Näiteks tehakse üürilepinguid sõprade vahel või muul moel fiktiivselt,” jätkas Vaino. “Üht kodukülastust tehes ei leidnud me korterit, kus inimene väidetavalt pidi elama – selles asukohas tegutses hoopis üks äriettevõte. Tema aga raius, et päeval töötab seal küll antud ettevõte, aga muul ajal elab ikkagi tema seal tagatoas. Rääkisime ka naabrite ja inimestega, kes mainitud ettevõtet pidasid – keegi ei olnud temast midagi kuulnud ega näinud. Lõppkokkuvõttes ta toimetulekutoetust ei saanudki, sest meil ei olnud võimalik ära tõestada, et ta elab öeldud aadressil.”

Vaino nendib, et sotsiaaltöötaja peabki siis paras Sherlock Holmes olema. “Toimetulekutoetuse piir on väike ja on selge, et selle eest hästi ei ela, aga kui kompenseeritakse üür ja kommunaalkulud ning kui sa töötad veel mustalt, võib öelda, et elad tasuta ja saad veel taskuraha,” märkis Krastõljova. “Need üksikud, kes üritavad süsteemi ära kasutada, teevad kahjuks karuteene teistele abivajajatele, sest siis me peame kõiki vaatama selle pilguga, et äkki sa ka teed midagi niisugust,” lisas Vaino.
Kui motiveeritud on toimetulekutoetuse taotlejad ise oma olukorrast välja rabelema? “Olgem ausad: kes oleks huvitatud, pääseks sellest lõksust välja, leiaks ikka tööd ja lepiks esmalt igasuguse tööga – pärast on ju võimalus edasi liikuda ja ametit vahetada! Aga kui nad on meil pildis juba aastaid, järelikult motivatsiooni pole, olgugi nad töötukassas arvel ning peaksid tööd otsima ja kandideerima,” tunnistas Krastõljova.

“Siin on väike vastuolu ka seaduses: nimelt on toimetulekutoetus ajutine abinõu ajaks, mil inimesel on raskused,” täiendas Vaino. “Seaduse mõte ei olnud kindlasti see, et inimene saaks toimetulekutoetust 5-10 aastat. Paraku on ka selliseid juhtumeid, mille puhul on näha, et inimene ei tahagi midagi ette võtta. Väga raske on siis sundida ja ähvardada, et kui sa nüüd meie ette antud tegevuskava ei järgi ega näita, et soovid olukorda parandada, võidakse su toimetulekutoetust vähendada. Meil oleks võimalus seda kaalutletud otsusega teha, aga püüame siiski aidata nii palju kui võimalik ja mitte lükata inimest veel sügavamasse auku.”

Mõned vaesuslõksust välja ei taha

Teinekord peab möönma, et ei olegi midagi parata – sa ei saa vägisi kellegi elukvaliteeti tõsta.

Ly Rüüsi sõnul seondub toimetulekuteemaga huvitav fenomen: “Inimene harjub ära, et ta nii kasinalt elab ja elustandard on piiri peal, kuid see on tema mugavustsoon. Ta ei kipugi midagi muud tegema ega taha sellest mullist välja tulla. Inimestele on tuldud riigi poolt väga palju vastu; ainuüksi töötukassa on välja mõelnud igasugu teenuseid, mida varem ei olnud, näiteks tööampsud, mis tegelikult on paljudele tööandjatele vägagi koormavad. Öeldakse, et sotsiaaltöötaja peaks toimetulekutoetuse saajaid motiveerima – aga kuidas? Teinekord peab möönma, et ei olegi midagi parata – sa ei saa vägisi kellegi elukvaliteeti tõsta.”

Krastõljova meelest ei tohiks kõiki abiküsijaid ühe pulgaga mõõta. “Mitme lapsega pere jaoks on toimetulekutoetuse kogusumma igal juhul väike, aga kui näiteks suurele perele süüa teha, on rohkem võimalusi soodsamalt välja tulla,” lausus ta. “Seevastu üksi elades tegi see 150 eurot neli eurot päevas, mis on eriti ränk. Niisiis üksikute puhul võiks toimetulekutoetuse piirmäär olla kõrgem.”
Vainogi leiab, et toimetulekutoetuse määramine peaks olema nagu rätsepaülikonna valmistamine, arvestades konkreetseid inimesi ja asjaolusid. “Nii nagu meie läheneme sotsiaaltöös asjadele juhtumikorralduslikult, vaadates iga inimest individuaalselt, peaks ka toimetulekutoetus seda sammu käima,” lausus ta.

Kes ja kuidas saab toetust taotleda?
• Sissetulekust sõltuvat toetust on õigus saada inimesel või perekonnal, kelle viimase kolme kuu keskmine netosissetulek esimese pereliikme kohta on väiksem kui alampalk (tänavu 654 eurot kuus) ja iga järgmise pereliikme kohta väiksem kui neli viiendikku alampalgast (tänavu 523,20 eurot kuus).
• Peamiselt makstakse sissetulekust sõltuvaid toetusi, et inimene eluga toime tuleks. Toetusi maksavad linnaosavalitsuse sotsiaalhoolekande osakonnad, kuhu inimesel tuleb ka taotlus esitada. Üldjuhul võib aasta kohta sissetulekust sõltuvaid toetusi saada täiskasvanu maksimaalselt 250 eurot ja laps 350 eurot, taotlusi on võimalik esitada mitu korda aastas. Kogu info toetuse kohta leiab https://www.tallinn.ee/Teenus-Toimetulekutoetus
• Möödunud aastal esitasid tallinlased kokku 16 958 toimetulekutoetuse taotlust, millest linn rahuldas 15 228. Toimetulekutoetust küsivad eeskätt üksikud töötud inimesed. Toetust saanud leibkondi oli Tallinnas kokku 2323, sh töötuid 1506, lapse/lastega 699 ja vanaduspensionäridega 109 leibkonda. Mullu esitatud 1609 taotlusest rahuldati 1371. Toetust sai kokku 233 leibkonda, mille hulgas oli 153 töötut, lastega 75 ja vanaduspensionäridega 10 leibkonda. Esitatud taotluste arv ei võrdu toetuse saajate leibkondade arvuga – iga kuu saab esitada taotluse, s. t ühel leibkonnal võib olla aastas esitatud kuni 12 taotlust.
• Kasvanud energiakulude mõju leevendamiseks eraldas Tallinna linnavalitsus veebruaris reservfondist 500 000 eurot linlastele sissetulekust sõltuva toetuse maksmiseks. Linlased esitati 27 435 sissetulekust sõltuva toetuse taotlust. Keskmine sissetulekust sõltuva toetuse summa taotluse kohta oli 43 eurot. Toetust saanud leibkondi oli Tallinnas kokku 2323, millest töötuid 1506, lapse/lastega 699 ja vanaduspensionäridega 109 leibkonda.
• Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on näha, et praeguses olukorras on hakanud kasvama nii abivajajate arv kui ka nende vajadused. Senise eelarve järgi oli sissetulekust sõltuvate toetuste tarbeks Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametile 2022. aastaks ette nähtud 482 750 eurot ja linnaosavalitsuste sotsiaalhoolekande osakondadele täiendavalt 485 349 eurot ehk kokku 968 099 eurot. Linnavalitsuse reservfondist eraldatud 500 000 eurot lisandub sellele summale.
• Valitsus kinnitab lisaeelarve eelnõu ja saadab selle riigikogule aprilli viimasel nädalal.

Kommentaarid (4)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.

Minu Arvamus
26. apr. 2022 08:13
150-eurose toimetulekutoetusega oli hätta sattunud inimestel seni ränk hakkama saada. Valitsus tõstab toimetulekupiiri 150 eurolt 200-le. Ei tea, kuipalju need 50 eurot praeguse hinnatõusuga toimetulekut suurendavad? Valitsuse silmis on küll 50 eurot, millega veneajal saanuks osta auto, aga praegusel ajal on see kolm korda tagasihoidlikult toidupoes käia ja tähelepanelikult hindasid vaadata.
Raili
25. apr. 2022 18:18
Kõige raskem on üksikutel puudega inimestel, kes ei ole saanud oma elus tervise tõttu eriti töötada, seega ka kodulaenu võtta ega eluaset osta, ning peavad elama üürikorteris. Üürid ja kommunaalkulud küll makstakse kinni toimetulekutoetuse puhul, aga kui inimesel on vaja suhtlemiseks ja asjaajamisteks internetti ning telefoni (puude tõttu nt ei liigu eriti) , siis 150-st eurost peab ta umbes 20 veel nendeks maksma ja elama 130 euroga. Samas on vaja osta veel ka rohtusid- ja käsimüügiravimeid, mida ei kompenseeri keeegi, aga mille hinnad on hullemadki kui retseptirohtudel sageli..Olen elanud niimoodi aastaid ja oskan küll hakkama saada, aga...mis elu see on.
hmm
25. apr. 2022 13:43
Üksikemad saavad oma lapsed viia lasteaeda. Laste olemasolu ei takista töölkäimist.
.
25. apr. 2022 13:37
veel rängem on neil, kel laenumaksete tõttu ei jää elamiseks ka seda 150 eurot