„Kuna Narva linnavõim ei ole valmis ise punatanki eemaldama, peab valitsus otsuse ise tegema ja teisaldama nii selle kui ka kõik teised sümbolväärtusega punamonumendid,“ ütles peaminister Kaja Kallas neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil.

“Arutasime kabinetinõupidamisel põhjalikult, kuidas edasi minna okupatsioonivõimu tähiseid kandvate mälestusmärkide eemaldamisega avalikust ruumist. Neid on üle Eesti hinnanguliselt 200 kuni 400,” märkis Kallas. „Oleme teinud ka üleskutse ja monumentidest antakse veel teada, siis on tõesti tulnud neid välja rohkem, kui esialgu teadsime. Põhiline asi on otsustatud – punamonumendid tuleb avalikust ruumist eemaldada ja seda me teeme kiiremas korras.” 

Konkreetne aeg ja järjekord sõltub Kallase sõnul kohalike omavalitsuste valmisolekust ja ka logistilisest plaanist.

„Hukkunute mälestamine ei ole keelatud,“ rõhutas Kallas. „Seda peaks tegema seal, kus on õige koht ehk kalmistul. Tank on taparelv, see ei ole mälestusobjekt. Nende samade tankidega tapetakse Ukraina tänavatel praegu inimesi. Seal ei ole ühtegi sõjahauda all – see on selge.”

Eramaalt võib territooriumi valdaja monumendid ise eemaldada

Eraalgatuslikult, nagu juhtus Auvere elektrijaama territooriumilt sõjaaegse haubitsa äraviimisega, võib iga territooriumi valdaja ise punamonumente eemaldada ja see on Kallase sõnul igati kiiduväärt. “Selleks pole vaja valitsuse või kohaliku omavalitsuse otsust,” märkis Kallas.

Tema sõnul on eraldi teema Narva tank, millest on palju juttu olnud. “Praegu see tank kuulub Narva linnale, aga kuna on selge, et Narva seda ise ei teisalda ja on tekkimas ka pinged, siis on selge, et valitsus peab selle otsuse ise tegema ja teisaldama nii selle, kui ka teised sümbolväärtusega monumendid,” ütles Kallas.

Kallas rõhutas, et oluline on see, et pinged ei eskaleeruks nii Narva piirkonnas kui ka mujal. “Venemaa agressioon Ukrainas on rebinud haavad lahti meie ühiskonnas, mida paraku kõik punamonumendid meelde tuletavad ja seetõttu nende avalikust ruumist teisaldamine on vajalik nende täiendavate pingete vältimiseks,” kinnitas ta.

Salaja öö varjus punatanki eemaldama ei hakata

Sotsiaaldemokraadist siseminister Lauri Läänemets kinnitas, et Narva punatanki keegi öö varjus salaja teisaldama ei hakka ning tegevused peavad olema korraldatud nii, et Narva jääks ka edaspidi mentaalses mõttes Eestile.

“Eilne kogunemine tanki juures toimus alusetu kuulujutu tulemusena. Politsei oli seal kohal, intsidente ei olnud ja selgitati inimestele, et praegu keegi seda tanki sealt öösel ega päeval ära ei vii,” rääkis Läänemets.

Tema sõnul on alati neid, kes proovivad provotseerida ja inimeste muret ära kasutada, kuid soovitatav on olla tähelepanelik ja valeinfoga mitte kaasa minna. “Kui midagi toimub, siis seda ütleb vabariigi valitsus ja sellised asjad kusagil öövaikuses toimuda ei tohiks,” lisas Läänemets.

“Eesti jaoks ei ole punamonumentide näol tegemist vabaduse sümbolitega, vaid need iseloomustavad perioodi, kus Eesti oma vabaduse kaotas,“ sõnas Läänemets. „Kui arvestada Ukrainas toimuvat sõda, siis see toob veel valusamalt seda Eesti ühiskonnale meelde. Kõiki neid asju tehes peame silmas pidama, et Narva peab ka hiljem Eestile jääma. Narva peab olema kindlates kätes ja mentaalselt peavad sealsed elanikud meiega lõpuks kaasa mõtlema.“

Läänemets lisas, et valitsus on arvestanud kõigi võimalike vahejuhtumitega. “Loomulikult neid leiab aset leiab,” lisas ta. “Ma võin kinnitada, et siseturvalisus ja avalik kord saab tagatud.”

Riigihalduse minister Riina Solman nõustus samuti, et punamonumendid tuleb eemaldada. “Need ei kuulu sellise sümbolväärtuse kultuuriruumi ja need tuleb eemaldada,” lisas ta.

Valitsus otsustas samuti algatada planeeringu Liivi lahte meretuulepargi ehitamiseks, mis katab Solmani sõnul poole Eesti energiavajadusest.