„Paar päeva tagasi avalikustas statistikaamet osa rahvaloenduse tulemustest, kus selgus, et keskmiselt on eluruum või korter vanem, kui üks Eesti inimene,“ ütles Tallinna Tehnikaülikooli ekspert Anti Hamburg. „Ja nii nagu ühes artiklis öeldi, on meie elamud nõukogudeaegse paneelelamu nägu. See näitab, et rekonstrueerimise vajadus on suur.“

Korteriühistud üle Eesti kogunesid reedel, 7. oktoobril Tallinna suurfoorumile „Energiakriisi lahendused korteriühistutele“.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla ütles, et ees on ootamas väga raske aeg. „Energiakriisis tuleb ennekõike keskenduda inimeste toimetulekule, rääkida kokkuhoiuvõimalustest,“ märkis ta. „Energiavaesus on Eestis täna väga tõsine teema ja peame kõik koos hea seisma selle eest, et soe ja valge tuba poleks luksus, vaid inimõigus.“

Tallinnas on korteriühistuid ligi 6000, millest suurem osa kuulub energiatõhususe klassi skaalal F energiaklassi. See tähendab, et hädasti oleks vaja läbi viia terviklik uuendamine. Hooned on vaja muuta energiasäästlikumaks ja saavutada vähemalt C energiaklass.

Eesti korterelamute renoveerimisjärgne energiatõhusus ja seda mõjutavaid tegureid tutvustas foorumil Tallinna Tehnikaülikooli ekspert Anti Hamburg. „Me ei rekonstrueeri ainult sellepärast, et energiatõhusust saavutada,“ märkis ta. „Paar päeva tagasi avalikustas statistikaamet osa rahvaloenduse tulemustest, kus selgus, et keskmiselt on eluruum või korter vanem, kui üks Eesti inimene. Ja nii nagu ühes artiklis öeldi, on meie elamud nõukogudeaegse paneelelamu nägu. See näitab, et rekonstrueerimise vajadus on suur.“

Elatakse hoonetes, mille eluiga on ammu möödas

Hoonete keskmine eluiga on Hamburgi sõnul keskmiselt 50 aastat. „Me elame keskmiselt hoonetes, mille eluiga on tänaseks möödas,“ ütles ta. „Meie lahenduseks ongi renoveerimine.“

Rekonstrueerimise eesmärk on see, et hooned säiliksid ja oodatav eluiga pikeneks. „Me ei tohiks esimesena kalkuleerida seda, kas rekonstrueerimis maksumusse investeerimine tasub ära ja saad raha tagasi, vaid peaks mõtlema, kui sinna ei investeeri, kaua siis üldse hoones elada saad,“ selgitas Hamburg.

Kui võtta vast otsus, et ei soovi igivana maja renoveerida, muutub Hamburgi sõnul hoone sisekliima kehvaks. „50 aastat ja vanemates hoonetes muutub sisekliima halvaks ja nendes ei ole isegi mõtet ventilatsioone analüüsida, sest teame, et seda ei ole,“ rääkis ta. „Täna elame sellistes hoonetes, kus on karjuv vajadus rekonstrueerida, et meil oleks seal tervislik ja hea olla.“

Rekonstrueeritud majas elavad õnnelikumad inimesed kui rekonstrueerimata hoones. „Lisaks on nad riigile palju tootlikumad, lähevad heameelega tööle ja tulevad hea tujuga ka sealt ära,“ kirjeldas Hamburg. „Seega energiatõhususe ja renoveerimisega saame rida plusse, mis tasuvad ennast kuhjaga ära.“

Võimalik saada rekonstrueerimistoetust

Hooneid tuleks rekonstrueerida KredExi tehniliste tingimuste alusel, sest siis võib öelda, et tagatakse energiatõhusus. „Meie renoveerimata kortermaja on energiatõhususe skaalal F energiatõhususega klassiga hoone,“ rõhutas Hamburg. „Muidugi oleks eesmärk jõuda A energiaklassi, aga kui jõuame ka juba C energiatõhususe klassi, on see juba tänases olukorras mõistlik ja võimalik.“

KredEx on toetanud alates 2012. aastast korterelamute renoveerimist ja nad on tellinud ka erinevaid uuringuid, mis mõõdab nende toetusmeetmete tulemit, kas energiatõhusus, mis arvutatakse ka realiseerub. „Kahes erinevas uuringus on jõutud sinna, et meil hakkavad tulema need tulemused, mida riik on  kümme aastat oodanud,“ märkis Hamburg.

„Tegeleme rekonstrueerimistoetuse teemaga selleks, et hooned säiliksid,“ ütles SA KredEx, eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu. „Toetusega rahastatakse nii terviklikku kui ka osalist rekonstrueerimist. Ehk esimene võib olla oluline märkus on see, et kui uue meetmega välja tuleme, on piirkondi, kus saab taotleda osalist rekonstrueerimist. Need on natukene erinevad võrreldes varasema meetmega.“

Reinsalu rõhutas, et  tegemist on plaani ja esimese versiooniga. „Selle jaoks on koostatud memo ja ootame kõikidelt turuosalistelt tagasisidet,“ rõhutas ta. „See ei ole lukus, vaid mida rohkem neid argumenteeritud väiteid ja ettepanekuid esitatakse, seda lihtsam on meil määrust kujundada.“

Terviklikul rekonstrueerimisel summa piiri ei ole

Tallinnas ja Tartus jääb tervikliku rekonstrueerimise korral toetuse osakaal 30 protsenti (eeldatavalt vajalik selektsioon). Elva linnas, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Otepää linnas, Pakuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas on toetus 40 protsenti. Ülejäänud Eestis saab toetust 50 protsenti.

„50 protsendi toetuse määraga piirkondades on toetatav ka osaline rekonstrueerimine, toetus on 30 protsenti (v.a maakonnakeskused erandina Ida-Virumaa), olenemata piirkonnast saab taotleda toetust gaasiküttelt üleminekuks,“ lisas Reinsalu. „Üks erand on ka. Kuni 12 korteriga korterelamu toetus on 10 protsenti kõrgem, kuid mitte enam kui 50 protsenti.“

Terviklikul rekonstrueerimisel toetuse maksimaalset summat ei ole. Osalisel rekonstrueerimisel 200 000 eurot (eelmine periood 100 000 eurot) taotleja kohta.

„Mõned uuendused on ka toetatavates töödes,“ lausus Reinsalu. „Näiteks jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine ventilatsioonisüsteemi, kaugküttevõrguga liitumine ning prügimaja ehitamine või rekonstrueerimine.“

Riigihangete register jääb alles. „Osalise rekonstrueerimise puhul piisab edaspidi kahest pakkumisest,“ ütles Reinsalu. „See tähendab, et ei pea võtma kolme pakkumist. Edaspidi saab teha ostumenetluse selliselt, et tellitakse korraga projekteerimine ja rekonstrueerimine ehk see võib olla koos ühes hankes. Lubatud on ka ühishanked ning sellisel juhul on konsultandi toetuse määr 10 protsenti kõrgem. Väljamaksete loogika jääb sama nagu viimastel aastatel on olnud. Lisana on juures see, et neid on võimalik teha otse alltöövõtjatele.“

KredEx väljastab ka päikesepaneelide toetust. „Seal on üks suur muudatus, mis on kohe jõustumas,“ rääkis Reinsalu. „Tingimustest kaob ära kasutuselevõtu aasta ehk kui maja on ehitatud pärast 2000. aastat, on võimalus ikka taotlema tulla. Toetuse saamiseks ei pea liituma elektrivõrguga. Selle toetuse saamiseks võib paigaldada paneele puhtalt ainult nii palju, kui on endale vajalik. Ei pea kindlasti liituma võrguga ja hakkama ise väiketootjaks.“

Paneelmajadest on saanud ja saab ka edaspidi asja

„Kui paneme välisseinale piltlikult öeldes kasuka ümber, siis see tähendab, et edaspidine lagunemine ka peatub,“ lausus Hamburg. „Hooneid on väljastpoolt nii palju analüüsitud, et on näha, et nende ehitustehniline olukord ei ole niivõrd kehv. Kui suudame õigeaegselt sekkuda, on nende eluiga veel vähemasti 50 aastat. Kuigi nende hoonete oodatav eluiga oli 50 aastat, siis rekonstrueerimisega suudame seda veel pikendada. Pigem on probleem nende hoonetega, mida ei rekonstrueerita.“

Tallinnas on lisaks paneelmajadele ka palju telliskivikortermaju. „Nendes näeme, et tellised on saanud külma- ja niiskuskahjustusi,“ kirjeldas Hamburg. „Lisaks on veel ka plokk hooned, millega tuleks tegeleda. Veel on pealinnas muinsuskaitse all olevad puitelamud, kus on kindlasti vaja koostööd teha muinsuskaitseametiga, et leida rekonstrueerimislahendused, et ka need majad saaksid energiatõhusad olema.“

Riik peaks tänases energiakriisi olukorras Hamburgi sõnul mõtlema läbi pikaajalise plaani, kuidas hooneid intensiivsemalt rekonstrueerida ja kuidas jõuda energiavaesusest välja. „Muidugi on see, et elanikud saavad energiatõhusamad hooned ja energia eest vähem maksta,“ sõnas ta. „Kindlasti on vaja leida ka riigipoolseid meetmeid rekonstrueerimise toetamiseks. Kui ilma toetuseta rekonstrueerida, ei ole see võib-olla nii kiiresti tasuv ja kindlasti paljud ühistud mõtlevad, kas võtta seda ette või mitte.“

Viimasena lisas Hamburgi, et kriitiliselt tuleks üle vaadata, kas renoveerimismeetmed, mida pakutakse annavad välja soovitud tulemuse (kontrollida energiamärgist). „Kaasata ka omanikujärelvalve, kes seisab ühistu huvide eest ja mõõta energiakulusid,“ ütles ta.